Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kerakala (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
TALLINNA ÜLIKOOL
Kerakala
Referaat
Tallinn 2015

Sisukord


Sisukord 2
1Sissejuhatus 3
2Levik ja paljunemine 4
3Välimus 5
4Mürgisus 7
5Kerakala toiduna 8
6Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10
  • Sissejuhatus


    Referaat on koostatud Hüdrobioloogia õppeprogrammi raames. Autor valis oma uuritavaks veeloomaks kerakala, kuna tundis huvi antud kala välimuse vastu. Töös tuleb juttu kerakala levikust ja paljunemisest meres ning magevetes. Keskendutakse kerakala unikaalsele välimusele, mürgisusele ning seda tekitavale toksiinile. Vaatluse all on kala huvitavad kaitsemehhanismid . Autor seletab kerakala ohtlikkust söömisel ning räägib, mis juhtub siis kui kerakala hooletult söögiks tarbida.
  • Levik ja paljunemine


    Kerakalalised (Tetraodontidae) on peamiselt troopiliste merede kalad kerakalaliste (Tetraodontiformes) seltsist. (EE) Kerakalasid leidub soojades vetes üle terve maailma- üldiselt küll meredes, kuid mõnel juhul ka magevetes. Nad puuduvad täielikult külmas vees. Kõige rohkem esinevad nad troopikas , suhteliselt haruldased parasvöötmes. Kuigi enamik liike elab rannalähedases ja suudmevetes, siis 29 liigid veedavad kogu oma elutsükli jooksul magevees . Neid liike on leitud troopilistes piirkondades Lõuna-Ameerikas (üks liik), Kesk-Aafrikas (kolm liiki) ja Kagu-Aasias (25 liiki).
    Paljudel merelistel kerakaladel on pelaagiline või avatud ookeani eluetapp. Kudemine esineb pärast seda, kui isane lükkab emase aeglaselt veepinnale või ühineb emastega, kes juba on seal. Munad on kerakujulised ja uppumatud. Koorumine toimub pärast nelja päeva. Pisikestel on suurenduse all kerakala meenutav kuju, neil on funktsionaalsed suu ja silmad ning nad peavad sööma paari päeva jooksul või hukkuvad. (Heller, 2012)
    Magevee liikide paljunemine erineb mereliste kerakalade omast. Isane kerakala kurameerib emasega. Kui emane aktsepteerib isasese, juhatab ta nad edasi taimede või mõne muu varju alla, kus ta saab eraldada munad viljastamiseks. Isane võib emast selle juures aidata, hõõrudes ennast emase vastu. Jaapanis Amami Oshimas, on leitud suuri geomeetrilisi ja kerajaid struktuure merepõhja liivast. Nimelt soovivad isased emasi ligi meelitada ning selleks loovad nad turvalise koha munade
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kerakala #1 Kerakala #2 Kerakala #3 Kerakala #4 Kerakala #5 Kerakala #6 Kerakala #7 Kerakala #8 Kerakala #9 Kerakala #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kizmet Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    1
    docx
    Kerakala referaat
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    40
    doc
    Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta
    46
    doc
    Erizooloogia lühikonspekt
    194
    docx
    Molekulaarbioloogia
    83
    doc
    Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
    7
    docx
    TTX ehk tetrodotoksiin





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun