Marie ema oli Varssavi tüdrukutegümnaasiumi õpetaja, kuid suri tuberkoloosi, kui Marie oli 12-aastane. Tüdruk lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga, kuid vastavalt Poola seadustele ei saanud ta astuda ülikooli ning ta otsustas minna Prantsusmaale, kus ta asus Sourbonne'i Ülikoolis õppima keemiat ja füüsikat. Ta sai füüsikaprofessor A. H. Becquereli doktorandiks. Ülikoolis sai ta tuttavaks ka oma tulevase abikaasa Pierre Curiega. Neil sündis tütar Irene aastal 1897 ning Eve, aastal 1904. Abikaasa Pierre hukkus liikluavariis aastal 1906. Marie Curie uuris ainetevahelisi seoseid koos oma mehega väga kehvade tingimustega laboris. See ei takistanud tal aga avastada kahte uut keemilist elementi, algul küll kloriididena poloodiium (tuletatud M. Curie kodumaa Poola nimest) ja raadium (suur radioaktiivsus). Varsti avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse. Koos Pierre Curie ja Henri Becquereliga sai ta 1903 Nobeli füüsikaauhinna
· Millal avastati elektron? Iseloomusta elektroni. Elektron avastati 1897 aastal Thomson'i poolt. Elektron on väga väike, negatiivse elementaarlaenguga fundamentaalosake. · Iseloomusta aatomi tuuma. 1911.aastal avastas Rutherford aatomi tuuma. Aatomi tuum on positiivse laenguga ja mõõtmetelt väga väike. Enamus aatomi massist on kogunenud aatomi tuuma. · Mis on elementaarlaeng? Millistel osakestel, millise laenguga esineb? Elementaarlaeng on väiksem iseseisvalt eksisteeriv laeng 1,6x10-19 C Esineb prootonitel (positiivne) ja
KONSPEKT Marcell Proust 10 juuni 1871- 18 november 1922. Pärit rikkast perest. Õppis Sorgonnis. Elas suurlinna elu. Avaldas kunsti ja kirjandus kriitikat. Katsetas luuletamist. 35-aastasena loobus astma pärast ühiskondlikust elust ja pühendus romaani kirjutamisele. Kavatses kirjutada 7osalise romaani, 16 köidet: ,, Kadunud aega otsimas" . Teoseid iseloomustas süvapsühholoogiline analüüs. Tekst on üles ehitatud jutustaja mälestusele Prantsusmaa peenemast seltskonnast, kellesse ta ise suhtus irooniliselt. 1912 valmis 1.osa, mille pidi avaldama oma raha eest. 1913 ,,Svanni armastus" , ,,Soodam ja Gomorra". Seda nimetatakse impressionismiks. Virginia Woolf ( 1882-1941 ) Tema isa oli tuntud biograaf. Kodus oli rikkalik raamatukogu. 1912 abiellus ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos asutas kirjastuse. 1922 ,, Jakobi tuba" . Loobus korrapärasest süzeest. Oli andekas esseist. 1929 ilmus esseed...
Türi linn ASUKOHT: Türi vald on ajalooliselt ja sotsiaal-majanduslikult omavahel integreeritud piirkond (Järvamaa lõunaregioon nn. Lõuna-Järvamaa), mille keskuseks on Türi linn. 2005. aastani kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel jagunes piirkond 4 kohaliku omavalitsuse vahel - need on Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald. Kohalike omavalitsuste volikogude valimise ajal (23.10.2005) ühinesid neli omavalitsust üheks omavalitsuseks Türi vallaks (suurus 598,82 km2; 35 küla, 2 alevikku, 1 linn; 11 561 elanikku seisuga 01.10.2006). Türi vald asub Järvamaa edelaosas. Valda ümbritsevad Käru vald (Rapla maakond), Vändra vald (Pärnu maakond), Suure-Jaani vald, Kõo vald, Võhma linn (Viljandi maakond), Imavere vald, Koigi vald, Paide vald, Väätsa vald, Paide linn (Järva maakond).Valda läbivad mitu suurt maanteed (Pärnu-Rakvere- Sõmeru, Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi, Tallinn-Imavere-Viljandi) ja Ta...
MULD Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest.Mullale on iseloomulikud: 1)kindla seaduspärasusega mullaprofiil 2)pindalaline levik 3)mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused.Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed.Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mull...
Põhjamaade kunst Skandinaavia ehk skandinaavia maad Kitsamas (geograafilises) tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhjaosa asub Skandinaavia poolsaarel) Laiemas (kultuurilises ja ajaloolises) tähenduses nim. Skandinaaviaks Rootsit, Taanit ja Norrat (või maid, kus kõneldakse põhjagermaani ehk skandinaavia keeli lisaks nim maadele ka Isalandit ja Fääri saaari). Inglise ja saksakeelsetes- maades lisatakse mõnikord neljandaks ka Soome. Nime päritolu Teadaolevalt kasutas nime Skandinaavia (Scatinavia) esimest korda Plinius Vanem (vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik. Plinius hukkus Vesuuvi purske ajal.) 1.sajandil pKr oma teoses ,,Looduslugu" (,,Naturalis historia") Plinius kirjutas, et teisel pool Jüütimaad asub väin nimeda Codanus (Kattegat), mis on täis saari. Suurim neist kandvat nime Scatina...
Lapsepõlv Raudade esivanemate kohta võib leida andmeid nn hingederaamatust. 1795. aastal elas Kirikukülas (praegune Viru-Jaagupi) talupoeg Andrese Jaan, kes sündis 1743 ja suri 1813. Jaani ja tema naise Anu abielust sündis kuus last. Pojad Andres ja Mart pidasid Kirikukülas kahepäevatalu. Nendega seostub ka Tahu (Tahho) talu nimi. 1835. aastal said Tahu talu inimesed perekonnanimeks Raud. Kunstnike isa Jaan (1835-1878) abiellus Loviise Treublutiga. Kaksikvennad Kristjan ja Paul sündisid 22. ja 23. oktoobril 1865. Pärast vanema venna Mardi abiellumist lahkus pere Tahult Meriküla karjamõisa. Kaksikvennad olid siis pooleaastased. Raudade isa töötas karjamõisas väljavahina. Paul ja Kristjan olid lapsepõlvest saati suured sõbrad. Lastel ilmnes varakult joonistamishuvi ja juba varases eas olid neil olemas maalimisvärvid, mis üle saja aasta tagasi ei olnudki nii tavaline kui tänapäeval. Poiste suur eeskuju ja mõjutaja oli ka vanaema, kelle ju...
26 ooperi kõrval on ta kirjutanud "Reekviemi"1874 oma sõbra kirjanik A. Manzoni mälestuseks ja elu lõpuaastatel 4 vaimulikku koorilaulu. Verdit iseloomustas erakordne nõudlikkus enda vastu, suur energia ja tahtejõud, erinevalt Wagnerist oli ta väga tagasihoidlik. Verdi oli väga nõudlik lauljate suhtes ja lisaks heale vokaalile nõudis ka head näitlemisoskust. Elu lõpus tegeles palju heategevusega: näit. asutas Milanosse vanade muusikute puhkekodu. 1897 suri tema teine abikaasa laulja Giuseppina Strepponi. Verdi suri 1901 ja maeti oma naise kõrvale muusikute puhkekodu kalmistule Milanos. Richard Wagner (1813 - 1883 ) Wagner sündis 1813.a. Leipzigis. Politseinikust isa suri samal aastal ja Wagneri eest hoolitses võõrasisa näitleja Ludwig Geyer.Wagneri koolipõlv algas Dresdenis Geyeri nime all, võõrasisa suri 1821.a. 1827.a. elas perekond jälle Leipzigis ja Richard sai tagasi Wagneri nime.
1896.a. valminud "Neli legendi sümfooniaorkestrile" on seotud eepose kõige elurõõmsama ja julgema kangelase Lemminkäise iselaadsete juhtumustega. "Tuonela luik" on Sibeliuse kõige lühem sümfooniline poeem. Vaatamata sellele, et süidi esiettekanne Helsingis oli seotud muusikakriitikute ja orkestrantide tugeva vastuseisuga, sai teos välismaal kiiresti populaarseks. 1897.a. määrati Sibeliusele alaline riiklik stipendium. See võimaldas loobuda pedagoogilisest tööst ja pühenduda senisest enam loomingule. 34- aastane helilooja võis asuda täie pingega esimese sümfoonia kirjutamisele. Sümfooniline poeem "Finlandia" sündis otsese vastukajana tsaristlikule repressioonile. "Finlandia" on temaatikalt väga konkreetne ja meeldejääv. Sibeliuse ainsaks ooperiks on "Tütarlaps vangitornis". Korduvalt on ta
Rapla Ühisgümnaasium Katrin Kampura XI a klass ,,PREILI JULIE" August Strindberg Referaat Juhendaja: Ülle Mäekivi Rapla 2008 SISUKORD Sisukord............................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................... 3 Autorist.............................................................................................. 4 Lapsepõlv............................................................................... 5 Õpingud Töö ja Eraelu............................................................ 6 Poliitilised vaated................................................................... 7 Teised huvid........................................
Esimene mudel Anaximenes Mileetosest Kõik mateeriavormid seletuvad vaid ühe elemendi õhu tihenemise ja hõrenemisega. Kahjuks on ülilihtsal mudelil üks viga: ta pole õige! Aeg on karmilt kohelnud ka ülejäänud mikromaailma mudeleid möödanikust, ning kahtlemata ei jäta ta puutumata nüüdseidki konstruktsioone. Elementaarosakeste füüsika areng Aatomit peeti jagamatuks osakeseks (Demokritos) I etapp 1897 1932 I etapp Eraldati aatomist elektron Avastati prooton ja neutron. Neid peeti jagamatuteks. II etapp 1932 1970 II etapp Selgus et muutumatuid osakesi pole olemas. Kõik elementaarosakesed muunduvad üksteiseks ja need vastastikused muundumised on nende olemasolu peamiseks faktiks. III etapp 1970 kuni tänaseni III etapp Kõik osakesed on keerulise struktuuriga Elementaarosake
Keila Gümnaasium Eduard Vilde Referaat Koostaja:Andre Allikvee Juhendaja: Keila 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus...2 2.E.Vilde elulugu...3-5 3.E.Vilde looming...6-7 4.Kokkuvõte...8 5.Pildid...9 1. Sissejuhatus Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevas...
Ta reisis Sveitsi koos Hortense'i ja oma pojaga lootes ehk suhteid nendega parandada. Cezanne naasis Provence'i elama, Hortense ja Paul juunior aga Pariisi. Rahamurede tõttu pidi Hortense naasma Provence'i, kuid nad elasid eraldi eluruumides. Cezanne kolis oma ema ning õe juurde. 1891. aastal pöördus ta katoliikluse poole. Ta maalis taas vaheldumisi Jas de Bouffan'is ja Pariisis nagu varemgi. 1895. aastal külastas ta Bibemus'i kivimurde ning ronis Saint Victor'i mäe otsa. 1897. aastal üüris ta seal majakese ja maalis seal laialdaselt. Need kujud arvatakse olevat inspireerinud arengu algstaadiumis olnud kubismi stiili. Sel samal aastal suri Cezanne'i ema. See oli kurb sündmus, kuid tegi võimalikuks oma naisega leppimise. Ta müüs tühja maja Jas de Bouffan'is ning üüris koha Rue Boulegon'is, kuhu ta ehitas ka ateljee. Cezanne'i ja Hortense'i suhe oli siiski jätkuvalt tormiline. Paul vajas kohta, kus ta saaks olla üksi. 1901
Aravete Keskkool ORKESTRILIIKUMISEST XIX SAJANDIL Referaat Koostaja: Kaari Tamtik 11.klass Juhendaja: Inna Toome Aravete 2009 SISUKORD 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 2 ORKESTRITE ARV JA PAIKNEMINE.............................................................................4 2.1 Koosseisud ja pillid mida kasutati.................................................................................5 2.2 Orkestrite alluvus ja vahekord seltsidega......................................................................6 3 orkestrijuhtidest................................................................................................................
vilde arvab, et ta on oma geenid pärinud emaltl. algõpetuse sai vilde kodusjätkas õpinguid Tallinna saksa elemanteer - ja kreiskoolis. õpingud toimusid saksa keeles, ja seega sai ta väga hea keeleoskuse ja kirjanduse oskuse. teda on väga palju mõjutanud tema tädipoed E. Bornhoe, kes oli talle eeskujuks. 1883-1886 töötas ta Virulase toimetuses. 1887-1890 Postimees, 1890-1892 töötas Berliinis vabakutselise ajakirjanikuna. 1893 - 1896 naases taas Postimehesse. 1896 kolib ta moskvasse. 1897 tuleb tagasi hakkab tööle narvas Virmalise toimetuses. 1901 läheb ta teataja toimetusse. 1905 aastal on sunnitud minema pagulusse. ta elas paljudes kohtades. Ta oli kirjavahetuses Marie Underiga. tal oli silmahaigus, mis lõpuks süvenes südamehaiguseks ja ta sureb 1933 aastal. 1965 sada aastat peale tema sündi hakati välja andma, tema nimelist Eduard Vilde auhinda. kõige paremini Vilde teoseid järgivale teosele. ehk kes kirjutab kõige vildelikumalt
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST 2 KÕ Tatjana Zelenjajeva Oma piirkonna (linna) demograafiline analüüs Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................... 3 Üldandmed ..................................................................................... 3 Rahvastik ........................................................................................ 4 Narva linna demograafilised muutused ...................................................... 5 Elanike arve soo ja vanusrühmade järgi ..................................................... 7 Sündmused, surmad ja iive .................................................................... 8 Abiellumus ja lahutu...
Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt. Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige kiirevoolulisemate osadega, jõeforelli ei leitud. 1989. a. ja 1995. a. uurimistel jõevähki ei leitud. Enne vähikatku sissetungi kuulus Võhandu jõgi Eesti vähirikkamate veekogude hulka (zur Mühlen, 1900). 1897. a. ilmnes vähikatk Tamula järves, kus jõevähki püüti mujalt toodud püünistega. Sealt levis taud 1898. a. Vagula järve ja Pühajõge pidi kuni Sõmerpalu veskitammini, 1899. a. Kärgula mõisani ja 1901. aastaks Jõksi järveni, allavoolu 1899. a. kuni Räpinani. Teistkordne katkulaadne vähisuremine registreeriti Pühajões I maailmasõja ajal ja Suur-Võhandus 1937. a. 1938. ja 1939. a. siirdi jõkke Räpina ümbrusesse mitusada jõevähki. 1950.-53. a
toimus ekspansioon ja koloniaalvallutused. Nende teel muudeti nõrgemad maad tooraine andjateks teiste maade tööstusele ja nende maade toostustoodete müügituruks. 3. Kultuur 20. saj alguses 20. saj algul pandi alus aatomiteooriale. Avastati radioaktiivne kiirgus ja radioaktiivsed ained. Oletati, et aatom on keeruline laetud osakeste süsteem, mille koosseisu kuuluvad elektronid, mille J.J Thompson avastas 1897.a. Ta arvas, et keemiliste elementide omadused olenevad elektronide väliskihist. Rutherford koostas aatomimudeli, milles on positiivne tuum ja ümber tiirlevad neg laenguga elektronid. M. Planck oletas, et aatomid annavad oma energiat elektromagnetväljale ja välja energia kiirgab kvantidena. Einstein arendas kvantteooriat edasi ja lõi kujutluse, et valgus on valgusosakeste voog. Ta lõi ka relatiivsusteooriaga uued kujutlused ruumist, ajast ja gravitatsioonist
1. Ühiskondlikud olud 20. sajandi algul Jõuvahekordade tasakaal - maailmakord rajanes suurriikide jõu vahekordade tasakaalul 8 riiki Sovinism e. marurahvuslus - oma rahvuse teistest paremaks pidamine - kasvas välja 19.saj. tekkinud rahvuslusest (Saksamaa, Itaalia) Imperialism - 8 suurriiki (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Jaapan, USA, Itaalia, Austria-Ungari) - suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (kolooniavallutused, majandusliku mõjuvõimu laienemine) - vähemarenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ja turuks Eurotsentrism - kõik euroopale omane oli õige, muu vale - Euroopa tsivilisatsiooni, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomad ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna - igat muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust - val...
· Maastikuauto ehk maastur ehk dziip on suurendatud maastikuläbimisvõimega sõiduauto, mis on sobib lisaks tavateedele ka raskemates teeoludes või maastikul liiklemiseks. · Esimene neljarattaveaoga auto Lohner-Porsche Mixed Hybrid · 1903 Spyker 60-HP, esimene bensiinimootoriga neliveoline Kabriolett · Kabriolett (prantsuse sõnast cabriolet) on sõiduauto tüüp, mille katus on allalastav ja mis enamasti on kahe uksega. · Esimene kabriolett 1897 Daimler Grafton Phaeton, volditav katus Limusiin · Pikendatud kerega sedaan, üldjuhul vabaajasõiduk. · Tänapäeval on olemas erinevaid limusiine, isegi maasturi põhjale ehitatud variante. · Esimene limusiin 1908, Studebaker-Garford B, kus juht oli eraldi kabiinist Pikap · Üldjuhul 2 kohaline maastikusuutlik sõiduk millel tagaosas on kast. On olemas ka laialt levinud 4 ja 5 kohalised. Vana VW Caddy on 2
õppeajaga muudeti kõigile kohustuslikuks. Uued õppevahendid: gloobus, arvelaud, seinatahvel. Üha rohkem inimesi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. 1870. aastatel asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis. Tagasilöögi haridusele andsid venestusreformid. Kohustuslik oli vene õppekeel. Umbkeelsed õpetajad ja tuim tuupimissüsteem vähendasid õpilaste arvu. 1890. aastatel jätkus hariduse edenemine, üldine kirjaoskuse % oli Eestis 1897. 77,7% - kõrgeim vene kubermangudest. 1906 lubati asutada emakeelseid erakoole. Tekkisid ka esimesed kutsehariduskoolid. Kõrgharidust sai õppida Tartus. Teadus. Peamiseks Tartu Ülikool, seoses venestusega lahkusid paljud sakslased, alles pärast sajandivahetust kerkisid uute vene õppejõudude seas esile mõned teadlased. Pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist loodi 1907. Eesti Kirjanduse Selts, mis jätkas eelmist tööd. Selle kõrvale tõusis ka Eesti Rahva Muuseum. Kirjandus
Newton elas tagasitõmbunult, kuid kui ta suri, maeti ta suurte auavalduste saatel Westminister Abbey´sse. Anders Celsius 1701 1744 Aastatel 1732 1736 käis Rootsi astronoom Anders Celsius läbi kõik Euroopa tähtsaimad observatooriumid ja osales ekspeditsioonis Lapimaale, mille käigus leidis kinnituse oletusele, et poolustel maakera tasandub. 1742. aastal valmistas ta Celsiuse temperatuuride skaala, kes vesi keeb 100 kraadi ja jää sulab 0 kraadi juures Michael Faraday 1791 1897 Avastas 1831 elektromagnetilise induktsiooni, sõnastas 1834 elektrolüüsi printsiibid M. Faraday, eksperimentaalse füüsika suurkuju, sündis 22. Oktoobril 1791. Aastal Londoni lähedal käsitöölise pojana. Michael sai väga vähe koolis käia, sest tal tuli vara ise elatist teenima hakata. 13-aastasena asus Michael tööle raamatuköitja õpipoisina ja omandas põhiosa teadmistest iseseisvalt. Kui raamatud tema küsimustele looduse kohta vastust ei andnud,
Eesti muusika Sajandivahetusel venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tul...
rõhu juures sisaldavad ühepalju molekule. See aitas kaasa molekulide koostise ning aatomite ja molekulide massi õigele määramisele. Esialgu käsitati aatomeid struktuurita kõvade keradena. 1.3 AATOMIFÜÜSIKA. Aastatel 18331834 leidis Michael Faraday elektrolüüsi uurides, et elektrivoolu lahustes peavad põhjustama elektrilaenguga aatomid ning peab eksisteerima vähim elektrilaeng (elementaarlaeng). Aastal 1897 näitas Joseph John Thomson, et gaasis võivad esineda ühe ja sama negatiivse elektrilaenguga osakesed, ning oletas, et see ongi vähim elektrilaeng. Neid osakesi hakati nimetama elektronideks. Aastal 1898 näitas Wilhelm Wien, et peavad eksisteerima ka positiivse elektrilaenguga osakesed. Neid hakati nimetama prootoniteks. Pommitades aatomeid radioaktiivsetest ainetest pärinevate osakestega, leidis Ernest Rutherford, et alfaosakesed tungivad aatomi sisemusse ning
nad sisaldavad hallutsinogeenset uimastit meskaliini. Meskaliini tavaline manustamisviis on peyotl-kaktuse tükkide söömine. Joonis 1. Peyotl kaktus Meskaliin on A-klassi narkootikum, mis põhjustab väga intensiivseid hallutsinatsioone. Esimesena isoleeris ja tuvastas meskaliini 1897 .aastal sakslane Arthur Heffner. Esimesena sünteesis meskaliini 1919.aastal Ernst Späth. 1.2 PSILOTSÜBIIN Psilotsübiin on hallutsinogeen,mida sisaldavad ,,maagilised seened",Panaeoluse, Stropharia eriti aga Psilocybe. Psilocybe seen on 2,5-4 cm kõrgune väikese kübaraga. 1.3 LSD Varasemad hallutsinogeenid olid kõik taimse päritoluga (kärbseseen, india kanep, yage jne ) Hallutsinogeenide uurimine avardus tohutult pärast LSD avastamist. LSD sünteesis esimest korda 1938
NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE Stagnatsiooni süvenemine NSVL-s: Majanduses loodi täiendavaid töökohti ja laiendati loodusvarade kasutuselevõttu olukorras, kus tööviljakuse kasv oli tagasihoidlik 1970 oli NSVL maj süst end ammendanud, sellest pääses vaid tohutute naftamaardlate avastamine. Nafta eest saadud raha eest osteti Läänest tarbekaupu ja toiduaineid.. Täisvõimusel töötas vaid sõjatööstus. Võimul püsis endiselt Breznev, kuid tegelik võim oli armeel ja julgeolekuaparaadil. Kaupade puudus e defitsiit muutus püsivaks, nende hankimiseks tuli kasutada tutvusi, vohas nö ,,letialune kaubandus". Vaid vähesed teisitimõtlejad e dissidendid julgesid oma nördimust NSVL süsteemi üle välja öelda. Levis omaalgatuslike väljaannete koostamine ja levitamine. Solzenitsõn ja Sahharov said tuntuks üle maailma. Teisitimõtlejate tagakiusamine ei peatanud NSVL allakäiku. Sissetung Afganistani 1979 aastal: Pingelõdvenduse ajal oli NSVL mõju III Maailm...
suurema raskuse. 1896. aasta jaanuaris püstitas Georg Lurich selles tõstes uue Venemaa rekordi: ta tõukas kahe käega üles 112-kilose tõstekangi, asetas selle siis paremale käele, võttis maast veel 37-kilose sangpommi ja surus ka selle üles. Kokku oli ta seega pea kohale tõstnud 149 kg, mis oli tol ajal kolmas tulemus maailmas. Nii omandas ta ka Venemaa kõige tugevama mehe nimetuse. Kuid ka selle rekordi hiljem ta purustas. 1897. a suvel esines Lurich suure eduga Lõuna-Venemaa linnades, võites maadluses kõiki ettejuhtuvaid jõumehi ja hämmastades pealtvaatajaid mitmesuguste jõu- ja osavusnumbritega. Näiteks tõstis ta seljas üles hobuse koos ratsanikuga. Teiste hulgas võitis Lurich Musta mere sadamalinnades kuulsa jõukangelase, laadija Ivan Poddubnõi. Lurich märkas kohe noores ukrainlases suurte eeldustega maadlejat. 1898. aasta mais teatasid ajalehed, et Lurich on asutanud Sevastoopolis
paigutas nad kahele poole võrku. Mäng hakkas paljudele meeldima ja 2 algselt nimetati seda pallimängu mintonette`ks. Mäng seisnes korvpalli löömises üle võrgu. Tegelikult on korvpall võrkpalli mängimiseks liiga raske ja see asendati spetsiaalse võrkpalliga. Kusjuures kui see spordiala muutus populaarsemaks tuli kehtestada ka reeglid. Esimesed mängureeglid kehtestati 1897. aastal, kaks aastat hiljem kui see mäng välja mõeldi. Ühendriikidest levis mäng edasi Kanadasse (1900), Kuubasse (1906), Puertoriikosse (1909), Peruusse (1910), Urugaisse (1912), Brasiiliasse ja Mehhikosse (1917). Kusjuures Urugais loodi 1916.a maailma esimene rahvuslik võrkpalliföderatsioon. USA-s aga korraldati esimesed ametlikud võistlused alles 1922.a. Noorte Meeste Kristliku Ühingu kaudu levis võrkpall ka Aasias, esialgu küll Indias (1900), siis Hiinas
Tabasalu Ühisgümnaasium Robin Nurk Saksofon läbi aegade Uurimistöö Juhendaja: Kristi Bauman Tabasalu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Saksofon on leiutatud Adolphe Sax-i poolt kuupäeval 28.06.1846. Esmane saksofoni kasutuselevõtt toimus sõjaväeorkestrites. Saksofoni algne populaarsus tuli Prantsusmaa jalaväeorkestrist, kus oli seda kuulda. Saksofon on puupuhkpill. Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Heli tekitatakse puhumise teel. Tavaliselt on saksofon valmistatud messingust, sellel on 18-21 kõlaava, mis on kõik klappidega juhitavad ja mille suurus järkjärguliselt kasvab. Saksofoniperekonnas on 6 saksofoni liiki. 21. sajandil tuuakse ikka veel saksofoni uusi mudeleid välja, aga neil on vaid pisikesed muudatused. Valisin selle teema, sest olen vanaisa juures näinud vana saksofoni, aga sellega enam mäng...
seitsmevärvilisse maailma - Terre des 7 Couleurs. Grand Bassin on looduslik järv, mis paikneb kustunud vulkaani kraatris. Kohalikud Hindu usku mauriitlased käivad järve juures palverännakutel, kuna usuvad, et järve püha vesi pärineb Gangese jõest, Indiast. Alates 1897. aastast toimuvad palverännakud veebruari kuus Maha Shivaratree pidustuste ajal. Järve kaldal on püha tempel, mis on külastajatele avatud. Templisse sisenedes tuleb jalanõud ära võtta, õlad ja põlved peavad olema kaetud. Grand Port on vanim asundus Mauritiusel, seda võib nimetada Maurituse ajaloohälliks, kuna see oli esimene inimeste poolt asustatud koht saarel
ostsillaatori tekitatud magnetväli kuuldavaks heliks. 1906 ehitas Thaddeus Cahill telharmooniumi. 1937.aastal leiutas Ivor Darreg mikrointervallilise "Elektroonilise klaviatuuroboe" (Electronic Keyboard Oboe). 1937-1957 tegeles vene teadlane Jevgeni Murzin süntesaatoriga ANS, mida ehitati ainult üks eksemplar, mis asub praegu Lomonossovi nimelises Moskva Ülikoolis. Telharmonium, Thaddeus Cahill 1897 Trautonium, 1928 Areng pärast II maailmasõda. Moodulsüntesaatorid 1940-ndate lõpus, 1950-ndate alguses ehitasid Hugh Le Caine, John Hanert, Raymond Scott, helilooja Percy Grainger koostöös Burnett Cross'iga ning teised suure hulga erinevaid automatiseeritud elektroonilise muusika kontrollereid 1958 valmis Columbia-Princetoni Elektroonilise Muusika Keskuses (Columbia- Princeton Electronic Music Center) New Yorgis hiiglaslik "RCA Mark II Sound
Anton Tsehhov · Sündis 1860. aastal Taganrogis väikekaupmehe pojana. · Vanaisa oli pärisori, kes suutis end priiks osta. · Isa Pavel Tsehhov oli raske lapsepõlvega andekas inimene, kes oskas nii joonistada, viiulit mängida kui ka kirikukoori juhatada. Perekonda kohtles ta karmilt ja rakendas rangeid kasvatusmeetodeid. Lapsed pidid kuuletuma karmile kasarmuprintsiibile, neid õpetati kauplema, sunniti pikalt poes istuma ja varahommikust õhtuni kirikus laulma. · Lapsepõlve lapsepõlve hetked veetis ta mere ääres mängides ja kala püüdes ning läbi stepi vanaisale külla sõites. · Hoolimata karmusest armastas ja austas Tsehhov oma vanemaid, sest nad olid võimaldanud lastel õppida. · Õppima hakkas ta kreeka algkoolis, seejärel Taganrogi klassikalises gümnaasiumis. · Gümnaasiumist sai Tsehhov oma mõtte kirjutada novelli ,,Inimene vutlaris", sest seal õpetas palju Belikov...
Gravitatsioonilisest tugevam. Elektriliselt laetud kehade vahel Tugev vastastikmõju Tuumasisene mõju. Elektromagnetilisest oluliselt tugevam. Nõrk vastastikmõju Põhjustab aatomituumade lagunemist. Väga väikestel kaugustel, nõrgem kui elektromagnetiline ja tugev vastastikmõju 55 Elementaarosakeste füüsika areng Aatomit peeti jagamatuks osakeseks (Demokritos) I etapp 1897 1932 Eraldati aatomist elektron Avastati prooton ja neutron. Neid peeti jagamatuteks. II etapp 1932 1970 Selgus et muutumatuid osakesi pole olemas. Kõik elementaarosakesed muunduvad üksteiseks ja need vastastikused muundumised on nende olemasolu peamiseks faktiks. III etapp 1970 kuni tänaseni Kõik osakesed on keerulise struktuuriga 56
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika osakond Kaie Issak ekstern KURTIDE ÕPETAMISE AJALUGU JA TÄNAPÄEV Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 KURTUSEST Eestikeelse terminoloogia osas valitseb mõningane ebaselgus: kasutatakse üsna mitmeid nimetusi kurt, kurttumm, nürmik, poolkurt, vaegkuulja, raskeltkuulja, poolkuulja jms. Maailmas, eelkõige kurtide kogukonnast tulenevalt on märgata kahte erinevat lähenemist kuulmispuudele: meditsiiniline ja sotsiaalne. Meditsiinilise lähenemise juures on kurtuse põhiliseks kriteeriumiks kuulmislanguse määr, pööratakse tähelepanu eelkõige kuulmislanguse sügavusele, selle arendamisele ning suulise kõne omandamisele. Meditsiinilise klassifikatsiooni järgi on normaalse kuulmise ja nürmuse piiriks 15-20 dB ning nürmuse ja kurtuse piiriks 70-80 dB. ...
Isiksus Anu Realo Tartu Ülikool, psühholoogia instituut 29. oktoober 2011, SOPH.00.056 Loengu teemad 1. Mis on isiksus? Mis on isiksuse seadumus? 2. Kellele kuulub isiksus? 3. Miks inimesed on erinevad? 4. Kas keskkond muudab isiksust? 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused 6. Kokkuvõte 1. Mis on isiksus? Mis on isiksus? • Teaduskeeles levinud definitsiooni kohaselt mõistetakse isiksuse all suhteliselt püsivat mõtlemise, tundmuste ja käitumiste kogumit, mis üht inimest teisest eristab. Nii on igal inimesel isiksus, mida kaasaegses psühholoogias määratletakse enamasti isiksuse omaduste või seadumuste kaudu. Mis on isiksuse seadumus? • Isiksuse seadumus on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. • Näiteks ekstravertne inimene käib sageli rahvarohk...
sünoodiline kuu – ajavahemik Kuu kahe üksteisele järgneva ühesuguse faasi vahel.(keskmine pikkus – 29 ööpäeva 12 tundi 44 minutit). 12 sünoodilist kuud – 354.367 ööpäeva Päikeseaasta – umbes 365.25 ööpäeva Kolmeteistkümne kuuga aastaid viiakse juudi kalendris sisse iga 19 aasta kohta 7 46 eKr - Julius Caesar, kelle käsul astronoom Sosigenes - koostas korrapärase kalendri(11min pikem aasta). Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. Henri Poincaré: Teadus on üles ehitatud faktidele, nii nagu maja on üles ehitatud kividest; kuid faktide kogu on samavõrd teadus kui kivihunnik on maja Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. eKr. Eratosthenese andmetest saab Maa raadiuseks 6370 km Ebateadus on uskumuste süsteem, mida tema pooldajad peavad teaduseks või selle haruks. ANTIIKAJA TEADLASED : Pythagoras 570 ...
Sisukord Sisukord.........................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................... 2 1.ALASKA OSARIIK...............................................................................3 2.ALASKA KULLAPALAVIK................................................................ 6 3.ALASKA OSTMINE..............................................................................8 4. ALASKA MALAMUUT.....................................................................10 5.LUGU ALASKA KELGUKOERAST BALTOOST........................... 11 Alaska kelgukoerale Baltoole on püstitatud isegi kaks mälestussammast: üks New Yorgis, teine Nome'i linnas. Selles linnas puhkes kord kohutav taud. Oli kiiresti vaja haigusevastast vaktsiini. Lennukeid seal tol ajal ei olnud. Nome'i linna lahutas päästvast ...
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
Jules Verne Jules Gabriel Verne sündis 8. veebruaril 1828. a. Loire'i alamjooksul asuvas Nantes'i sadamalinnas, kus ta maast madalast tegi tutvust meremeeste eluga ning nakatus igatsusse kaugete randade järele. Jules Verne oli vanim oma pere viiest lapsest. Tal oli 3 õde: Mathilde, Anna ja Marie ja ka üks noorem vend Paul. Juba 12-aastase poisikesena kauples ta enese kolmemastilise "Coralie'le" jungaks ning purjetas ookeani poole, kuid isa sai ta poolelt teelt Paimboeufi sadamast kätte ning tõi koju tagasi. Tema vanaisa ja isa olid advokaadid, seetõttu näis enesestmõistetav, et järgminegi põlvkond astub samale rajale. Ometi kujunes Pierre Verne'i poegade saatus sootuks teistsuguseks. Paulist sai meremees, Jules'ist kirjanik. Tõsi küll, noorpõlves valmistus Jules Verne'gi püüdlikult juristikutseks: algul õppis kodulinnas Nantes'is, seejärel suundus Pariisi kõige siiramate kavatsustega õpingud edu...
avalikkusele ja isegi paljudele arstidele mõjus shokina surmava tõve tekitajast valmistatud "aine" süstimine inimesele. Seda peeti isegi meditsiiniliseks mõrvamiseks ning andekal vaktsiiniloojal oli oponente isegi pärast seda, kui ta oli marutõvest päästnud sadu marutaudis loomade poolt puretud inimesi. 19. sajandi lõpul Richard Pfeiffer, Wilhelm Kolle ja Almroth Wright töötasid 1896. aastal välja kõhutüüfuse vaktsiini, Wilhelm Kolle 1896 koolera vaktsiini ja Waldemar Haffkine 1897 inimese katku vaktsiini. Kõhutüüfuse vaktsiini üks loojaid Almroth Wright soovitas nimelt vaktsineerida Briti armee sõdureid. Vaktsiin tehti valmis, kuid vastased saavutasid selle, et vaktsiinikastid visati Southamptoni sadamas üle laevaparda merre. Totruse tagajärg oli katastroofiline kõhutüüfusesse nakatus üle 58 000 sõduri, suri 9000. Seda oli mitu korda rohkem, kui hukkus kuulide läbi. Esimese maailmasõja järel jätkati vahepeal katkenud uute vaktsiinide loomist
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloo...
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
sisseseadena · Kaotajariikide territooriumi kärpimine sõjaeelsele tasemele või veel rohkem. · Saksamaa kaotas ¼ territooriumist. Elsass-Lotring Prantsusmaale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, osa Ida-Preisimaast Poolale ja NSV Liidule. · Soome kaotas Karjala NSV Liidule · Saksamaa ja Berliini jagamine 4 okupatsioonitsooniks · Itaalialt kolooniate äravõtmine. · Jaapanilt vallutatud alade äravõtmine 1897. a piirid Riigikorralduse muutumine · Saksamaa ja It poolt okupeeritud riikide iseseisvuse ja seaduslike valitsuste võimu taastamine Norras, Taanis, Prantsusmaal jm. Kohtuprotsessid kollaborantide üle. · Austria, Albaania iseseisvuse taastamine · Kodusõda Kreekas: võimule sai läänemeelne valitsus. · Bulgaarias, Rumeenias, Ungaris jm kukutati võimult diktaatorid, võimule nõukogudemeelsed valitsused.
Rahaliselt oli see periood raske, kuid varsti asus Eduard Vilde jälle "Postimehe" toimetusse. Seal pidi ta väga palju töötama ning see töö ei pakkunud talle rahuldust. 1895. aastal sõitsid Vilded Moskvasse, kus Antonie ema oli uue moeäri avanud. Moskvas elamise ajal oli Eduard Vilde peaaegu tegevuseta. Ta ei kirjutanud midagi uut ning ei leinud endale töökohta. Elas peamiselt ämma rahast. Suhted oma naisega olid jälle halvemaks läinud. 1897. aasta kevadel kolisid Vilded Narvasse, kus Eduard oli kohe kutsutud "Virmalise" toimetusse. Peaagu kogu toimetamine oli Vildele langenud. "Virmalisega" lõpetas ta suhted 11. märtsil 1898. aastal. Samal ajal katkes lõplikult tema kooselu Antonie'ga. Eduard Vilde sõitis Tallinna ning hakkas "Eesti Postimehe" liikmeks. 1899. aastal 27. mail võttis ta ette reisi, mille sihtpunktiks oli Pariisi maailmanäitus. Reisi marsruut oli Tallinn-Berliin-Leipzig- Köln-Pariis-Viin-Budapest-Poola-Tallinn
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriu...
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 5 1.1. Tammsaare nooruspõlv 5 1.2. Elu koitjärvel 5-6 1.3. Tammsaare elu Tallinnas 6 1.4. Tammsaare ausambad ja mälestised 6 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 7 2.1. Loomingu I periood 7-8 2.2. Loomingu II periood 8 2.3. Loomingu III periood 8-9 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna 9-11 2.5. Tammsaare stiilist 11 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) on üks eesti kuulsaimatest kirjanikest, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse...
SISUKORD 1.Üldinfo lk 3 1.1 Üldtutvustus lk 3 1.2 Looduskeskkond lk 4 1.3 Sümbolid lk 4 2. Ajalugu lk 5 3. Huviväärsused lk 6 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid lk 6 3.2 Kirikud lk 7 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned lk 8 3.4 Muud vaatamisväärsused lk 10 1.ÜLDINFO 1.1 Üldtutvustus Kokkuvõtlikult võib Viljandi kohta öelda, et ta on iidne paik ürgorus järve kaldal. Elanike arv: 19 870 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2007) Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 34% Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km, ...
GAG Referaat Pablo Picasso Koostaja: Klarika Orav Juhendaja: Marju Liidja Klass. 12.E Tallinn 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk3 2.biograafia ja perioodid lk 4-9 3.Maali lisad lk 9-10 4. perioodide kokkuvõte lk 10-11 5. kasutatud kirjandus lk 12 6. viited lk 13 2 Sissejuhatus Minu referaat räägib mehest nimega Pablo Diego José Francisco de Paula Juan Nepomuceno María de los Remedios Cipriano de la Santísima Trinidad Martyr Patricio Clito Ruíz y Picasso, (25. oktoober 1881 Málaga, Hispaania 8. aprill 1973 Mougins (Cannes'i lähedal), Prantsusmaa) kes oli andaluusia-hispaania kunstnik, kubismi rajaja ning tegeles peamiselt maalikunstiga, ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
