luteri vaimulikkonna vastu , kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Avalikus kirjas teatas Hurt ,et ta astub ,,Sakala" kaastööliste seast välja . Süvenesid ka vanad pinged Jakobsoni ja Jannseni vahel . Jannsen leidis,et polevat õige lugeda teda vanameelsete hulka üksnes seetõttu,et ta ,,päägu vastu seina ei taha tükkida". Ägenenud ajakirjanduslik võitlus ning Jannsenile esitatud süüdistused müüdavuses aitasid 1880.a. novembris kaasa tema tervise halvenemisele -halvatusele. Jakobson asus oma pooldajatega seni Hurda poolt juhitud rahvuslikke seltse üle võtma . 1881.aastal valiti Jakobson tagasiastunud Hurda asemele Eesti kirjameeste Seltsi presidendiks. Seepeale astusid Hurda pooldajad,enamasti haritumad seltsi liikmed ,sealt välja . Rahvuslikku liikumist mõjutas ärevuse kasv kogu riigis. 1881.aastal tapeti keiser Aleksander teine. Tartus toimunud rida süütamisi aeti rahvusliku liikumise kaela. 1882
Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju 20.sajandi kunstisuundadele. Eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti--Vincent van Goghi, Paul Gauguini ja Paul Cezanne'i looming. Vincent van Gogh ja Paul Gauguin olid õppinud impressionismi lähedaselt maalima Camille Pissarro juhendamisel. 1880.aastate lõpus hakkas mõlema kunstniku looming impressionismist eemalduma. Hollandlane VINCENT van GOGH (18531890) oli enne Pissarroga kohtumist maalinud rahutute pintslilöökidega ja tumeda, isegi porise koloriidiga pilte lihtrahva elust või tavalistest esemetest. Hoolimata lihtsatest motiividest on neis teostes tajutav kunstniku kirg ja pingestatud suhe kujutatavasse. Noorukina oli ta üritanud kristliku
Paulig OY Gustav Paulig Ab Oy Gustav Paulig Ab on osa Paulig- konsernia, ja sen toimitilat ovat Helsingin Vuosaaressa. Vuonna 1876 perustettu Paulig on edelleen perheyritys. Oy Gustav Paulig Ab:n toimialat ovat kahvintuotanto sekä kahvi- ja kaakaojuomatuotteiden myynti. Paahtimotoimintaa Paulig on harjoittanut vuodesta 1904. Oy Gustav Paulig Ab:n visio on olla johtava kahvipaahtimo valituilla markkinoilla. Suomen johtava kahvinvalmistaja Paulig toimii nykyään myös Baltiassa, Venäjällä ja Venäjän naapurimaissa. Paulig tunnetaan erityisesti korkealaatuisista kahvimerkeistään. Laaja kahvivalikoima tarjoaa makunautintoja niin vaalea- ja tummapaahtoisia suodatinkahveja, papukahveja kuin espressokahveja arvostaville kuluttajille. Horeca- ja toimistoasiakkaillemme tarjoamme useita tuote- ja palvelukonsepteja sekä Paulig Instituutin ajankohtaiset koulutus- ja designpalvelut. Pauligin...
Peredvizhnike liikumist. Maal asub hetkel Tretjakovi galeriis Moskvas. Maal valmis aastatel 18801883. Töös on näha viha, agressiivsust ja massi mis kannab kuulsa Kurski Leedi ikooni kodust Korennaya kloostrisse, mis asub Kurski lähedal LääneVenemaal. Repin kommenteeris oma tööd, kui soovi rõhutada nii riigi kui ka kiriku kuritarvitatavaid pooli. Paljude arust kuvab maal suurt pinget rahvuslikkuses. Maal asub hetkel Trethakovi galeriis Moskvas. Repin alustas pildiga 1880 ja lõpetas 1891. Pildil kujutatakse Ukraina kasakate valitsust. Aleksander III ostsis selle maali 35 000 rubla eest, tollel ajal suurim summa mis oli vene maali eest välja antud. Maal asub hetkel Vene Riiklikus muuseumis Peterburis. Maal valmis aastal 1885. See maal on Repini üks psühholiigiliselt tundlikumaid maale. See kujutab Ivan Julma, kes embab enda poega, kelle ta oli tapnud. Maal asub hetkel Tretjakovi galeriis Moskvas. Maal valmis 1903 aastal.
Elamistingimused Vabrikute ehitatud tööliselamud jagunevad kolme põhitüüpi: 1) suured kasarmud, neist osa suurte ühiseluruumidega, osa koridorisüsteemilisi ja väikeste korteritega. 2) ridamajad, põhiplaanilt mõisa moonakamajade sarnased, korteritesse väljast eraldi sissepääs. Tihti nimetati pikki ridamaju kasarmuiks. 3) väikemajad, neid ehitati seal, kus töökäsi vajati vähe või kus oskustöölised toodi algul väljastpoolt sisse. Kõige raskemad olid elamistingimused vanades, enne 1870.aastaid ehitatud suurtes kasarmutes. Ruumid olid külmad ja niisked. Niiskust soodustas pesu keetmine toas, sest pesukööki polnud. Õhku rikkuasid välisukse kõrval seisvad lahtised uriinitünnid(uriini koguti vabrikus kalevi pesemiseks ja värvimiseks). Üürnikud püüdsid ise olukorda parandada, jaotades ruume vaheriidega väiksemateks osadeks. Kes kurtis vi kaebas, see kaotas nii korteri kui ka töö. Alles 19.sajandi lõpus, a...
