6.-10. 48 30 47 42 94 52,2 597 36 11.-15. 32 32 47 99 79 57,8 899 135 16.-20. 31 70 75 10 2 37,6 1130 74 21.-25. 96 46 68 29 0 47,8 1343 3 Kokku 231 4758 359 Rühmade keskväärtused: Rühmade dispersioonid: Üldkeskmine: Üldine rühmasisene dispersioon: Rühmadevaheline dispersioon: F-statistik: F-statistiku kriitiline väärtus (tabelist): Hüpoteesi vastuvõtmiseks peab F < Fkr: nii see on (0,38 < 2,87). Seega võetakse hüpotees vastu ja keskväärtused loetakse hüpoteesi põhjal homogeenseteks. Osa B 9. Leida ühefaktoriline lineaarne regressioonimudel y = b0 + b1x ja analüüsida selle täpsust
nr b h Fp l [mm] fp [kPa] 8v 150 50 250.1 200 200 9v 150 50 250.1 200 200 203 10v 150 50 259.9 200 208 8s 150 50 274.6 200 220 9s 150 50 289.3 200 231 225 10s 150 50 279.5 200 224 4.4. Survepinge määramine Katsekeha Kats Jõud 10 % ristlõike Koormustal e- deformatsi mõõtmed, uvus [kPa] Keskmine keha oonil [N] [mm] nr
Tallina Laagana Gümnaasium Muistne India Uku Maitsalu 6a 15.01.2011 sisukord 1. India ajalugu 2. India riiki muistsed linnad 3. Ühiskonna koraldus 4. India usk 5. India kirjandus 6. India teadus sissejuhatus · India asub Lõuna-Aasias, Hindustani poolsaarel. Seal on kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. Ilmastik on lõunamaiselt soe. Induse orus on kliima kuivem. Seal sajab vihma väga harva ja põlde on vaja kunstlikult niisutada. Gangese orus on igihaljas dzungel, seal sajab vihma terve aasta. Indias asub ka maailma suurim mäestiks. ajalugu · India ajalugu algab tõendid inimtegevuse Homo sapiens tsitaatides 75000 aastat tagasi, või Varem hominids sh Homo erectus umbes 500000 aastat tagasi. Induse oru tsivilisatsioonis, mis levis loodeosas Hindustani poolsaar ...
539 200 250 200 541 160 150 200 543 250 300 200 544 120 30 546 100 44,11764706 547 170 30 549 200 200 150 550 200 551 200 160 157,5 552 250 114,2857143 140 553 148 554 220,7792208 231,4 166,6666667 555 300 300 100 557 200 200 216 559 90 120 560 200 180 165 561 200 201,6666667 150 562 60 400 114,2857143 563 100 157,8947368 62,5 564 238,5714286 238,5714286 565 155 567 200 250 570 257,1428571 571 184,6666667 103,3333333
VEIDRAD NIMED 1. Aet Aksetaga 2. Age Ent 3. Age N. Tuur 4. Ahto Opede 5. Aili Bastusin 6. Ain Ulaadne 7. Airi Bidsees 8. Airis Tokiusab 9. Aita-Leida Kaotatud Koer 10. Aivar Hawaii (loe: aivaravai) 11. Aivo Shier 12. Alar Ahastatudment 13. Alar Meering 14. Allan Ormi 15. Amon Jaak 16. Ande Tusiga 17. Anna, Anti ja Saime Vastahambaid 18. Anna ja Anti Suhu 19. Anne-Tuss Kast 20. Ann Gerjas 21. Ann Õun 22. Ant Enn 23. Anti Biootikum 24. Anti Lakauplusviljandis 25. Anti Loop 26. Anu Leerima 27. Argen Tiina 28. Armin Ägu 29. Argo Llapolepatt 30. Armastank Anu 31. Aru Anne 32. Arul Age 33. Arvi Stusvihikus 34. Aspi Riin 35. Aster Oid 36. Assar Aisk 37. Ats Ihh 38. August Aar 39. August Situnkusen 40. Autor Alli 41. Bale Riin 42. Bill Ants 43. Billy Mees 44. Büroodis Ain 45. Cari Kakar 46. Dead James (loe: teadjamees) 47. Dea Positiiv 48. Deisi Päev 49. Deodor Ant 50. Doris Eja 51. Eda Sitagasi 52. Eedu Rivi 53. Eest Kostja 54. Eike ...
