Tänapäeval on radikaali mõiste teine- 1 paardumata elektron orbitaalil. Ta koostas ka orgaaniliste ainete kolmemõõtmelised mudelid, mis aga ei äratanud tol ajal tähelepanu. Berzeliuse survel jäid Laurentile tähtsamad keemialaborid suletuks, ta jäi elulõpuni tööle provintsi. Liebig lõpuks tunnistas Laurenti ideid, kuid Wöhler jäi Berzeliusele kindlaks. Gmelini käsiraamatu hilisemates väljaannetes ja Beilsteini entsoklopeedias 1880 võeti kasutusele Laurenti esitatud org ainete käsitlus. Tema ettepanekud org ainete nomenklatuuri kohta olid aluseks Genfi nomenklatuuri koostamisel 1892. Adolph Wilhelm Hermann Kolbe (1818-1884 ) saksa keemik, Wöhleri ja Bunseni õpilane, oli seotud 1847-1851 Liebigi ja Wöhleri kirjutatud "Puhta ja rakenduskeemia" käsiraamatu väljaandmisega . Oli Bunseni järel keemiaprofessor Marburgis, hiljem Leipzigi Ülikoolis.
1878. aasta juulis kukkus van Gogh eksamil läbi ning lahkus koolist ja onu juurest. 1879. aasta jaanuaris võttis van Gogh vastu ajutise töökoha jutlustajana Belgias Valloonias Prantsusmaa piiri lähedal kaevanduspiirkonnas. Seal elas ta väga tagasihoidlikes tingimustes, samasugustes nagu kaevurid. Kuid see ei meeldinud kirikuvõimudele ja ta vallandati "vaimulikkonna väärikuse õõnestamise eest". Vincent võttis tõsiselt oma venna Theo soovitust kunsti õppida. 1880. aasta sügisel sõitis ta Brüsselisse õppima tuntud kunstniku Willem Roelofsi juures, kuid Roelofs veenis teda ametlikult kunstikooli astuma. Kuigi van Gogh oli kriitiline ametliku kunstihariduse suhtes, astus ta siiski 15. novembril 1880 Brüsseli Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Ta õppis seal anatoomiat, samuti standardseid valguse ja varju ning perspektiivi kujutamise reegleid. Ta lahkus koolist 1881. aasta aprillis. Selle aasta suve veetis ta oma vanemate juures
Gustave Le Bon Le Bon sündis 1841a. Nogent-le-Rotrous Prantsusmaal. Ta lõpetas lütseumi Toursis ja meditsiinikooli Pariisis positivismi tipphetkel 1860-ndal aastal. (Ginneken 1992) Aastatel 1860-1880 rändas ta noore mehena ringi Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Oma reiside ajal tegi ta märkmeid ja kirjutas raamatuid arheoloogiast ja antropoloogiast. Kogutud mõtete põhjal formuleerusid tema teooriad, mida hiljem saatis suur edu.(Vikipeedia) Le Bon kuulus koos selliste autoritega nagu G: Tarde ja W: Wundt psühhologismi Koolkonda Euroopa sotsioloogias. Psühhologism on subjektiividealistlik lähenemisviis, mis püüab ühiskonda, eriti vaimse elu nähtusi tuletada psüühika seaduspärasustest (ENE). Üks tema esimestest teostest ,,La Vie" (,,Elu") 1872a oli raamat inimpsühholoogiast, mis näitas, et Le Bon oli hästi tuttav viimaste avastustega psühholoogiast. Ta jälgis ja tõstatas tihti uusi lähenemisvii...
jooma (vihma käest räästa alla?), toatüdruk Luise, kes on ,,kõige kaunimalt riietatud kogu külas", siis tuleb mõisapreili ja mäng on läbi. Hea, et veel pärast lehes ei näägutata, naised kiriku juures kindlasti klatsisid. Liina käib vähemalt lohutuseks libahunti jooksmas ja võõra vara võtmine (kui oled kogemata mõnest enda asjast ilma jäänud) kergendab kõigil hinge ja kosutab südant. ,,Meie juures muutuvad kõik krattideks" kurdab kupja-Hans. Aasta 1880? Aasta 2013? Ja jalad saavad jälle märjaks... Rehepapp on muhe mees. On eesti muinasjuttude püsitegelane, midagi nagu vanaks jäänud Kaval-Antsu taolist, kes tuleb igast olukorrast välja. Vanapaganal tõmbas naha üle kõrvade ja Katkugi kupatas ahju. Heas mõttes tüüpiline eesti mees, selline, kes jääb iga korra ajal ellu, tegemata siiski suuri sigadusi. Kaine talupojatarkus ja praktiline meel. Isegi
Kunstiõpetus Paide Täiskasvanute Keskkool Sirly Salandi 11. klass Kontrolltöö nr 2 1. 1974a. kunstnike grupinäitusel eksponeeritud Claude Monet'i töö "Impressioon. Tõusev päike" andis kriitikale ajendi nimetada kunstnike rühma kes maalivad ainult seda mida näevad pilkavalt impressionistideks. 2. Impressionistid kujutasid esmakordselt suurlinna, rahvarohkeid tänavaid, turuplatse, suitsevaid vedureid. Impressionistid muutsid maalidel valguse peakangelaseks. Kuna päevavalguses me ei näe selgeid teravaid piirjooni, pidi kaduma täpseid kontuure toonitav joonistus. 3. Kadusid täpseid kontuure kujutavad joonistused. Nad püüdsid anda edasi maailmapilti väikeste ja visandlike erivärviliste pintslitõmmetega. Pilt pidi olema ühe elulõigu pikkune ja aus kujutis. 4. Impressionistid pöörasid suurt tähelepanu valgusele ja õhule sest neid nagu füüsikuidki huvitas teooria valguse kohta. Et me näeme kõike läbi valguse ja õhu tuleb ka pildis kujutada kõ...
