Loovtöö saksofonist (0)

Tabasalu Ühisgümnaasium

Robin Nurk
Saksofon läbi aegade
Uurimistöö
Juhendaja : Kristi Bauman
Tabasalu 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS

Saksofon on leiutatud Adolphe Sax-i poolt kuupäeval 28.06.1846. Esmane saksofoni kasutuselevõtt toimus sõjaväeorkestrites. Saksofoni algne populaarsus tuli Prantsusmaa jalaväeorkestrist, kus oli seda kuulda. Saksofon on puupuhkpill. Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Heli tekitatakse puhumise teel.
Tavaliselt on saksofon valmistatud messingust, sellel on 18-21 kõlaava, mis on kõik klappidega juhitavad ja mille suurus järkjärguliselt kasvab. Saksofoniperekonnas on 6 saksofoni liiki.
21. sajandil tuuakse ikka veel saksofoni uusi mudeleid välja, aga neil on vaid pisikesed muudatused.
Valisin selle teema, sest olen vanaisa juures näinud vana saksofoni, aga sellega enam mängida ei saa ja see on lihtsalt mälestuseks mu vanaisa noorusest. Ma soovisin saksofonist rohkem teada saada, sest see tundus huvitav lähedalt vaadates, kuna sellel on üpris keeruline ehitus ja seda õppida tundub üsnagi raske. Tahtsin veidi laiendada oma silmaringi selle instrumendi alal ja uurida, kuidas seda mängitakse, ning kas see on tänapäevani populaarne .
Oma töös annan lühikese ülevaate saksofoni ajaloost, ehitusest ja kuulsamatest mängijatest ja paladest. Analüüsin läbi viidud küsitluse tulemusi ja teen kokkuvõtte.
Saksofon (Eofdreams, 2013)

Saksofoni ajalugu

Saksofoni patenteeris 28. juunil 1846 aastal Adolphe Sax( 1814 -1894) üritades luua sõjaväeorkestrite tarvis võimsamat pillirühma, mis oleks klarnetite ja tenorvaskpillide vahelüli. Saksofon on väljendusrikas nagu trompet ja mobiilne nagu klarnet . Kuigi Saxi idee ühendada ühekordne lest koonusja toruga ei olnud päris uus, oli saksofon esimene seda tüüpi pill, mis läbi lõi. ( Muusika -entsüklopeedia, 2006, Jazziraamat, 1999)
(Adolphe Sax, Wolfgangsvault)
Selle populaarsus kasvas alates kasutuselevõtust Prantsusmaa jalaväeorkestris. Sellest saati on saksofon olnud sõjaväemuusikas populaarne. Saksofon, mis võeti Briti sõjaväeorkestrite regulaarkoosseisu 1920. aastail, on nüüd võitnud kindla koha ka tänapäeva sümfooniaorkestris. Peale selle levis saksofon paljude erinevate esinejate kaudu, kes tegidki just kontserdeid demostreerimaks saksofoni ja millist muusikat sellega teha on võimalik. Selliseid kontserte nimetatakse estraadietendusteks. On ka müüt, et saksofon sai kuulsaks ainult tänu Jazz muusikale. (Muusika-entsüklopeedia, 2006)
Jalaväeorkester(Blogspot, 2010)
Eestis leidis saksofon laiaulatuslikumat kasutust alles aastatel 1920-30, mil Eestis hakati tegelema rohkem kergemuusikaga. Eestis võeti saksofon teadaolevalt esimene kord orkestris kasutusele 1910 . aastal Narva muusikakoolis. Saksofoni hilist jõudmist Eestisse võib põhjendada Eesti paiknemisega Saksa kultuuriruumis. Kuigi enamus puhkpilliliikumist sai algust just tänu Saksamaale ei jõudnud see Eesti ligi 60 aastat. (Muusika-entsüklopeedia, 2006)
Saksofon on ka ideaalne jazzinstrument, kuna see on hästi väljendusrikas ja sobivalt mobiilne. Jazzis sai saksofon hääleõiguse alles kolmekümndendatel. Alguses peeti saksofoni mängijaid kummalisteks kujudeks ja saksofoni seostati rohkem magusa tantsumuusika, kui jazziga. Kuni viiekümnendateni puudus saksofonil jazzis oma ajalugu. Jazzis kasutati peamiselt sopran -, alt-, tenor - ja baritonsaksofoni. (Jazziraamat, 1999)
Esimene tähtsaim saksofoniansambel ajaloos oli asutatud aastal 1976 David Murray , Julius Hemphill, Hamiet Bluiett ja Oliver Lake poolt, ning see kandis nime World Saxophone Quartet(WSQ). Kuigi kaua aega enne seda oli veel saksofoniansambleid tehtud ei löönud teised nii hästi läbi. World Saxophone Quartetil õnnestus muuta „eksootiline“ ja „ ebatavaline “ kooslus institutsiooniks ja lausa iseseisvaks instrumentaalseks žanriks. Isegi rütmiseksioonita svingisid nad intevsiisemalt, kui head jazziansamblid, kus olid bass ja trummid . Algselt oli ka World Saxophone Quartetil bass ja trummid, aga kuna nad olid rahalistes raskustes, pidid nad loobuma nendest oma esimesel kontserdil. Kuigi nad olid ilma bassi ja trummideta svingisid nad ettekujutamatult. Peale seda moodustus aina rohkem saksofoniansambleid üle maailma. Neid moodustati erinevates stiilides ja paljud said isegi väga edukaks. See oli tähtis hetk saksofoni jaoks. (Jazziraamat, 1999)
(World Saxophone Quartet esinemas, Photobucket)

Saksofoni ehitus

Saksofonile on iseloomulik üsna jäme õhukesest messingplekist koonuseline toru, mille laiem ots on kellukesekujuliselt tagasi pööratud. Sellel on 18-21 kõlaava, mille suurus järkjärguliselt kasvab, kõik klappidega juhitavad. Huuliku pool on kaks spetsiaalset klappi, mille abil saab pilli oktavi võrra üle puhuda. Ühekordse lestaga huulik valmistati algul puust, kuid on nüüd enamasti eboniidist, vahel ka messingist.(Muusika-entsüklopeedia, 2006)
Saksofoniperekond koosneb sopraniinost (Es-pill), sopranist (B), aldist (Es), tenorist (B), baritonist (Es) ja bassist (B). Suuremad saksofonid on kergema käsitsemise huvides U- kujulised ning nende kõlalehter on veidi ettepoole kaldus. Baritoni suurusest allapoole on toru ülaotsas kahekorra keeratud. (Muusika-entsüklopeedia, 2006, Jazziraamat, 1999)
(Saksofoniperekond, Bighorn)
21. Sajandi algul tuuakse ikka veel igal aastal välja palju uusi mudeleid, millel on vaid tillukesed erinevused. Üks radikaalsemaid uuendusi oli plastsaksofon, kus kõik peale klappide ja ühenduste on sünteetilisest materjalist, aga seda ei võtnud mängijad erilise innuga vastu. (Muusika-entsüklopeedia, 2006)
Saksofoni ehitus(Amromusic, 2013)

Saksofoni kuulsamaid mängijad

Kuna saksofonil on palju erinevaid mudeleid, on ka palju erinevate mudelite kuulsamaid mängijaid. Enamus kuulsamaid mängijaid on just džässiga kuulsaks saanud. Üks nendest on näiteks väidetavalt üks parimaid altsaksofonimängijaid Charlie Parker (1920-1955), kellest sai hämmastava mängutehnika tõttu kõikjal jazzisõprade iidol. (Muusika-entsüklopeedia, 2006, Jazziraamat, 1999)
Veel on kuulsaid saksofoniste:

• Sidney Bechet(1897- 1959 ) – Sopransaksofon „ Texas moaner blues “ 1924
  
• Johnny Hodges(1906-1970) – Altsaksofon „Triple play“ 1967
  
• Coleman Hawkins( 1904 -1969) – Tenorsaksofon „Hawk eyes “ 1959
  
• Lester Young(1909-1959) – Tenorsaksofon „Just you, Just me“ 1953
  
• John Coltrane(1926-1967) – Tenorsaksofon „Dakar“ 1957
  
• Stan Getz (1927-1991) – Baritonsaksofon/Tenorsaksofon „Desafinado“ 1962
  
• Marcel Mule (1901-2001) – Klassikaline saksofon „Le Patron' of the Saxophone" 1930
  
• Charlie Parker(1920-1955) – Altsaksofon/Tenorsaksofon „Billie’s bounce“ 1945
  

(Charlie Parker, Npr.org)

Saksofoni kuulsamaid palad

Saksofonistid tihti näppavad teistelt muusikapalasi ja kõikidel muusikapaladel ei pruugi õige autor olla. Üks maailma kuulsamaid saksofoniste Simon Haram olevat öelnud, et saksofonistid on nagu harakad, kes peavad ühtelugu näppama. Enamus kuulsamaid saksofoni palasi on just saksofoni soolod etendustes .
Ühed kuulsamad saksofoni palad on:

• „Fantasie sur un theme original “ (1860) Jules Demersseman
  

• „Légende, Op.66“ (1918) Florent Schmitt
  
• „Quartette“ ( 1879 ) Caryl Florio
  
• „Saxophone Concerto“ (1958) Erland von Koch
  
• „Quatuor“ (1962) Alfred Desenclos
  
• „Premier Quatuor, Op. 53“ (1857) Jean-Baptiste Singelée
  
• 
  

Uurimistöö metoodika ja valim

Uurimistöö eesmärgiks on uurida koolilaste teadmisi saksofoni kohta. Lähtuvalt eesmärgist kasutan uurimstöö meetodina küsimustikku. Küsimustiku valisin, sest ~9-10 aastastele lastele on sellele kergem vastata. Küsimustikuga uurin nende teadmisi saksofoni kohta.
Uurimuse viisin läbi Tabasalu Ühisgümnaasiumi 3.D klassi õpilastega. Uuringus osales 19 õpilast. Vastamisega läks aega 5 minutit. Küsimustikus oli 10 küsimust vastusevariantidega Jah/Ei/Ei tea. Uurimistöö analüüs on koostatud arvutil. Analüüside vormistamisel kasutasin Microsoft Word 2010-t ja Microsoft Excel 2010-t.

Küsimustiku tulemused

Alljärgnevalt analüüsin küsitluse käigus saadud andmeid. Kõige rohkem üllatas mind, et mitte keegi 19 õpilasest ei mänginud saksofoni ega ka keegi nende perekonnast. Kuid samas järgmise küsimusega vastas 10 õpilast, et nad siiski teavad kedagi, kes mängib saksofoni. Huvipakkuv oli ka, et 6 õpilast pole kunagi saksofoni näinud. Üllatas muidugi ka 6 õpilase vastus, et nad ei tea, mis kõla teeb saksofon. Samas selgus, et 13 õpilast on käinud kontserdil, kus mängiti saksofoni. Mis on väga suur osakaal küsitletust. Negatiivselt üllatas, et 11 õpilast ei soovi saksofoni kohta infot.
Viimase küsimusega soovisin teada, kas õpilased on huvitatud saksofoni mängima õppima. Vastused näitasid, et 6 õpilast sooviksid õppida mängima saksofoni ja 10 õpilast ei teadnud . Järelikult on saksofonil võimalus ka meie koolis välja paista, kui need õpilased otsustavad, et nad tahavad saksofoni õppida ja neile antakse võimalus.
Küsimustiku koostas Robin Nurk ja küsimustikule vastas 19 õpilast 3.D klassist.

Kas sina või keegi sinu perekonnast mängib saksofoni?
Küsimustikust selgus, et 19 õpilasel ei mängi keegi perekonnas saksofoni.

Tead sa kedagi kes mängib saksofoni?
10 Õpilast teadis kedagi, kes mängib saksofoni ja 9 õpilast ei teadnud.

Kas sa tead maailmakuulsaid saksofoniste?
Ükski õpilane ei teadnud maailmakuulsaid saksofoniste.

Oled sa näinud saksofoni?
6 Õpilast ei ole näinud saksofoni ja 13 õpilast on näinud saksofoni.

Oled sa kuulnud , mis kõla teeb saksofon?
2 Õpilast ei tea, kas nad on kuulnud, mis kõla teeb saksofon. 6 Õpilast ei tea mis kõla teeb saksofon ja ülejäänud 11 teadsid.

Kas sa tead, kui palju maksab saksofon?
Üks õpilane teadis, kui palju maksab saksofon ja ülejäänud 18 ei teadnud.

Kas sinu koolis mängib keegi saksofoni?
10 Õpilast ei teadnud, kas meie koolis mängib keegi saksofoni ja 9 õpilast vastasid küsimusele vastusevariandiga „Jah“

Oled sa käinud kontserdil, kus mängiti saksofoni?
Üks õpilane ei ole käinud kontserdil, kus mängitakse saksofoni ja 5 õpilast ei tea, kas nad on käinud kontserdil, kus on saksofoni mängitud. 13 Õpilast on käinud kontserdil, kus mängiti saksofoni.

Kas sa tahaksid saksofonist rohkem teada saada?
8 Õpilast tahaks rohkem saksofoni kohta teada ja 11 õpilast ei soovi saksofonist rohkem teada.

Kas sa sooviksid saksofoni mängima õppida?
6 Õpilast ei taha saksofoni mängimist õppida, 10 õpilast ei tea, kas nad tahaks saksofoni mängimist õppida ja 3 õpilast tahaksid saksofoni mängimist õppida.