Keel Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Keel · Keel on inimestele omane häälikuil põhinev märgisüsteem · Inimkeele üldised omadused: Osutamine Tähendus Suhtlemine Konstruktiivsus Reeglid Laste keele areng Koogamine · Umbes kolmanda elukuu algusest (mõnel 6. nädalal, teisel 3. 4. elukuul) · Häälitseb teiste jutule vastu, võtab ise häälitsedes kontakti annab märku, et tahab suhelda · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, mitte tunnetusliku arengu tasemest · Kurtide laste koogamine ei erine teistest · Tavaliselt esimesteks häälikuteks täishäälikud, samuti h Lalisemine · Algus neljandal elukuul · Peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid (ma-ma-ma) · Algusaeg sõltub füüsilisest küpsemisest, edaspidi muutub märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju (imiteerimine) · Kurdid lapsed lalisevad a...
omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. ROMANOVITE DÜNASTIA Esimene Romanovitest valitseja 17 saj. Mihhail I Fjodorovits Romanov oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Ta valiti Maakogu (Zemski Sobor) poolt 21. veebruaril 1613. 16-aastaselt kogu Venemaa valitsejaks. Tsaariks kroonimine leidis aset Moskva Kremlis Uspenski katedraalis 11. juulil 1613. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud
kaasaegse Eesti territoriumil. 1830 – 1840 aastel ilmusid esimesed vene ja saksa keele õpikud eesti lastele. Kõikide talupojade vallakoolides kirjandus ja matemaatika olid kohustlikud ained. Õpetajate koolituseks ja ette valmistamiseks oli organiseeritud umbes 10 õpetajate seminaarium. Esimesena kooli, mille õpetajate kollektiiv oli tervelt eesti, oli Hugo Treffneri gümnaasium (asutatud 1884a.) Tartus. 1880 aastal algas üldine venestamine. Venestamise periood hilines rahve liikumist. Haridus ja tööstus oli muutnud saksa keelest eesti kellele, õpetaja ja töötajad olid asendatud. Samasl ajal oli kõikide vene propageerimine. Sel ajal vene keele oskamine andis eestlastele võimalusi olla samal kõrgtasemal nagu sakslased ja olla kõrgkeskkondades – valistusetöötajate, juristede jne juures. Eestlaste mõju kasvas ka linnavalitsuses 1883a. oli asutatud Eesti Tudengite
(Kask) 3,175 200 635 50 m 3175 3810 5.3. Põld 260EUR/ha 14,25 260 3705 3705 5 osa =15802 kokku =22,3 ,5 6.1. Mets 10EUR/t (Sanglepp) 9,4 200 1880 150 m 14100 15980 6.2. Mets 20EUR/t (Kask) 8,35 200 1670 50 m 8350 10020 6 osa =17,7 kokku 5 =26000 7.1. Mets 10EUR/t (Sanglepp) 3,1 200 620 150 m 4650 5270 7.2
awaldada. Laulupeo kavas oli küll ainult kaks eesti algupäralist laulu – Aleksander Kunileidi “Mu isamaa on minu arm” ning “Sind surmani”, mõlemad Lydia Koidula tekstile, kuid seda suurem oli nende tähenduslikkus. kestis 3 päeva 2. Teine üldlaulupidu - millal toimus? kus? Kes juhatas koore? 20.-22. juuni 1879 Tartus, Karl August Hermanni, ja Adalbert Hugo Willigerode 3. Kolmas üldlaulupidu - millal toimus? kus? Kes juhatas koore? 11.-13. juuni 1880 Tallinnas, Johannes Kappel ja David Otto Wirkhaus 4. Kuidas olid laulupeod Eesti rahvusliku muusikakultuuri jaoks olulised? 5. Aleksander Saebelmann-Kunileid - kellena elu jooksul tegutses? koolmeistrina, valga seminari abiõpetaja, laulupeo üldjuht, õpetaja, organist. - kus omandas hariduse? Valga seminar - nimeta tema laule (väh 2) "Miks sa nutad lillekene´´, "Süda tuksub" 6. Milline tähtsus oli Eesti haridusele ja muusikale Valka õpetajate seminaril, mida pidas
Lilleküla Gümnaasium Johannes Aavik Referaat Koostaja: Madis Karu Tallinn 2019 Sissejuhatus Johannes Aavik on justkui esimene Eesti keeletehnoloog ja seega eesti keele arengus väga oluline inimene. Selle referaadi eesmärgiks on tutvustada Johannes Aavikut ja uurida rohkem tema tööst. Lisaks saada teada, kuidas ta mõjutas eesti keelt ja millega ta täpsemalt oma elu jooksul tegeles. Elulugu Johannes Aavik on sündinud 8. detsembril 1880 Randvere külas, Saaremaal. Ta suri 18. märtsil 1973 Stockholmis ja maeti sealsele metsakalmistule . Aavik oli eesti keeleteadlane, tõlkija ja esseist. Kuressaares õppis ta mitmes koolis ja tema huvi emakeele vastu sai alguse Kuressaare gümnaasiumis. Keeleõpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga.
