50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
peeruv2ristaja
Õppematerjali autor
5. 3.5.2 Survepinge (koormustaluvuse) määramine kaudse meetodiga Lisaks määrati materjalide koormustaluvus kaudse meetodiga. Kaudsel määramisel lähtuti katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudsel määramisel arvutati valemi (5) järgi. 10=10,0*o-81,0 (5) Katsetulemused esitati kolme katsekeha aritmeetilise keskmisena kolme kehtiva numbriga ja kanti tabelisse 4.5. 3.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Soojaerijuhtivus kaudsel määramisel arvutati valemi (6) järgi. =0,025314+5,1743*10-5*o+0,173606/o (6) soojaerijuhtivus [W/(m*K)] 4. Katse tulemused 4.1 Tihedus 4.1.1 EPS 60 Tabel 4.1 Katseke Katseke Katseke ha Katseke ha maht ha mass mõõtme Tihedus o [kg/m3]
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 7 2021 EPS katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonil, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati kahte erinevat vahtpolüstüreentoote – valget ja täpilist EPS-i. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatavad materjalid EPS A valge; EPS B sinine. Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS plaate iseloomustavad hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivad mõõtmed, mittevananemine, raskesti süttivus, kasutamismugavus ja keskkonnasõbralikkus [1]. 3. Kasutatavad seadmed ja vahendid Nihik ja nurgik katsekehade mõõtmiseks Kaal täpsusega 0,1 g - katsekehade massi määramiseks; Hüdrauliline press - surve- ja paindetugevuse määramiseks Immutamiseks vajalikud nõud. 4. Katsemetoodikad 4.1. Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine toimub vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses kasuta
poolest pikusest ja üks poolest laiusest. B. Kui katsekeha pikkus on suurem kui 1,5 m võetakse üks täiendav mõõde iga meetri kohta ja tulemused esitatakse aritmeetilise keskmisena. 4.1.2 Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine. Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtetakse nihikuga täpsusega 0,1 mm. Iga katsekeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistulemused esitatakse 0,5 mm täpsusega. 4.2 Soojusisolatsioonmaterjalide tiheduse määramine Tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kg/m3 ] valemi 1 järgi: Valem 1. 0 = ( m/Vbr )*1000 m proovikeha mass [g] Vbr proovikeha maht [ cm3 ] 4.3 Soojusisolatsioonmaterjalide veeimavuse määramine Määratakse kuivatatud katsekehade massid m0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28º C, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda
poolest pikusest ja üks poolest laiusest. B. Kui katsekeha pikkus on suurem kui 1,5 m võetakse üks täiendav mõõde iga meetri kohta ja tulemused esitatakse aritmeetilise keskmisena. 4.1.2 Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine. Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtetakse nihikuga täpsusega 0,1 mm. Iga katsekeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistulemused esitatakse 0,5 mm täpsusega. 4.2 Soojusisolatsioonmaterjalide tiheduse määramine Tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kg/m3 ] valemi 1 järgi: Valem 1. 0 = ( m/Vbr )*1000 m proovikeha mass [g] Vbr proovikeha maht [ cm3 ] 4.3 Soojusisolatsioonmaterjalide veeimavuse määramine Määratakse kuivatatud katsekehade massid m0 täpsusega 0,1 g. Katsekehad asetatakse vette, mille temperatuur on 18 kuni 28º C, nii et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda
surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250+/- 10 Pa. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Koormustaluvus kaudsel meetodil arvutatakse valemiga 5. 10 = FS (Valem 4) 10 = 10,0 * P 0 - 81,0 (Valem 5) Kus, F-koormus 10%-lisel deformatsioonil S- katsekeha ristlõikepind 3.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Soojaerijuhtivuse määramisel kasutatakse valemit 5. Toote deklareeritud soojaerijuhtivus arvutatakse valemi 6 järgi. Soojaerijuhtivuse hinnangulise standardhälve saab arvutada valemi 7 järgi. 0,173606 = 0,025314 + 5,1743 * 10-5 * P 0 + P0 (Valem 6) Kus, -proovikeha tihedus [kg/m3]
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsist, survepingest 10 % deformatsioonil, paindetugevuse ja soojuserijuhtivuse määramine 2.KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks materjaliks oli vahtpolüstüreen. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati elektroonilist kaalu KERN 440-55N, täpsus 0,2 g, max 6000 g, joonlauda, hüdraulilist pressi surve- ja pandetugevuse määramiseks. 4.KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine. Tiheduse määramiseks mõõteti üheksa EPS 80 ja üheksa EPS 50 katsekeha pikkus, laius ja paksus ning kaal. Katsekehad olid enne mõõtmis olnud vähemalt 6 tundi temperatuuril 23 5ºC. Kehade ruumala arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtude. Katse tulemused on toodud tabelis 4.1. 1 4.1 Tiheduse määramine Katsekeha mõõtmed, cm Katekeh
9. detsember 2021 1. TÖÖ EESMÄRK Käesolev kirjatükk uurib soojusisolatsiooni omadusi ja nende seost materjali kasutamisega. 2. KATSETATUD MATERJALID EPS 3. KASUTATUD VAHENDID Nihik Hüdrauliline press Soojusläbivuse määramise katseade Elektrooniline kaal 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Esmalt määratakse keha ruumala. Võttes igat mõõtu kolmest eri kohast ning seejärel leitakse nende aritmeetiline keskmine. Saadud tulemuste põhjal leitakse ruumala valemi 1 põhjal. Seejärel kaalutakse keha ning valemiga 2 leitakse keha tihedus. 4.2. Paindetugevus Uurimise all olevad kehad asetatakse kahele toele, mis on teineteisest 150mm kaugusel. Seejärel asub keskel ülevalt alla katsekeha survestama kolmas tugi. Kõik toed on ümarad 5cm diameetriga. Survestamine kestab kuniks keha murdub. Fikseeritakse näit ning vastavalt valemile 3 leitakse paindetugevus. 4.3. Koormustaluvus Koormustaluvuse märamiseks kasutatakse kuupe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid