Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kerakala (0)

1 Hindamata
Punktid
TALLINNA ÜLIKOOL
Kerakala
Referaat
Tallinn 2015

Sisukord


Sisukord 2
1Sissejuhatus 3
2Levik ja paljunemine 4
3Välimus 5
4Mürgisus 7
5Kerakala toiduna 8
6Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10
  • Sissejuhatus


    Referaat on koostatud Hüdrobioloogia õppeprogrammi raames. Autor valis oma uuritavaks veeloomaks kerakala, kuna tundis huvi antud kala välimuse vastu. Töös tuleb juttu kerakala levikust ja paljunemisest meres ning magevetes. Keskendutakse kerakala unikaalsele välimusele, mürgisusele ning seda tekitavale toksiinile. Vaatluse all on kala huvitavad kaitsemehhanismid . Autor seletab kerakala ohtlikkust söömisel ning räägib, mis juhtub siis kui kerakala hooletult söögiks tarbida.
  • Levik ja paljunemine


    Kerakalalised (Tetraodontidae) on peamiselt troopiliste merede kalad kerakalaliste (Tetraodontiformes) seltsist. (EE) Kerakalasid leidub soojades vetes üle terve maailma- üldiselt küll meredes, kuid mõnel juhul ka magevetes. Nad puuduvad täielikult külmas vees. Kõige rohkem esinevad nad troopikas , suhteliselt haruldased parasvöötmes. Kuigi enamik liike elab rannalähedases ja suudmevetes, siis 29 liigid veedavad kogu oma elutsükli jooksul magevees . Neid liike on leitud troopilistes piirkondades Lõuna-Ameerikas (üks liik), Kesk-Aafrikas (kolm liiki) ja Kagu-Aasias (25 liiki).
    Paljudel merelistel kerakaladel on pelaagiline või avatud ookeani eluetapp. Kudemine esineb pärast seda, kui isane lükkab emase aeglaselt veepinnale või ühineb emastega, kes juba on seal. Munad on kerakujulised ja uppumatud. Koorumine toimub pärast nelja päeva. Pisikestel on suurenduse all kerakala meenutav kuju, neil on funktsionaalsed suu ja silmad ning nad peavad sööma paari päeva jooksul või hukkuvad. (Heller, 2012)
    Magevee liikide paljunemine erineb mereliste kerakalade omast. Isane kerakala kurameerib emasega. Kui emane aktsepteerib isasese, juhatab ta nad edasi taimede või mõne muu varju alla, kus ta saab eraldada munad viljastamiseks. Isane võib emast selle juures aidata, hõõrudes ennast emase vastu. Jaapanis Amami Oshimas, on leitud suuri geomeetrilisi ja kerajaid struktuure merepõhja liivast. Nimelt soovivad isased emasi ligi meelitada ning selleks loovad nad turvalise koha munade väljutamiseks. (BBC, 2014)
    Joonis 1. Kerakala tavaolekus Joonis 2. Õhku täis kerakala
  • Välimus