Suisse'i, kus tutvus ka mitmete kuulsate kunstnikega. Aastatel 18611862 oli Monet sõjaväeteenistuses Alzeerias. Alzeerias pidi ta esialgselt veetma seitse aastat, kuid ta haigestus kõhutüüfusesse ning ta demobiliseeriti. 1862. aastal suundus ta õppima Pariisi, kuulsa kunstniku Charles Gleyere ateljeesse. Tema tuntumad maalid on ; "Eine vabas looduses", mille ta maalis 1866. Aastal. "Impressioon. Tõusev päike" 1872. Aastal "Moonipõld" umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis" 1903. aastal. 12 Pierre Auguste Renoir (1841 1919) Renoir sattus kunstimaailma juba noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist. Renoir oli siis 13-aastane vaene rätsepapoeg, kes sai selliks portselanimaalimistöökojas. Seal vangistasid täpsus ja värvide võlujõud poisi jäädavalt. Hiljem sai noormehest kunstikooli õpilane. Noore
Vilde Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks
Nimelt 1870. aastal, vaid kolm päeva enne eesti rahvusliku teatri sündi, avati Aia tänavas, praeguse Vanemuise väikese maja kõrval asuvas pargis Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi suveteater, mis tegutses kuni I maailmasõjani. Kui algul oli teater avatud vaid seltsi liikmetele, siis hiljem kogu linnarahvale. 1870. aastail domineerisid repertuaaris sõnalavastused, peamiselt komöödiad ja jandid, draamaklassikast mägiti Schillerit ja Shakespeare`i. 1880. aastail said publiku lemmikuteks ooper ja operett. Käsitööliste Seltsi suveteater oli nii repertuaari kui mängustiili poolest kohalikele eesti teatritruppidele suureks eeskujuks. Seega ei tekkinud eesti teater tühjale kohale , vaid jätkas Eestis juba juurdunud, peamiselt saksakeelse teatri tegemise ja vaatamise traditsiooni eestlaste või eestimeelsete entusiastide eestvõtmisel eesti keeles. Eesti teatri loomise ajendid ja põhjused
eestlaste tulevikust, märkides, et eestlaste väikese arvu tõttu ei saada kunagi poliitiliselt ega sõjaliselt vägevaks, kuid tõi võrdlusena kreeklasi, kes olid vanal ajal suured hariduse ja vaimu poolest. 1878. läks Hurt jannsenlaste poolele, kuna teda pahandas Jakobsoni ja "Sakala" kirikuvastane hoiak. Ta ei pooldanud ka Jakobsoni reaalpoliitilist idaorientatsiooni, kartes venestamise ohtu ohtu eesti keelele ja luteri usule. 1880. aastal lahkus ta Peterburi eesti Jaani koguduse õpetajaks, mis vähendas tema mõju edaspidises rahvuslikus liikumises. Hurda rolli olulisus kajastub ka rahvaluule kogumisel ja Aleksandrikooli organisatsiooni juhi kohal. 1880. aastate alguses hakati venestamispoliitikat ellu viima ka Baltimaades ning esmakordselt jättis Aleksander III oma trooniletuleku järel kinnitama baltisakslaste seisuslikud privileegid, mida tema eelkäijad seni olid alati teinud. Ning sama
poliitiliste tingimuste loomine. Liiguti aina edasi eestlaste rahvuslik-territoriaalse autonoomia suunas. Eesti rahvuslased lootsid balti aadli ja tsaarivõimu süvenevale konfliktile. Mida enam tugevnes Saksamaa, seda enam kahtlustati balti aadlit separatismis. Kavas oli tühistada Baltimaade aristokraatlik autonoomia, laiendada Balti provintsidesse vene omavalitsus-, kohtu- ja politseisüsteem. Enamik reforme 1880. Aastate lõpul ka teostati, kuid karm survereziim ei pidanud kaua vastu. 1905. aasta revolutsioon vallandas rahvaste poliitilise ja rahvusliku enesemääramise idee võidukäigu. Eesti rahvuslasi innustasid 19. Saj keskpaiku ja teisel poolel edukad rahvuslikud liikumised mitmetes Euroopa maades. Lootustsisendavaks eeskujuks ja ideaaliks sai naabruses asuv, sama Venemaa koosseisu kuulunud Soome, kellel ometi oli oma konstitutsioon ja eestlaste arvates tõeline autonoomia
AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015 1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem) Kubermange valitsesid kaks kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17. Saj. 17. Saj alguses oli Eestimaal elanikke umbes 100tuh, kuid rahvaarv hakkas järjest kasvama uusasukate saabumisega. Võõrastest asus Eestisse : Vene talupoegi ja käsitöölisi, kaupmehed, kalurid (Ida-Eesti) Soomlased koondusid omaette küladesse (...
. ARENGUPSÜHHOLOOGIA Areng - muutused põhjustatud bioloogiliste või/ja keskkonnategurite poolt. Õppimine -keskkonna poolt tingitud muutus. Kogemuse omandamine ja treenimine. Küpsemine - muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi. Keskkonnast sõltub vähe.Vaimne areng on seotud küpsemisega. Sensitiivsed perioodid - mingi võime areneb eriti kiiresti. Kriitiline periood - väljaspool mingit vanusepiiri enam mingi võimekus ei arene. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Sotsiaalne-, intellektuaalne- ja füüsiline areng. Intellektuaalse arengu puhul huvitutakse mõtlemise ja kõne päritolust ja nende omandamisest (kognitiivne areng). Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Peamiselt uuritud varajast lapseiga ja teismeiga. Teadusliku lapsepsühholoogia teket seostatakse 20 sajandi algusega. Arengupsühholoogias kaks erinevat sele...
000 kuupmeetrit vähem, sest püramiidi on sajandite jooksul kivimurruna kasutatud. Püramiidi ehitati ligi 2,25 miljonist, rohkem kui kuupmeetrise mahuga kiviplokist. Sellest materjalihulgast võiks ehitada linna sajale tuhandele elanikule. Iga kiviploki kaal oli umbes 2,5 tonni aga mõni plokk on kuni 15 või isegi 70 tonni. Algselt oli püramiid 146,6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam (137,3 meetrit), sest tipp on hävinud. Alles 1880. aastal ületasid Kölni toomkiriku tornid püramiidi kõrgus 10m võrra. Vapustavad on teisedki arvud: Külgede pikkus 230,37 m (enne pealiskatte kadumist 232,4 m). Pindala 5,4 ha. Kogukaal 6,5-7 miljonit tonni (aga on ka teisi andmeid). Huvitavad faktid püramiidist Cheopsi püramiidi aluse täielik pikkus on täpne murdosa maakera ümbermõõdust ning püramiidi kõrguse suhe aluse ümbermõõtu on sama ,mis maakera raadiuse suhe ümbermõõtu.
Näiteks põletas Bulgakov käsikirju mis ei võtnud tuld otsa, samuti meister. Mida nimetatakse maagiliseks realismiks, nimeta tähtsaim esindaja. Maagiline realism on põhiliselt maalikunsti ja kirjanduse vool, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Tähtsaim esindaja Gabriel García Márquez ("Sada aastat üksildust", "Armastustest ja teistest deemonitest" jt) Mis iseloomustab sümbolismi? Kust ja millal see alguse sai? Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, näitekirjandusse ja muusikasse. Nimeta Charles Baudelaire`i tuntuim luulekogu, too 5 iseloomustavat märksõna tema loomingule. "Kurja lilled" (Les Fleurs du mal) Sümbolism, dekadents, ühiskondliku moraalitunde solvamine, üksi vaimupimeduse maailmas Mis on M. Maeterlinck`i sümbolistliku näidendi ,,Sinilind" sõnumiks?
teemante. Meteoriidi ,,Novõi Urei'' kilde analüüsis hiljem ka tuntud prantsuse teadlane Henri Moissan, kes oletas, et teemandid tekkisid meteoriidisüsiniku kiirel jahtumisel kõrgel rõhul. Teemandi erakordne kõvadus, lihvitud kristalli sädelev värvimäng, väga tühine levimus looduses ning kõrge hind on loonud teemantide ümber romantilise õhkkonna. Et nõudmine suurenes, loodusest leiti teemante aga harva, siis alustati juba möödunud sajandil katseid tehisteemantide saamiseks. 1880. a. täitis soti teadlane J. B Hennay 11 tinatatud raudtoru petrooleumi, parafiini, kondiõli ja liitiumiga ning kuumutas neid ahjus 14 tundi. Kaheksa toru lõhkes, kuid ülejäänutes avastas ta teemanditaolisi kristalle. Teemandi sünteesil tugineti järgmistel eeldustel: 1) teemant, süsi ja grafiit koosnevad kõik vaid süsiniku aatomitest 2) teemant on madalal temperatuuril püsiv 3) teemant muutub kuumutamisel grafiidiks, järelikult peab olema võimalik ka
Astesamm tõusuviis- kasutatakse, kui ei ole enam võimalik edasi liikuda suusa libisemise arvel. Tsüklis on kaks vahelduvad astesammu, kepitugi on pidev. Selle viisi tunnuseks on edasiliikumine ainult eessammude arvelt. Suusatamise ajalugu Kaasaegne suusatamine sai alguse 19. sajandil Telemarki maakonnas, kuid Nordlandi maakonnast Rødøy'st leitud iidne kaljujoonis näitab, et norralased kasutasid suuski juba 4000 aastat tagasi. Huvi suusatamise kui spordi vastu tärkas taas 1870. ja 1880. aastatel. Selle eest tuleb eelkõige tänada Lõuna-Norras asuva Telemarki maakonna inimesi eesotsas Sondre Norheimiga. Andrus Veerpalu- kahekordne olümpiavõitja (Salt Lake City 2002: kuld- 15 km klassika, hõbe- 50km klassika; Torino 2006: kuld 15km klassika) ja kahekordne maailmameister (Lahti 2001 30km klassika; Lieberec 2009 15 km klassika). Saavutuste järgi on lihtne öelda, et Veerpalule istub paremini klassika stiil.
· Iirimaal korraldati 12. sajandil Tailtenne'I mänge, mille kavva kuulusid peale võidujooksude kivitõuge, sepavasara heitmine, kõrgus, kaugus ja kolmikhüpe. · 19. saj. keskel hakati kergejõustiku harrastama Suurbritannia õppeasutustes, 1866 korraldati esimesed Suurbritannia meistrivõistlused. · USAs peeti esimesed võistlused 1868, Saksamaal 1880, Jaapanis 1898. · Esimesed naiste meistrivõistlused olid Austrias 1918, esimesed naiste suured rahvusvahelised võistlused korraldati Pariisis aastal 1922. · Aastast 1928 kuuluvad naiste kergejõustikualad ka OMde kavva. · Kergejõustiku levikule on kaasa aidanud rahvusvaheliste võistluste kasv ja üha suurenev kava ning paljudes Euroopa riikides suvekuudel korraldatavad mälestus ja traditsioonilised võistlused.
Kirjandus voolud Romantism-tekkis18.saj lõpul -lõppes19.saj algus.Märksõna- tunded.Rom.omased punktid:1.ei oldud rahul olevikuga.Prantsuse revolutsioon ei toonud kergendust rahvahulkadele,tekkisid pessimismi meeleolud.2.Vabaduse-ja õiglusepaatos.Seltskondlikud tabud paatos-ülistus ja koloniaalvallutused;teiste rahvaste alistamine.Cooper "Nahksuka jutud".3.Võõraste maade eksootilisus muutus oluliseks.Tekkis reisikirjandus.4.Loodus oli üle kõige,et pääseda olevikust.5.Tekkis ulmekirjandus.Jules Verne "20000 ljööd vee all".Põgeneti olevikust kaugele.6.Tekkis seikluskirjandus ja ajalooline seiklusromaan.Dumas"3 musketäri",ajalooline seiklusromaan Bornhõhe "Tasuja". 7.Romaanid võõrastest maadest.Jules Verne"Kapten Grandi lapsed","15 aastane kapten","Kapten Hatterase seiklused".8.Hakati koguma rahvaluulet:(rahvalaul,muistendid, muinasjutud,kõnekäänud).Kreutswald"Kalevipoeg",Lönrot"Kalevala".9.Romantistl ik teg...
R.Jakobson: *põllumajandus(Kurgja talu) *sotsiaalsed nõudmised *oli käremeelne *Baltisaksa vaenulik *ründas luterliku kirikut *lootis tsaarivalitsusele Suurüritused: *"Kalevipoeg" väljaanne 1857 *1869 I üldlaulupidu *Vana vara kogumine 1888 *I eestikeelse kõrgkooli loomise katse 1870'ndatel. Miks rahvuslik liikumine vaibus? *Hurdast&Jakobsonist said poliitilised vastased *Jakobsoni surm *Keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele | pinged->lõhenemine->venestamine Venestamine on 1880.aastatel alanud Vene keskvõimu pealetung äärealade rahvastiku ümberrahvastamiseks, selleks kasut vene keele, kultuuri ja õigeusu pealesurumist. | *koolides venekeelne õpetus- haridustaseme langus *vene keelt kõnelevad ametnikud- mitteoskavate vallandamine *vene õigeusu pealesurumine *eestlaste omaalgatuslike ettevõtmiste tegevuse piiramine *Balti erikorra piiramine *vene keeles õpetamine alates 1 klassist *tegutseda lubati vaid
Esimeseks illustreeritud ajakirjaks peetakse ,,London Illustrated News`i". Tähtsat rolli ajakirjanduse levikus mängis ka trükikunsti areng. · 19-20.sajandil leiutati trükitehnika, tänu millele sai võimalikuks lehtede paljundamine suurtes tiraazides. · 1811. aastal läks käiku Koenigi konstrueeritud kiirpress, millega sai trükkida juba 400 poognat tunnis. · 1829. aastal leiutati ka stereotüüpia, mis oli eelduseks rotatsioonimasinale. · 1880. aastal leiutati fotode kliseerimine. · 1884. aastal leiutati ladumismasin. Kõik need leiutised said eelduseks kvaliteetse ja odava ajakirjanduse tekkeks. Eestis olid enne ajakirjanduse tekkimist ametlike teadete levitamiseks suhteliselt pikka aega kasutusel trükised, mida kutsuti plakatiteks, patentideks, publikatsioonideks või relatsioonideks. Need olid kubermanguvalitsuse, kõrgemate kohtuvalitsuste või kirikuvõimude määrused, korraldused või kuulutused.
-10 -5 -500 0 3 142 4 220 5 314 6 424 7 550 8 692 9 850 10 1024 11 1214 12 1420 13 1642 14 1880 15 2134 Algus Lõpp Jaotiste arv Samm -5 5 20 0,75 Graafik 2500 2000 1500 y 1000 500 0 10 -5 -500 0 5 10 15 20 c
Road ei tohi olla ühemaitselised, ühevärvilised. Ei tohi olla ühelaadsed, erinevatel käikudel ühed ja samad toorained ja valmistusviisid. Roogade järjekord toidukaardis Roogade järjekord standard kaardis ja menüüs on eri maades erinev. Igal maal on menüü järjekord läbi teinud pikaajalise arengu ja igal maal leitakse, et nende järjekord on kõige õigem, klassikaline roogade järjekorra põhimõte pärineb 1880 aastast, vastavalt klassikalise järjekorra põhimõttele alustatakse kergematest, külmadest roogadest, kalaroad eelnevad liharoogadele, keedetud ja aurutatud road on menüüs eespool. Klassikalise menüü 9 käiku Moodsa toidu järjekord 5 käiku 1. Eelroog 1. Külm eelroog 2. Supp 2. Supp 3
Agatha Christie 1878. aasta aprillis abiellusid sugulaste abielu kadu suguluses olevad Clarissa ja Frederick Mileer. Paar rajas kodu Inglismaale Devonshire' i Torquay rannakuurortisse Ashfieldi mõisa. 1879. aastal sündis noorpaari esimene laps Margaret Miller. 1880. aastal sündis nende perre teine laps Louis Montant Miller. Nende kolmas laps Agatha Miller sündis 15. septembril 1890. Milleritele kuulunud kogukas mõis asub kesk laialdast maavaldust, mis hõlmas viljapuuaeda, kasvuhooneid,kriketimuru, tenniseväljakut jm. Siin Millerite pisipere sündis ja kasvas ning selle mõisa ümber keerles ka nende lapsepõlv. Click to edit Master text styles Second level Kui pere noorim lapsuke
pidulikkus, ,,Terasvalvaja"; fotograafia realism soosis selle sündi ja arengut, tegelikkuse täpne jäljendamine, N. Niepce pilt, mis on loodud valgustundlikule pinnale valguse mõjul, J. Daguerre dagerrotüüpia leiutamine, pildistas valgustundlikuks muudetud metall või klaasplaatidele, F. Talbot leiutas kaheastmelise fototehnika, kus negatiivist saab kopeerida piiramatu arv positiive, Nadar aeofotod, tegi pilte kuumaõhupalli pealt õhus. Impressionism (1870 1880, kunstivool) valguse ja varju mäng, peened nüansid, värvivarjundid, uudsed süzeed, uut moodi kujutamisviis, väikesed ja visandlikud erivärvilised pintslitõmbed, vähenes ruumilisus, varjud värviti värviliseks, hüljati traditsiooniline kompositsioon, motiiviks oli maastik, vabaõhumaalid, E. Manet, C. Monet tegi esimese impressionistliku maali, andis edasi looduse muutlikust, ,,Impressioon. Tõusev päike", ,,Palazzo Mula Veneetsias", ,,Roueni katedraal", P
· Talurahvaseadused- kindlam koolikorraldus. · 1840 usuvahetusliikumi tagajärjel Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolid. · Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks-Tartusse 1828.a. elementaarkoooliõpetajate seminar. · Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlaste kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. · Kohustuslik koolisundlus- 19.saj keskel. Esimesena Pilistvere kihelkonnas. 1870-80 üle eesti. · 1880 peaaaegu täielik lugemis ja 30-40% kirjutamisoskus(tänu rahvakoolidele). EESTIKEELNE KIRJASÕNA. · ILMALIK KIRJANDUS- 19.saj eestikeelses kirjakeeles valitsevaks. - Peamisteks levitajateks kalendrid(sajandi keskel kümmekond) · Tarto maa rahwa Näddali-Leht- esimene eestikeelne(tartumurdeline) ajaleht. · Marahwa Näddali-Leht-Otto wilhelm Masing. · Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on" - Friedrich Reinhold Kreutswald. · ,,Perno Postimees" -J.V
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Pjotr Iljits Tsaikovski Referaat Õpilane: Veronica Kongi Klass: 12 B Tartu, 2012 Sisukord Perekond ja vanemad......................................................................................................3 Hariduskäik.....................................................................................................................4 Looming..........................................................................................................................5 Töö ja tuntus.......................
aastal ülikool ka Tartus. 25) Nimeta professorid ja nende intutsioonid - Õpetaja antud paljunduste peal 26) Kirjelda haridusolusid Vene Tsaaririigis - Sätestati neljaastmelise ühtluskooli põhimõtted: · kihelkonnakool ja kreiskool maakondades · gümnaasium kubermangulinnades · ülikool · elementaarkoolid- õpetati lugemist,kirjutamist,arvutamist. 1880.ndatel aastatel kehtestati üldine kohustuslik koolisundus 27) Kes olid estofiilid? - Estofiilideks kutsuti eestihuvilisi baltisakslasi. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid, asutasid teaduslikke selte. Nende hulka kuulusid ka Faehlmann, Kreutzwald, Jürgenson, Köler, Kardell(kaks viimast suundusid Venemaale)
5.1. Mets (Sanglepp) 4,875 200 975 150 10EUR/tm 7312,5 8287,5 5.2. Mets (Kask) 3,175 200 635 50 20EUR/tm 3175 3810 5.3. Põld 260EUR/ha 14,25 260 3705 3705 5 osa kokku =22,3 =15802,5 6.1. Mets 9,4 200 1880 150 10EUR/tm 14100 15980 (Sanglepp) 6.2. Mets (Kask) 8,35 200 1670 50 20EUR/tm 8350 10020 6 osa kokku =17,75 =26000 7.1. Mets (Sanglepp) 3,1 200 620 150 10EUR/tm 4650 5270 7.2. Mets (Kask) 2,95 200 590 50 20EUR/tm 2950 3540
vastupidavaks. 2.2 Silikaattellised Kaltisumsilikaadist tellised on teatud kui liiva-lubja tellised. Tellised on valmistatud hoolikalt valitud puhta liiva ja lubja segust, mis on kokkusegatud veega, vormitud tellise mõõtudesse ning kõvandatud auruahjus (autoklaavimise teel). Silikaattellise moodulmõõtmed on 250x120x88 mm. Tellised on oma värvilt valged. Värvitud silikaattellistele on lisatud tootmise käigus värvaineid. Silikaattelliste valmistamise tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast Tallinna silikaat-telliskivi vabrikus. 3 2.3 Betoontellised Betoontelliseid toodetakse samades mõõtmetes, mis savitelliseidki. Nad on üksteisega rohkem samasugust kuju, mõõtu ja värvi kui savitellised. Erinevate tootjate betoontellised erinevad oma väljanägemise poolest. 4 3 Telliste liigitus
3 1. Eduard Vilde elulugu 1.1 Lapsepõlv Eduard Vilde lapsepõlv on olnud seotud kolme Eesti mõisaga. Ta sündis 4ndal märtsil 1865.a. Pudiveres, kuid juba paar nädalat pärast sündi kolis perekond Muuga mõisa. Seal sai tulevase kirjaniku isa, Jüri Vilde, aidamehe töökoha. See võimaldas perele ka pisut lahedamat elamist. Muuga mõisast saigi Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ja seal veetis ta oma koolivaheajad kuni 1880. aastani, mil ta vanemad lahkusid Karjaküla mõisa Harjumaale. (Linnamuuseum, 2016) 1.2 Vilde ajakirjanikutee algus Pärast koolist lahkumist elas Vilde ligi kaks aastat vanemate juures Karjaküla mõisas. Ema-isa soov, et ka pojast mõisavalitseja saaks, ei olnud Vildele atraktiivne. Ta veetis oma päevi lõputult ajalehti ja raamatuid lugedes ja kirjaniku enda sõnade järgi sai ta just tänu sellele selgeks eesti keele õigekirja
Siim Mihkel Palits Mikhail Lermontov Oli Venemaalt pärit romantst,kirjanik,kunstnik ja luuletaja Ta oli üks tähtsamaid luuletajaid pärast Pushkninit Tema mõjuvõimu vene kirjanduses tuntakse endiselt tänapäeval. Ta sündis Moskvas 1814. Ta suri 27.juuli 1841. Loomingud Tcherkesy on vene luule mille M.Lermontov kirjutas 1828 ja mis avaldati 1860 Ispantsy on draama mis kirjutati 1830 ja avaldati 1880. Masquerade on salmi kogu mille Lementov 1835 kirjutas Strannyi tchelovek on draama näidend mis esmalt avaldati Peterburis. Geroy nashevo vremeni on novell mille Lermontov kirjutas 1839 ja mis avalikustati 1840 ja mida muudeti 1841. Siim Mihkel Palits
siis kandis veel nime ,,Perno Postimees". Pärnus ilmus see ajaleht kuni 1887. aastani. See ajaleht pakkus talupoegadele palju infot maailmas toimuva kohta. Peale selle, et Jannsen kasutas ajalehes ,,maarahva" asemel ,,eesti rahva" pöördumist, õhutas ta veel seal ajalehes rahvalaule ja kombeid. Ta tahtis vanu rahvalaule ja kombeid kasutusele võtta. 1865. aastal asutas just tema Tartusse ,,Vanemuise" seltsi. Peale selle organiseeris ta ka esimese üldlaulupeo. Kahuks 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse ja suri sellese haigusesse 10 aastat hiljem ehk siis 13. juulil 1890. Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi tänaval hävis II maailmasõjas, aga säilinud on nende aeda istutatud ,,Koidula tamm". 16 Lydia Koidula ema nimi oli Emilie Jannsen. Ta oli saksa soost. Sellepärast oligi Lydia Koidula koduseks keeleks saksa keel aga tänu vanaemale, isale ja külarahvale õppis Lydia Koidula ka eesti keele ära. Koidula oli oma pere vanim laps
siis kandis veel nime ,,Perno Postimees". Pärnus ilmus see ajaleht kuni 1887. aastani. See ajaleht pakkus talupoegadele palju infot maailmas toimuva kohta. Peale selle, et Jannsen kasutas ajalehes ,,maarahva" asemel ,,eesti rahva" pöördumist, õhutas ta veel seal ajalehes rahvalaule ja kombeid. Ta tahtis vanu rahvalaule ja kombeid kasutusele võtta. 1865. aastal asutas just tema Tartusse ,,Vanemuise" seltsi. Peale selle organiseeris ta ka esimese üldlaulupeo. Kahuks 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse ja suri sellese haigusesse 10 aastat hiljem ehk siis 13. juulil 1890. Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi tänaval hävis II maailmasõjas, aga säilinud on nende aeda istutatud ,,Koidula tamm". Lydia Koidula ema nimi oli Emilie Jannsen. Ta oli saksa soost. Sellepärast oligi Lydia Koidula koduseks keeleks saksa keel aga tänu vanaemale, isale ja külarahvale õppis Lydia Koidula ka eesti keele ära. Koidula oli oma pere vanim laps
THE HYPOTHESIS OF THE MOBILITY TRANSITION WILBUR ZELINSKY Rändeülemineku teooria Tänapäeval on kasutusel kolm georgaafilist paradigmat. 1) georgaafiline aksioom- veendumus, et füüsiliste ja sotsiaalsete sündmuste mustril on tõeline tähendus 2) ruumiliste uuenduste levik, antropoloogide ja geograafide poolt hiljuti avastatud väga huvitavad tulemused 3) geograafid on laenanud printsiibi majandusteadlastelt ja on pookinud selle geograafilisse aksioomi. See hübriid on sünnitanud mitmeid hüpoteese teemal: majanduslikest tegevustest tulenevaid territoriaalseid ümberpaigutused. Demograafias saame tajuda ainult 2 punkti: üleminekuteooria ja rändeülemineku teooria. Üleminekuteooria- teatavate sotsiaalmajanduslike arengute saavutamiseks, iga kogukond möödub kaasajale eelnevast vormist, kus kõrge suremus suretab välja kõrget sündivust, kaasaegsesse vormi, kus on madal suremus ja madal sündimus, kuid sündide l...
1. Ajalooline olustik 19. saj Venemaal PANAAN- Paul; AleksanderI; NikolaiI; AleksanderII; AleksanderIII; NikolaiII Venemaal valitses siseriiklik tsensuur- majanduslik seisak ning tehniline mahajäämus, võrreldes teiste Euroopa riikidega, sõjaline mahajäämus(NikolaiI valitsemise ajal). Troonile tuli AII, algas reformide ajastu- talurahva reformi ettevalmistamine ja elluviimine, tehti ka teisi reforme nt kohtureforme, väljaannetes hakati kritiseerima riigi üksikuid puudusi, trükisõna olukord muutus kergemaks, pärisorjuse kaotamine ning teised reformid soodustasid Venemaa majanduslikku arengut. 19 saj lõpus(1860-1880) elavnes ühiskondlik-poliitiline liikumine, tekkisid salaorganisatsioonid, kes õhutasid rahvast mässule. Rahulolematud olid nii aadlikud, talupojad kui ka haritlased. Nõuti radikaalsemaid uuendusi, mis parandaksid riigi majanduselu ja rahva elujärge, AII-le korraldati 1866 atentaat. Alates 1860 teisest poolest tugevdati tsensuu...