9.a klass Luulekogu analüüs Anna Rosalie Haavakivi – kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9- aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Ta elas kasinat elu, jäi elu lõpuni üksikuks ja tal ei olnud lapsi. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale is...
Willigerode; "Vanemuise" selts, mille ülesandeks oli laulmise ja pillimängu edendamine kohtadel ning hiljem üldlaulupeo ettevalmistamine ja läbiviimine. 10. Koosta ülevaatlik tabel eesti esimestest laulupidudest: tabeli koostamisel kirjuta kõigi kolme laulupeo kohta vastav info: I Laulupidu II Laulupidu III laulupidu Aasta 1869 1879 1880 Toimumise koht Tartu Tartu Tallinn Korraldav selts Vanemuine Vanemuine Lootus Korraldajad juhid Johann Voldemar Karl August Johannes Kappel ja Jannsen ja Hermann, David David Otto Aleksander Otto Wirkhaus ja Wirkhaus. Kunileid Adalbert Hugo
Ärkamisaeg- oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllume...
Anna Haava Anna Haava õige nimi oli Anna Rosalie Haavakivi, kuid kirjanikunimeks oli võtnud endale Anna Haava. Ta sündis 15.oktoober 1864 ja suri 13.märts 1957 Tartus. Ta on maetud Tartu Maarja kalmistule. Elas jõukas talupojaperes. Ta oli eesti luuletaja ja tõlkija. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. 1892. aastal sõitis Haava terviseparanduseks Saksamaale ning töötas hiljem ka Berliini lähedal Fürstenwaldi diakonissiasutuses. Viibinud vahepeal mõned kuud kodumaal oma ainsa õe Liisa haiguse ja surma juures, siirdus ta 1894. aastal Venemaale, kus ta peatus Peterburis ja Novgorodis. Välismaa-aegadel tundis luuletaja üksindust ning kirjutas mitmeid isamaa-ja koduteemalisi luuletusi. Luuletaja üksildustunnet su...
JEAN SIBELIUS Jean Sibelius 8. detsember 1865 Hämeenlinna 20. september 1957 Järvenpää oli Soome klassikalise muusika helilooja, üks tuntumatest heliloojatest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul. Tema muusikal on olnud tähtis roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Ta oli Põhjamaade suurim sümfoonik. Tema teosed on seotud Soome muistendite või saagadega. Muusika on sügavalt soomepärane ning eepilise väljenduslaadiga, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Tulevane helilooja õppis Hämeenlinna lütseumis, mängis kooliorkestris, kuid kõige meelsamini viibis ta looduses. Seal sai tema fantaasia tuule tiibadesse .Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad".1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibeli...
sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Peale selle muretses ta veel parukate, kostüümide ja jumestuse eest. Etenduses mängisid kaasa Koidula vend ja tema sõbrad. Siis ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Lydia Koidulalt pärit olid ka näidendid "Kosjakesed ehk Maret ja Miina", mis esietendus 1870. aastal ning 1871. aastal etendunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Kiiresti levis näitemänguharrastus teistesse linnadesse. 1880. aastail oli näitemängude esitamine ka maal juba sagedane; mängiti rehealustes ja koolitubades. 1882. aastal ehitati Abram Simoni poolt Toilasse Eesti esimene maateatrimaja. Lavakunsti pidevaks viljelejaks jäi "Vanemuise" selts. Peale Koidulat jätkas seal Sachker, kelle ajal esietendusid C. R. Jabobsoni "Arthur ja Anna" (1873) ja J. Kunderi "Mulgi mõistus ja tartlase tarkus" (1875). 1878. aastal "Vanemuist" juhtima asunud entusiast A
Johann Voldemar Jannseni tegevus ja ajakirjanduse sünd Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis (alates aastast 1838). 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud (kokku üle 220, ilmunud seitse korda pooleperioodilises rahvaraamatus "Sannumetooja" 1848-1860). Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. ...
21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni (1845-1905) kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis seal Lydial esimene laps Hans Voldemar kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest. Hiljem, 1882. aastal haigestus Koidula vähktõppe, millest sai ta võitu osava kirurgi Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas. Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri Max. Sellele aga järgneb uus õnnetus, kui Koidula keldriluugist alla kukkudes palgist kinni haaras ja tema värskelt paranev operatsioonihaav lahti rebenes.1885
Lauleldus: Uku ja vanemuine. Laulupeod 1.laulupidu toimus 1869 Tartus, mida korraldas vanemuise president ja Postimehe tegija Jansen. Kavas oli: 12 vaimulikku +14 ilmalikku. Ainult 2 neist oli eesti keelsed. A.Kunileiu laulud- Sind surmani, Mus isamaa on minu arm (sõnad Koidula). Esinesid põhiliselt Lõuna-Eesti koorid, osalejad majutati kodudesse- 749 lauljat, 45 koori ja 1 maksa meeskoor, 4 pasunakoori, 42 mängijaga. 2.laulupidu 1879 Tartus ja 3. 1880 Tallinnas. Peoluba oli raske hankida, kavade ülesehitusel oli probleeme. 3.laulupeol oli vähem rahvast (aint Põhja-Eestlased). Tekkisid uued kooriliigid, eestikeelne repetuaar suurenes, tulid ka raskemad laulud. Kolm esimest laulupidu on meile väga tähtsad, need andsid meile rahvuslikud traditsioonid. Laulupeoeel. 19.saj oli juba küllalt kirjaoskajaid, anti välja palju raamatuid, ent mitte noodiraamatuid. Esimene Eesti helilooja oli Karl Karell, andis välja
Samuti juhatas 1912-14 Eesti Kunstiseltsi joonistuskursusi. 1914-34 oli ta Riigi Kunsttööstuskooli direktor ja aastast 1938 Riigi Kõrgema kunstikooli auprofessor. Aastatel 1934-40 töötas ta haridusministeeriumis kutseoskuse osakonna juhatajana ja aastatel 1936-40 oli ta ka haridusministri abi.Teise maailmasõja ajal põgenes V. Päts Austriasse, sealt Rootsi ning 1951 Kanadasse. Peeter Päts-sündis 1880 ja suri1942. Peeter Päts oli looduskaitse organiseerija, riigiparkide rajaja, piirikomisjoni liige, maamõõtja. Haridustee:Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia vaimulikus seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnasiumis.1894-1898 ta õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistu Pihkvas 96
Tallinna ARTE Gümnaasium GUSTAV MAHLER Referaat Autor: Klass: 2008/2009 SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Nooruspõlv lk. 3 3. Haridustee lk. 4 4. Järgnevad aastad lk. 5 5. Looming lk. 6 6. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 NOORUSPÕLV Gustav Mahler sündis 7. juulil 1860 saksa keelt kõnelevasse juudiusku perekonda linnas nimega Kaliste, mis asub tänapäeva Tsehhis. Tema isa oli viinavabriku manager ning ema koduperenaine. Mahler kasvas üles vägivaldses perekonnas. Gustav oli teine 14-st lapsest ja on üks kuuest ellujäänust. Ta vanemad kolisid peagi Saksamaale, Jihlavasse, kus Gustav veetis oma lapsepõlve. Gustav Mahler 6- a...
Juhan Liivi luulekogu lähivaatlus. Juhan Liivist natuke lähemalt: Juhan Liiv (Johannes Liiv) -- (1864-1913) luuletaja ja proosakirjanik. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 1880. aastatel järelromantilises laadis keskpäraste värssidega. Seevastu 1890. aastate algupoolel kirjutatud ühiskonnakriitiliselt realistlik lühiproosa kogus "Kümme lugu" (1893) pälvib tähelepanu rahvapärase huumori, külamiljöö hea tundmise ja isikupäraste inimtüüpidega. Valisin tutvustamiseks ühe luulekogu nimega: ,,Rukkivihud rehe all." Tegemist on 1964 aastal välja antud luulekoguga. Luulekogu andis välja Eesti Riiklik Kirjastus
nõudma siis tööandja premeerib neid ja tõstab palka 3) Algus polnud suuremaid organisatsioone kuhu poole pöörduda, et palka juurde nõuda jne 6.Miks hakkas 19.saj lõpus tööliste olukord paranema? Töölisliikumine. Töökord hakkas paranema kuna töölised hakkasid kurtma, et valitseb suur ebaõiglus. Osa töölisi liitusid ametiühingutega mis aitasid töötingimusi paremaks saada. 1880 hakkasid ametiühingud ettevõtete juhtidele nõudmisi esitama ja streike korraldama. Hiljem olid ettevõtjad sunnitud töötingimusi parandama. Töölised nõudsid enamasti suuremat palka, siis veel pikemat puhkeaega ja paremat haridust, samuti ka paremat töökeskkonda(ilusamad tualetid, vabrikusööklad) 7.Muutused transpordis 19.saj? Mõju inimese elule. Ehitati välja raudteed, uued kanalid, veeteedele aurikud, alguse sai ka autode ja lennukite tootmine. Transpordirevloutsioon
Laamdektoonika 1. Laamdektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimitest. 2.Alfred Lothar Wegener oli mitmekülgne saksa loodusteadlane, ta sündis 1.november 1880 a. Berliinis ja suri 1930 aasta novembris Gröönimaal. Naeruvääristati ,,Mandrite ja ookeanide päritolu'', hiljem nimetas ta selle ,,Pangaeaks''. Teooria: Ta kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist. Ta arvas, et mandrid on aegade jooksul üksteisest eemale triivunud. Hüpoteesi kinnitas ka asjaolu, et mõne väljasurnud looma fossiili leiti üksteisest kaugel asuvatel madritel. 3. Wegner tõestas ühtse hiidmandri olemasolu triiase ajal, kui leitud
FOVISM. 1905. a. Sügissalong rabas Pariisi publikut selle sajandi esimesesuure üllatusega. Seal esines teiste hulgas rühm noori, seni peaaegu tundmatuid kunstnikke. Nende maalide joonistus oli tinglik, värvid aga erakordselt puhtad ja lõuendile paisatud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Säärased maalid mõjusid erakordselt jõulistena, peaaegu metsikutena. See andiski ühele kunstikriitikule mõtte nimetada uut rühmitust pilklikult foovideks ( prantsuse k. fauves- kiskjad, metsikud). Foovid hulgasid nii impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nende püüdeks oli jäädvustada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad tähtsaks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised loodu-ses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, jõevesi sidrunikollane jne.). Foovid loobu-sid ka valguse ja varjuga m...
päästmist ainuüksi usu, mitte heade tegude vms läbi. Toetatakse riigi ja kiriku lahusust. Jumalateenistuse keskne osa on jutlus, tihti kasutatakse muusikat, nt koorilaulu või bändimuusikat. Baptismi levik tänapäeval Eestis ja mujal 1905 asutati baptistide maailmaliit. Maailmas on tänapäeval üle 40 miljoni täiskasvanud baptisti, suurem osa neist Ameerika Ühendriikides. Euroopas on suurimad baptistikogukonnad Inglismaal ja Ukrainas. Eestis loodi esimesed baptistikogudused 1880. aastatel. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Vanim Eesti baptistikogudus loodi Haapsalus 1884. aastal. 1900 moodustati baptistikoguduste liit. 1945 liitsid ametivõimud Eesti Baptisti Liidu, Eesti Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liidu ja Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liidu üheks Eesti Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liiduks. 1989. aastast tegutseb
päästmist ainuüksi usu, mitte heade tegude vms läbi. Toetatakse riigi ja kiriku lahusust. Jumalateenistuse keskne osa on jutlus, tihti kasutatakse muusikat, nt koorilaulu või bändimuusikat. Baptismi levik tänapäeval Eestis ja mujal 1905 asutati baptistide maailmaliit. Maailmas on tänapäeval üle 40 miljoni täiskasvanud baptisti, suurem osa neist Ameerika Ühendriikides. Euroopas on suurimad baptistikogukonnad Inglismaal ja Ukrainas. Eestis loodi esimesed baptistikogudused 1880. aastatel. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Vanim Eesti baptistikogudus loodi Haapsalus 1884. aastal. 1900 moodustati baptistikoguduste liit. 1945 liitsid ametivõimud Eesti Baptisti Liidu, Eesti Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liidu ja Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liidu üheks – Eesti Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liiduks. 1989. aastast tegutseb
1865. aastal asutatud laulu- ja mänguselts "Vanemuine" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus 1870). Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli (Aleksander I auks nimetati seda Eesti Aleksandrikooliks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870–1884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Ärkamisaega pidurdas 1880. aastatel alanud venestamine. Millist ajavahemikku nimetame ärkamisajaks? Millised sündmused toimusid ja kes olid sellega seotud. Ärkamisaeg (ka: rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine) oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Tähtsamad daatumid: 1857 – Perno Postimehe 1. number, Eesti järjepideva ajakirjanduse algus 1857–1861 – "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes
1. Helen Keller was born in a small town called Tuscumbia, Alabama, on an estate called Ivy Green. She was born on 27 July, 1880, and her parents were Kate Adams Keller and Colonel Arthur Keller. At first she could talk and see but on February 1882 when Helen was 19 months old she became extremely ill and lost her ability to hear and see. (Due to a protruding(väljaulatuv) left eye, she was usually photographed in profile.) Both her eyes were replaced in adulthood with glass replicas. 2. Learning was tough for Helen. Because of her deafness and
Pilates on kogu keha hõlmav treeningsüsteem, mille arendas 20. sajandi alguses välja Saksamaal, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides tegutsenud Joseph Pilates. Pilates keskendub inimese jõu tugevdamisele ja keha üle kontrolli saavutamisele. Pilatese süsteemi looja Joseph Pilates (pildil 59. aastane) sündis erinevate allikate põhjal, kas 1880.- või 1883. aastal Saksamaal. Lapsepõlves oli ta viletsa tervisega: põdes astmat, rahhiiti ja reumat. Oma haiguste tõttu pühendas J.Pilates kogu oma elu hea füüsilise vormi saladuste väljaselgitamisele. Ta uskus, et kui inimese nahk on võimeline pidevalt uuenema, siis peab samamoodi olema võimalik tervendada ja tugevdada kõiki organeid ning kogu organismi. 14-aastaselt oli temast saanud treenitud kehaga aktiivne kulturist. Ta tegeles paljude spordialadega,
1868.a.C.R.Jakobsoni "Vanemuise" seltsis I Isamaakõne,andis pildi eesti muistsest kultuurist.Elu muutus,taheti talletada rahvakultuuri.See oli rahvusliku liikumise tegevussuund.Taheti parandada kooliõpetust.I üldlaulupidu 1869. Tartus.Eesti Kirjameeste Selts Tartus 1872-1893.eesti keele korraldus,uue kirjaviisi propageerimine,rahvaluule kogumine,eesti keelsete raamatute kijastamine ja aastaraamatu väljaandmine.Selle järeltulijaks oli Eesti Kirjanduse Selts 1907,suleti 1940.taasavati 1993.1860 mõte asutada eestikeelne keskkool Aleksandrikool.Tööd juhtis Pekomitee,esimeheks J.Hurt. r.liikumise keskused olid Tartu ja Viljandimaa,ideoloogid ja rahvajuhid olid J.V.Jannsen,J.Hurt,C.R.Jakobson.1870 rahvuslik liikumine kaheks:mõõdukad(J.Hurt,teotusid sakslastele)radikaalid(C.R.Jakobson, venelastele). J.V.Jannsen(1819-1890)järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja.1857-1863 Pärnus"Perno Postimees",1864-1880 Tartus"Eesti Postimees".Kinnistas e...
Sümbolism Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans,
Kirjanduse I KT Realism (1830-1870) (ladina keelest res-asi, realis-tõeline, esemeline) Realism püüdleb reaalsuse tõepärase ja võimalikult täpse kujutamise poole, väldib idealiseerimist, romantilist fantaseerimist, üleloomulike ja müstiliste, ebatavaliste isiksuste ja kirgede kujutamist, käsitledes reaalsust sellisena, nagu see näib tavalisele inimesele. Kitsamas tähenduses realism kindlapiiriline kirjandusvool, mis sai alguse Prnatsusmaal 1830ndatel ja arenes hoogsalt 1850ndatel, olles valitsev kirjanduse ajajärk romantismi ja naturalismi vahel. 1831 ilmub romantismiteos Victor Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" ja realismi edastav Stendahli ,,Punane ja must". Zanrist sai valdavaks romaan. Realistide eesmärk oli elu kujutada nii, nagu see tegelikult oli kõigi oma tumedate külgede, liialduste ja ilustusteta. 19. saj II poole realistliku suunda kirjanduses nimetatakse kriitiliseks realismik...
Seetõttu püüdis ta kaasata saksa seltskonna esindajaid mitmete eestlastele mõeldud suurürituse korraldamisele (näiteks pastor Willigerode üldlaulupeo ettevalmistamisel ja läbiviimisel 1869. aastal). Kuna C. R. Jakobsoni kirjutised olid üha enam vaenulikumad baltisakslaste suhtes lõpetas Jannsen 1871. aastal Jakobsoni kaastööde avaldamise "Eesti Postimehes". See andis viimasele põhjust süüdistada Jannsenit eestlaste reetmises sakslastele. 1880. aastal põhjustas "Sakalas" esitatud süüdistus, nagu võtnuks Jannsen rüütelkonnalt altkäemaksu, tollel insuldi, mille tulemusel ta muutus sisuliselt teovõimetuks. Carl Robert Jakobson ja Johann Köler, kes leidis, et eestlaste suurimateks vaenlasteks on endiselt balti parunid ja pastorid, kelle vastu võitlemiseks on parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja demokraatlikule seltskonnale. Seepärast püüdis
Ernst von Baer. 19. sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis nelja- astmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool; Läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool. Sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele; tänu rahvakoolidele saa-vutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamis-oskus. Aastasaja esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus, mil-le peamisteks levitajateks olid kalendrid. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kelle toimeta-misel hakkas 1857. a Pärnus ilmuma Perno Postimees pärast 1806. a kevadel trükimusta näinud Tarto maa rahwa Näddali-Leht'i mille
EDUARD VILDE (18651933) Oma esimesed avaldamised leidnud jutud kirjutas Vilde 1880.aastate algul. Järgmisel 20.aastal avaldas ta rohkesti pikemaid jutustusi (või lausa romaane) kõigepealt ajalehtedes järjejutuna. Ta oli Eesti esimene, kes elataski end kirjutamisega,,meie esimene suur elukutseline kirjanik, nagu neid seni võis näha ainult suuremate kultuurirahvaste juures," kirjutas Fr. Tuglas 1947.aastal. Romaanid. ,,Külmale maale" (1896) Seda romaani on peetud esti kriitilise realismi esikteoseks. Vilde oli tutvunud
Erik Hans Sepp 11E Teater Eestis 19. sajandil Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati Kozebue algatusel Tallinna asjaarmastajate teater nin 1789. aastal kõlars eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Eesti teater hakkas aga hoogsalt arenema just 19. sajandil. 19. sajandi alguses ehitati Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta hoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Maja asus Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu tolleaegses laadapaigas ning kuulus vaestekolleegiumile. Etendustest saadud tulusid kasutati linna vaeste heaks. Eliisabeti kirikuõpetaja Johann Heinrich Rosenplänter toetas teatrimaja. Pära...
Eesti realism Ajalooline taust Eesti areng oli Vene impeeriumi koosseisus tõkestatud. Aleksander III trooniletulekuga 1881. a. algas sünge reaktsiooniaeg, igasuguse vaba mõtte jälitamine. Valitsus alustas haldusreforme, mis olid suunatud siinse balti erikorra kaotamisele. Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele kutsuti hulk umbkeelseid õpetajaid ning ametnikke Venemaalt. Tartu ülikoolilt võeti autonoomia. 1880-ndail aastail oli eesti rahvas ilma jäänud oma üldtunnustatud vaimsetest juhtidest. Surid Kreutzwald, Koidula, Jakobson. Jannsen lamas halvatuna tõvevoodis. Hurt ja Veske olid asunud võõrsile. 1893 suleti Eesti Kirjameeste Selts ja keelati tsensori ettepanekul jutustuste avaldamine eesti rahva ajaloost. Kultuurielu Hoolimata ülemaaliste eesti organisatsioonide krahhist edenes kultuuritegevus arvukais kohalikes seltsides. Toimusid rahvarohked üldlaulupeod...
nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. Inimest ja ühiskonda käsitlesid nad kui loodusnähtust. Naturalistid viljelesid peamiselt proosat, mida nad eelistasid luulele ja draamale. Suurim esindaja: Emile Zola "Nana" ja "Söekaevurid" Modernism: Tekkis 20 sajandil, kui kerkisid esile valgustuse ideed. Toimus II tööstusrevolutsioon- tehnika võidukäik. Kirjanduses hakati palju eksperimenteerima. Toimub II Maailmasõda. Sümbolism: Tekkis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest. Peidetud vihjed ja metafoorid. Püüti hoiduda isiklikkusest. Proosas kalduti müstikasse. Traagiline ja irratsionaalne. Eesti kirjanikud: Friedebert Tuglas Impressionism: Tekkis 19. Sajandi lõpul Prantsusmaal. Tekkepõhjused tulenevad maalikunstist. Kujutati tundevarjundeid. Luule muutub mänglevamaks, tuuakse esile vastandavaid tundeid. Maailmas tuntud: Charles Baudelaire Eesti kirjanikud: Marie Under, Tammsaare. Futurism:
IMPRESSIONISM (19. sajandi lõpp) IMPRESSIONISM tõusis esile 1860.-1870.a.-te maalikunstis, kandudes ka muusikasse ja kirjandusse. MAALIKUNST Impressionism tärkas küll Prantsusmaal, kuid peale 1880-ndaid hakkas see mõjutama ka teiste maade kunstnikke. Üleminek realismilt impressionismile ei olnud siiski teistes maades nii selge, kui Prantsusmaal. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud ANTS LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus. Prantsuse kunstnikud impressionistid: Claude Monet, Pierre Auguste Renoir, Camille Pissarro, Alfred Sisley, Berthe Morisot, Armand Guillaumin, Frédéric Bazille - algne sõpruskond, Edgar Degas, Paul Cézanne, Édouard Manet - impressionistlik stiil teatud loomeperioodil. MAALIDE TEMAATIKA esiplaanil loodus, ka olustikupildid, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse p...
Johann Voldemar Jannsen Kirjanduslik looming Oma kirjanduslikult tegevuselt on pietistlike vaadetega Jannsen väga lähedane õpetlik- sentimentaalsele ajajärgule. Tema ilukirjandusliku toodangu peamiseks eesmärgiks on rahvast valgustada, õpetada, kõlbeliselt harida. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega Vändras 1845 aastal. Tema kolm avaldatud teost sisaldasid koos viisidega kokku 1003 laulu, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Lisaks küla- ja ajalooainelistele juttudele tõlkis ja kirjutas jannsen ümber saksa lüürikat, ajaloolisi jutustusi ja näidendeid. Nt: "Sioni-Laulo-Kannel", "Eesti laulik", "Pärmi Jaagu unenägu". Luuletused Jannseni eeskujuks olid saksa laulud ja luuletused. Leidnud mõne meeldiva viisi, sobitas ta sellele vastavad sõnad või tõlkis mõne luuletuse vabalt eesti keel...
Alla 1435 mm rööpmelaiusega raudteed nimetatakse kitsarööpmeliseks (Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm), sellest laiemat aga laiarööpmeliseks (Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm). Eestis hakati raudteed ehitama 1868. aastal. Esimesena, 1870. aastal valmis Paldiski TallinnaTosno liin. Järgmisena, 1876. aastal avati TapaTartu raudtee, 1889. valmis ValgaPihkva liin. Raudteelaste väljaõpetamiseks asutati Tallinnas 1880. aastal Raudtee Tehnikakool. Tänapäeval korraldab ametialast koolitust Tallinna Transpordikool Standardid Kaasajal on 1435-mm rööpmelaiusega 65 % maailma raudteevõrgust (enamik Euroopa, Põhja-Ameerika, Hiina, Lähis-Ida). Erandid on Iirimaa (1600 mm), Hispaania ja Portugal (1676 mm). Eestis ja kogu endise NSV Liidu alal ning Mongoolias on rööpmelaius sirgel teelõigul 1520 mm, mis tuleneb endise Vene impeeriumi alal kasutatud 5-jalasest (1524 mm)
Muusika kontrolltöö 1) Kirjelda romantismiaegset kunstnike mõttemaailma ja esteetikat. Piiritle ajalised jooned. Uus stiil vastandas end valgusajastu mõistusekeskusele, ülistades intuitsiooni , tundeid ja kirge. Põhirõhk oli tunnetel. Eemalduti tegelikkusest, kalduti unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka hämaram pool- õudused, müstika ja surm. Romantism muusikas 1820-1880 aa. 2) Millised muutused olid muusikas? Heliteose vorm- vormiline mõtlemine jäi 19.saj samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid. Romantilises muusikas on piire seoses ühel struktuuriosalt teisele minemisega raske tabada. Mõtte sujuv vool ei katke- meloodiad pikenesid, tundusid oma arenduses lõputud. Rütmika- muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempo- armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat. Dünaamika- nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeska...