KOKKUVÕTE

Uurimistöö käigus pidin ma otsima muusikalist kirjandust. See oli üsna keeruline, sest otseselt saksofonist raamatuid ei olnud ja pidin otsima teistest muusikaga seotud raamatutest saksofoni kohta infot. Tänu sellele sain teada palju uut saksofoni kohta, kus seda kasutati, mis ajal see populaarne oli ja muusikastiilide kohta nt. Jazz.
Töö viis ka mind lähemale 20. sajandi muusikale. Kahjuks eraldi muusikapalu, kus ainult saksofoni mängitakse ei leidnud palju, aga saksofon ongi teisejärguline instrument klarneti taga. Sellele vaatamata ma leidsin saksofonist ja selle ajaloost piisavalt infot.
Uurimistöös on kasutatud küsimustikku. Selle koostamine ja vastuste analüüs andis mulle õpetliku ülevaate. Tulemused ei olnud kõige paremad, sest võib-olla valisin liiga noored õpilased sellele vastama ja nad ei osanud palju vastata. Veidi suuremat tähelepanu tuleks lastel pöörata muusikale ja instrumentidele, kuna muusikat on juba sajandeid hinnatud ja mõned inimesed koguni pühendavad oma elu sellele.
Saksofon on üks enamlevinumaid puupuhkpille ja sellel on palju versioone. Töös olen ma üritanud välja tuua olulisema informatsiooni, mis seostub saksofoni ja selle ajalooga.
Koostatud tööga saavutasin ma oma eesmärgid, sain teada, kas tänapäeva noorte seas saksofon on populaarne, kuid kahjuks osutus huvi antud pilli vastu väheseks. Küsitlusele vastanutest ega ka nende perekonnas keegi saksofoni ei mängi. Seega arvan,et saksofoni tuleks laiemalt noortele tutvustada, et see jälle populaarseks muutuks.
Samuti laiendasin oma teadmisi saksofoni ehitusest, ajaloost ja kuulsamatest saksofonistidest. Olles piisavalt infot kogunud ja kuulsamaid muusikapalasid kuulnud, leian, et saksofon on väga kaasahaarav, kuid tänapäeval kahjuks vähe tuntud pill oma meloodiaga noorte seas.
Uurimistöö ei oleks valminud ilma kõrvalseisjate abi ja toetuseta. Soovin tänu avaldada õpetajale Kristi Bauman, kes oli töö juhendajaks ja aitas kaasa töö valmimisele. Veel soovin tänada kõiki õpilasi, kes uuringus osalesid.

KASUTATUD ALLIKAD

Muusika entsüklopeedia – Max Wade-Matthews, Wendy Thompson, Sinisukk 2006

Jazziraamat – Joachim E. Berendt, Günther Huesmann, Vagabund 1999

http://www.saksofon.ee/saksofoniakadeemia/59-saksofoni-joudmine-eestisse-920-40-aastad

http://muusika8b.wikispaces.com/saksofon

http://www.wired.com/thisdayintech/2010/06/0628saxophone-patent

http://www.sidneybechet.org/

http://saxbook.com/saxophonists/marcel-mule/

http://www.allmusic.com/artist/johnny-hodges-mn0000526407

http://www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GRid=9374241

http://www.cmgww.com/music/parker/home.html

http://www.johncoltrane.com/biography.html

http://www.findagrave.com/cgibin/fg.cgi?page=gr&GSln=Getz&GSfn=Stan&GSbyrel=all&GSdyrel=all&GSob=n&GRid=20755&df=all &

http://eofdreams.com/data_images/dreams/saxophone/saxophone-07.jpg

http://noahbelew.blogspot.com/2010_02_01_archive.html

http://www.amromusic.com/care-of-your-saxophone

http://www.npr.org/2007/09/05/14156541/charlie-parker-bird-lives-part-2

http://www.wolfgangsvault.com/features/5296-the-joy-of-sax.html

http://www.bighorn.co.uk/sax-history.html

http://s562.photobucket.com/user/OPescador/media/Jazz/WSQ_2-1.jpg.html

LISA 1

KÜSIMUSTIK – SAKSOFON.
Palun loe küsimused läbi ja vasta küsimustele. Kirjuta rist sulle sobivasse vastuselahtrisse.
Nr.
Küsimus
Ei tea
Jah
Ei
1
Kas sina või keegi sinu perekonnast mängib saksofoni?
2
Tead sa kedagi, kes mängib saksofoni?
3
Kas sa tead maailmakuulsaid saksofoniste?
4
Oled sa näinud saksofoni?
5
Oled sa kuulnud, mis kõla teeb saksofon?
6
Kas sa tead, kui palju maksab saksofon?
7
Kas sinu koolis mängib keegi saksofoni?
8
Oled sa käinud kontserdil, kus mängiti saksofoni?
9
Kas sa tahaksid saksofonist rohkem teada?
10
Kas sa sooviksid saksofoni mängima õppida?