Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

1 Hindamata

Ehitusmaterjalid
Laboratoorne töö nr.8
2017 / 2018
Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine
EAEI-31
Tanel Tuisk
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

SOOJUSISOLATSIOONMATERJALID

Töö eesmärk

Paisutatud polüstüreentoodete tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest.

Kasutatud materjalid

EPS – mullpolüstüreen, plastvahul põhinev soojustusmaterjal. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest, mis on omavahel veeauru toimel tihedalt ühendatud.

Katse metoodikad

Mõõtmete määramine

Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine

Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC. Katsekehadel võetakse 2 mõõdet täpsusega 0,5 mm järgmiste eeskirjade järgi:

Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, siis võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja teine mõõde poolest laiusest.
Kui katsekeha mõõtmed on suuremad kui 1,5 m, siis võetakse üks täiendav mõõde iga meetri kohta ja tulemus esitatakse aritmeetilise keskmisena.

Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine

Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtmed võetakse nihikuga täpsusega 0,1mm. Iga katsekeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest – kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Mõõtmistulemused esitatakse millimeetrites täpsusega 0,5mm.

Tiheduse määramine

Tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3] valem Valem 3.2.1 abiga.
Valem 3.2.1
kus, ρ0 – proovikeha ruumala, [kg/m3];
m – proovikeha mass õhus [g];
Vbr – proovikeha maht [cm3].
Tiheduse määramiseks kasutatakse vähemalt viite korrapärase kujuga katsekeha. Korrapärase kujuga keha maht arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Katsekeha mass määratakse kaalumise teel täpsusega 0,5%. Mõõtmistulemused esitatakse kolme kehtiva numbriga.

Veeimavuse määramine

Katsekehad kaalutakse täpsusega 0,1g. seejärel asetatakse katsekehad vette nii, et katsekeha alumine pind oleks 8-12 mm allpool vee tasapinda. Katsekehasid hoitakse vee all 7 päeva ning siis võetakse välja ja eemaldatakse liigne vesi lapiga ja määratakse niiske keha mass. Veeimavus mahu järgi leitakse valemi Valem 3.3.2 abiga.
Valem 3.3.2
kus, m7 – proovikeha mass veega immutatult [g],
m – proovikeha mass kuivatatult [g],
V – katsekeha ruumala [cm3]
Toote partii veeimavus arvutatakse nelja proovikeha aritmeetilise keskmise abiga.

Paindetugevuse määramine

Võetakse katsekeha mõõdud ning seejärel asetatakse katsekeha kahele toele, mille vahekaugus on 200 mm. Koormus rakendatakse katsekehale tugiava keskel. Iga üksiku katsekeha paindetugevus arvutatakse valemi Valem 3.4.3 abil. Paindetugevus leitakse kolme katsekeha aritmeetilise keskmise abiga, täpsusega 0,1 N/mm2.
Valem 3.4.3
kus, fp – katsekeha paindetugevus, [kPa]
F – purustav jõud;
l – tugiava;
h – katsekeha paksus;
b – katsekeha laius;

Survepinge määramine

Survepinge määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega

Koormustaluvused viiakse läbi kolme katsekehaga mõõtmetega 50x50x50 mm või 100x100x100 mm. Katsekeha asetatakse pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250±10 Pa. Kui keha deformeerub oluliselt, siis valitakse 50 Pa. Peale koormuse rakendamist määratakse näit d0 mm-tes ning jätkatakse koormamist kuni 10%-lise deformatsioonini ning fikseeritakse manomeetri näit valemiga Valem 3.5.4.
Valem 3.5.4
kus, σ10 – katsekeha koormustaluvus, [kPa];
F – koormus 10 % -lisel deformatsioonil;
S – katsekeha ristlõikepind.

Survepinge määramine kaudse meetodiga

Materjalide koormustaluvus määratakse ka kaudse meetodiga, kus lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudsel määramisel arvutatakse valemi , [kPa] Valem 3.5.5 abiga. EPS-i tiheduse ja survepinge sõltuvus on toodud Graafik 3.1.
, [kPa] Valem 3.5.5
Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus Graafik 3.1

Soojuserijuhtivuse määramine kaudse meetodiga

Soojuserijuhtivus kaudsel määramisel arvutatakse valemi Valem 3.6.6 järgi. EPS tiheduse ja soojuserijuhtivuse sõltuvus on toodud graafikulGraafik 3.2 :
Valem 3.6.6
Graafik 3.2

Katsete tulemused

Tiheduse määramine

Katse-keha nr.
Katsekeha mõõtmed, cm
Katsekeha mass, [g]
Katsekeha tihedus
Keskmine tihedus
a
b
h
1s
20.0
20.0
4.88
40.42
20.6
20.4
2s
20.2
20.1
4.88
40.13
20.3
3s
20.1
20.5
4.95
40.34
19.8
4s
20.0
19.9
4.83
40.08
20.9
1v
20.1
20.0
4.90
35.45
18.0
18.0
2v
20.0
20.0
4.93
35.51
17.9
3v
20.1
20.1
4.95
35.56
17.8
4v
20.1
20.1
4.87
35.70
18.2
Tabel 4.1

Veeimavuse määramine

Katse-keha nr
Katsekeha mõõtmed [mm]
Katsekeha mass, [g]
Veeimavus
Keskmine veeimavus
Kuiv
Immutatud
a
b
h
m
m1
2v
200.3
200.3
49.33
35.51
75.2
2.00
2.00
3v
201.0
200.7
49.50
35.56
79.6
2.21
4v
201.0
200.7
48.67
35.70
71
1.80
2s
201.7
200.5
48.83
40.13
50.6
0.53
0.46
3s
200.5
205.0
49.50
40.34
48.4
0.40
4s
199.5
199.2
48.33
40.08
49
0.46
Tabel 4.2