    Nende kalade eripäraks on suhteliselt lühike töntsakas keha ja suur pea. Suurimad kerakalad kasvavad umbes 90 cm pikkuseks kuid enamus on palju väiksemad. Väga hästi arenenud lihastikuga, välimuselt suuri lehvikuid meenutavad rinnauimed lubavad kaladel edukalt vees edasi-tagasi manööverdada. Kõhuuimed puuduvad. Omaette vaatamisväärsuseks on kerakalalaste suu. Lõuahambad on neil liitunud ja moodustavad pigem linnu nokka kui kala suud meenutava struktuuri. Nokalaadne moodustis on tugev, sellega saab edukalt purustada nii limuste kodasid kui ka vähkide välisskeletti. ( Kokassaar , 2012)
    Kerakalad on võimelised oma silmi iseseisvalt liigutama ja paljud liigid on võimelised oma värvi intensiivsust ja mustrit muutma vastavalt keskkonna muutustele. Nad on mõnevõrra sarnased kameeleonitele. Kuigi enamus kerakaladest on hallikad leidub ka väga kirevaid ja mustrilisi kerakalasid, kes ei peida ennast kiskjate eest.
    Kerakala unikaalsed kaitseviisid aitavad tal kompenseerida aeglast edasiliikumist. Ta on oma aegluse tõttu üsna lihtne saak. Kerakala kasutab oma saba pealmiselt tüürina, kuid seda võib kasutada ka järsu kiiruse tõstjana. Kerakala hea silmanägemine kombineeritud tema võimega oma kiirust järsult tõsta on esimesed ja kõige olulisemad kaitsemehhanismid kiskjate vastu. (Keiichi, Matsura & Tyler, 1998)
    Kalade nahk on vintske ning pealt kaetud kolmekandiliste ogadega. Rahuolekus liibuvad ogad vastu kala nahka, seevastu ohu või ärrituse korral sünnivad kala kehaga ulatuslikud muutused. Kala pumpab tahtlikult, oma lihaste abil kõhunaha all paiknevasse söögitoru kotjasse umbjätkesse ohtralt vett, ta mõõtmed suurenevad kiiresti ja varsti meenutab uimeline pigem suurt kera. Muide – veest välja võetud kerakalalane ahmib endasse hoopis õhku ja paisub samuti nagu täispumbatud pall. Kerastunud olekus tõusevad ka nahka katvad ogad piikidena esile, keha mõõtmed suurenevad ning vaenlased jäävad ründamise asemel kõhklevale seisukohale. Ka alles paisuvat kerakala on ohtlik neelata, sest suutäis võib kiskjale neelu kinni jääda või seedekulgla rebestada. Kerakala ei tapa küll suur kiskjaid nagu haid , kuid võivad tappa inimesi. Õhu ahmimisel on omad miinused. Uuesti vette sattununa ulbib kala mõnda aega veepinnal kõht ülespoole ning enne õhu väljutamist on sukeldumine võimatu. (Kokassaar, 2012)
  • Mürgisus


    Arvatakse, et kerakalad on teised kõige mürgisemad selgroogsed maailmas pärast kuldset mürgikonna. Nimelt sisaldavad paljud liigid ainet nimega tetrodotoksiin . ( Britannica ) See on erakordselt tugevatoimeline närvimürk. Keskmise kehamassiga inimese tapmiseks piisab vaid ühest milligrammist. Keskmise kaaluga kerakalas leidub mürki pea kolmekümne täiskasvanud inimese surmamiseks. Tetrodotoksiini sihtmärgiks on närvirakkude membraanis paiknevate naatriumkanalite talituse blokeerimine, mis omakorda takistab elektriliste impulsside teket ja levikut. Koos närvirakkude talituse häirumisega kahjustub ka lihastegevus. Toksiin on termostabiilne, seega mürgist ei saa vabaneda ka pikaajalisel kuumutamisel. (Kokassaar, 2012)
    Mürgine pole mitte kala tervikuna , vaid tema teatud kehaosad (Kokassaar, 2012). Enamus mürki on kogunenud siseorganitesse (Britannica, 2015). Kõige rohkem on toksiini kala maksas , kuid ohtlikult mürgised on ka seedekulgla osad, sugunäärmed (niisk ja mari) ja nahk. Kala varustavad mürgiga mereveest pärit sümbiontsed bakterid . Kasvatades kalu vangistuses ja sellises keskkonnas, kus toksiine tootvad bakterid puuduvad, saadakse ka mürgitud kerakalad, mis maitselt nende mürgistele suguvendadele millegi poolest alla ei jää.
    Kalade endi rakud toksiini mõjule ei allu, sest neil esineb valgulises membraantransporteris mutatsioonist tingitud muutus, mis teeb nad mürgi suhtes tundetuks. Toksiini toimel kujuneb kiiresti lihastalitluse blokaad , mis esmalt väljendub keele ja suupiirkonna tuimuse ja tundetusena, hiljem areneb välja erinevate kehapiirkondade osaline halvatus , ning traagilistel juhtudel saabub surm kas lämbumise või südametalitlushäirete tagajärjel. (Kokassaar, 2012)
    Ravi koosneb tavaliselt pidevast järelvalvest ja hoolitsusest ning samuti maoloputusest.
  • Kerakala toiduna


    Kuigi tetrodotoksiin võib põhjustada surma, kasutatakse kerakalasid siiski ka toiduks. Delikatessiks on ta nii Jaapanis (fugu nime all), Koreas (bogeo) ja Hiinas (hetun). Kalad puhastatakse ja valmistatakse ette spetsiaalselt treenitud kokkade poolt, kes teavad, milline osa on ohutu söömiseks ja mis koguses. (Britannica, 2015)
    Ligi veerandsajast liigist, kes eespoolmainitud perekonda kuuluvad, on Jaapani tervishoiu ministeerium söögikõlbuliseks tunnistanud pea pooled ehk kaksteist liiki.
    Vaieldamatult kõige tuntumaks fuguroa allikaks on Takifugu rubripes, eesti keeli pruun kaljuhammas. Selle kala kulinaarsele populaarsusele aitavad võrdselt edukalt kaasa tema suured mõõtmed (pikkus kuni 70 cm) ja suhteliselt ohter levik Jaapanit ümbritsevates vetes. (Kokassaar, 2012)
    Kerakala mürgitus on üldiselt tagajärg valesti valmistatud kerakalasupi (fugu chiri) või toore kerakala liha (sashimi fugu) tarbimisel. Chiri söömine põhjustab tihedamalt surma, sashimi fugu tarbimisel tekib tihti huulte tuimus, mürgitus, pearinglus . Kerakala tetrodotoksiin suretab keele ja huuled ning kutsub esile oksendamise . Samuti tõuseb südame löögisagedus ja vererõhk langeb. Toksiin halvab diafragma lihased ja takistab inimest hingamast. Inimesed, kes elavad pärast mürgitust kaugem kui 24 tundi jäävad tavaliselt elama, kuigi kooma seisund võib kesta mitmeid päevi. (Lehman, 2006)
    Tais tarbitakse kerakara üldiselt kogemata. Nad on odavamad kui teised kalad ning ohu jälgminine puudub. Kerakala tarbijaid viiakse mitmeks päevaks haiglasse ning mõned isegi surevad mürgituse tõttu. Ameerikas on kõige rohkem olukordi raporteeritud Floridas. Seetõttu on Floridas keelatud kerakalade püük mitmetes vetes.
  • Kokkuvõte


    Kerakalad on peamiselt troopiliste merede kalad ning neid leidub soojades vetes üle terve maailma. Nad on tavapäraselt hallikat värvi, kuid leidub ka väga kirevaid isendeid. Neil on hästi arenenud lihastik ning omapärane nokka meenutav suu, millega purustada oma saak. Kerakalal on hea silmanägemine ning võime oma kiirus järsult tõsta. Kala tõmbab ennast ohu korral vett või õhku täis, meenutades suur kerajat palli. See on tema üks eripärastest kaitsemehhanismidest.
    Arvatakse, et kerakalad on teised kõige mürgisemad selgroogsed maailmas. Paljud liigid sisaldavad tugevatoimelist närvimürki nimega tetrodotoksiin. Toksiini toimel kujuneb kiiresti lihastalitluse blokaad, mis esmalt väljendub keele ja suupiirkonna tuimuse ja tundetusena, traagilistel juhtudel saabub surm. Vaatamata sellele kasutatakse kerakala söögiks, kuid tuleks olla ettevaatlik ning tarbida kerakala vaid siis kui seda valmistatakse professionaalsete kokkade poolt.

    Kasutatud kirjandus


    Eesti Entsüklopeedia . 2006. [WWW] http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kerakalalased (13.03.15)
    Encyclopedia Britannica. 2015. Puffer. [WWW] http://www.britannica.com/EBchecked/topic/482954/puffer (13.03.15)
    BBC. 2014. [WWW] https://www.facebook.com/video.php?v=851829108170842 (13.03.15)
    Keiichi, Matsura & Tyler, James C. (1998). Paxton, J.R. & Eschmeyer, W.N., ed.Encyclopedia of Fishes. San Diego : Academic Press. pp. 230–231. 
     Lehman, Elizabeth M. (2006). Egg Toxicity and Egg Predation in Rough-Skinned Newts. 
    Urmas Kokassaar. 2012. Hõrgutis-jah! Surmatoov- kuidas kunagi! [WWW] http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel896_876.html (13.03.15)
  • Vasakule Paremale
    Kerakala #1 Kerakala #2 Kerakala #3 Kerakala #4 Kerakala #5 Kerakala #6 Kerakala #7 Kerakala #8 Kerakala #9 Kerakala #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kizmet Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
    25
    docx

    BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

    BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii

    Bioloogia
    Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
    83
    doc

    Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

    --- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka

    Bioloogia
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    98
    docx

    Kogu keskkooli bioloogia konspekt

    Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

    Bioloogia
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

    Keskkonnakaitse ja säästev areng
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt
    90
    pdf

    Öko ja keskkonnakaitse konspekt

    Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    937
    pdf

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

    Esmaabi



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun