FILIPIINID (0)

Gümnaasium
M. M
11. B
FILIPIINID
referaat
Juhendaja :
õp S.S
2013

• Üldiseloomustus
  

• Üldandmed
  

Pindala: 300 000 km2
Rahvaarv: 98 miljonit (2013)
Pealinn: Manila
Pealinna elanike arv: 1 581 000 (2000. aasta andmetel)
Keel: filipiino ja inglise keel
Rahaühik: peeso (PHP)

• Geograafilise asendi iseloomustus
  

Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Filipiine ümbritseb idast Filipiini meri, läänest Lõuna-Hiina meri ja lõunast Sulawesi meri. Filipiinidest lõunasse jäävad Indoneesiale kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas Malaisiale kuuluv Kalimntani osa. Teisel pool Filipiini merd asub Belau ning põhjas Taiwan . Filipiinide koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N.

• Looduslikud tingimused
  

Filipiinidel on kuum ja niiske troopiline -mereline kliima, mis on riigi erinevates osades erinevate nüanssidega. Temperatuurid on valdavalt 22°C-st kuni 33°C-ni. Filipiinidel esineb 3 hooaega : "Tag-init" (kuum hooaeg suvel alates märtsist maini ), "Tag-Ulan" (sademete hooaeg alates juunist kuni novembrini) ja "Tag-lamig" (külm hooaeg alates detsembrist kuni veebruarini). Edela mussoon ( maist oktoobrini) on tuntud kui "Habagat" ja kuiv tuul Kirde mussoon (alates novembrist aprillini ) kui "Amihan". Jahedaim kuu on jaanuar ja soojeim mai. Suvel võib tõusta temperatuur kuni 37 ° C, aasta keskmine merevee temperatuur on 27 ° C. Sademete hulk on 1000-5000 mm.
Filipiinidel on ka aktiivsed vulkaanid , tsüklilised tormid , maalihked, hävitavad maavärinad, tsunamid ja orkaanid .
Loodusvaradeks on Filipiinidel kindlasti vesi, sest Filipiinid on ümbritsetud ookeaniga. Filipiinid pole küll naftarikas maa, kuid seal on siiski palju väärtuslikke maake . Samuti on loodusvaradeks puit, nafta , nikkel , koobalt, hõbe, kuld , sool ja vask.

• Rahvastik
  

Selles riigis elab 98 miljonit inimest ja see on keskmine riik.
Tegemist on arengumaaga, kus rahvaarv on stabiilselt kasvanud. 2010. aastal sündis naise kohta 3,2 last. Sündimus oli 26‰, suremus 5‰, imikusuremus 20‰. Sündimus on viimastel aastatel suurenenud (2000 – 2013 aastatel, 231 000 võrra).
Keskmine rahvastiku tihedus on Filipiinidel 277 inimest/km2 kohta. Sellega on ta maailmas 30. kohal. Naaberriikidest on Vietnam 254 in/km2’ga 34. kohal. Vietnami pindala on 331 689 km2 ja rahvaarv on 84 238 230. Hiina on 55. kohal 137 in/km2 kohta, pindalaks on 9 596 961 km2 ja rahvaarv on 1 315 844 000. Indoneesia pindala on 1 904 569, rahvaarv 222 781 500 ja rahvastiku tihedus 117. Malaisias on rahvastiku tihedus 77 in/km2, pindala 329 847 ja rahvaarv 27 250 370. Taiwani pindala on kõige väiksem - 35 980, kuid rahvaarvult ei jää ta väga palju alla teistele - 22 894 384, seega on ta rahvastiku tihedus kõige suurem – 636 ja sellega on ta ka naaberriikidest kõige kõrgemal kohal – 9.
2010. aasta andmete järgi on kõige tihedamini asustatud piirkond National Capital Region (Riiklik pealinna piirkond) ehk Metro Manila, mis koosneb pealinnast Manilast ja ümbritsevatest linnadest Caloocan, Las Piñas, Makati, Malabon, Mandaluyong, Marikina, Muntinlupa, Navotas, Parañaque, Pasay, Pasig, Quezon City, San Juan , Taguig, ja Valenzuela, aga ka Paterosi omavalitsusest. Rahvastiku tihedus selles piirkonnas on 18 641 inimest/km2 kohta. Piirkond on tihedalt asustatud, kuna Metro Manila on poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja hariduslik keskus Filipiinidel.
Kõige hõredamini on asustatud Cordillera halduspiirkond, mis koosneb Abra, Apayao, Benguet, Ifugao, Kalinga and Mountain provintsidest, samuti ka Baguio linnast. Selles piirkonnas on rahvastiku tihedus 88 inimest/km2 kohta. Hõre asustus on tingitud piirkonna mägisusest, selles piirkonnas asub suurim mäestik riigis.

• Rahvusliku soolis -vanuseline koosseis
  

Lapsed (alla 15 aastased) moodustavad 34,1%, tööealised (15-65 aastased) 61,5%, vanemaealised (üle 65 aastased) 4,4% rahvastikust.
Selle riigi rahvastik ei ole vananev , kuna noori (0-34 aastased) on rohkem kui vanemaid inimesi.
Naiste keskmine eluiga on 75,3 ja meestel 69,3. See ei ole väga kõrge ega eriti madal.
Viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 1,04.
Filipiinide rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis , kuna rahvastik suureneb, kuid kasvutempo langeb.