lisapunktid, libistuse s väärtuse saame vabalt valitud punktides tunnusjoonel: 2+ = × + + 5,47 = 362,4 × = 339 0,1 0,183 + + 3,47 0,183 0,1 S 0,1 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 Tl,Nm 339 347 324 302 281 262 246 231 Leiame punktid, staatorimähise toitepinge muutmisel tekkiva, tehistunnusjoone ehitamiseks. Pinge vähendamise tegur 1 = 1 = 0,7 0,7 × 380 = = 0,7 380 Tehistunnusjoone vääratusmoment , = 2 × , , = 0,72 × 362,4 = 177,576 Ülejäänud punktid tehistunnusjoonel leiame üldistatud valemiga = 2 × S 0,1 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9
Toitainete saagis kehamassiühiku kohta Kehamass Liik Toodang, Kuivaine Valk Valk (KM) kg Kg/a % Kg/a % a 1kg KM Munakana 2 18 25 4,5 12,5 2,25 1,125 Munavutt 0,25 4,2 26 1,05 13,1 0,55 2,2 Lehm 700 7000 12,5 875 3,3 231 0,33 Soo määramine: tiiva hoosulgede kasvukiirus;
Tartu Kutshariduskeskus Autode ja remondiosakond Autotehniku töövahendid Referaat Juhendaja : Üllar Kivi Tartu 2012 Sisukord 2 Contents Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 MIG-MAG Keevitus.................................................................................................. 4 MIG/MAG keevituse seadmed................................................................................. 5 Kasutus................................................................................................................... 7 Keevitusõmblus...............................................................................
220 1 MA 122,5 4,8 20 19,9 19,95 0 0 0 221 1 MA 139 5,2 20,1 20,1 20,1 0 0 0 225 1 MA 151 9,3 24,2 24,1 24,15 0 0 0 226 1 MA 157,5 9,1 20,2 20,3 20,25 0 0 0 227 1 MA 163 9,4 19,7 19,7 19,7 0 0 0 228 1 MA 167,5 9,2 21,6 21,7 21,65 22,7 16,4 0 229 1 MA 167,5 10,9 17,2 17,2 17,2 0 0 0 231 1 MA 155 14,3 21,5 22,3 21,9 0 0 0 233 1 MA 182,5 11,7 22,9 22,6 22,75 23,2 0 0 235 1 MA 184,5 8,6 20,8 20,7 20,75 0 0 0 238 1 MA 212,5 13,7 22,8 22,5 22,65 23,5 0 0 239 1 MA 216 14,7 22,3 22,2 22,25 0 0 0 240 1 MA 216,5 12 17,3 17,2 17,25 0 0 0 242 1 MA 231 14,7 18,5 18,6 18,55 0 0 0
E-ained · Lisaks toitainetele (valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka saaste- või lisaaineid. · Nüüdisaegne toiduainete tehnoloogia on mõeldamatu lisaaineteta. · Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil ning mis ise või mille derivaadid muutuvad otseselt või kaudselt toidu koostisosaks. · Olenemata lisaaine toiteväärtusest ei kasutata lisaainet iseseisva toiduna ega toidu põhikoostisosana. · Lisaaineid on vaja selleks, et pidurdada toiduainete riknemist, anda talle vajalik välimus, parandada tema struktuuri, koospüsimist ning tema organoleptilisi omadusi. · Lisaained on jaotatud tulenevalt nende põhifunktsioonist rühmadeks, näiteks toiduvärvid, säilitusained, antioksüdandid, magusained, paksendajad, kuid kuulumine põhirühma ei välista lisaainete teisi funktsioone. · Tä...
1 0 2134,4 0,04 1 2 1953,6 0,0384615385 1 7 1536,6 0,037037037 1 10 1310,4 0,0357142857 1 15 973,4 0,0344827586 1 28 331,2 0,0333333333 1 29 295,8 0,0322580645 1 30 262,4 0,03125 1 31 231,0 0,0303030303 2 64 403,3 0,0588235294 1 42 17,6 0,0285714286 1 46 0,0 0,0277777778 2 94 1,3 0,0540540541 1 48 3,2 0,0263157895 1 53 46,2 0,0238095238 1 68 475,2 0,025 1 70 566,4 0,0243902439
Bussiliiklust turistidele ei soovitata. 13 LISA 5 Mahmoud Ahmed, laulja. 14 LISA 6 15 LISA 7 Peamised Etioopia tipud: Ras Dashen 4 620 m Buahit 4 510 m Selki 4 502 m Abba Jared 4 459 m Talo 4 413 m Dimtu 4 433 m Saneti 4 315 m Tigrita 4 302 m Guna Terara 4 231 m Mt. Gughe 4 200 m Kakka 4 190 m 16
1.4. Rahaühik Norra rahaühik on Norra kroon, NOK. 1 kroon = 100 ööri. Vahetuskurss: 1 EUR ~ 9,6810 NOK (07.01.2016) (SEB kodulehekülg) 3 2. RIIGI RAHVASTIK 2.1. Riigi rahvaarv Norra riigis elab 5 207 689 elanikku (juuli 2015 seisuga). Maailma mastaabis on Norra riigi pindala ja rahvaarv väike. Rahvaarvult maailmas on Norra 121. kohal. Rahvaarvult enam- vähem samapalju inimesi elab järgnevates riikides: Türkmenistan 5 231 422 elanikku, Slovakkia 5 445 027 elanikku, Soome 5 476 922 elanikku ja Gruusia 4 931 226 elanikku. (Central Intelligence Agency Website) 2.2. Riigi rahvaarvu kasv Norra riigi rahvaarv on tõusnud aina enam (vt joonis 4). Prognoosi järgi tulevikus rahvaarv Norras kasvab veelgi, kuid kasvamine aeglustub pisut (vt joonis 5). 1950. aastast kuni 2015. aastani on rahvaarv iga viie aasta tagant kasvanud keskmiselt 152 420 elaniku võrra. Norra rahvaarvu kasv 1950-2025
Laps on kohustatud järgima avalikku korda. Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00-6.00. Ajavahemikus 01.06-31.08 on alaealisel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00-5.00. Kohalikul omavalitsusel on õigus käesolevas paragrahvis sätestatud öist liikumispiirangut ajutiselt lühendada. Seadus: Eesti Vabariigi lastekaitse Paragrahv: 231 seadus p) Millal võib lapse eraldada perekonnast? Last ja vanemaid ei tohi üksteisest eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides või kui laps on hädaohus ja lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. Seadus: Eesti Vabariigi lastekaitse Paragrahv: 27 seadus q) Kelle vahel sõlmitakse abielu? Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 1
ruutmaatriksi enda elementide korrutistest moodustatud summa põhjal kasutades seejuures permutatsiooni ja inversiooni mõisteid. |a11 a12 a13 | |a21 a22 a23 | = (-1) a11 a22 a33 = - a11 a22 a33 - a11 a23 a32 - a12 a21 a33 + |a31 a32 a33 | + a12 a23 a31 + a13 a21 a32 - a13 a22 a31 1 2 3 123 132 213 231 312 321 0 1 1 2 2 3 Def3 Kujundust f, mis seob igale ruutmaatriksile A vastavusse ühe kindla reaalarvu d nimetatakse determinant kujutuseks ja mainitud arvu nimetatakse antud ruutmaatriksi determinandiks. Determinandi omadused Omadused, mis kehtivad determinandi ridade korral, kehtivad ka veergude korral.
Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks puit, nafta, nikkel, koobalt, hõbe, kuld, sool ja vask. · Rahvastik Selles riigis elab 98 miljonit inimest ja see on keskmine riik. Tegemist on arengumaaga, kus rahvaarv on stabiilselt kasvanud. 2010. aastal sündis naise kohta 3,2 last. Sündimus oli 26, suremus 5, imikusuremus 20. Sündimus on viimastel aastatel suurenenud (2000 2013 aastatel, 231 000 võrra). Keskmine rahvastiku tihedus on Filipiinidel 277 inimest/km2 kohta. Sellega on ta maailmas 30. kohal. Naaberriikidest on Vietnam 254 in/km 2'ga 34. kohal. Vietnami pindala on 331 689 km2 ja rahvaarv on 84 238 230. Hiina on 55. kohal 137 in/km 2 kohta, pindalaks on 9 596 961 km2 ja rahvaarv on 1 315 844 000. Indoneesia pindala on 1 904 569, rahvaarv 222 781 500 ja rahvastiku tihedus 117. Malaisias on rahvastiku tihedus 77 in/km2, pindala 329 847 ja rahvaarv 27 250 370
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Turunduse eriala EV-2-S-E-tar Mait Adoma Reklaam internetis- selle plussid ja miinused Ainetöö Juhendaja Priit Tannik Tartu 2012 Reklaam internetis- selle plussid ja miinused SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................3 1. Reklaami ajaloost.............................................................................4 2. Reklaam internetis............................................................................5 3. Internetiturunduse jagunemine..............................................................6 4. Reklaamivõimalused internetis.............................................................7 4.1 Bännerreklaam.........
234 1 KS 182 9,7 19,6 19,8 0 0 0 235 1 MA 184,5 8,6 20,8 20,7 0 0 0 236 Y KU 192,5 11,2 19,3 19,2 22,7 0 0 237 1 KS 207,5 14 20,2 20,3 0 0 0 238 1 MA 212,5 13,7 22,8 22,5 23,5 0 0 239 1 MA 216 14,7 22,3 22,2 0 0 0 240 1 MA 216,5 12 17,3 17,2 0 0 0 241 1 KU 228,5 14,9 19,4 18,6 0 0 0 242 1 MA 231 14,7 18,5 18,6 0 0 0 243 1 MA 231,5 12 18,4 18,5 19,1 0 0 244 1 KU 228 10,7 17,2 17,4 0 0 0 246 1 KS 235 7,6 20,4 20,3 0 0 0 247 1 KU 236 7,1 17,2 17,3 0 0 0 248 1 KU 235 5,1 17,8 17,7 0 0 0 249 1 KU 216,5 4,9 18,1 18,2 20,7 0 0 250 1 KU 205,5 4,6 18,8 18,2 0 0 0
See innustab töötama ja kõrged palgad suurendavad tarbimist. 8 3. MAAKATASTRI ANDMED Alljärgnevad andmed on pärit Maa-ameti katastriüksuse päringust. Aadress: Jõgeva maakond Jõgeva linn Kalda tn 8 Tunnus: 24901:008:0330 Sihtotstarve: Elamumaa (100%) Pindala ja eksplikatsioon: 1568 m², sh ehitiste alune maa 231 m², õuemaa 231 m², muu maa 1337 m² Registriosa: 1504835/ 15048 [4]. Maakasutus: Maad kasutatakse alaliseks elamiseks ning aiasaaduste kasvatamiseks (põõsad, viljapuud jne) Kitsendused: „Asjaõigusseadus“ sätestab kitsendustena naabrusõigused, teed, tehnovõrgud ja – rajatised, veed ja metsad [5]. „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ sätestab õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad
mis kõlas esiettekandes New Yorgis 70 aastat tagasi. Ameeriklane oli mõistagi Gershwin ise, kes nautis 20. aastate Pariisi kirevat elu. Kuid kavandatud kompositsiooniõpingutest kuulsuste juures ei saanudki asja. 1. Gustav Mahler sümfoonia nr 8 I osa ,,Veni, creator spiritus" (Tule, Looja vaim) 2. Claude Debussy Fauni pärastlõuna 3. Maurice Ravel Boolero 4. Igor Stravinski Sõduri lugu 5. Arthur Honegger Pacific 231 6. Carl Orff Carmina burana ,,Oo Fortuna" 7. Arnold Schönberg Tunnistaja Varssavist 8. Charles Ives The Unanswered Question 9. George Gershwin oop. Porgy ja Bess ,,Hällilaul" (Summertime) 10. Olivier Messiaen Turangalila sümfoonia 11. John Cage Second Construction (löökpillidele) 12. Karlheinz Stockhausen Gesang der Jünglinge 13. Steve Reich Tehhillim I osa
t. korvama võitjatele nende sõjakulutused. Reparatsioonide üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud. Määrati kindlaks vaid esimene sissemakse- 20. miljardit dollarit kullas 1921.aasta 1.maiks. Hiljem pikendati maksetähtaega aasta võrra, kuid ka see osutus ebareaalseks. Lõpuks otsustati,et Saksamaa oli kohustatud võitjatele maksa 132 miljarditkuldmarka,millest üle poole pidi saama Prantsusmaa. Saksamaa kuulutati i maailmasõja süüdlaseks. Versailles´ rahulepingu 231 klausel (nn sõjasüü klausel). 5) Versailles´ rahulepingu 227 klausel nägi ette ,et Wilhelm II Hohenzollern on rikkunud rahvusvahelise kõlbluse ja lepingute pühadust ning tuleb anda kohtu alla. Holland keeldus Wilhelm II välja andmast. Saksa väejuhtide ja allveelaevade komandöride üle peeti kohut Lepizigis. Seda ei tehtud mitte Antanti,vaid Saksa valitsuse sõjakohtus. Karistused olid kerged- rahatrahv või lühiajaline vanglakaristus
indeksi kohaselt on ta (2004 aasta andmed) keskmise arenguga riik ning asub pingerea tabelis 137. kohal. Bangladesh kuulub Rahvusvahelisse Valuutafondi (IMF) ja ka Maailma Kaubandus- organisasooni (WTO), viimasega liitus 1. jaanuar 1995. 2007 aasta andmete kohaselt elab seal 150,4 miljonit inimest. Rahvaarvu poolest on see suurriik, kuna omab pingereas seitsmendat kohta. See teeb umbes 1045 inimest ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku iive on 1,9. 2050 aastaks ennustatakse rahvaarvu 231 miljoni ringi jõudvat. Tema naaberiigis, Indias, elab 344 inimest ruutkilomeetri kohta. Teises naaberriigis, Birmas, elab 63 inimest kilomeetri kohta. Kõige hõredamalt on asustatud mägede ja paksude metsade piirkonnad, kus elab umbes 76 inimest ruutmiili kohta. Kõige suurem rahvastikutihedus on pealinna Dhaka ümber, kus elab üle 2800 inimese ruutmiili kohta. Sündimus on 27 promilli ja suremus 8 promilli. Imikusuremus on 65 promilli. Iga naise kohta on kolm last.
TALLINNA ÜLIKOOL KERAKALA Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Levik ja paljunemine.................................................................................................................4 3Välimus.....................................................................................................................................5 4Mürgisus....................................................................................................................................7 5Kerakala toiduna.......................................................................................................................8 6Kokkuvõte..........
social life. New York ; Oxford : Oxford University Press. Baumeister, R.F., Tierney, J.(2011). Willpower : rediscovering the greatest human strength. New York : Penguin Press. 10.8. Mitu briti monarhiat käsitlevat 1) veebilehte, 2) raamatut ja 3) artiklit leidub Briti Raamatukogu kataloogi andmetel? Esitage ühe raamatu ja ühe artikli nõuetekohased bibliograafilised viited Briti monarhiat käsitlevat veebilehti on 38, raamatuid 231 ja artikkleid 194. Thomas, P. (1989). British Monarchy. Oxford University Press. Raamat. Kuhn, W. M. (1999). The Future of the British Monarchy. University of Chicago Press: The Journal of British studies. VOL 38; Number 2, 267-272. 10.9. Leidke Jan van Dijk`i infoühiskonda käsitlevaid raamatuid, mis leiduvad kas Rootsi või Norra raamatukogudes? Esitage 2 raamatu nõuetekohased viited. Dijk,Van., J., Deursen,A.GM., Alexander J. A. M.(2014). Digital skills : unlocking the information
II 1. : · ; · ; · ; · ; · . 2. (, , ) . 3. . , , , . 4. - (01.01.2003) , . , , , , . 5. , , , : · () () · () · ( ) , . : · · , · · 6. - , , , . : (a) , , ( ); (b) , ( ). 3. , , . 4. . , . 7. 1. , . « , : () ; - . - - - - ; - . , .. 8. , ? . , , . , , , . . 9. . 1. , (, ) , . 2. : - . ; - ; - : . 3. . , . ...
Estonian Business School Juhtimise õppetool TULEMUSJUHTIMINE Marek Falgot ja Sander Rootslane BEB-2 Õppejõud: Tõnu Kaarelson Tallinn 2013 Sisukord 2 1.Tulemusjuhtimise olemus Tulemusjuhtimine on juhtimisfilosoofia. Meie arvates on lihtsaim ja arusaadavam definitsioon tulemusjuhtimise kohta järgnev: "Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav, protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade (üksuste) tulemuslikkuse tõstmise." (Armstrong 2003) Tulemusjuhtimine on osutunud juhtimisteooriates läbimurdeliseks alates 1955 aastast, kui Peter Drucker tutvustas eesmärgipärase juhtimise kontseptsiooni. Võib kinnitada, et tegemist on laialt praktiseeritava, pikaajalise ning valdavalt positiivse hinnangu saanud teooriaga (Eensalu 2012: 197). Inimressurssi tulemuslik juhtimine nõuab juhilt nii strateegi...
tekkida mitte teenusele parema hinna pakkumise, vaid sama hinna eest parema teeninduse või teenuse pakkumise alusel; − spetsialiseerumisvõimaluse puudumist – iga notar peab olema valmis tegema kõiki ametitoiminguid kogu selle ampluaa ulatuses, notar ei saa spetsialiseeruda ühele valdkonnale ning muudes valdkon- dades teenuseid mitte osutada. 1 RT I 2001, 93, 564; 2010, 38, 231. 452 JURIDICA VI/2011 Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna Tarvo Puri 2. Uuenduslik ametiteenuste regulatsioon Viimastel aastatel on Eesti õiguslik regulatsioon muutunud notari kõrvaltegevuste ja pädevuse laiendamise suhtes märgatavalt liberaalsemaks
MAASTIKU LOODUSTEADLIKUD KÄSITLUSED 2016 Maastik on looduslikult ühtlase ilmega maa-ala, kus korduvad teatud pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused jms. Igapäevasemas tarvituses: teatud maa-ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja ulatuses. Ometi käsitletakse maastikku väga erinevalt. Seda juba eri teadusharude juures erinevalt. Esimeses artiklis käsitleb autor maastikku rohkem vaimses võtmes. Ta rõhutab rohkem iga inimese enda tunnetamist maastikku ja seda, kuidas maastik ajas muutub, ning kas ka seda muutust tajutakse. Mainiti ka, kuidas maastik aastaaegade vahetumisega mitmeks erinevaks kohaks muutub. Autor arvab, et maastik on kõik, mida ta väljaspool siseruume näeb. „Tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad, kõrgepingeliinid, ..., ka linnud, loomad, taimed ja kivid, ..., pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen.“ (Luik 2001) ...
säilitamiseks ja metsade kaitseks ning õhu ja vee saastamise vähendamiseks. Tõlliste vald on Valga maakonna haldusüksus. Piirneb põhjas Hummuli, Õru ja Sangaste vallaga, lõunas Valga linna ja Karula vallaga, idas Võru maakonna Antsla vallaga, edelas Läti Vabariigi Valka piirkonna Valka vallaga. Tõlliste vallas on kaks alevikku. Veel asub Tõllistes suurel hulgal väikeseid külasid. Tõlliste valla kaugus Tallinnast on 231 km. Suurima aleviku Tsirguliina, kaugus maakonna pealinnast Valgast on 11km. Tõlliste valla iseloomulikuks maastikuks on lainjad metsased tasandikud. Valda läbib Väikse Emajõe org, millesse suubub Pedeli ürgorg. Jõeoru madalaimas osas asub Korva luht, endine Sangaste mõisa kuivendatud katseheinamaa, kus kasvab haruldane kobarpea. Maad on valdavalt savised, valla idaosas on kohaliku tähtsusega liivavarusid. Suurimaid vaatamisväärsusi on Palju lahingu mälestussammas. (6
Mulgi pudru sünd. Ajalooliselt jääb mulgi pudru sünd 19. sajandi esimesse veerandisse, mil mulgid hakkasid esimesena tangu ja vastselt talupõldudele ilmunud kartulit koos pudruks keetma. Üle kogu Eesti levib Mulgi pudru valmistamise ja söömise tava on alles 19. sajandi viimasel veerandil. Seoses sellega, et mulgid teistes kihelkondades talusid päriseks ostsid levis Mulgimaalt mujale Eestisse ka mulgi pudru söömise ja valmistamise komme, nii nagu näiteks ka rasvasäilitamise komme, pekirasvaga keedetud tangudega kapsaste (mulgi kapsad) valmistamise ja söömise komme ning ka segakama. Mulgi pudru sünd oli tingitud uue vilja, kartuli kokkuhoiust. Et varutud vilju jaguks uueks saagikoristuse ajaks tuli varutud vilju toidutegemisel ühtlaselt kasutada ehk kokkuhoida ning just kokkuhoiu eesmärgil segatigi toidu tegemisel erinevaid vilju. Eesti leentes ja segatoitudes ei puudunud kunagi odratangud või odrajahu, olles iga roa tähtsaim koostisosa...
55 220 1 MA 122.5 4.8 20 19.9 0 0 0 19.95 221 1 MA 139 5.2 20.1 20.1 0 0 0 20.1 225 1 MA 151 9.3 24.2 24.1 0 0 0 24.15 226 1 MA 157.5 9.1 20.2 20.3 0 0 0 20.25 227 1 MA 163 9.4 19.7 19.7 0 0 0 19.7 228 1 MA 167.5 9.2 21.6 21.7 22.7 16.4 0 21.65 229 1 MA 167.5 10.9 17.2 17.2 0 0 0 17.2 231 1 MA 155 14.3 21.5 22.3 0 0 0 21.9 233 1 MA 182.5 11.7 22.9 22.6 23.2 0 0 22.75 235 1 MA 184.5 8.6 20.8 20.7 0 0 0 20.75 238 1 MA 212.5 13.7 22.8 22.5 23.5 0 0 22.65 239 1 MA 216 14.7 22.3 22.2 0 0 0 22.25 240 1 MA 216.5 12 17.3 17.2 0 0 0 17.25 242 1 MA 231 14.7 18.5 18.6 0 0 0 18.55 243 1 MA 231.5 12 18.4 18
2 600 0 5 780 29 862 1 909 0,33 0 2 683 230 626 0 232 554 5 719 363 365 534 1,57 81 950 128 067 0 2 340 5 440 39 221 2 507 0,46 0 0 32 200 0 35 370 656 744 41 974 1,19 7 019 27 682 229 320 0 231 288 6 874 380 439 353 1,90 19 217 30 178 0 1 900 4 900 69 073 4 415 0,90 0 0 33 000 0 35 200 701 757 44 850 1,27 6 926 40 691 216 393 0 218 593 8 662 470 553 633 2,53 6 071 27 519 2 000 0 4 300 36 000 2 301 0,54 0 4 860
2006 9,017 2007 9,031 (Internatinal Data Base, U.S Census Bureau 2006) Alates 50-dest suureneb rahvaarv kiirsti kuni 90-deni, mil suurenemine stabiliseerub. 2005 aastaks jõuab rahvaarv esmakordselt üle 9 miljoni. 2006 aasta seisuga on keskmine rahvastiku tihedus on 20,1 inimest/km². (Vikipeedia 2007) Võrreldes oma naaberriikidega, on Rootsi rahvastiku tihedus keskmine, nt Soomes 17,1 in/km², Eestis 29,7 in/km², Poolas 123,5 in/km², Venemaal 8,5 in/km², Saksamaal 231 in/km². (Vikipeedia 2006) 5 Kokku on naaberriikide keskmine rahvastiku tihedus 70,7 in/km². Sellest on Rootsi rahvastiku tihedus on palju väiksem. Umbes 85% elanikkonnast elab riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi ja sadamalinnadesse Göteborgi ning Malmösse. (Eesti Suursaatkond 2006)
Horos võis olla ka Ra poeg. Horos kehastas teatud mõttes elavat valitsejat ennast. MESOPOTAAMIA Erinev: üleujutused olid M ohtlikud, viljakat muda ei ole, kõrbesid pole, põlluharimine oli võimalik vaid kunstniisutuse abil, savitsivilisatsioon-majad,templid,tahvlid Sarnane:soe kliima-soodustas põlluharimist-vee olemasolu Mesopotaamia kultuur oli väliselt mõjutatud tänu avatusele. HAMMURAPI SEADUSED 1) Milline oli ühiskond? *orjanduslik( 231. Kui ta surmas majaperemehe orja,siis ta andku ori orja eest) *Kihistunud klassiühiskond(ebavõrdne) *Kehtis taliooni õigus(silm silma ja käsi käe vastu) 2)Naiste seisund Babüloonias? *oluline roll oli raseduse säilimine. Kui see katkeb kellegi süü tõttu-rahatrahv. Naised ei olnud meestega võrdsed. 3)Millised väärtushinnangud ühtivad tänapäeva omadega? *väärtustati patriahaalset ühiskonda,perekonda. *väärtustati vaba inimese elu,töökvaliteeti, vara,mehi(ISA)
2. Lõuna-Soome lään (Etelä-Suomen lääni) 3. Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni) 4. Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni) 5. Oulu lään (Oulun lääni) 6. Lapimaa lään (Lapin lääni) 7. Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) 7 5 SUURIMAD OMAVALITSUSED Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183
kiirgusfoon Maa atmosfääris sadu kordi. See globaalne saastatus mõjustab meie põlvkonda veel aastakümnete vältel. Veelgi hullemad on lokaalsed (kohalikud) saastekolded, nagu omal ajal Tsernobõli aatomielektrijaama avarii korral. Inimese meeleelundid ei taju kiirguse olemasolu, seda saab kindlaks teha üksnes vastava radiomeetrilise aparatuuri abil. Kasutatud kirjandus: Raamat ,,Jõud looduses" lk 231, 239 Raamat ,,Joliot-Curie" lk 59 Raamat ,,Elektrimootorist kosmoseraketini" lk 21 Füüsika 9. klassi õpik lk 82-84 http://et.wikipedia.org/ http://www.obs.ee/~jaak/loengud/teine/yksteist/kakskymmend1.html#sysinik http://www.tuumaenergia.ee/ http://maakond.blogspot.com/2006/11/tuumaenergia.html http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=170:tuumaenergia- kui-21-sajandi-energia-tuumaenergeetika-poliitoekonoomiast&catid=50:september- 2009&Itemid=27 http://www.obs
Eriti kenad nägid välja baleriinid oma imeilusates valgetes kleitides (tutudes) Väga värvikirevad ja ilusad olid ka : Ungari, Hispaania, Napoli ja Poola rahvariided. Lavastuse kostüümide jaoks läks vaja · 7600 kalliskivi, ainuüksi regentprintsessi kleidis on 230 kaunistuskivi · 900 g litreid ehk umbes 45 143 litrit · Umbes 500 m tülli (balletiseeliku riiet) · Umbes 2000 m kuld- jahõbepaela ning pitsi · 231 km niiti · 50 m² nahka Kostüüme on kokku 134, nende hulgas 35 luigekostüümi. Jalanõusid valmistati 90 paari. Tantsijate kostüümide valmistamisega tegeles 29 inimest ning töö kestis 6 kuud. Sain teada, et ... ... Tsaikovski ,,Luikede järve" partituur sai tänavu 135 aastaseks. Venemaal on peaaegu iga kümnes balletietendus ,,Luikede järv" Luikede järve lavastamine balletimaailmas on kõikide maailma juhtivate balletikompaniide
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juhtimine Sessiooniõpe VÕRU-HARGLA NÕGU I kursuse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Minu töö Võru-Hargla nõo maastikurajooni kohta tugineb peamiselt Ivar Aroldi (2005, lk 230-235) raamatule Eesti maastikud. Veel olen kasutanud Eesti Entsüklopeedia XII (Võru- Hargla...2003) ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse materjale Võru hargla nõo kohta. Maastikurajooni valik tuleneb sellest, et olen sündinud ja elan Võrumaal, seega on valitud piirkond mulle südamelähedane. Oma töös seadsin eesmärgiks õppida tundma ning tutvustada ka teistele Võru-Hargla nõo maastiku eripära, aluspõhja koostist, pinnamoodi ja veestiku; samuti mullastiku, taimkatet, asustust ja rajoonis paiknevaid kaitsealasid. Võru-Hargla nõoma...
HALDUSJAOTUS Soomes on viis lääni (enne 1997. aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne makond. Lõuna-Soome lään (Etelä-Suomen lääni) Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni) Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni) Oulu lään (Oulun lääni) Lapimaa lään (Lapin lääni) Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) Suurimad omavalitsused Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 7 Lappeenranta 59 073 758 Joensuu 57 858 1173,4 Rovaniemi 57 835 7600,73 Vaasa 57 241 183 Kotka 54 838 272 8 AJALUGU Eelajalugu (8500 eKr -)
linnuliigi, 25000 putuka sorti , Taimed : 800 erinevat orhidee liiki ja 8500 muud erinevat taimeliiki, troopilised vihmametsad, 4.Rahvastik: Selles riigis elab 98 miljonit inimest ja see on keskmine riik. Tegemist on arengumaaga, kus rahvaarv on stabiilselt kasvanud. 2010. aastal sündis naise kohta 3,2 last. Sündimus oli 26, suremus 5, imikusuremus 20. Sündimus on viimastel aastatel suurenenud (2000 2013 aastatel, 231 000 võrra). 4.1.Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on Filipiinidel 277 inimest/km 2 kohta. Sellega on ta maailmas 30. kohal. Naaberriikidest on Vietnam 254 in/km2'ga 34. kohal. Vietnami pindala on 331 689 km2 ja rahvaarv on 84 238 230. Hiina on 55. kohal 137 in/km 2 kohta, pindalaks on 9 596 961 km2 ja rahvaarv on 1 315 844 000. Indoneesia pindala on 1 904 569, rahvaarv 222 781 500 ja rahvastiku tihedus 117
x 281 75 294 78 0 10 A0 x 303 75 316 78 0 10 B3 x 320 75 333 78 0 10 B2 x 336 75 349 78 0 10 B1 x 263 75 276 78 0 10 A1 x 352 75 365 78 0 10 B0 w 240 120 240 112 0 w 312 160 312 112 0 w 288 120 400 120 0 w 360 136 392 136 0 x 371 347 384 350 0 10 A3 x 372 375 385 378 0 10 B3 x 372 274 385 277 0 10 A2 w 256 192 256 112 0 w 272 192 392 192 0 w 328 232 328 112 0 w 344 232 392 232 0 x 372 304 385 307 0 10 B2 w 272 280 272 192 0 w 256 264 392 264 0 w 344 296 344 232 0 w 328 304 392 304 0 x 373 231 386 234 0 10 B1 x 373 203 386 206 0 10 A1 w 288 352 288 120 0 w 240 336 392 336 0 w 392 376 312 376 0 w 360 392 360 136 0 x 376 130 389 133 0 10 A0 x 375 151 388 154 0 10 B0 I 992 672 992 656 0 0.5 I 1056 672 1056 656 0 0.5 L 976 688 976 712 0 0 false 5.0 0.0 L 1032 688 1032 712 0 1 false 5.0 0.0 w 1056 688 1032 688 0 w 1056 688 1056 672 0 w 992 688 976 688 0 w 992 688 992 672 0 150 960 600 960 592 1 2 0.0 150 992 600 992 592 1 2 0.0 150 1024 600 1024 592 1 2 5.0 150 1056 600 1056 592 1 2 0.0
Säilitusaine antioksüdant · Metüül-p-hüdroksübensoaadi · Kaltsiumvesiniksulfit E 227 naatriumisool E 219 Säilitusaine Säilitusaine, antioksüdant · Kaaliumvesiniksulfit E 228 Säilitusaine, antioksüdant · Ortofenüülfenool E 231 Säilitusaine · Naatriumortofenüülfenolaat E 232 Säilitusaine Säilitusained · Nisiin E 234 Säilitusaine · Kaltsiumatsetaat E 263 · Natamütsiin E 235 Säilitusaine Säilitusaine, stabilisaator, · Heksametüleentetraamiin E 239 happesuse regulaator
järgnevaks perioodiks. Ametikoht Kuude Brutopal Sotsiaalm Töötuskindl Tööjõukulu Palgakulu arv k kuus aks 33% ustus 1 % kokku kuus kokku aastas. Juhtkonna liige 11 1 000.- 330.- 10.- 1 340.- 16 080.- Kokk 11 800.- 264.- 8.- 1 072.- 12 864.- Kokk 11 700.- 231.- 7.- 938.- 11 256.- Teenindaja 11 600.- 198.- 6.- 804.- 9 648.- 14. Käivituskulud. Kirjelda alljärgnevas tabelis käivituskulusid, mis on vajalikud ettevõtte käivitamiseks ja töös hoidmiseks esimesed kolm kuud. Kuluartikkel Maksumus Äripind 800 Töötasud 3500 Kommunaalkulud 200
40 11. 280 30 225 280 12. 330 32 227 330 13. 390 34 229 390 14. 460 36 231 460 30 Sademe mass, mg 15. 530 38 233 530 16. 600 40 235 600 17. 690 42 237 690 20 18. 780 43 237 780 19
1. Süütuse presumptsioon § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori ...
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Maiade tsivilisatsioon Klassikaline maiade tsivilistasioon oli arvatavasti arenenuim Mesoameerikas. Aastatel 250-900 pKr ehitasid nad üles ühiskonna, kuhu kuulus keerukas matemaatika, hieroglüüfid ja tosinad linnriigid võimsate püramiid-templitega majesteetlikult troopilistes vihmametsadest esile kerkimas. Jumalatele sarnanevate dünastiliste valitsejate võimu all elavatel maiadel olid võrratud ehitusalased oskused ning rikas ja kaunis kunst, samuti religioosne elu, mille keskme moodustasid vereohvriga seotud rituaalid. (Nicholas J. Saunders 2007: 79) Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Niisuguseid riike leidus juba aastal 250 pKr, mil kuningad on püstitanud esimesi kivisambaid, et oma saavutusi jäädvustada. (Kingfisher 2003: 264) Maiade loomismüüdid olid sarnaselt enamiku teadaoleva Mesoameerika kosmogooniaga seotud põhiliselt ohv...
port arvuti loomine algus tyhi lõpp kestus 223.254.252.242 Loendus 92 din3.eau.ee Loendus 39 PE153.eau.ee Loendus 31 193.40.25.57 Loendus 27 PE154.eau.ee Loendus 27 alpha.eau.ee Loendus 18 fw.eau.ee Loendus 17 din2.eau.ee Loendus 15 ad3.eau.ee Loendus 14 194.182.96.100 Loendus 12 ad51.eau.ee Loendus 10 223.254.254.110 Loendus 6 PM131.eau.ee Loendus ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Kirjanduse ülevaade...................................................................................................4 2.1 Raskemetallid............................................................
Chiapas Tuxtla Gutiérrez 3 920 500 74 211 Chihuahua Chihuahua 3 047 900 244 938 Coahuila Saltillo 2 295 800 149 982 Colima Colima 540 700 5191 Durango Durango 1 445 900 123 181 Guanajuato Guanajuato 4 656 800 30 491 Guerrero Chilpancingo 3 075 100 64 281 Hidalgo Pachuca 2 231 400 20 813 Jalisco Guadalajara 6 321 300 80 386 13 083 México Toluca 21 355 400 Michoacán Morelia 3 979 200 59 928 Morelos Guernavaca 1 552 900 4 950 Nayarit Tepic 919 800 26 979 Nuevo León Monterrey 3 826 200 64 924
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