Paindetugevuse määramine

Katse-keha nr
Katsekeha mõõtmed, [mm]
Purustav jõud [N]
Tugedevaheline kaugus
Paindetugevus
Keskmine
b
h
Fp
l [mm]
fp [kPa]
8v
150
50
250.1
200
200
203
9v
150
50
250.1
200
200
10v
150
50
259.9
200
208
8s
150
50
274.6
200
220
225
9s
150
50
289.3
200
231
10s
150
50
279.5
200
224
Tabel 4.3

Survepinge määramine

Katse-keha nr
Katsekeha ristlõike mõõtmed, [mm]
Jõud 10 % deformatsioonil [N]
Koormustaluvus [kPa]
Keskmine
a
b
Fs
σ10
5v
50
50
245.2
98.1
124.9
6v
50
50
377.6
151.0
7v
50
50
313.8
125.5
5s
50
50
299.1
119.6
122.3
6s
50
50
313.8
125.5
7s
50
50
304.0
121.6
Tabel 4.4

Kaudsel meetodil

Katse-keha nr.
Katsekeha tihedus
Keskmine tihedus
Survepinge kaudselt
Keskmine
1s
20.6
20.4
125.2
123.1
2s
20.3
122.2
3s
19.8
117.3
4s
20.9
127.7
1v
18.0
18.0
99.0
98.8
2v
17.9
98.4
3v
17.8
97.1
4v
18.2
100.9
Tabel 4.5

Soojuserijuhtivuse leidmine

Katse-keha nr.
Katsekeha tihedus
Keskmine tihedus
Soojuserijuhtivus
1s
20.6
20.4
0.0349
2s
20.3
3s
19.8
4s
20.9
1v
18.0
18.0
0.0359
2v
17.9
3v
17.8
4v
18.2
Tabel 4.6

Järeldused

Katsete tulemusel leidsime , et sinine katsetatud EPS on suurema keskmise tihedusega, suurema paindetugevusega, väiksema veeimavuse ja soojuserijuhtivusega. Koormustulemused olid valgel ja sinisel EPS-il ligilähedased.
Katsete tulemusena leitud soojuserijuhtivused on ligilähedane õppejõu poolt antud soojuserijuhtivustega (valge EPS 0,0355 W/(mK) ning sinine 0,0344 W/(mK)).
Antud töös kasutatud EPS-i plaadid vastavad klassifikatsiooni alusel sinine EPS 120 ning valge ka EPS 120.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 28 allalaadimist

Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine #1

Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine #2

Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine #3

Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine #4

Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine #5

Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine #6

Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

peeruv2ristaja Õppematerjali autor

Laboratoorne töö 8, Soojustusmaterjalid (EPS)

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalid SOOJUSISOLATSIOON

surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250+/- 10 Pa. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Koormustaluvus kaudsel meetodil arvutatakse valemiga 5. 10 = FS (Valem 4) 10 = 10,0 * P 0 - 81,0 (Valem 5) Kus, F-koormus 10%-lisel deformatsioonil S- katsekeha ristlõikepind 3.6 Soojusisolatsioonmaterjalide soojaerijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Soojaerijuhtivuse määramisel kasutatakse valemit 5. Toote deklareeritud soojaerijuhtivus arvutatakse valemi 6 järgi. Soojaerijuhtivuse hinnangulise standardhälve saab arvutada valemi 7 järgi. 0,173606 = 0,025314 + 5,1743 * 10-5 * P 0 + P0 (Valem 6) Kus, -proovikeha tihedus [kg/m3]

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalid Praks nr 8 EPS

1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsist, survepingest 10 % deformatsioonil, paindetugevuse ja soojuserijuhtivuse määramine 2.KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks materjaliks oli vahtpolüstüreen. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati elektroonilist kaalu KERN 440-55N, täpsus 0,2 g, max 6000 g, joonlauda, hüdraulilist pressi surve- ja pandetugevuse määramiseks. 4.KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine. Tiheduse määramiseks mõõteti üheksa EPS 80 ja üheksa EPS 50 katsekeha pikkus, laius ja paksus ning kaal. Katsekehad olid enne mõõtmis olnud vähemalt 6 tundi temperatuuril 23 5ºC. Kehade ruumala arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtude. Katse tulemused on toodud tabelis 4.1. 1 4.1 Tiheduse määramine Katsekeha mõõtmed, cm Katekeh

Ehitusmaterjalid

docx

Soojuserijuhtivus

9. detsember 2021 1. TÖÖ EESMÄRK Käesolev kirjatükk uurib soojusisolatsiooni omadusi ja nende seost materjali kasutamisega. 2. KATSETATUD MATERJALID EPS 3. KASUTATUD VAHENDID  Nihik  Hüdrauliline press  Soojusläbivuse määramise katseade  Elektrooniline kaal 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Tiheduse määramine Esmalt määratakse keha ruumala. Võttes igat mõõtu kolmest eri kohast ning seejärel leitakse nende aritmeetiline keskmine. Saadud tulemuste põhjal leitakse ruumala valemi 1 põhjal. Seejärel kaalutakse keha ning valemiga 2 leitakse keha tihedus. 4.2. Paindetugevus Uurimise all olevad kehad asetatakse kahele toele, mis on teineteisest 150mm kaugusel. Seejärel asub keskel ülevalt alla katsekeha survestama kolmas tugi. Kõik toed on ümarad 5cm diameetriga. Survestamine kestab kuniks keha murdub. Fikseeritakse näit ning vastavalt valemile 3 leitakse paindetugevus. 4.3. Koormustaluvus Koormustaluvuse märamiseks kasutatakse kuupe

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid