Gesellschaft) tegevus. Rahvuslikult tähtsad sündmused ärkamisajal · 1861 "Kalevipoja" rahvaväljaanne · 1865 Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine · 1867 Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist · 1868 keelustatakse teoorjus · 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus · 1871 Aleksandrikooli Peakomitee asutamine · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1978 Viljandis hakkab ilmuma ajaleht Sakala. Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel. · 1880 Jakob Hurt siirdus St. Peterburgi eesti Jaani koguduse pastoriks · 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜSi sinimustvalge lipp · 1882 C. R. Jakobsoni surm Voolud · 3 peamist voolu Saksameelne Venemeelne Eestimeelne · Saksameelne Suuna liidriks oli Johann Voldemar Jannsen. Pooldas koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista venestuspoliitikale. Jannsen leidis, et ei eestlased ega sakslased suuda eraldi venestusele vastu panna ning
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................... 2 Valguskaabli ajalugu......................................................................................................3 Valguskaabel.................................................................................................................. 5 Kaod valguskaablis........................................................................................................ 7 Valguskaabli tööpõhimõte..............................................................................................8 Kokkuvõte.......................................................................................................................
viimastel eluaastatel Tallinnas. Looming: Stiililiselt eklektiline, klassitsismist lähtuv. Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1) Portreed · Ema portree Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: · Fr. R. Kreutzwald · J. Hurt · J. V. Jannsen 2) Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: · Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. · Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. · Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist-originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel · Kalevipoeg 3) Allegoorilised tööd · Lootus · Surematus · Emaarmastus Kokkuvõtteks: Weizenberg õpetas eestlasi kunsti (skulptuuri) tundma, aitas kasvatada rahvustunnet. TÄISFIGUURID Kõige suurem osa tema kunstist olid portreed( loomingu põhiosa) PORTREED-> EESTI KULTUURITEGELASTE PORTREED
Referaat. Eesti rahvuslik liikumine 19.sajandil. Sisukord... Sisukord lk 1 Rahvusliku liikumise eeldused lk 2 Rahvusliku liikumise eesmärgid lk 2 Rahvusliku liikumise tähtsamad juhid & nende pildid lk 3-5 Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused lk 6-7 Rahvusliku liikumise tähtsus lk 7 Rahvusliku liikumise eeldused... Rahvuslik liikumine tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu püüdis teha. Selle eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Rahvusliku liikumise peamisteks eeldusteks olid talu- poegade majandusliku olukorra parandamine, sunnimaisuse tühistamine, Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest, kooli võrgu laiendamine, eestlaste haridus- taseme kasv, talude päriseks ostmine, talurahva omavalitsus...
Rahvuslik ärkamisaeg *Haridusreform - hakati kasutama koolivorme, kaotati ülikooli autonoomia, ülikool läks vene keelseks, uus õigeusustamise laine, rahvuslik liikumine käis alla (seda soodustasid eestlastest venestuse pooldajad, Jakob Kõrv ja ajaleht ,,Valgus" ja Aado Grenzstein) *majanduslik/ühiskondlik areng Raudteede võrgu ülikiire areng(tekkisid uued asulad: Tapa, Jõgeva, Elva), jätkus tööstuse areng(eriti rasketööstus), Tallinna elanike arv hakkas kasvama, põllumajanduses oli lühiajaline kriis, talupoegade kihistumine süvenes, jätkus väljaränne, tekkisid Eesti rahvusest kodanlased, toimus linnaelanike arvu kiire kasv. *poliitiline areng venestuse hoog vähenes, poliitilised erimeelsused vähenesid, ,,Tartu Renessans" koondus ,,Postimehe" ümber (-tuleb arenda keelt, rahvust, kultuuri, siis areneb majandus), ,,Tallinna Radikaalid" koondusid Pätsi ümber(ajaleht ,,Teataja" - kõigepealt tuleb arendada majandust, siis muud), eestlased...
1. Põhjasõda 1700-1721. 2. Rootsi aeg 1583-1721; Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang; Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. 3. Reduktsioon- mõisate riigistamine; Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia(omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni;Restitutsioon- Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. 4. Pietism Hernhuutlus Ratsionalism Aastad 1720- 1730 1730- 1745 18. saj II pool Peamised ideed Põhjasõja järgne Usuvabadus, lõhti Rahva harimine ja madalseis, vanade valgustamine Luterluse levik, kommetega usuline kirjandus, seotud esemeid ja esimene paiku, kõrtsid eestikeelne Piibel...
1396660 89263 13,3 474 484 403810 25808 3,84 592 604 94420 6035 0,9 758 773 965755 61723 9,36 762 777 343114 21929 3,26 1619 1651 76018 4858 0,73 1843 1880 435598 27840 4,13 3424 3493 129622 8284 1,23 3482 3552 122417 7824 1,19 38740 2476 0,37 1394302 89112 13,2 1094019 69921 10,3 493366 31532 4,69 152428 9742 1,43 1867 119 0,02
ülikooliväliselt · 1907.a. loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas varemsuletud Eesti Kirjameeste Seltsi alustatud ja J.Hurda õhutatud rahvaluule kogumist. Uuriti Eesti keelt , kirjandust ja ajalugu · 1909.a. loodi Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara rõivad, ehted, kunst, raamatud 3. Kirjandus. a) Rahvusromantiline isamaaluule- L.Koidula, M.Veske, A.Reinvald,F. Kuhlbars. Sajandi lõpul realism J. Liiv b) Proosas 1880.aastatel E.Bornhöhe romantilised ajaloolised jutud ("Tasuja"). Sajandi lõpul realistlikud romaanid E.Vilde ja draamakirjandus A.Kitzberg c) 1905.a. loodi kirjanike rühmitus "Noor-Eesti" (G.Suits, Fr.Tuglas, Juhan Aavik jt.), mis pidas tähtsaks sidet Lääne-Euroopa kultuuriga "Olgem eestlased, saagem ka eurooplasteks!" 4. Muusika, teater, film ja kunst. a) Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest (laulupeod!)
FOVISM Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles'ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt ,,foovideks" (fauves pr. k. ,,metslased"). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes ...
Douglas MacArthur oli USA sõjaväelane ja armee kindral, kes juhtis Teise maailmasõja ajal USA relvajõude Vaikse ookeani sõjatandril. MacArthur oli USA avalikkuses väga tuntud ja kõrgelt hinnatud väejuht. Ta oli üks viiest meest, kes on tõusnud Ameerika armee peasekretäri kohale, mis on teine kõrgeim positsioon armees ja ainult 5 hõbetähega ohvitseridele. Samuti ainus mees, kes on kunagi saanud Filipiinide armee väli-marssaliks. MacArthur sündis 26. jaanuaril 1880. aastal Arkansases. Ta vanemad olid Mary Pinkney Hardy MacArthur ja Arthur MacArthur, Jr., kes oli USA armee kapten. Hiljem sai ta Austusavalduse Medali (inglise keeles Medal of Honor) oma saavutuste eest Ameerika kodusõja ajal ja ta edendati leitnant-kindraliks. Lisaks Douglasele oli neil veel kaks poega, kes surid noores eas. Neil oli range ja sõjaväelise korraga perekond. MacArthur kirjutas oma memuaaris “Reminiscences”: "Ma õppisin sõitma
Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Avalikkuse ette astus see vool 1905. aastal, Sügissalongis, kus esines rühm noori kunstnikke. Peaaegu segamata värvid olid lõuendile paisatud hoogsate, erinevate suurustega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. Vool sai oma nimetuse ajakirjanik L. Vauxcelles’ilt, kes ristis selle esindajad pilkavalt „foovideks“ (fauves pr. k. „metslased“). Fovismile valmistas teed impressionism oma puhaste värvide ja faktuurse maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihili...
pargi rajamisel XVIII sajandil ei kaevatud kaks koopasuud ja nende taga asuvad saalid suuemaks, et luua romantiline paik. Looduslikud tingimused olid selleks väga soodsad. Teadaolevail andmeil oli Helme mõisa park veel möödunud sajandi alguses väga huvitav oma lossivaremete, vallikraavi, sildade, paviljonide ja muuga, kusjuures märgitakse ka grottide esinemist. Helme koobast märgitakse korduvalt vanemas baltisaksa kirjanduses. P. Lepsin kirjutab, kuidas ta seal 1880. a. käinud: "Me astusime maa-alusesse käiku. Kui me küünlatule valgusel edasi sammusime, jõudsime viimati nõndaütleda keskkonda, kust kaks teeharu leidsime... Meie võtsime omale vasaku käigu ja sammusime maa all edasi. Astusime tasa ühes tulega edasi oma vasakut käiku ja siis tulime jälle natuke lõuna pool sellesama jõe kaldale välja." Tõenäoliselt on suur osa helme muistsetest kitsukestest maa-alustest käikudest veel säilinud, ainult nende suudmed on kinni
elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina. Ajalugu Elektronlamp ja pooljuhtdioodid arenesid paraleelselt. Elektronlamp dioodi põhimõtte avastas Frederick Guthrie 1873. aastal ning aasta hiljem avastas Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun pooljuhtdioodide tööpõhimõtte. Thomas Edison taasavastas 1880. aastal elektronlamp dioodi tööpõhimõtte ning patenteeris selle 1883 aastal , kuid ei arendanud ideed edasi. Braun patenteeris pooljuhtalaldi 1899 aastal. Sir Jagdish Bose jätkas Brauni avastatud dioodi uurimist raadiosignaali vastuvõtuks vajaliku komponendina. Ajalugu Esimene pooljuhtdioodidega raadiovastuvõtja ehitati umbes 1900 aastal Greenleaf Whittier Pickard poolt. Inglismaal patenteeris elektronlamp dioodi John Ambrose Fleming 16
tammevaatides laagerdumine lisavad puidu-, vanilli- ja piimakaramellivarjundeid. Maitse: Mõrkjat apelsinimaitset ilmestab ja rikastab konjakimekk, milles leidub apelsinimarmelaadi, suhkrustatud ja purustatud apelsinide ning metspähkli ja iirise maitsenüansse. Järelmaitse on harmooniline ja kauapüsiv. Orienteeruv hind kaupluses: 306.60 EEK Serveerimistemperatuur: 16 ºC Detailne iseloomustus: Ajalugu Loodud 1880. aastal Louis-Alexandre Marnier Lapostolle'i poolt. Meeletu idee ühendada haruldased metsikud apelsinid ja väärikas konjak. Juba alguspäevist peale iseloomustasid seda likööri needsamad ainulaadsed jooned, mille poolest see siiani kuulus on: konjaki destilleerimismahutite kujust inspireeritud merevaigukarva pudel, vahapitser ja punane muareepael. Likööri nimi pärineb César Ritzilt: ,,Suursugune nimi suursugusele liköörile"
Balti erikord- Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Balti erikord kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18. sajandil: Vohnja Jaani kaebus ja parun Roseni vastuse põhipunktid. Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda. pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara...
intelligentsi kui kindla sotsiaalse kihi mõiste alla. Ärkamisajal on see aga võimalik. Töö rahvuskultuuri levitamisel ja osavõtt rahvuslikust liikumisest tegi koolmeistri ja kõrgharitlase aatekaaslasteks. TÄHTSUS kirjaoskajate põlvkonnal, kes 19 saj lõpul hakkas eesti kultuuri ehitama ja end näitama: · Eestlastest suur hulk sai pastorid, kirikuõpetajad. Üldse õpetajad. Hakkasid täitma massiliselt rahvakoole ja kogu Aleksandri-kooli liikumine 1880 aastatel! Tung eestikeelse keskkooli loomiseks. Eestikeelse keskhariduse omandamiseks. Aleksandri-kooli liikumise eesotsas oli Jakob Hurt. Lõpuks avati venekeelsena. Venestuslaine käivitumise tõttu! Õpetajad ehk maasool. Nemad olid kandvaks jõuks kirikuõpetajad, kooliõpetajad. Kuna talupoegkond oli vabastatud pärisorjusest, talude rendiksvõtmine ja päriseks ostmine. · Aste-astmelt anti kohalik omavalitsuse korraldus eestlastele
VI. VENE AEG EESTIS 18.-19.SAJANDIL: 1. PÕHJASÕDA (1700-1721): 1. Põhjasõja põhjused ja eellugu: · 17.sajandi II poolel oli Rootsi riik oma võimsuse tipul: - Läänemeri oli muutunud praktiliselt Rootsi sisemereks; Rootsile kuulusid Soome, Eesti ja Põhja-Läti, lisaks sellele piirkondi Poola ja Saksamaa rannikualadel. - Rootsil oli väikesearvuline, ent tugev , hästi varustatud ja distsiplineeritud sõjavägi. - Rootsi majandus oli suhteliselt heal järjel; riik andis ~30% maailma malmi ja terasetoodangust, mis võimaldas korralikult varustada oma armed. · Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile, Poolale ja Venemaale. See viis Rootsi vastase liidu sõlmimiseni 1699. Lepingu sõlmisid Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ning Saksi kuurvürst August II Tugev ja Taani kunin...
Impressionismi teke Impressionism tekkis eelkõige maalikunstis, Prantsusmaal 1870-ndate lõpus. See on seotud grupi kunstnikega, kelle maale juba aastaid Pariisi ametlik Salong tagasi lükkas. Esimene näitus korraldati 1874.aasta kevadel, Pariisi keskuses. Nendeks tollel ajal vähetuntud kunstnikeks olid: Claude Manet, Auguste Renoir, Camille Pisarro, Alfred Sisley, Edgar Degas, Paul Cezanne, Berthe Morisot, kelle töödest ka hiljem tutvustus. See esimene näitus panigi alguse uuele suunale. Need samad, juba keskealised kunstnikud, alustasid võitlust ametliku silmakirjatsemise vastu kunstis, et leida tõde raskustele vaatamata. Neil olid seljataga pikad üksinda võitlemise aastad täis visa tööd ja puudust. Akadeemiale orienteeruv kriitika nimetas väljapandud teoseid ,,nõdrameelseks kunstiks", mõttetute värviplekkide kogumiks", milles nähti organiseeritud sõjakäiku ametliku kunsti vastu. Esialgu tekkiski idee nimetada uut rühma ,,Kaputsiiniks...
Oluliselt piirati mitteaadlike pääsu gümnaasiumidesse, sest sealt võis edasi minna ülikooli õppima. Venestus impeeriumi eri piirkondades Lisaks poola kultuuripiirkonnale, kus venestus oli alanud juba varem, laienes see nüüd kõigile impeeriumi mittevene aladele. Aleksander III jättis troonile asudes esimese Vene keisrina kinnitamata Balti aadli privileegid. Venestuspoliitika eesti ja läti rahvusliku eneseteadvuse vastu algas 1880. aastate keskelt. Kõigis koolides seati õppekeeleks vene keel. Tartu nimetati ümber Jurjeviks. Seni küllaltki iseseisev Soome oli majanduslikus ja kultuurilises arengus tegelikult juba rohkem seotud LääneEuroopa kui Venemaaga. Impeeriumi keskvõimud üritasid Soomet ka oma keskvõimu alla saada, aga kultuurilist ja keelelist venestust seal ei toimunud. Impeerium vaatas läbi sõrmede ka Kaukaasias rakendatud vägivallale.
harfi. EDVARD GRIEG (1843-1907) Sündis Bergenis, oli norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja Klaverikontsert a-moll. Ema õpetas talle selgeks varakult klaverimängu ning Leipzigi konservatooriumis täiustas ta end muusikateooria ja komponeerimise alal. Aastatel 1871-1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut. Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate- ja kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid. 1885. aastal rajas ta Troldhaugenisse, 6 km kaugusele Bergenist villa, kus praegu asub Griegi majamuuseum. Ibseni värssdraamale kirjutatud orkestrisüit "Peer Gynt" - tuntuimad osad "Hommikumeeleolu" ja "Mäekuninga koopas"
peale II maailmasõda; 3) liberaalne (omane USA-le, Jaapanile) aluspõhimõtteks riigipoolne jääkfinantseerimine, st "igaüks on oma õnne sepp": riigi ülesanne ei ole pakkuda heaolu, vaid tagada konkurents ja kõrge tööhõive; maksud olgu madalad, et raha jääks kodanike kätte ja nad ise saaksid vastutada oma hariduse ja tervise kindlustamisel; toetust makstakse ainult vaestele. Heaoluriigi kujunemine: 1880.aastatest Saksamaal, XX sajandi esimesel kümnendil Põhja-Euroopas, USAs 1930.aastatel (F.D.Roosevelt´i "uus kurss"), 1950-1970 heaoluriigi kuldaeg, 1980.aastate majanduslanguse järel rõhk heaoluühiskonnal: valitsus vaid üks sotsiaalagentidest (kärbiti heaolukulutusi), kohustused tuleb ära jagada tööandjate, riigi, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel. Riigi väljamaksed: 1. Kindlustusväljamaksed vanaduspensionid, haigusrahad, töötu abirahad. 2
-1870. aastatel. Teoreetiliseks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille kohaselt saadakse tõelisi, positiivseid teadmisi ainult tegeliku elu nähtusi uurivatest eriteadustest, sest andmeid on võimalik kontrollida vahetu kogemuse najal. Kujutati elu inetuid külgi: elu allakäik, tumedamat poolt. Kõike kirjeldati nii nagu see tegelikkuses oli. Peategelane pärineb lihtrahva hulgast kelleks tihti oli paheline, kõlvatu, eemaletõukav indiviid. Émile Zola-> (1840-1902) Prantsusmaa. ,,Nana" 1880, ,,Thérése Raquin" 1867 Estetism Ilu tähtsustav ja kunsti sõltumatuse ideel põhinevate kontseptsioonide ühisnimetus. Kunsti mõte on temas eneses. Oscar Wilde -> (1854-1900) Iirimaa. ,,Õnnelik prints" Sümbolism Sai alguse 19. sajandi viimasel veerandil. Vormilt täiuslik ,ajatu, puhas luule. Objektiivne ilu taotlus. Maailm vahendati sümbolite e võrdkujude abil lugejaile ja kunstihuvilistele. Kunstilise käsitluse objektiks said inimese kujutelmad, unenäod, hälbinud meeleseisundid
Tasujad: jüriöö 1343–1345 Eduard Bornhöhe oli 17-aastane, kui avaldas 1880. aastal jutustuse „Tasuja“. Selle peategelane on talu- poeg Jaanus, kellest saab eestlaste juht võitluses sakslastega ning kes ise langeb lahingus. See noortest ja noortele kirjutatud romantiline seiklusjutt 1343. aastal alanud jüriöö ülestõusust sai kiiresti populaarseks ning on seda olnud kõikide riigikordade ajal. Bonrhöhe jutustus tõi jüriöö üles- tõusu eesti rahvuslikku ajalooteadvusse. Selles sündmuses hakati nägema viimast heledat sähvatust, mille
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Suurkõõgi kokk ÕK26 EERO FEDULIN Lydia Koidula Referaat ajaloost Väike-Maarja 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Koidula tähtsus Eesti kultuuris 4. Suhted kultuuritegelastega 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Lydia Koidula, sest olen temast palju kuulnud ja tema isiksus pakub mulle huvi. Tema täisnimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Kirjanikunimega Lydia Koidula -oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega, on Eesti esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Suurim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Oma referaadis annan ülevaate L. Koidula...
Tartu Kutsehariduskeskus Fjodor Dostojevski ,,Märkmeid surnud majast" Tartu 2006 Autorist: Dostojevskit peetakse kõigi aegade olulisimaks romaanikirjanikuks, kes vapustavalt kujutas inimhinge varjukülgi. Tema teoseid läbivateks motiivideks on ennastohverdav armastus, inimese jumalaotsingud ja vastuhakk oma Loojale. Poliitiliselt oli Dostojevski patriarhaalse tsarismi ja ortodoksse kiriku pooldaja, nähes nendes maailma pääseteed. Vene patrioodist ja panslavistist kirjanikvõitles sotsialismi, nihilismi ja väikekodanliku liberalismi vastu. Tema tähtsaimateks teosteks on romaanid "Kuritöö ja karistus" (1866) ja "Idioot" (1868) ning triloogia "Vennad Karamazovid" (1880). Fjodor Dostojevski sündis 11. novembril (vana kalendri järgi 30. oktoobril) 1821 Moskvas. Ta pärines põlisaadlist, kelle perekonnanimi tulenes Valgevenemaa Dostojevo küla nimest. Hariduselt oli kirjanik insener ta lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväei...
Referaat XX sajandi tuntud inimene Albert Einstein 1879-1955 2008.a. Albert Einstein sündis 14. märts 1879. aastal Ulmi linnas Saksamaal juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. Münchenis algas ka Alber Einsteini koolitee. 1888. aastal asus ta õppima Luitpoldi gümnaasiumis. 1894. aastal kolis ta perekond Itaaliasse, Albert jääb aga Münchenisse. Aasta lõpus lahkub ta koolist protestiks seal valitseva preisiliku korra vastu. 1895. aastal ühineb ta perekonnaga Pavias Itaalias. Oma õpinguid jätkab Aarau kantonikoolis veitsis. 1896
EESTI MUUSIKA lühikonspekt 12. klassile. Konstantin Türnpu (1865-1927) -Peale Peterburi konservatooriumi lõpetamist Tallinna saksa seltskonna teenistusse -Tihedam side eesti laulukultuuriga alates 1916.a., mil asutas Tallinna Meestelaulu Seltsi Looming : Põhiliselt koorilaulud : Lahkumise laul, Priiuse hommikul, Valvur, Mul lapsepõlves rääkis... Aleksander Läte (1860-1948)- Tartu muusikaelu juht -1900.a.a asutas esimese eesti sümfooniaorkestri, mille eesmärgiks oli tõsise sümfoonilise muusika mängimine. Orkestrisse kuulusid üliõpilased, kooliõpetajad ja vanemad õpilased. -Orkestri juurde asutas meeskoori ning hiljem segakoori, et saaks esitada ka vokaalsümfoonilisi suurvorme -Mitmekesistas eesti muusikat uute zanritega: avamäng, keelpillikvartett, soololaulud Looming: -Põhiliselt koorilaulud: Kuldrannake, Malemäng, Pilvedele jt; -Avamäng "Kalevala" ( sümfooniline teos); -Keelpillikv...
pärismaalastega-halvad, ei segunenud, edasine areng- kiire, iseseisv.- USA 1776, kanada 1867, sest kolooniad olid tugevad, kaasajal maj. tase-kõrgelt arenenud, võim on Põhja-Am Lõuna-Ameerika koloniseerimine: hisp. ja portugal tõid kaasa hilisagraalse tv, suhted pärismaalastega- nad pandi tööle mõisadesse, edasine areng aeglane, iseseisv. 19. saj 1.poolel, sest emamaad olid nõrgad, kaasajalsõltub maj. tase Põhja-Am-st 20. saj poliitiline kaart Esimeseks tööstusriigiks tõusis USA 1880. a. 1914. a hõlmasid kolooniad maismaast 66% ja 60% maakera rahvastikust Iisraeli riigi teke: 1948. aastal, asukoht-palestiinas vahemere idarannikul, juutide poolt, asukoha valik- tahtsid sada tagasi oma kodumaa palestiinas, prob- palestiina oli ing. valdus ja algasid sisserännanud juutide ja araablaste vahel Põhi: riigid: euroopa, põhja-am. ja parasvöötmes asuvad riigid, piirkonnad: euroopa ja põhja-am, tootmisviisid: hilisindustiaalne tv Lõuna: riigid-india, egiptus, piirkonnad:
Fotograafia ajalugu 1. Milline hõbenitraadi omadus tegi võimalikuks fotograafia leiutamise? 1727.a. avastas Saksa teadlane J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802.a. tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks. Hiljem avastati teiste hõbedasoolade valgustundlikkus. 2. Kes on maailma esimese foto autor? Mida see foto kujutas? Joseph Niecephore Niepce teeb esimesed fotokujutised camera obscura abil valgustundlikule paberile. / J. N. Niepce teeb Camera Obscura abil asfaltplaadile 16,2cm x 20cm suuruse foto oma töötoa aknast avanevast õuevaatest 3. Mida sai teha camera obscura abil? Camera obscura abil said paljud teadlased juba 17. ja 18. sajandil tulemuseks fotokujutisi, kuid enamik neist katsetest lõppes siiski fiaskoga, sest saadud negatiivkujutist ei osatud muuta säilivaks. 18. sajandil tehti tähtsaid avastusi optika vald...
Narva Eesti Gümnaasium 10.klass Katti Tsirkova Referaat Mihkel Lüdigist Juhendaja Tuuliki Jürjo Narva 2009 Mihkel Lüdig Elulugu Mihkel Lüdig sündis 9. mail 1880. aastal Pärnumaal Reiu vallas metsavahi lasterikkas peres. Juba lapsest saati tegeles Mihkel palju muusikaga kuna tema pere oli väga muusikat armastav ning Lüdigitel oli kombeks laulda nii kodus kui ka kooris, mängida pille ning nende perest oli organiseeritud koguni väike koduorkester. Muusikalise hariduse sai Lüdig algul tänu ühele Pärnu vabrikandile, kellele Mihkli oskusi tutvustati. Kuue ssataselt alustas Mihkel oma muusikaõpinduid
Olles pool aastat lisalehte toimetanud, lahkus Hurt toimetusest. ,,Sakala" ja nn suurlõhe ·1878. sai Jakobson lõpuks loa ajalehe ,,Sakala" käimapanekuks. (selle esimene number ilmus 1878. septembris ning selle esiküljel oli teatatud, et tegemist on ,,poliitika, kirjanduse ja põllutöö ajalehega"). Ilmumahakkamisel oli ajalehel 2300 tellijat, hiljem tõusis trükiarv 6000ni. ,,Sakala" lugejate arv tõusis kiiremini ja kõrgemale kui ,,Eesti Postimehe" oma ning 1880. tabas Jannsenit halvatus, mis ta töövõimetuks muutis. ,,Sakalat" iseloomustas võitlev mõisnike- ja kirikuvastane hoiak. See kõik tõi kiirelt Jakobsonile kaela mitmeid kohtuasju ning ta ajaleht suleti pooleks aastaks. Suurlõhe ·Tekkis kaks leeri, mille ühel poolel oli Jakobson oma poolehoidjatega ja teisel pool Hurt enda omadega. Jakobson pidas tähtsaks majanduslikke ja sotsiaalseid nõudmiseid ning lootis
Viljandi Turisminduse eeldused 1. Looduslikud eeldused Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal. Linn paikneb orus asuva pikliku Viljandi järve loodekaldal. Viljandi linna territoorium on jagatud kahte alasse: mäel asuv kõrge ala ja org. Viljandi linnas on üldkasutatavaid haljasalasid 417,9 ha, millest 144,3 ha (peamiselt haljasalad ja pargid) hooldatakse regulaarselt . Parkidest suurim on looduskaitsealune Lossipark. Märkimist väärivad veel Valuoja park, Kiigepark, Uueveski park. Viljandis on ka hulgaliselt puiesteid, mille laiaulatuslik istutamine algas 30-ndatel aastatel. Viljandi linna pindalast on 27 % rohelist ala. Uhkust peab tundma paljude kaunite aedade üle, mis on maitsekalt kujundatud. Seal kasvab haruldasi puu- ja põõsaliike ning hulgaliselt lilleso...
jäi ta tihti alla vanemale õele Liisa Haavakivile. Ei olnud Anna Haavale antud nii tervist kui ka julgust. Tihti palvetas ta jumala poole, et ta ära sureks ja enam oma emale ning õele häbi ei valmistaks. Küll aga polnud talus hardamat kuulajat vanade juttude vestmisel, kui väike Anna Haava. Nagu paljusid talulapsi õpetati ka teda alguses kodus, üheksa-aastaselt pandi ta Pataste mõisa ja Saare-Vanamõisa saksakeelsesse erakooli. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja 1880.- 1884. Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille ta lõpetas koduõpetaja diplomiga. Pedagoogina sai ta tööd vaid ühes heategevuslikus lasteajas kasvatajana, kuid see töö talle väga ei istunud. Nii saigi temast halastajaõde, kellena ta töötas 1892. aastani. Vaatamata raskele ja füüsilisele tööle meeldis Anna Haavale ta amet halastajaõena. ´82. aastal tabas Haavat terviserike ja ta sõitis Saksamaale tervist parandama, kus töötas Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses
BALTI ERIKORD JA KESKVALITSUS *Balti provintsiaalseadustik esimesed osad 1845, kolmas osa 1864 *1881 Aleksander II valitsemisaja lõpp *1801.a Balti kubermangud liidetud üheks kindralkubermanguks *1808-1819 Eestimaa kubermang oli eraldi kindralkubermangu staatuses *1812 1829 Filippo Paulucci *Kuberner, kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsused, sisekaitseüksused *1801 Tallinna alla tungis Briti admiral Horatio Nelson *1809 blokeerisid Inglise sõjalaevad rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku *1812 Napoleoni väed tungisid Kuramaale *Barclay de Tolly TALURAHVA OMAVALITSUS 19. sajandi talurahva seadused Eestis Põhjused: 1.Majanduslikud põhjused -mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine -senine teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada suuremaid sissetulekuid 2.Poliitilised põhjused -tsaar Aleksander I soovis parandada oma mainet lääneeurooplaste silmis -Baltikum oli Euroopale avatum kui Venemaa 3.Kultuuri...
Esimene laulupidu Pealtkuulajaid oli umbes 50 000. Kokku registreeritud 46 koori ja 5 orkestrit. Esimene kuni kolmas laulupidu olid esindatud ainult meeskoorid. Kava koosnes põhiliselt Saksa lauludest, eesti keelse tekstiga. Juhatasid koore Jannsen ja Kunileid. Kaks päris Eesti laulu olid: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani". Aleksander Saebelmann - Kunileid 1845-1875 (Jakobson: ,,Otsib kuni leiab" = Kunileid) Teine üldlaulupidu toimus kümme aastat hiljem, Tartus. 1880 oli Tallinnas kolmas üldlaulupidu. Selleks ajaks kandis Jakobsoni töö vilja ja 14st laulust 7 olid Eesti heliloojate omad. Sellel ajad laulupeod kestsid kolm päeva: 1) vaimulikud 2) ilmalikud 3) võistuesinemised Laulupidudega algas rahvuslik ärkamine, kiirendasid oma rahvuse üles ehitamiseks. Rahvas võib ennast vabaks laulda. Kõige esimesed profesionaalsed heliloojad on õppinud Peterburi konservatooriumis. 1919 loodi Eesti Kõrgem Muusikakool. Esimesed kõrgharidusega muusikud
The dam is the largest operating hydroelectric facility in terms of annual generating capacity, generating 94.7 TWh in 2008 and 91.6 TWh in 2009, while the annual generating capacity of the Three Gorges Dam was 80.8 TWh in 2008 and 79.4 TWh in 2009. It is a binational undertaking run by Brazil and Paraguay at the Paraná River on the border section between the two countries, 15 km (9.3 mi) north of the Friendship Bridge. Panama Canal Date started:January 1, 1880 Date finished:January 7, 1914 Location:Isthmus of Panama The Panama Canal is a 77 km ship canal in Panama that joins the Atlantic Ocean and the Pacific Ocean and is a key conduit for international maritime trade. Built from 1904 to 1914, annual traffic has risen from about 1,000 ships in the canal's early days to 14,702 vessels in 2008, measuring a total 309.6 million Panama Canal/Universal Measurement System (PC/UMS) tons. In total over 815,000 vessels have passed through the canal
Samal ajal süvenes ka langetôbi. (katkend 4) Vôrdleb Lääne-Euroopat ja Venemaad. Leiab, et L-E on madalama arenguastme viimane staadium, Venemaa kôrgema arenguastme esimene staadium. D on slavofiil. 1868 - ilmus "Idioot". Sündis tütar, kes suri paarikuusena. 1869 sündis teine tütar, 1871 ja 1875 pojad. 1871 - 1872 - ilmus "Sortsid"; suunatud vene rev liikumise vastu 1876 - jutustus-eksperiment "Tasane"; ühe inimese sisemonoloog, püüan taastada ühe inimese môttevoolu. 1979 - 1880 - ilmus "Vennad Karamazovid"; aluseks pinnaseidee; 3 venda, kelle saatus olenes sellest, kas jôudis nö pinnaseni. Peamine loomuomadus on kôigil ohjeldamatus = karamazovlus. Ivan - ohjeldamatu môtteinimene, jôuab jumala eitamiseni Dmitri - ohjeldamatu tundeinimene Aleksei - ohjeldamatu inimesearmastaja, erandlik inimkonnas, aga erand vôib olla ajastu kese, kôige tähtsama idee kandja, sest teised vôivad olla nö ôigest kôrvale kaldunud.
1. Kooli ajalugu 5 teadmist H. Treffneri kohta! - detsember 1883 Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa - alguses polnud kõiki klasse, kool tegutses Hobuse tänaval; 1880. aastail rajati koolimajja esimene sisevõimla Eestis - alguses oli HTG poistekool - Nõukogude ajal kandis kool nimetust A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool - 1998. a. oli Jaani tänava poolses osas tulekahju, seejärel toimus õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu linna 2. Muinasaeg. Ajaloo perioodid 1) muinasaeg (8 milj. 3000 eKr) 2) vanaaeg (3000 eKr 476) 3) keskaeg (5.-16. sajand)
JAZZ MUUSIKA AJALUGU Jazz muusika areng on kestnud üle sajandi. Selle aja jooksul on muusikat mõjutanud erinevad stiilid ja käsitlused. Enne oli muusika eesmärgiks meelelahutuslik, tantsuline, kunstiline ja loov. Jazz muusika arengule paneb aluse uus aristrokraat Ameeriaks ja selle tingisid uuskapitalistlikud suhted. Suhete tulemuseks oli näiteks fonograaf 1877. Läheb veel 3 aastat. 1880 peale täisutamsit salvestatakse esimene klarneti pala, mis kestab 15 sekundit. Uus muusika oli suuresti sündinud Euroopa ja Aafrika muusika sümbioosist. Kõigepealt tekkis afroameerika muusika, mis ühendas endas mitmesuguseid rahvatekke muusika vorme. Aafrika rütmid, intonatsioonid, täämbrid, blues, töölaulud, spirituaalid elasid edasi. Euroopast Ameerikasse rännanud valgete laulud on mõjutanud Jazz muusika meloodilist ja harmoonilist külge. Ameerika poolt lisanduvad rütmid. Euroopalikud muusikariistad tulid neegrite ellu pärast orjuse kaotamist. Levima ...
EDGAR DEGAS ELULUGU: Edgar Degas sündis Pariisis, viielapselise pere esiklapsena. Isa Augustin de Gas oli prantslasest pankur ning ema Celestine Musson de Gas ameeriklanna. Ema suri, kui Edgar oli 13aastane. Lapsepõlves, pidi Edgar juba iseseisvalt elama. 18aastaselt läks ta õppima õigusteadust oma enda isa soovil. 20aastaselt katkestas ta juuraõpingud ja asus õppima maalimist Louis Lamothe'i juures ning veidi hiljem Ecole des BeauxArts'i kunstikoolis. Edgar külastas tihti Itaaliat 18541859. Aastatel. Seal elasid tema isapoolsed sugulased. Itaalias tutvus ta ka Michelangelo, Raffaeli ja teiste kuulaste kunstnike loominguga. Selle perioodi loomingut ilmestavadki renessanssstiilis portreed. 1860. aastal avas Edgar oma maalistuudio Pariisis. Selleks ajaks oli tal valminud ligikaudu 700 tööd. Sel aastal külastas ta ka Normandiat, kus nägi hobuste võidusõite ning oli väga lummatud, mistõttu sel...
vabastamise 50. Aastapäevale. Välja jäid Lääne- ja Saaremaa. Kohal olid 46 koori ja 5 pillikoori. I-III laulupeol ainult meeskoorid ja pillikoorid. Kava koosnes peamiselt saksa lauludest, eestikeelse tekstiga. Ainsad eesti laulud olid Aleksander Kunileid'i ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm". Dirigentideks Jansen (korraldaja) ja Kunileid. II üldlaulupidu toimus 1879 Tartus. III üldlaulupidu toimus 1880 Tallinnas. 14-st laulust olid 7 eesti heliloojatelt.Laulupeod kestsid 3 päeva. I päev vaimulikud laulud, II päev . ilmalikud laulud, III päeval kooride ja orkestrite võistlused. 19. saj II poolel algas seoses esimeste laulupidudega eestlaste rahvuslik ärkamine ehk ärkamisaeg. Taasärkamisaeg . 1987 lõpust kuni 1990. 1987 aastast Tallinnas öölaulupeod, ,,laulev revolutsioon".Koos laulmine on olnud eestlastele väga oluline ja omane. Rasketel aegadel on saadud laulust tuge
................................................7 5.Kasutatud allikad..............................................................................................8 6.Lisamaterjal.......................................................................................................9 1.Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on tutvustada Johannes Aavikut ja seda mida ta tegi eesti keele jaoks. See oli tema panus eesti keele rikastamisele. 2.Lapsepõlv Johannes Aavik sündis 8.detsembril 1880. aastal Randvere külas Laimjala vallas, Saaremaal. Johannese isa nimi oli Mihkel Aavik ja ema nimi oli Ann Aavik. Mihkli vend Jakob Aavik ostis Mihklile Kuressaarde maja, kuhu ka Mihkel oma perega elama suundus. Johannesel oli ka vend Aadu ja õed Liisi ja Juuli. Kui Johannes oli kuue või seitsme aastane, õpetas ema teda lugema. Juba väiksena sai ta aru, et linnakeel erineb mitmeti talle nii omaseks saanud kodumurdest. Seitsme aastaselt algas Johannesel koolitee
Juba varakult rõhus teda see raske seisund, mis kehvale rikkamate hulgas osaks langeb. Tema vilgas loomus ja elav fantaasia olid kogu aeg vastuolus kooli asjaliku vaimuga. Õppimine oli raske pingutus ja ta püüdis nii vähesega kui võimalik läbi saada. Tänu andekusele ja lahtisele mõistusele suutis ta siiski hästi sammu pidada. Arvutamine ei teinud talle mingit raskust. Kõrgemates klassides avaldasid talle klassikalised keeled uue ilumaailma. 1880.nda aasta kevadest hakkas ta õppima viiulimängu Dirigent Gustav Levanderi juures. Õpingud muutusid sellele järel tema jaoks palju piinavamaks ning ta jäi järgmisel aastal viiendasse klassi istuma. Viiulimängi juurest jõudis Sibelius kammermuusika juurde 1885. ndal aastal sooritas ta auga küpsuseksamid ning ta lasi ennast panna kirja Helsingi Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilasena.
ühiskondlikke olusid. Mõneks kuus sulges vene valitsus ajalehe. Kohati liigne enesekindlus ja esiletükkivus viisid ta vastuollu seniste mõttekaaslastega. Suur Lõhe 1878 tekkisid Hurda ja Jakobsoni vahel tõsised lahkhelid Jakobsoni teravate artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Peale seda lahkus Hurt Sakalast. Süvenesid ka pinged Jakobsoni ja Jannseni vahel. Jannsen leidis, et pole õige lugeda teda vanameelsete hulka. Ajakirjanduslik võitlus. 1880 Jannsen halvatud. 1881 Jannsen EKS presidendiks – hurda pooldajad astusid välja. 1882 sureb Jakobson kopsupõletikku. Venestuse algus Eestis Aleksander II oli esimene Vene valitseja kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. 1882 Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. ~50 000 märgukirja kus kaevati baltisakslaste laiutamise üle. Materjali kasutati aga hoopis venestamise teostamiseks. 1885 uued kindralkubernerid. Sakslaste asemel määrati
· oli esimene eesti kutseline teatritegija, teatridirektor. · Wiera eesmärk oli rahva lõbustamine, ajaviite pakkumine. · Vanemuise 19. saj lõpu tegevust nim Wiera · Vaatajad tahtsid psühholoogiliselt teatriks - poolkutseliseks teatriks põhjendatud näidendeid realistlikus · 1880. aastatel u 100 kohta, kus Eestis teatrit esituses, taheti näha probleeme, mitte tehti, sajandivahetusel oli neid 250. ilutsemist, · Eelisautoriks oli Ibsen oma ühiskonnakriitiliste draamadega. KRIITIKAT JA · Mõned näited tolleaegsetest kriitikamõistetest: ÕPETUSSÕNU Palemoondamine
Ta maalis üle 6000 töö. Seetõttu on tema töid väidetavalt võltsitud rohkem kui ühegi teise armeenia kunstniku töid. Tänu suurele edule ja sissetulekule oli tal võimalik avada kunstikool ja galerii oma kodulinnas Feodossijas. Aastal 1856 autasustati Aivazovskit Prantsusmaa Auleegioni ordeni ja Osmanite riigi Nizvan Ali 4. klassi ordeniga. Aastal 1874 pälvis ta Osmanije 2. klassi ordeni, 1880 Osmanite impeeriumi teemantmedali ja 1890 sultan Abdülmeciti asutatud Mecitija 1. klassi ordeni. Tänapäevalgi on Aivazovski maalid kõrges hinnas. Aastal 2008 müüdi Sotheby oksjonil kaks tema maali "Toidujagamine" ja "Abilaev" 2,4 miljoni USA dollari eest. Aastal 2004 müüdi Christie'si oksjonil "Iisaku kirik külmal päeval" 1,125 miljoni naelsterlingi eest. Aastal 2009 müüdi samas kaks Aivazovski väikest maali vastavalt 32 000 ja 49 000
isa kaa > isaga Eesti keele sotsioperioodid Keelt mõjutab üleilmastumise aeg kõnelejaskonna 1990 ühiskondlik seisund. nõukogude aeg 1944 Sotsioperiood – ajastu, Eesti aeg mille vältel ühiskondlikud 1920 suhted mingis piirkonnas venestusaeg on suhteliselt stabiilsed. 1880 ärkamisaeg Need on olulised uute 1860 sõnade laenamise ja mõisaaeg kirjakeele kujunemise 1700 seisukohast Rootsi aeg 1550 orduaeg 1200 muinasaeg
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsi...
AKORDIONI AJALUGU JA KASUTUSVALDKONNAD Tiina Tinn Koolimuusika II kursus AÜ Kuigi akordioni eelkäijaks peetakse suupilli, kasutati sama helitekitamise põhimõtet juba enne suupillli leiutamist. 2700 - 2500 e.m.a. oli Hiinas muusiikainstrument nimega sheng. Shengi kodumaaks loetakse Lõuna Aasiat. Shengil on torusid 17-24 ning iga toru vastab ühele noodile. Shengi torud olid bambusest. Vanasti mängiti Shengil pühalikku muusikat. Aastal 700 e.m.a. pilli täiendati ning siis sai mängida ka akorde. XVIII sajandi lõpus leiutati uued pillid, käsiharmoonikud. 19.sajand oli akordioni arengus väga suure tähtsusega. Leiutati Panharmoonika, Orgue-expressif, Aeoline, A...
Baltikumis; Poolas; 3.Viletsad majandus- Soomes; juutide likud olud; talurahva tagakiusamine vastuolud mõisnikega. 1882).Venemaa kui 4.Venestamispoliitika. "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
