Karl Marx ,,Kapital" lk 203 231 1. Ülevaade loetud tekstist Karl Marxi teose ,,Kapital" kaheksas peatükk pealkirjaga ,,Tööpäev" rääkis probleemidest seoses pikkade tööpäevadega. Selles peatükis selgus, et kohutavalt palju lapsi kasutati kapitalistide poolt ära, et saada suuremat kasumit. Nad pidid tegema väga palju ületunnitööd ja tihtipeale pidid nad töötama ka oma lõunapauside ajalgi. Mõningastel juhtudel ööbisid mõned lapsed, kes elasid töökohast kaugemal, vabrikus, et veidikenegi puhata saada, sest tööpäeva pikkuse tõttu jäi uneaega niigi napiks. Ei olnud ka erandiks, et lapsevanem viis peale lapse tööpäeva lõppu oma lapse süles koju, sest viimase jalad lihtsalt ei kandnud teda enam ning tal ei olnud selleks enam rammu. Selle kõige juures maksti lastele häbiväärselt madalat tasu. Ületunnitööst ei pääsenud ka täiskasvanud inimesed. Nii nagu lapsed, pidid ka nemad töötama rohkem, kui normaalne tööaeg ette nägi. Ainuke vahe las...
Being positive is very important for me. I always try to be positive, but it's sometimes very hard and doesn't go right at all times. Because of that I'll talk about a few reasons, why everyone should be positive. First and I think the main thing about being positive is that then I'll get along easier with my relatives, when I'm always beaming positive energy and I'm not negative. For example, when my friends are in a bad mood and I'm positive and cheerful, they will be happier too and then they maybe want to communicate with me better. The other reason is that I will cope more easily with my everyday problems because it brings optimism into my life and makes easier to avoid worry and negative thinking. Then I feel myself better and I will solve my problems too. Thinking positive is very important, but as I said it's also very difficult. It's hard to think positive when something goes wrong, but I hav...
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne Matemaatika KAUGÕPE 3.arvestustöö Tallinna Tehnikaülikool Lk.231-232 ülesanded · f ( x1 ....x 4 ) = (3,4,7,12,14)1 (0,5,6,8,15)_ Ühtede piirkond: MDNK: f ( x1 ....x 4 ) = x 2 x 4 x1 x3 x 4 Nullide piirkond: MKNK: f ( x1 ....x 4 ) = ( x1 x 2 )( x 2 x 4 )( x3 x 4 ) MKNK: f ( x1 ....x 4 ) = ( x1 x 4 )( x 2 x 4 )( x3 x 4 ) MKNK: f ( x1 ....x 4 ) = ( x1 x 4 )( x 2 x 4 )( x 2 x3 ) · f ( x1 ....x5 ) = (0,1,4,9,25,28)1 (5,13)_ Ühtede piirkond MDNK: f ( x1 ....x5 ) = x1 x 2 x 4 x 2 x3 x 4 x5 x1 x 2 x3 x 4 x5 Tallinna Tehnikaülikool Nullide piirkond: MKNK: f ( x1 ....x5 ) = x 4 ( x1 x 2 )( x3 x5 )( x1 x 2 x5 )( x1 x3 x5 ) · f ( x1 ....x6 ) = (0,1,16,17,46,48,49,58,59,62,63...
We do not inherit the earth from our ancestors, we borrow it from our children Our planet has resources which are necessary for people's everyday life. As the population is growing the resources are decreasing. One of the things that affects the life on the earth is overconsumption. We consume more than what the earth can regenerate. This is a big problem because our exhaustible resources are running out. This is a problem that has huge consequences. It means that in the future people may not have enough resources, beacuse right now we are using too much. Secondly, there is a huge amout of waste and pollution. Clean air is our most valuable resource, but it is getting more and more polluted, in the same way as the water. For example, the pollution of water kills hundreds of thousands of birds and water animals. As a result of pollution , there are holes in the ozone layer, which in its turn loses some of its protection. Pollution is als...
U(Uvi) = 2 x u(Uvi) Uki' koormamisel tekkiv viga arvutuslikult lähtudes R, Rk, väärtustest k Koormatud anduri katsest arvutatud mõõteviga k=Uk - C Mõõtetulemused: i (°) Uvi (V) Uki (V) 0 0.00924 0,00864 33 0,76401 0,73456 66 1,4508 1,422 99 2,3026 2,1094 132 3,0715 2,77 165 3,8245 3,4382 198 4,5866 4,1478 231 5,35 4,8906 264 6,1153 5,7061 297 6,8935 6,621 330 7,6517 7,6366 C= 0,023 V/ R= 40 k Rk= 90 k = 0,5 E= 24 V i i Uvi (V) Uki (V) Uni (V) Uvi Uki (°) (°)
3. 66 1,3228 1,2443 1,43154 0,5 0,0306 0,0300 4. 99 2,0411 1,8983 2,14731 0,5 0,0363 0,0352 5. 132 2,7941 2,5052 2,86308 0,5 0,0424 0,0400 6. 165 3,4791 3,1347 3,57885 0,5 0,0478 0,0451 7. 198 4,1843 3,7856 4,29462 0,5 0,0535 0,0503 8. 231 4,8987 4,4825 5,01039 0,5 0,0592 0,0559 9. 264 5,6081 5,2439 5,72616 0,5 0,0649 0,0620 10. 297 6,3285 6,0655 6,44193 0,5 0,0706 0,0685 11. 330 7,0744 7,0457 7,1577 0,5 0,0766 0,0764 C=0,02169 ( ) Rk=90000 () Nominaalpinge Un=C*
4 99 2,8505 2,5908 2,8314 0,5 0,00023004 0,204124 0,00013281 0,0191 -0,2406 5 132 3,7772 3,4026 3,7752 0,5 0,000304176 0,204124 0,00017562 0,0020 -0,3726 6 165 4,7022 4,2248 4,719 0,5 0,000378176 0,204124 0,00021834 -0,0168 -0,4942 7 198 5,6529 5,0918 5,6628 0,5 0,000454232 0,204124 0,00026225 -0,0099 -0,5710 8 231 6,5817 6,0007 6,6066 0,5 0,000528536 0,204124 0,00030515 -0,0249 -0,6059 9 264 7,5368 7,0163 7,5504 0,5 0,000604944 0,204124 0,00034927 -0,0136 -0,5341 10 297 8,4844 8,1486 8,4942 0,5 0,000680752 0,204124 0,00039303 -0,0098 -0,3456 11 330 9,4217 9,4208 9,438 0,5 0,000755736 0,204124 0,00043632 -0,0163 -0,0172 Tabel jätkub allpool..
SKVVB : .. 2011 ..............................................................................................................................3 1. ....................................................................4-5 2. ...................................................................................................5-6 2.1 2....
uV 0,02 k 0,3000 0,01 0,2000 0,00 0 33 66 99 132 165 198 231 264 297 330 363 0,1000 -0,01 0,0000 0 33 6 -0,02 f k(f) 1,40000 1,20000
Hauaplat s Arthur Honegger (1892- 1955) Honegger veetis lapsepõlve Sveitsis, algul olid tema muusikaõpingud küllalt lünklikud. Süsteemse muusikahariduse sai ta Pariisi konservatooriumis (1911- 1914). Seal kohtus ta ka Kuuiku teiste liikmetega. Õpingujärgsetel aastatel pühendus Honegger kammermuusikale, kirjutades esimese keelpillikvarteti (1917), kaks sonaati viiulile ja klaverile (vastavalt 1918 ja 1919) ning mitmeid klaveri- ja oreliteoseid. Juba sel ajal avaldas Honeggeri võime töötada korraga mitme teose kallal, millest kujunes hiljem välja harjumus. Looming Oratooriumid Esimese tunnustuseni jõudis helilooja dramaatilise oratooriumiga "Kuningas Taavet" ("Le roi David", 1921, teine redaktsioon 1923), milles on tunda Händeli suurte oratooriumide mõju. Veelgi enam võib teostest leida aga Bachi passioonidele iseloomulikke jooni, näiteks kasuta...
Hortex mikstiga 30 sekundit. Teise lahjenduse saamiseks korratakse tegevust, samuti ka teiste lahjendustega kuni lahjenduseni . Klostriidide lahjendused kuumutatakse vesivannil 15 minutit, et vabaneda üleliigsetest bakteritest. Vastavad lahjendused viiakse neljale Petri tassile, mis on eelnevalt märgitud. Petri tassid viiakse termostaati ( klostriidid 37°C ja mikroobide üldarv 22°C). Arvutused: Mikroobide üldarv mullas Üldvalem: Mikroobide üldarv mullas: = 231 * PMÜ/g Klostriidide määramine mullas: : = 427 273 PMÜ/g Tulemus: Mikroobide üldarv on mullas 231 * PMÜ/g ja klostriidide arv 427 273 PMÜ/g. Vastused küsimustele: Küsimused 1. Kirjeldage mikroobide jaotumist mulla erinevates kihtides. Mikroobid on peamiselt mulla peamistes kihtides huumuskihis ning leetkihis, kuna neis leidub küllaldaselt toitaineid ja hapnikku. Alumistes kihtides on suuteliselt elama vaid anaeroobsed bakterid, kes ei vaja elus püsimiseks hapnikku.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Orvi Rea EP1 KOKKUVÕTE KARL MARX´I „KAPITALIST“ Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2013SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kokkuvõte.....................................................................................................................4 1.1. „Kapital“ I köide lk. 203-231.................................................................................4 1.2. Autori arvamus teosest „Kapital“...........................................................................4 2. Võrdlus eesti ühiskonnaga.............................................................................................6 2.1. Parallee...