Aleksandr Aleksandrovits Blok · Aleksandr Aleksandrovits Blok 28. november 1880 Peterburi 7. august 1921 Petrograd) oli vene luuletaja. · Sündis Peterburis mitmekülgselt haritud ja suurte klutuurihuvidega aadliperekonnas o Isa õigusteaduste professor Varssavi ülikoolis, andekas muusik (silmapaistev pianist) ning suurepärane kirjanduse tundja. o Ema valdas mitut keelt, tundis väga hästi moodsat kunsti ning prantsuse dekadentlikku luulet. o Perekond aga lagunes juba enne kirjaniku sündi. · Teda kasvatas vanaisa (A
Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Jean Sibelius Elulugu Jean Sibelius sündis Soomes Hämeenlinnas 08.12.1865 linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. *Tema õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis, kus tüdrukuid oli rohkem kui poisse. *Kaheksaaastasena pandi Jean soome õppekeelega ettevalmistuskooli. *Esimestel kooliaastatel oli poisi lemmikharrastuseks näitlemine. Veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mänguriistadeks olid savikuked ja suupillid. Löökpillidki ei puudunud; mõnel poisil oli kelli ja kuljuseid. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja tuli välja, et mingi muusika igal juhul nii musitseerides ka tekkis. Elulugu Looduses viibis palju Õieti alles seal sai tema fantaasia tuule tiibade alla. See tohutu tundehellus, mis Jeani loodusarmastuse põhjaks oli ja mis tema fantaasiat...
Neues Museum Rootsis Nordiska Museet, esimene etnograafia muuseum. Venemaal Peeter I kogud, muuseumi juurde asutati Teaduste Akadeemia. Museumite kujunemist on mõjutanud ka maailmanäitused, 1851 Londonis (Kristallpalee). 1880ndatel toimus I muuseumide revolutsioon: · Muuseumitöö professiionaliseerumine · Muuseumitöötajate organistatsioonid · Erialajakirjad · Erialane väljaõpe · Eetikakoodeksid 19 saj lõpus kujunes välja vabaõhumuuseum; 1880 Oslos, Bygdoy poolsaarel, 1891 Stovkholmis Skansen. 20.saj alguseks tänapäevane muuseum: fondiruumid ja näitusesaalid. 1946 ICOM-rahvusvaheline muuseuminõukogu 1970ndad aasta II muuseumirevolutsioon: · Ühiskonda teeniv institutsioon · Pedagoogilien tegevus · Avalike suhete korraldamine · Muuseumid muutusid kultuurikeskusteks Eesti muuseumide algus Balti-saksa mõisnike kunstikogud: Neffide kogu Piira ja Muuga mõisas
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Koostas Ode Maria Punamäe "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn, mille viisi lõi 1848. aastal helilooja Fredrik Pacius ja eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Fredric Pacius Ta oli saksa päritolu helilooja ja dirigent, kes elas suure osa oma elust Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks. Ta on kirjutanud kolm ooperit, sümfoonia ja viiulikontserdi. Nüüd soome ja eesti hümniks olev viis oli algselt kirjutatud soome tudengite lauluks ,,Maamme" .Paciusel olnud aega vaid kaks päeva, et muusika valmis kirjutada ja laul koorile ja orkestrile selgeks õpetada. Kogenud muusikamees tuli kiirtellimusega toime rutiinselt, sest helilooja pea oli kui ajaloouurija arhiiv. Viisijupp siit ja teine sealt, need omavahel kenasti kokku sobitada ning uus laul oligi sündinud. Kui Pacius oleks teadnud, et tema palast saab rahvushümn, oleks ta varunud töö jaoks rohkem aega ja kirjutan...
algas kirjutusmasinate massilise tootmise algus Sõrmistiku ühtlustamine 1898. aastal Toronto konverentsil Masinakirjas on sõrmede paigutust nimetatud Qwerty- süsteemis ja Dvoraki- süsteemis Kirjutusmasinad läbi ajaloo (1) Esimene edukas tootmisse jõudnud kirjutusmasin oli taani pastori Malling Hanseni poolt leiutatud "Kirjutus pall". See masin meenutas oma välimuselt nõelapatja. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (2) Kirjutusmasinad läbi ajaloo (3) Aastal 1880 ilmus Ameerikas müügile kirjutusmasin Caligraph. Sellel kirjutusmasinal oli täisklaviatuur ja eraldi klahvid suurtele ja väikestele tähtedele. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (4) Järgmine täisklaviatuuriga kirjutusmasin The Smith Premier tuli välja aastal 1890 saavutas omal ajal väga suure populaarsuse. Kirjutusmasinad läbi ajaloo (5) 1884 tutvustati kirjutusmasinat Hammond. See kirjutusmasin oli oma klaviatuuriga "Ideaalne klaviatuur", mis oli C kujuline
Impressionismiaja kunstnikud. Terje Vaher 11B JPG Bouquete of Spring Flowers Auguste Renoir 1866 http://www.pierre-auguste-renoir.org/Bouquet-of-Spring-Flowers.html Pierre-Auguste Renoir 1841- 1919 Prantsuse maalikunstnik Impressionismi rajaja Sündis Limoge'is Prantsusmaal Portselanivabrik Külastas tihti Louvre'i 1862 Charles Gleyre 1860-l rahapuudus Pierre-Auguste Renoir http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/fd/PARenoir.jpg Looming. Huvitus peale maastiku ka inimesest. Kodune elu, kaunid naised-lapsed, linnarahva lõbustuspaigad, pühapäevased väljasõidud. Suhtumine soe, südamlik, imetlev. Roosid vaasis `'The Gypsy Girl (aka Summer)'' Little Girl With A Spray Of Flowers Auguste Renoir ...
Aastate alguses mustanahaliste terroriseerimine · Perioodi lõpuks on valge ülemrass taastanud oma positsioonid · KKK tegevuse pidurdamiseks Force Act 1870: ... KKK hääbub kiiresti (asutatakse uuesti 1915) ... samas rassivägivald (lintsimine) ei kahane vaid pigem kasvab 19.saj. II poolel. · 1876-77 poliitiline kompromiss põhja ja lõuna vahel: ... seejärel lõunas toimus poliitiline taandareng 1880. Aastatest alates · Eriti 1890. Aastatel mustanahaliste poliitiliste õiguste piiramine: nt valimisõiguse eelduseks määrati kirjaoskus, kehtestati varanduslik tsensus · Tulemus: mustade igapäevaelu pole muutunud oluliselt paremaks (va. Koolituse saamine) · Realne olukord: nad on II klassi kodanikud PUUDUV OSA!!! Taasülesehitamise periood · 20.saj. alguses mustanahalisi on 10% elanik., elavad enamasti lõunas on maarentnikud
saak, s.t. toitlusolud, ilma japassita mitte alati, töötavatest kuid talupoegadest. tavaliselt siiski näljaga seotud epideemiad. 1880. poolest Ilmastiku aastail väga teaduslikule soodsad olid rahvarände näiteks
Sellele järgnevalt toon lugejani informatsiooni vitraaži autorist Louis Comfort Tiffanist endast. Vitraaži tutvustamisel lähtun enamjaolt Hugh F. McKean´i (1908-1995) raamatus The „Lost“ Treasures of Louis Comfort Tiffany kirjeldatust. Raamatu autoriks on kunstnik, kes oli vananeva Louis Comfort Tiffany isiklik tuttav ning on viibinud tänaseks tules hävinud Tiffany kodus, Laurelton Hall´is. 2 Juugend Alates aastatest 1880 kuni I maailmasõjani, olid Lääne-Euroopa ja Ameerika Art Nouveau („New Art“, e.k „Uus kunst“) arengu tunnistajaks. Art Nouveau e. juugend on inspireeritud looduse orgaanilistest vormidest. Juugendstiili iseloomustavad tavaliselt looklevad jooned ja „piitsaplaksu“ trajektoori kujutav joon, mis tulenesid biloogilistest süvavee organismide uurimustest ja illustratsioonidest. Üheks neist uurimustest on Saksa biloogi Ernst Heinrich Haeckel (1834-1919)
1870.-ndad aastad: · 1870.a ,,Vanemuise" seltsis L. Koidula näidend ,,Saarema onupoeg" · 1871.a alustas tööd Aleksandri kooli Peakomitee, juhiks J. Hurt. · 1872.a asutas C. R. Jakobson ajalehe ,,Sakala" SUUR LÕHE · 1878.a astus J. Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja. · Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumise: 1)aatemehed mõõdukad, juhiks J. Hurt 2)majandusmehed radikaalid, juhiks C. R. Jakobson 1880.-ndad aastad: · 1880.a lahkus J. Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks. · Kirjameeste seltsi etteotsa asub C. R. Jakobson. · 1882.a suri C. R. Jakobson. VENESTUSPERIOOD EESTIS · 1881.a atentaat tsaar Aleksander II-le, võimule sai Aleksander III. · Tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge. · Venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdumine Balti kubermangudes. · Reformide aluseks 1882.-1883
süüdistasid teda loomemeetodi üheülbalisuses, tarbetute ja tüütute pisiasjade pealesurumises, pärilikkuseteguri ületähtsustamises, inetute ja ning tülgastavate nähtuste ja olukordade naudisklevas kujutamises, koguni pornograafias. Ta etendas naturalismi arengus olulist rolli- nii selle ainevaldkonna laiendajana kui ka elutruuduse süvendajana. Naturalistide lähtumine eeskätt faktist pani aluse dokumentaalromaanile. Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned
jõulises püüdes väljendada mõtet läbi kokkutõmbunud lihaste, vaimutöö on vaid aimatav. Ka ,,Suudlus" oli mõeldud ,,Põrguväravate" osana, kuid kujunes omaette kompositsiooniks. See kujutab hukkamõistetud armastajaid Paolot ja Francescat ning skulptuuri loetakse erootilise kunsti sümboliks. 10 Põrguväravad 11 Mõtleja "Mõtleja" on Auguste Rodini tuntuim teos, mis modelleeriti Prantsuse valitsuse tellitud suurema kompositsiooni "Põrguvärav" tarvis 1880. aastal ning eksponeeriti originaalsuuruses (kõrgus 71,5 cm) 1888.a.Kollageenis. Suurendatud variant, mis sai valmis 1902 ning oli väljas 1904. aasta Salongi näitusel, vallandades eleva arutelu. 1906 paigaldati "Mõtleja" Rodini esimese teosena avalikku paika, Pariisi Pantheoni ette. Ajastu kontekstis sai sellest teosest sotsialistlik sümbol ja 1922. aastal see teisaldati olmelisel ettekäändel A. Rodini muuseumi, Htel Bironi aeda. Teine originaal paikneb Meudonis autori haual.