• Linnastumine
  

Filipiinide suuremad linnad on Quezon City, Manila (pealinn), Davao, Cebu ja Zamboanga. Linnades elab 49% rahvastikust.
Enamik suurtest linnadest on tekkinud rannikule või suurte teede äärde.

• Energiamajandus
  

Filipiinidel on suured energiavarud, sealhulgas nafta, maagaas ja kivisüsi. Energia tootmiseks kasutatakse ka taastuvaid energiaid, näiteks hüdro-, geotermaal-, biomassi-, tuule-, päikese- ja ookeanienergia.
Riik ei ekspordi ega impordi energiat.
Elektrit toodetakse hüdro- ja soojuselektrijaamades.
Elektrienergia toodang inimese kohta on 609 kWh. Filipiinide elektrienergia toodang 2010. aastal oli 67,74 mld kWh.

• Metsamajandus ja metsatööstus
  

Filipiinidel kasvavad metsad 7 665 000 ha, metsasus on 26%, mida on vähe.
Selles riigis kasvavad peamiselt mangroovi-, männi-, ranna-, ja kaksiktiibviljakmetsad ning mägedel kasvav mets.
Suuremad metsa massiivid paiknevad riigi idaosas, tihedamalt põhjaosas.
Olemasolevad puiduvarud rahuldavad peaaegu täielikult oma riigi vajaduse. Suhteliselt vähe puitu imporditakse. Riik ekspordib tööstuslikku palki , saematerjali, puitpaneele, tselluloosi ning paberit ja paberitooteid.
Peamised metsadega seotud probleemid võiksid olla üleraie, vähene hooldamine ja reostus .

• Tööstuse areng
  

Riigis leidub naftat, niklit , koobaltit, hõbedat, kulda, kroomi , kivisütt ja vaske.
Filipiinidel on esindatud põllumajandus, laevaehitus -, auto-, lennuki-, elektroonikatööstus ning kaevandamine.
Suuremad tööstusettevõtted asuvad suuremate linnade ja tihedamalt asustatud kohtade läheduses. Seda sellepärast, et tööjõud on lähemal.
Riik ekspordib arvuti-, auto-, laeva- ja lennukiosasid. Lisaks eksporditakse maake.

• Transpordi iseloomustus
  

Filipiinidel takistavad transpordi infrastruktuuri arengut mägised alad, maa killustatus (palju saari ).
Sisevedudes võiksid olla olulised raudtee, meretransport , „Jeepney’d“, motoriseeritud kolmerattalised, autotransport . See tuleneb maa killustatusest ja valitsuse vähesest toetusest .
Rahvusvahelistes vedudes eelkõige õhu- ja meretransport. See tuleneb sellest, et Filipiinid on saareriik.
Autotransport
Filipiinidel on 199 950 km teid, millest 39 590 km on asfalteeritud .590 km on asfalteeritud.
Raudteetransport
Raudteeliini pikkus on Filipiinidel 1060 km. Päevas kasutab seda 60 000 – 70 000 inimest. Ronge on kolme tüüpi: reisirongid, kaubarongid ja metroo.
Siseveetransport
Jõgedel kasutatakse praame, laevatatavaks jõeks on Pasig.
Pasig’i jõgi, punased täpid näitavad praamipeatusi.
Meretransport

• Riigisisene
  

Saarte rohkuse tõttu kasutatakse palju riigisisest meretransporti – praamidega. Kasutusel on suured kaubapraamid ja väiksemad inimeste vedamiseks.

• Rahvusvaheline
  

Kuna Filipiinid on mereriik , siis kasutatakse suurte kaubakoguste transportimiseks laevu.
Peamine sadam on Manila Rahvusvaheline Kaubaterminal ja Eva Macapagal Sadamaterminal.
peamised sadamad
Õhutransport
Filipiinidel on 12 rahvusvahelist lennujaama ning üle 20 riigisisest lennujaama. Suurim rahvusvaheline lennujaam on Ninoy Aquino Rahvusvaheline Lennujaam, mis on maailmas 34. läbireisitavaim lennujaam ja see teenindab 32,1 mln reisijat aastas.
Tallinnast saaks Manilasse kõige kiiremini lennukiga, selleks kuluks 23 h 50 min. Marsruut oleks järgmine: Tallinn- Kopenhaagen - Amsterdam -Manila. Vahepeatustes kulub uute lendude ootamisele aega. Sellise reisi üheotsapilet maksab u 3600 €.
Peamised lennujaamad

• Turismi iseloomustus
  

Filipiinide peamine sissetulekuallikas on turism , seega on riik turismimaa .
Turismi arengueeldusteks on soe kliima, kaunis loodus, kultuurilised väärtused ja kohalikud kombed.
Enim külastatud kohad on Banaue riisi terasspõllud, Boracay saar, Šokolaadimäed, Puerto Princesa maa-alune jõgi, Mayon’i vulkaan ning San Augustini kirik .
Eesti turismifirmadest pakuvad Filipiinidele reise GoTravel ning ReisiGuru.
Teenindav majandus moodustab 54,4% riigi sisemajanduse kogutoodangust.

• Kasutatud kirjandus