9526 0.9146 0.9438 0.5 0.0088 0.0292 3. 66 1.8933 1.7638 1.8876 0.5 0.0057 0.1238 4. 99 2.8448 2.5942 2.8314 0.5 0.0134 0.2372 5. 132 3.7766 3.4019 3.7752 0.5 0.0014 0.3733 6. 165 4.7081 4.2237 4.7190 0.5 0.0109 0.4953 7. 198 5.6513 5.0924 5.6628 0.5 0.0115 0.5704 8. 231 6.5790 6.0002 6.6066 0.5 0.0276 0.6064 9. 264 7.5410 7.0257 7.5504 0.5 0.0094 0.5247 10. 297 8.4933 8.1578 8.4942 0.5 0.0009 0.3364 11. 330 9.4330 9.4303 9.4380 0.5 0.0050 0.0077 Uv pinge koormamata Uk pinge koormatult Un nominaalne väljundpinge Un = C* , Uv, Uk - piirvead Viga sisendühikutes Uv = |Uv Un|
kastidesse) Türi rahvastikupüramiid 2013 30 111 61 177 104 173 122 231 128 190 185 211 181 220 192 Mehed Naised 221 173 194
2 33 4000 3829 36000 0,8304 -0,03321 3 66 8000 7348 32000 1,6125 -0,11472 4 99 12000 10588 28000 2,3697 -0,22113 5 132 16000 13585 24000 3,1215 -0,33294 6 165 20000 16364 20000 3,8862 -0,43185 7 198 24000 18364 16000 4,6822 -0,49946 8 231 28000 18947 12000 5,5293 -0,51597 9 264 32000 21355 8000 6,4502 -0,45868 10 297 36000 23608 4000 7,4735 -0,29899 11 330 40000 27692 0 8,6361 0 Graafikud 1.Koormamata anduri viga v koos lainedmääramatusega U(v) 2. Koormatud anduri viga k katseandmetest ja arvutuslik k'
, o Uv(V) , Rk=0 Uk (V) , Rk= 90k 0 0.005956 0.005948 33 0.95111 0.91766 66 1.8873 1.7621 99 2.8455 2.5906 132 3.7707 3.4014 165 4.7048 4.2179 198 5.6638 5.0915 231 6.5751 6.0040 264 7.5337 7.0149 297 8.4816 8.1394 330 9.4219 9.4131 3. . : · ±0,5 , ( ) = 0.5 0 . ( ) 0.5 u ( ) = = = 0.204 , 6 6 .
ZWIEBXSIPWVBSONXGYMMWOCXVKFUZXSEHKEGCCZGIABXHLTQDEGEKBTFGAHVVNKODR DTPATVTIHHWYHIJHSWVGSTXXKVTVJHQVOTVGKTVARIJTSGAIGFFJATIIEWJVHNRFHSWSDW KTWEOTWKKDLUPZFBILNXWGKTTRTQANXLGHGFKYWFSMULNFITXYXDUGCXLLZSRACDTP WXTXIXFLVWCJBHSRACZFUGYHMSEJLNTCDTPWOIITHSGSXGREQQOBTFLXAHAIKAJQYWSF MIWYTVKXWKZWIELYSTSMEZFFJUMXAYATVMJXFUNHSCWNWXHMEWNNOSYREQQXPXZHSS RRSLKXWUUETMNGTPJKXWSRAFVVFMYTXYXHGYISWKZFTXRXBXKAGIKHGWGIPVTXLGHL ZZMSYILVVTKZDJJMFQOCK Positsioonide vahed on 189, 231, 630, 938, 1120 Et SÜT(189, 231, 630, 938, 1120)=7, siis võib oletada, et võtme pikkus m = 7. Y1:XXWPPEPYSZSXRPKGLISEIYICVEWXIXFWIXCIHXEPLMWVHHXQWLSXLWMXEVHTSLLPSW VWSKPIAMAGMGXAESQEIXIIQEXMPVRVXGSEGLJLXJEIIWGXSCHEHRTISVVIGIRWWZWQGMX XCXCCMCIGTISVIMMMSMYXSEJFXSRIPLLJK Y2:YLRCRJPGIVEVXPZVVIKKKJESICDYIKPVIYUIIFPZRKVKFJZRVVRRVTTFHRZIIVVCZCPKEKS CVDZFTZRYIWVIWKUKPDYVCRKVKFWEYRVRRZKYEVYVEZLKVDIJTJGJFEFKKFGAFUYLDIJZS DTRFKFKEEXJCERZLTKVYWXKVZVJ Y3:XTLXMOTHMTTKNBVMLLFXKMFRTTXXLEMEXXBTXKUSMFGAWHMDYKGEHTXHNOXXNK
3 66 2,05 1,9060 2,0460 0,5 0,000364 0,000352 4 99 3,102 2,8330 3,0690 0,5 0,000448 0,000427 5 132 4,135 3,7310 4,0920 0,5 0,000531 0,000498 6 165 5,155 4,6370 5,1150 0,5 0,000612 0,000571 7 198 6,188 5,5840 6,1380 0,5 0,000695 0,000647 8 231 7,209 6,5820 7,1610 0,5 0,000777 0,000727 9 264 8,252 7,6890 8,1840 0,5 0,000860 0,000815 10 297 9,294 8,9040 9,2070 0,5 0,000944 0,000912 11 330 10,324 10,2880 10,2300 0,5 0,001026 0,001023 Uv pinge koormamata Uk pinge koormatult Un nominaalne väljundping Un = C* X p
Tugev hape HCl(10 ml) Lisatud mõõtelahuse Mõõdetud elektrijuhtivus ml S/m Algne lahus 478 µS + 0,5 ml 410 µS + 1 ml 372 µS + 1,5 ml 339 µS + 2 ml 299 µS + 2,5 ml 267 µS + 3 ml 231 µS + 3,5 ml 193 µS + 4 ml 163 µS + 4,5 ml 144 µS + 5 ml 167 µS + 5,5 ml 183 µS + 6 ml 206 µS + 6,5 ml 231 µS + 7 ml 256 µS + 7,5 ml 276 µS + 8 ml 301 µS + 8,5 ml 322 µS + 9 ml 343 µS + 9,5 ml 369 µS
Kompressor Labortöö nr 3 Mudel: SIRIO OL 231 CE LUNDAB Võimsus: 1,5 kW 50 Hz 220/240 V 7,5 A Rõhk: 8 atm U/min 2850 Müra: 99 dB Kompressor on algrõhust vähemalt kaks korda suurema rõhuga surugaasi saamiseks. Kompressorit iseloomustab väljuva gaasi rõhk (MPa), rõhutõusuaste kompressorist väljuva gaasi rõhu ja sinna siseneva gaasi rõhu suhe, tootlikkus (m³/s), tarbitav võimsus (kW), kasutegur kompressori teoreetilise võimsuse ja tegelikult tarbitava võimsuse
KÄSKKIRI Tallinn 12 märts 2010 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele: 1. Moodustada kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni, mille ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. 2. Komisjoni esimees on Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja Mart Maastik;
Teatrite Inspektsioon KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor;
Teatrite Inspektsioon KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor;
Uusaja põhijooned 1) Absolutism ja parlamentarism (lk 196-201) Prantsuse absolutism: Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse. Ta lasi vallutada hugenottide tähtsama keskuse La Rochelle´i. Peale teda jätkas Louis XIV, kes võttis oma riigifilosoofia kokku kuulsasse lausesse: „Riik – see olen mina.“ Oli võimekas valitseja, Prantsusmaa oli tol perioodil tõhusalt valitsetud riik, sest valitseja ainuvõim oli kiirem ja efektiivsem kui kollektiivne võim. Prantsusmaa laienes. Prantsusmaa oli EU suurim riik ja liider. Pariis ja Versailles määrasid moe ja kombed, rahvusvaheliseks suhtluskeeleks jai prantsuse keel Absolutismi nõrkus – pärilikul teel võimule saanud valitseja annab riigile liialt oma näo. Inglise parlamentarism: Absolutismiajastu algas juba Tudorite võimuletulekuga, kuid alati jäi ka par...
mõõt Keskmine [m [% kipsi d D 3 l] massist] 18 1 300 60 423 423 0 16 2 300 55 231 231 5 15 3 300 50 213 213 0 14 4 300 47 164 164 1 14 5 300 48 185 185 4 Tabel 5-3 Tardumisaegade määramine
(Tulumaksu peab kinni firma. Lisaks tulumaksuvabale kulule tuleb brutopalgast lahutada eelnevalt töötuskindlustusmakse (2,8%) ja kogumispension (2%) ) Tööpuuduse kindlustusmaks: 700 x 0,014 = 9,80 . (Peetakse töötaja brutopalgast, tasub firma.) Tööpuuduse kindlustusmaks: 2,8%. 0,028 x 700 = 19,60 (Peetakse töötaja brutoplagast, tasub töötaja) Kogumispension: 2%. 700 x 0,02 = 14 . Sotsiaalmaks: 33% 700 x 0,33 = 231 . Sotsiaalmaksu tasub firma 33%, 231 . Kokku töötaja palgast kinnipeetavad maksud: 109,70 + 14 + 19,60 = 143,30 . Firma tasub: 231 + 9,80 = 240,80 . Kokku maksud: 143,30 + 240,80 = 384,10 . Töötaja netopalk: 700 143,30 = 556,70 . Firma maksab: 700 + 231 + 9,8 = 940,80 . Töötaja saab kätte firma poolt tasutud summast: (700/940,80)x 100% = 74,40 % Maksud moodustavad tasutud summast: (240,80/940,80)x 100% = 25,60 %. Ülesanne 3
Pealkirjast peaks olema selge, milline statistiline näitaja esitatakse. · Joonealused märkused. Nende otstarve on lühendite selgitamine, erijuhtumite üksikasjade selgitamine. Tabel 1. Kohtla ja Ojamaa valgala andmed ning vooluhulga toiteala suurused periooditi. KOHTLA OJAMAA Looduslik valgala km2 198 231 Jõe pikkus (km) 29 29 Virunurme raba Jõe lähe Kalina raba naabruses Ojamaa pkr(1963) Kaevandustega seotud
2) Eraõiguslikuks reaalkoormatiseks – seatud füüsilise isiku, eraõigusliku juriidilise isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks Reaalkoormatise tekkimine (AÕS § 231) (1) Reaalkoormatise seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. (2) Reaalkoormatise seadmisel tuleb võimaluse korral määrata reaalkoormatise rahaline väärtus ja see kinnistusraamatusse kanda Seega on reaalkoormatise seadmiseks vaja poolte asjaõiguskokkulepet (§ 231 lg 1) ja omaniku notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldust (§ 62´). Võib olla ka eelnev võlaõiguslik leping, kuid see ei ole seadmiseks iseenesest kohustuslik Reaalkoormatise seadmisel tuleks kindlaks määrata selle rahaline väärtus ja kanda see kinnitusraamatusse -on oluline hiljem reaalkoormatise väljaostmisel (vt AÕS § 235 lg 1) Reaalkoormatis võib lõppeda: 1) Tähtaja möödumisel (tähtaegse reaalkoormatise puhul – tähtaeg tuleb kanda kinnistusraamatusse)
13 Võlakiri 2 79,00 14 Võlakiri 3 27,00 15 16 Kasutatud raha $197 887 17 18 Kitsendused väljamaksete tegemiseks 19 Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 20 Kasutada olev rahasumma $20 387 $21 363 $21 337 $19 231 $16 000 $85 600 $77 464 $66 923 $54 919 $41 396 $25 252 $86 422 $60 704 $32 917 $31 019 21 >= >= >= >= >= >= >= >= >= >= >= >= >= >= >=
1. 20 saj muusika, kunstisuunad postmodernism, impressionism, ekspressionism, neoklassitsism, minimalism 2. 4 fakti G.Gershwinist ja tema loomingust USA helilooja, tegi palju lööklaule, kirjutas palju muusikale, tema muusikas esines jazzirütmi 3. 2 fakti „Porgy ja Bessist" autor G.Gershwin, 1935. a. tehtud 4. Impressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. muljete kunst, loobuti teravatest piirjoontest, keskendub hetke ilu nautimisele, peegeldati inimese suhet loodusega 5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas. inimese eemaldumine loodusest, kunstiteos sai vahendiks, millega püüti lahendada ühiskonna vastuolusid, kõrge emotsionaalsus, teravad meloodiad, rohkesti dissonantse, äärmuslikud kontrastid teosed traagilised, raskemeesed ja sünged 6. Debussy loomingust 3 fakti. kirjutas enamasti klaveriteoseid, teosed peegeldasid sageli tema eraelu, kasutas oma teostes pentatoonilist helirida ...
Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju Kuusalu 83 25 190 206 1045 4577 7105 Harju Lauristini 83 27 226 201 1313 3948 2660 Harju Lenini nim. 83 30 160 252 1109 4343 5789 Harju Loksa 83 23 168 351 402 3700 990 Harju Rahva Voit 83 30 182 287 1194 4288 2248
Teadusfilosoofia alused Stephen Jay Gould ,,Vääriti mõõdetud inimene"(Varrak-1996) 1. Indiaanlased on valgetest madalamad, mustanahalised kõigist kõige madalamad. Kui see väide kehtiks ka tänapäeval, poleks olnud Barack Hussein Obama´l võimalust saada Ameerika presidendiks. (LK 65) 2. Füüsiline erinevus valge ja musta rassi vahel pole võimalik elada võrdsuses. (LK 69) 3. Inimkond on ühtne ja pärineb Jumala loodud Aadamast ja Eevast monogenism. (LK 73) 4. Euroopa naised erinevad teiste maailmanurkade naistest. (LK 77) 5. Arvud ei garanteeri kogu tõde ehk ei saada kogu tõde peade või kehade mõõtmisest. (LK 116) 6. Rasside järjestamine koljumahu järgi ei näita tegelikult nende eelisseisundi või alaväärikusetaset. (LK 127) 7. Neoteenia valged täiskasvanud peaksid olema nagu mustanahalised lapsed. (LK 161) 8. Loomad ja metslased sündinud kurjategijad. (LK 166) 9. Inimeste käte pikkus varieerub ja mõnedel inimeste...
Kontrolltöö- 20.saj muusika 1. 20.saj. muusika- ja kunstisuunad - impressionism, hilisromantism, ekspressionism, neoklassitsism, avangardistlikud koolkonnad 2. 4 fakti G. Gershwinist ja tema loomingust - a)Gershwin õppis muusikat omal käel, b) ühendas sümfoonilise muusika ja jazz-i ("Rhapsody in Blue"), c)kirjutas orkestri "Ameeriklane Pariisis". d)kirjutas muusikale ja filmimuusikat 3. 2 fakti "Porgy ja Bessist" a) Sellest sai alguse Ameerika rahvusooper b) teos räägib mustanahalise Porgy ja külakaunitari Bessi armastusest 4. Impressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas Kunstis a) väljuti umbsest ateljeest loodusesse b)jäädvustada mulje ümbritsevast Muusikas c)keskendub hetke ilu nautimisele d) kindlate piirjoontega meloodia asendub kooskõladega 5.Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas Kunst a) väljendati inimese äärmuslikk emotsioone Muusika a) ülimalt intensiivne b) tonaalsuse kadumi...
Nr.1 Rajoon Elanikke Elanikke Elanikke 1.jaanuar 2004 1.jaanuar 2004 1.jaanuar 2004 Admiraliteedi rajoon 1 184 400 181 704 178 742 Frunze rajoon 17 402 700 398 994 393 216 Kalinini rajoon 4 467 200 464 570 462 043 Keskrajoon 18 231 100 225 821 224 289 Kirovi rajoon 5 336 100 332 413 328 610 Kolpino rajoon 6 174 800 176 213 178 326 Krasnogvardeiski rajoon 7 330 200 327 484 324 908 Krasnoje Selo 8 304 300 302 890 301 739 Kroonlinna rajoon
Neoklassitsism Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 Neoklassitsism Hõlmab ajavahemikku 19.sajandi lõpp 20. sajandi algus. Tekkis vastureaktsioonina impressionismile. Aluseks oli romantismi eitamine. Pooldati hoopis varasemaid stiile, ka barokk ja renessanss. Neoklassitsism muusikas Suuna rajajaks peetakse Igor Stravinskit. Muusikaline neoklassitsism sai alguse 1920 ndatel. Toimus muusika harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustamine ( lühikesed meloodiad, lakoonilisus) Väärtustama hakati selget meloodilist joonist ja vormi täpsust, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. Neoklassitsism kujutavas kunstis Joon, kontuur ning täpsed geomeetrilised põhivormid said maalikunsti aluseks. Uus stiil kubism. Rajajaks Georges Braque, Pablo Picasso, Fernande Léger. Pablo Picasso "Sõprus" Pablo Pica...
20. sajandi muusika Hilisromantism Impressionism Neoklassitsism Ekspressionism Hilisromantism • Saksamaa, Austria • Tonaalsuse mõiste laienemine (harmoonias rohked kromatismid) • Suured koosseisud; vaskpuhkpillide ja löökpillide tähtsus Gustav Mahler • Helilooja ja silmapaistev dirigent • Elu traagika – kõikjal võõras • Sümfooniad (9) ja orkestrisaatega laulutsüklid • Ka sümfooniates kasutab vokaali • Tippteos – 8. sümfoonia (1906); unikaalne teos kogu muusikaloos; “Tuhande sümfoonia”, kestus 1,5 tundi! • “Kantaatsümfoonia “Laul maast” • Richard Strauss • Max Reger IMPRESSIONISM • Prantsusmaa • Mõiste maalikunstist (Monet, Pissarro, Degas, Renoire) • “impressioon” – mulje! • puudub kirglik eneseväljendus, äärmuslikud meeleolud • Kõlavärvid • Sillerdav koloriit • Vabad harmoonilised järgnevused; vabadus, lähenes kohati improvisatsioonile Claude Debussy (1862-1918) • Sümf...
2003 144 300,0 r 8,73022 2003 162 130,0 38,88889 2003 173 205,7 2003 203 183,4 2003 204 180,0 2003 209 233,3 2003 212 160,0 2003 214 166,7 2003 215 130,0 2003 220 60,0 2003 222 180,0 2003 227 106,7 2003 229 200,0 2003 230 150,0 2003 231 240,0 2003 233 200,0 2003 234 87,5 2003 236 50,0 intervall in. ül. Piir 2003 237 60,0 kuni 50 50 2003 240 250,0 50-100 100 2003 241 150,0 100-150 150 2003 244 100,0 150-200 200 2003 246 270,0 200-250 250 2003 256 250,0 250-300 300
nimetatud piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.12 Seega peab säte, mis isiku põhiõiguseid ja vabadusi piirab olema sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobivaks peetakse abinõud, mis soodustab eesmärgi saavutamist. 13 Kohustusliku kogumispensioni eesmärk on tulenevalt rahvastiku vananemisest tingitud demograafiliste 9 Kogumispensionide seadus - RT I 2010, 38, 231 - § 6 10 Ibid, § 3 lg 1 11 Ibid, § 66 lg 1 12 Eesti Vabariigi põhiseadus - RT I 2007, 33, 210 - § 11 13 Eesti Vabariigi põhiseadus : kommenteeritud väljaanne. Juura, 2008, lk 126 muudatustega kaasas käia. Enamikes riikides sh ka Eestis leiab aset pidev vananemise trend, mis tähendab, et toimub pidev ülalpeetavate arvu kasv maksumaksjate suhtes. See tähendab, et sotsiaalsüsteemi tarbijate hulk suureneb ning sotsiaalsüsteemi doonorite hulk väheneb. 14
Riik Populatsioon Immigratsioon Sünnid Hiina 1 336 450 000 3852000 181 340 000 India 1 178 436 000 5700000 26913000 Ameerika Ühendriigid 308 898 000 38355000 4399000 Indoneesia 231 369 500 160000 4220000 Brasiilia 192 651 000 641000 3105000 Pakistan 169 010 500 3254000 5337000 Bangladesh 162 221 000 1032000 3430000 Nigeeria 154 729 000 971000 6028000 Venemaa 141 927 297 12080000 1545000 Jaapan 127 430 000 2048000 1473000 Mehhiko 107 550 697 644000 2049000
Impressionism · Tekkis Prantsusmaal · Tähtis meeleolu loomine · C. Debussy on impressionismi aluse panija muusikas · Puuduvad teravad viisi käigud ja soe pehme harmoonia · C. Debussy, M. Ravel; · Maurice Ravel ,,Boolero" · Neoklassitsism · Orkestratsiooni lihtsustumine · Lühikesed meloodiad · Aluse panija I. Stravinski · ühendab eelmiste sajandite muusikavormis ja stiilivõtted kaasaegse helikeelega. · Igor Stravinski kandkend balletist ,,Kevadpühitsus" · Arthur Honegger ,,Pacific 231" · Francis Poulenc ooper ,,Inimhääl" · I. Stravinski, A. Honegger, F. Poulenc, P. Hindemith; Ekspressionism · Iseloomulik kõrgepingeline emotsionaalsus · Teravajoonelised meloodiad, äärmuslikud kondrastid · Teosed traagilised, sünged · ATONAALSUS- helistik puudub, pinge püsib kogu aeg. · Looja Arnold Schönberg · Loob uue helide süsteem · DODEKAFOONIA- kompositsioon on seatud nii et okta...
harmoonia, reeglipärasus, S.Prokofjev lugu klassitsismi ja eelnevate Prantsuse Kuuik (F.Puolenc, I ehk ,,Klassikaline" sümf. ajastute vormide ja zanrite D. Milhaud, A.Honegger) kasutamine uues helikeeles, C.Orff Pacific 231 kammerlikud koosseisud B.Britten Lavakantaat"Carmina D.Shostakovits Burana" Bela Bartok Teejuht noortele orkestri
Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 1 1. Maakera kuju ja mõõtmed; Maakera põhipunktid ja ringid. 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 28 * 15,7 N ; 1 = 152 * 34,3W ) punkti B( 2 = 34 * 06`,2 N ; 2 = 125 *14`,1W ) Leida LV ja PV; teha joonis. 3. Dk = 37 miili; e = 2,9 meetrit. Leida nähtavuskaugus? 4. Slg = 21,04 miili; lg = -3% ; LNV = ?; Klg = ?. 5. SWtS; SE; ja WSW; Arvutada toodud rumbid kraadideks täisring ja veerandring süsteemis. 6. TK = 300*; TP = 231*; d = 7,2E; =1,5W Leida: MK; KN; KP; MP; KK. Teha joonis? Kuupäev Lahendas Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 2 1. Näiva horisondi kaugus; Eseme nähtavuskaugus? 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 42 * 15`,9 N ; 1 = 170*,10`1E ) Punkti B( 2 30 * 54`,2 N ; 2 = 151 * 49`,9W ) Leida LV ja PV; teha joonis? 3. h = 102m; ja e = 210m. Leida nähtavuskaugus? 4. LNV = 45,07 miili; lg = ...
0,0006 0,0058 0,0117 0,0003 18947, 5,1117 7 198 5,6500 5,0886 0,5000 52 -0,0128 -0,5742 -0,5510 5,6628 50 00 0,2041 76 37 24000 16000 83 0,0007 0,0058 0,0117 0,0004 21355, 6,0364 8 231 6,6910 6,0076 0,5000 35 0,0844 -0,5990 -0,5701 6,6066 53 07 0,2041 25 93 28000 12000 76 0,0008 0,0058 0,0117 0,0004 23606, 7,0419 9 264 7,5395 7,0129 0,5000 03 -0,0109 -0,5375 -0,5084 7,5504 56 13 0,2041 64 56 32000 8000 59
133 85 205 10000101 149 95 225 10010101 165 A5 245 10100101 181 B5 265 10110101 134 86 206 10000110 150 96 226 10010110 166 A6 246 10100110 182 B6 266 10110110 135 87 207 10000111 151 97 227 10010111 167 A7 247 10100111 183 B7 267 10110111 136 88 210 10001000 152 98 230 10011000 168 A8 250 10101000 184 B8 270 10111000 137 89 211 10001001 153 99 231 10011001 169 A9 251 10101001 185 B9 271 10111001 138 8A 212 10001010 154 9A 232 10011010 170 AA 252 10101010 186 BA 272 10111010 139 8B 213 10001011 155 9B 233 10011011 171 AB 253 10101011 187 BB 273 10111011 140 8C 214 10001100 156 9C 234 10011100 172 AC 254 10101100 188 BC 274 10111100
Antud töös on küll kasutatud aastaid 2010-2015 kuid tabelitesse ei mahtunud rohkem kui 3 aastat. Tabel 3. Kasumiaruande protsentuaalne muutus 2013-2015 (autorite koostatud) 2015 MUUTUS 2014 MUUTU 2013 MUUTU S S Müügitulu 2 231 291 -66,00% 2 152 053 -67,21% 4 004 001 -38,99% Müüdud toodangu kulu -1 829 193 -2 051 476 -4 570 614 Brutokasum 402 098 -277,18% 100 577 -144,32% -566 613 149,67% (-kahjum) Üldhalduskulud -155 353 -163 449 -166 463
s. (5.17) Ühe tsükli jooksul lüpstakse 16 lehma. 28 lehma lüpsmiseks kulub seega 14 minutit, mis tähendab 2 lülitust masinaga. Korraga 400 sekundit tööd ja siis 5 sekundit puhkust. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 6000 kg. Päevane piimatoodang lehma kohta on 16,5 liitrit - hommikul ja õhtul 8,25 liitrit. Ühe lüpsikorraga saadakse farmist 231 liitrit piima. 5.5. Piima esmatöötlus Farmis kasutatakse otsejahutusega jahutusseadmeid. Otsejahutusega jahutusseadmed koosnevad külmutist ja agensi säegiga piimavannist. Piimajahutusvannid peaks mahutama vähemalt nelja lüpsi piima, see tähendab, et piima oleks võimalik säilitada 24 tundi pärast lüpsi. Päeval saame 462 kg piima siis mahutid peaks mahutama 1000 liitrit piima. Piima tootmise struktuurskeem on esitatud lisas D, joonistel D.1. 5.6. Farmi veevarustus
1,5 288 2,0 246 2,5 206 3,0 171 3,5 152 4,0 151 4,5 158 5,0 168 5,5 175 6,0 188 6,5 198 7,0 211 7,5 221 8,0 231 8,5 249 9,0 273 9,5 310 10,0 345 10,5 374 11,0 400 11,5 427 12,0 454 12,5 482 13,0 503 13,5 541 14,0 567 14,5 593 15,0 620
Eesti osa järgmise seitsme aasta Euroliidu eelarves on ligi 5,9 miljardit eurot. Populaarsemad riiklikud arendused Üle-euroopaline digiallkiri, e-valimised või X-tee. Need on valdkonnad, kus me saame Euroopale eeskujuks olla. e-valimiste, e-maksuameti, e-tervise, e-panganduse ja e-kool. Algus pandi ID-kaartide loomisele 2001. aastal riigihankega Eesti ID-kaartidele sertifitseerimisteenuse pakkumiseks. 2006. aastal ületas Eestis väljastatud ID kaartide arv ühe miljoni piiri, nendest 231 985 Eestis elamisloa saanud välismaalastele. Rahastus 2000 aastal IT-alasele teadus- ja arendustegevusele umbes 11 miljonit krooni. See moodustas ligi 5% Eesti avaliku sektori poolt teadus- ja arendustegevusele eraldatud rahast. Perioodil 2004–2006 eraldati Eestile EL struktuurifondidest ning Ühtekuuluvusfondist kokku 12,5 miljardit krooni. Infoühiskonna arengut toetati sellest 130 miljoni krooniga. Perioodil 2007–2013 suurendatakse programmi abil
2,0 357 2,5 316 3,0 277 3,5 243 4,0 212 4,5 188 5,0 181 5,5 183 6,0 189 6,5 195 7,0 204 7,5 213 8,0 222 8,5 231 9,0 240 9,5 250 10,0 258 10,5 268 11,0 277 11,5 298 12,0 327 12,5 351 13,0 380 13,5 402 14,0 429 14,5 452 15,0 479 Graafikud:
Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju Kuusalu 83 25 190 206 1045 4577 7105 Harju Lauristini 83 27 226 201 1313 3948 2660 Harju Lenini nim. 83 30 160 252 1109 4343 5789 Harju Loksa 83 23 168 351 402 3700 990 Harju Rahva Voit 83 30 182 287 1194 4288 2248
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
