Filipiinid (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Ehte Humanitaargümnaasium
Filipiinid
Referaat
Tallinn2014
SISUKORD …………………………………………………………………………2

ÜLDISELOOMUSTUS…………………………………………………………3

Üldandmed………………………………………………………………………...3

Riigi geograafiline asend………………………………………………………...4

Geograafiline asend………………………………………………………………..4

Looduslikud tingimused………………………………………………………....5

Pinnamood ………………………………………………………………………....5

Kliima……………………………………………………………………………...5

Rahvastik………………………………………………………………………….7

Rahvastiku paiknemine …………………………………………………………….7

Linnade paiknemine………………………………………………………………..8

Riigi energiamajandus ……………………………………………………………8

Riigi põllumajanduse iseloomustus..........................................................................9

Mida kasvatatakse ………………………………………………………….10

Metsamajandus …………………………………………………………………....10

Transport………………………………………………………………………….11

Turism ……………………………………………………………………………..13

Populaarseimad kohad……………………………………………………………...13
Kokkuvõte………………………………………………………………………………13
Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………,,14
1.Üldiseloomustus
Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur.
Filipiinide 7107 saarest on asustatud ainult u. 800. Pindala on 299 700 km2. Rahvaarv on 52 milj., bisasid (ehk visasid) on 41%, tagaleid 21%, morsid 7%, hiinlasi 1,2%. Pealinn Manila (Suur-Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi.
Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse põhja pool on Taiwan .
Raudteid on 3500 km, maanteid umbes 80 000 km. Laialdane on saartevaheline laeva-ning kohaliku õhu- ja autolikklus.
Filipiinid
Lipp :

Vapp :
2.Geograafilise asendi iseloomustus
Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Filipiine ümbritseb idast Filipiini meri, läänest Lõuna-Hiina meri ja lõunast Sulawesi meri. Filipiinidest lõunasse jäävad Indoneesiale kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas Malaisiale kuuluv Kalimntani osa. Teisel pool Filipiini merd asub Belau ning põhjas Taiwan. Filipiinide koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N.
3.Looduslikud tingimused
Filipiinidel on kuum ja niiske troopiline -mereline kliima, mis on riigi erinevates osades erinevate nüanssidega. Temperatuurid on valdavalt 22°C-st kuni 33°C-ni. Filipiinidel esineb 3 hooaega : "Tag-init" (kuum hooaeg suvel alates märtsist maini ), "Tag-Ulan" (sademete hooaeg alates juunist kuni novembrini) ja "Tag-lamig" (külm hooaeg alates detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon ( maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprillini ) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm.
Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid , tsüklilised tormid , maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid .
Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks puit, nafta , nikkel , koobalt, hõbe, kuld , sool ja vask.
3.1.Kliima ;
troopiline vöönd, tavaliselt soe ja niiske. Kaks peamist kliima tegurit ongi : kõrge atmosfääriline niiskus ja kõrge kuumustase,
Aasta keskmine temp. 26.5 kraadi. 3 aastaaega , a) märtsist maini soe suvi, juunist novembrini vihmane ja detsembrist veebruarini külm aastaaeg .
Maist oktoobrini kagumussoon, ning külmad kuivad tuuled põhja mussoonist novembrist aprillini.
Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem mai. Niiskus ja kuumus jõuavad maksimumini aprillis ja mais.
Madalamad piirkonnad on kuumad ja tolmused märtsist maini, kuniks pole vihma sadanud . temperatuur tõuseb siis üle 37 kraadi. Merevee temperatuur on ka 27 kraadi ümber.
Sademed jäävad 5000-.1000 mm . enamus torme ja suuremaid vihmasademeid toimub juulist oktoobrini.
3.2.Loomad :
üle 2400 kalaliigi , korallid , vähid, krabid ja muud meremolluskid, vihmametsades üle 530 linnuliigi, 25000 putuka sorti ,
Taimed :
800 erinevat orhidee liiki ja 8500 muud erinevat taimeliiki, troopilised vihmametsad ,

4.Rahvastik:

Selles riigis elab 98 miljonit inimest ja see on keskmine riik.
Tegemist on arengumaaga, kus rahvaarv on stabiilselt kasvanud. 2010. aastal sündis naise kohta 3,2 last. Sündimus oli 26‰, suremus 5‰, imikusuremus 20‰. Sündimus on viimastel aastatel suurenenud (2000 – 2013 aastatel, 231 000 võrra).

4.1.Rahvastiku paiknemine

Keskmine rahvastiku tihedus on Filipiinidel 277 inimest/km2 kohta. Sellega on ta maailmas 30. kohal. Naaberriikidest on Vietnam 254 in/km2’ga 34. kohal. Vietnami pindala on 331 689 km2 ja rahvaarv on 84 238 230. Hiina on 55. kohal 137 in/km2 kohta, pindalaks on 9 596 961 km2 ja rahvaarv on 1 315 844 000. Indoneesia pindala on 1 904 569, rahvaarv 222 781 500 ja rahvastiku tihedus 117. Malaisias on rahvastiku tihedus 77 in/km2, pindala 329 847 ja rahvaarv 27 250 370. Taiwani pindala on kõige väiksem - 35 980, kuid rahvaarvult ei jää ta väga palju alla teistele - 22 894 384, seega on ta rahvastiku tihedus kõige suurem – 636 ja sellega on ta ka naaberriikidest kõige kõrgemal kohal – 9.

Kõige hõredamini on asustatud Cordillera halduspiirkond, mis koosneb Abra, Apayao, Benguet, Ifugao, Kalinga and Mountain provintsidest, samuti ka Baguio linnast. Selles piirkonnas on rahvastiku tihedus 88 inimest/km2 kohta. Hõre asustus on tingitud piirkonna mägisusest, selles piirkonnas asub suurim mäestik riigis.

4.2.Linnade paiknemine

2010. aasta andmete järgi on kõige tihedamini asustatud piirkond National Capital Region (Riiklik pealinna piirkond) ehk Metro Manila, mis koosneb pealinnast Manilast ja ümbritsevatest linnadest Caloocan, Las Piñas, Makati, Malabon, Mandaluyong, Marikina, Muntinlupa, Navotas, Parañaque, Pasay, Pasig, Quezon City, San Juan , Taguig, ja Valenzuela, aga ka Paterosi omavalitsusest. Rahvastiku tihedus selles piirkonnas on 18 641 inimest/km2 kohta. Piirkond on tihedalt asustatud, kuna Metro Manila on poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja hariduslik keskus Filipiinidel.
Kõige hõredamini on asustatud Cordillera halduspiirkond, mis koosneb Abra, Apayao, Benguet, Ifugao, Kalinga and Mountain provintsidest, samuti ka Baguio linnast. Selles piirkonnas on rahvastiku tihedus 88 inimest/km2 kohta. Hõre asustus on tingitud piirkonna mägisusest, selles piirkonnas asub suurim mäestik riigis.

5.Energiamajandus
Filipiinidel on suured energiavarud , sealhulgas nafta , maagaas ja kivisüsi. Energia tootmiseks kasutatakse ka taastuvaid energiaid, näiteks hüdro-, geotermaal-, biomassi-, tuule-, päikese- ja ookeanienergia.
Riik ei ekspordi ega impordi energiat.
Elektrit toodetakse hüdro- ja soojuselektrijaamades.
Elektrienergia toodang inimese kohta on 609 kWh. Filipiinide elektrienergia toodang 2010. aastal oli 67,74 mld kWh.

6.Riigi põllumajanduse iseloomustus

Välja veetakse kookosõli, vasekontsentraati, koprat, banaane, kookospähkeid, suhkurt, puitu ja kulda. Tähtsamad sisseveoartiklid on nafta, naftasaadused, masinad, seadmed ja tööstustooraine. Peamised kaubanduspartnerid: Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Hiina

Töötud ja pooltöötud moodustavad aktiivsest rahvastikust veerandi

Filipiinid on põllumajandusmaa. Tal on rikkalikke maavarasid (vask, kroom, kuld, raud, mangaan, elavhõbe jm.). Riigi majanduses on valitsev seisund u. 60-l paljurahvusvahelisel monopolistlikul seltsil. Välismaisest kapitalimahutusest langeb USA arvele üle 50%, suuri investeeringuid on teinud ka Jaapan ja Saksamaa.

Puuviljad :
suhkru õunad, banaanid, kookos , sidrun, mango , papaia, ananass , ja paljud teised troopilised puuviljad .

7.Metsamajandus

Filipiinidel kasvavad metsad 7 665 000 ha, metsasus on 26%, mida on vähe.
Selles riigis kasvavad peamiselt mangroovi-, männi-, ranna-, ja kaksiktiibviljakmetsad ning mägedel kasvav mets.
Suuremad metsa massiivid paiknevad riigi idaosas, tihedamalt põhjaosas.
Olemasolevad puiduvarud rahuldavad peaaegu täielikult oma riigi vajaduse. Suhteliselt vähe puitu imporditakse. Riik ekspordib tööstuslikku palki , saematerjali, puitpaneele, tselluloosi ning paberit ja paberitooteid.
Peamised metsadega seotud probleemid võiksid olla üleraie, vähene hooldamine ja reostus

8.Transport

Filipiinidel takistavad transpordi infrastruktuuri arengut mägised alad, maa killustatus (palju saari ).
Sisevedudes võiksid olla olulised raudtee , meretransport , „Jeepney’d“, motoriseeritud kolmerattalised, autotransport . See tuleneb maa killustatusest ja valitsuse vähesest toetusest.
Rahvusvahelistes vedudes eelkõige õhu- ja meretransport. See tuleneb sellest, et Filipiinid on saareriik.

Autotransport
Filipiinidel on 199 950 km teid, millest 39 590 km on asfalteeritud .590 km on asfalteeritud.
Raudteetransport
Raudteeliini pikkus on Filipiinidel 1060 km. Päevas kasutab seda 60 000 – 70 000 inimest. Ronge on kolme tüüpi: reisirongid, kaubarongid ja metroo.
Meretransport

Riigisisene

Saarte rohkuse tõttu kasutatakse palju riigisisest meretransporti – praamidega. Kasutusel on suured kaubapraamid ja väiksemad inimeste vedamiseks.

Rahvusvaheline

Kuna Filipiinid on mereriik , siis kasutatakse suurte kaubakoguste transportimiseks laevu.
Õhutransport

Filipiinidel on 12 rahvusvahelist lennujaama ning üle 20 riigisisest lennujaama. Suurim rahvusvaheline lennujaam on Ninoy Aquino Rahvusvaheline Lennujaam, mis on maailmas 34. läbireisitavaim lennujaam ja see teenindab 32,1 mln reisijat aastas

Peamised lennujaamad

9.Turism

Filipiinide peamine sissetulekuallikas on turism, seega on riik turismimaa.
Turismi arengueeldusteks on soe kliima, kaunis loodus, kultuurilised väärtused ja kohalikud kombed.
Enim külastatud kohad on Banaue riisi terasspõllud, Boracay saar, Šokolaadimäed, Puerto Princesa maa-alune jõgi, Mayon’i vulkaan ning San Augustini kirik.
Eesti turismifirmadest pakuvad Filipiinidele reise GoTravel ning ReisiGuru.
Teenindav majandus moodustab 54,4% riigi sisemajanduse kogutoodangust.

9.1.Popularsemaid kohad
Luzoni saare põhjaosa – UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad terrassriisipõllud ja erinevate rahvaste külad.

Palawani saar – vihmametsad ja korallilaguunid.

Boracay saar – tuntud eelkõige rannapuhkuse sihtkohana.

Apo rifi rahvuspark – sukeldujate unistus.

Kokkuvõtte

Referaat on kirjutatud riigist Filipiinid, info otsimine selle riigi kohta ostus raskemaks kui esmapilgul paistis , kuid autor sai tänu referaadile palju uusi teadmisi sellest riigist ja kindlasti ka teadmisi arvutikasutamise valdkonnast. Filipiinide pidala on niivõrd väike kuid saared rahvarohked, kui arvestada et enamus territooriumist on vesi, pea 300 000 km2 kogupindala ja 52 mljonit elanikku. Autor tänab meeldiva koostöö eest juhendajaid.

Kasutatut kirjandus

http://park.org/Philippines/government/geninfo.ht m

http://www.maailmakool.ee/?arengumaa=filipiinid

http://www.philippines.hvu.nl/

http://wiki.gomaailm.ee/wiki/filipiinid/

http://www.infoplease.com/country/philippines.html

https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/rp.html

https://www.google.ee/search?q=philippines&espv=210&es_sm=122&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=KgzYUuy-IImI4AS-44CIAg&ved=0CAkQ_AUoAQ&biw=1280&bih=631

http://www.philippines.mid.ru/relations.html

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 11 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anastassia17 Õppematerjali autor

Filipiini Vabariik on saareriik, mis asub 7107 saarest koosneval saarestikul troopikas Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur.

filipiinid rahvastiku tihedus metsad aasia manila paiknemine hooaeg Filipiini Vabariik saareriik

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

FILIPIINID

detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon (maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprillini) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid, tsüklilised tormid, maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid. Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake. Samuti on loodusvaradeks puit, nafta, nikkel, koobalt, hõbe, kuld, sool ja vask. · Rahvastik Selles riigis elab 98 miljonit inimest ja see on keskmine riik. Tegemist on arengumaaga, kus rahvaarv on stabiilselt kasvanud. 2010. aastal sündis naise kohta 3,2 last. Sündimus oli 26, suremus 5, imikusuremus 20. Sündimus on

Geograafia

doc

Filipiinid

hooaeg alates detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon (maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprill) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm. (2) 5 3. Majandus Pärast Teist maailmasõda olid Filipiinid üks arenenumaid riike Aasias, kuid on nüüd aeglase majanduskasvu ja kõrge korruptsioonitaseme tõttu teistest maha jäänud. Praegu on Filipiinidel mõõdukas majanduskasv, mida toetavad rahaülekanded välismaal töötavatelt filipiinlastelt ning suurenenud investeeringud kiirelt arenevasse infotehnoloogiatööstusse ning odav tööjõud teistes majandussektorites. Suurteks probleemideks on islami separatistlik liikumine Mindanao saarel ning korruptsioon riigiametnike seas. (1, lk 111)

Geograafia

doc

Filipiinid

. Enamikel mägistel saartel on troopilised vihmametsad, ja aktiivsed vulkaanid (18tükki) . iga aasta tuleb u 19 taifuuni, mis on hävitavad . Kõige pikeim jõgi on cagayan'i jõgi lusonist põhjas. Filipiinidel on paljudel aladel metsandus ,põllundus ja mineraal ainete tootmine. Filipiinid on mineraali rikkad saarstik kus rannikualased kohad on kallid. Maavarad : kuld, hõbe , koobalt, sool, vask ja nikkel, merest pärlid , seal on ka palju mitte medallseid maavaru, ntx : silikooni tootmiseks vajalik. On ka palju koski , leidub veel 2 hõimu : ifugao ja T' boli hõim . Loomad : üle 2400 kalaliigi , korallid, vähid, krabid ja muud meremolluskid, vihmametsades üle 530 linnuliigi, 25000 putuka sorti , Loomadenimed : oranz klounkala, tontkandlane, filipiinide kotkas, vaalhai, varaan, toko sisalik, carabao, merikilpkonn, lendkoer, lemur, vesi pühvel, murene kala , filipiinide kakaduu , Taimed : 800 erinevat orhidee liiki ja 8500 muud erinevat taimeliiki, troopilised vihmam

Geograafia

docx

Filipiinid

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM GEOGRAAFIA Filipiinid Nimi Referaat Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Geograafia 4 Riigi kuulumine suurregiooni 5 Riigi arengutase 6 Majandusorganisatsioonidesse kuulumine 6 Rahvastik 7-8 Linnastumine 8 Energiamajandus 9 Põllumajandus 9-11 Metsamajandus 11 Tööstus 12 Transport 12 Turism 13 Kasutatud materjalid 14-15 Sissejuhatus

Geograafia

docx

Indoneesia

üle 6 miljoni inimese. Nii ulatuslik ümberasustamine on tekitanud aeg-ajalt pingeid ja vägivalda migrantide ja kohalike vahel, mille tagajärjel on sadu inimesi tapetud. 2001. aastal hukkus kokkupõrgetes dajakkidega Kalimantani saarel vähemalt 500 madurat ja ligi 100 000 olid sunnitud saarelt põgenema. ENERGIAMAJANDUS Indoneesia on maailmas 3.kohal geotermilise energia tootmisel kui ka maasoojus elektri tootmisel. Temast eespool asuvad vaid USA ja naaberriik Filipiinid. Kuna riik asub mõningatel Kagu-Aasia laamadel, siis on sellel väga suured geotermilised eelised. Indoneesia energeetika ja maavarade ministeeriumi hinnangul omab riik 29 gigawatti reservgeotermilisi võimsuseid, kuid hetkel nendest ainult 5% on kasutusel. Indoneeisas on 68% inimestest/2010 seisuga), kes kasutavad elektrit, mittekasutajad asuvad rohkem riigi idaosas. Siiski 2014 on see protsent tõusnud 84% peale ja 2020 aastaks soovib riik tagada kõigile elektrivõimalused.

Geograafia

doc

Jaapani ühiskonnageograafia

............................. Jaapan Uurimustöö ................... ................... Jõhvi 2009 Sisukord: 3................................................................................................Riigi üldiseloomustus 4.........................................................................................................Riigi arengutase 4....................................................... Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 5...................................................................................................................Rahvastik 6..................................................................... Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 7.............................................................................................................Linnastumine 8...........................................................................................

Geograafia

doc

Jaapan

JAAPAN Referaat Klass: 11B 2011 Üldandmed Jaapan on 377 944 km2 suurune Aasia mandrist itta jääv riik Kaug-Idas. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Seal elab 127 960 000 inimest, kellest umbes 8 803 200 elab Jaapani pealinnas Tokyos. Jaapani riigikeeleks on jaapani keel. Rahaühikuks jeen. Geograafiline asend Joonis 1. Jaapani kaart Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan on pikliku kujuga ning koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Looduslikud tingimused Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid

Geograafia

doc

Šveits - referaat

Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitak

Geograafia

Rohkem sarnaseid