Tuntumaks õpetajate seminariks oli kihelkonnakooli õpetajaid ettevalmistav Cimze seminar Valgas. Rahvusliku liikumise kõrgajal hakati tegema ettevalmistusi kõrgema eestikeelse kooli - Aleksandrikooli rajamiseks. Loodi Aleksandrikooli Peakomitee, üle Eesti loodi abikomiteesid. Venestusreformid peatasid kooli rajamise Esimeseks valdavalt eestikeelse õpilaskonnaga keskkooliks kujunes Hugo Treffneri gümnaasium Tartus. Hariduselu korraldati põhjalikult ümber venestamisajal alates 1880.aastatel. Õppekeeleks sai vene keel. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid ususõpetus. 1893.aastal muudeti venekeelseks Tartu Ülikool. 19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid - merekoolid. Eestikeelne kirjasõna 19.sajandil muutus peamiseks kirjavaraks ilmalik kirjandus. Jätkuvalt olid populaarsed kalendrid. Esimese eestikeelse ajalehena ilmus 1806.aastal "Tarto maa rahwa Näddalileht", mis peagi võimude poolt suleti. 1821-23 ja 1825 ilmus O.W
Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise üritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Kogus ja avaldas eesti rahvaluulet, rakendas rahvaluuleteaduses esimesena vabatahtlikke korrespondente. Pidas oluliseks rahva vaimu, keele ja hariduse arengut. Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas Pärnu tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast
õnne. Ilmekas kõrvaltegelane selles jutus on küla keelekandja Pärälärä-Leenu . 4 LUULE Juhan Liiv on üks eesti luuleklassika suuri nimesid. Ta ületas 19. sajandi lõpu epigonismi (jäljendamise) ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduse eelkäija. Liiv hakkas luuletusi avaldama 1880. aastatel tol ajal levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Luuletajakuulsuse tagasid talle aga eeskätt hilisemad, haigusaastail valminud luuletused. Liivi luule paremik on ehe ja sundimatu eneseavaldus, siiras ja vaba oma aja kirjanduslikest tavadest. (Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud.) Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne. Selles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine paisutatud tunded. Oma
Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses. Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (19051908). Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina. Teosed: "Musta mantliga mees" (1886) ,"Kuhu päike ei paista" (1888) ,"Kõtistamise kõrred" (1888), "Karikas kihvti" (1893)"Linda" aktsiad" (1894) ,"Külmale maale" (1896), "Raudsed käed" (1898) ,"Mahtra sõda" (1902) ,"Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) "Prohvet
SKS.majandus ja yld/1870-1900:3 suurt erinevust teistest riikidest:*Polnud vastuolu linna ja maa vahel.*Riik polnud kunagi yhtne.*Kõige militariseeritum riik maailmas.toimus omaette majandusime,kuigi ressursse oli vähe.Alasid vallutati juurde(elsass-lotring=rauamaak).Vaid suurettevõtted(kartell,syndikaat)Raudtee arenes kiiresti.Kiire urbaniseerumine.Kiire arengu põhjused:*maade yhendamine*Tööstus loodi uuel baasil*Armee ostis palju kaupa.militariseerumine*streikida ei võind,töölisorg. ei võind*edukad vallutused*kontributsioonid.Põllumaj:SKS jagunes IDA ja LÄÄS.Idas oli pikalt olnud pärisorjus,reformidega kaotati.Maad renditi mõisnikult,see oli talupojale kasulik.Mõisnik ja talupoeg tegid koostööd.Mõisates olid kõrvalharud-viina ja suhkru tootmine peedist.Maa elanike jagunemine:1.mõisnikud e. junkrud 2.Taluperemehed 3. vabadikud 4. sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesak...
Eesti teater Eesti teater sai alguse ,,Vanemuise" seltsist eesotsas Lydia Koidulaga 1870. aastal. Eesti teater oli siis vähenõudlik, külakomöödiate ja romantiliste melodraamadega väljendati ühiskondlikke hoiakuid. Meie rahvas võttis selle kunstiliigi üllatavalt kiiresti omaks. Nüüd olid ka näiteringid rahvusliku liikumise vormid. Kogu selle aja vältel oli ikkagi juhtivaks Tartu ,,Vanemuine" mis kujunes juba poolkutseliseks teatriks, selle kõrgaeg oli 1880. aastal kui katsetati ka maailmaklassikaga. 6 Kokkuvõte Sain väga huvitavaid asju teada teatri ajaloo ja selle sündimise kohta. Väga huvitav oli seda tööd koostada, sest olen nende etappidega eraldi palju kokku puutunud. Hea oli ette kujutada ja võrrelda peas vanat Kreeka teatrit ja tänapäeva teatrit. Areng tänaseni on ikka suur toimunud. Ikka said alguse kõik jumalatest ja uskumustest nagu paljud teisedki kunsti liigid nt
Charles Martin Hall sündis 6. detsembril 1863 Thompsoni linnas, Ohio osariigis. Halli`d kolisid aastal 1873 Oberlini linna, mis asus samuti Ohio osariigis. Seal pandi ta õppima Oberlini Keskkooli. Seejärel jätkas Hall õpinguid Oberlini Akadeemias ning lisaks sellele ka Muusikaakadeemias. 1880. aastal pani ta ennast Oberlini Kolledzisse kirja ning lõpetas selle aastal 1885 bakalaureusekraadiga kunstis. Charles Martin Hall sündis reverend Heman Bassett Hall`i ja Sophronia H. Brooks Hall`i pojana. Lisaks oli Charles Martinil 1 vend ja 3 õde. Tänapäeval teame me Charles Martin Hall`i, kui leiutajat ja inseneri. Esimest korda puutus Hall keemiaga kokku 12 aastaselt, kui ta tegi kodus mineraalidega katseid
20. sajandi I poole peamised kunstivoolud Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult iga kunstnik, vaid ka iga teos on unikaalne,kordumatu. ( ,, 20. Sajandi kunst " A. Juske , J. Kangilaski , R. Varblane ) Inimeste elutingimused on viimase saja aasta jooksul muutunud märgatava kiirusega,nii samuti on toimunud suured muutused ka kunstis. Kunst arenes tormiliselt ning muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea neljasaja aasta jooksul. 20. sajand on kunstiajaloos justkui omamoodi revolutsiooniline murdepunkt. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/20sajipoole_kunstivoolud_mariliisneubauer.htm ) 20. sajandi alguseks oli uuenduslik, nn. moodsa kunsti ühiskondlik seisund paranenud. Sajandivahetuse kunsti mitmesuunalisus oli publikut harjutanud stiilide ja laadide pluralismiga.Kriis ametlikus kunstis oli kõigutanud usku ,, igavestesse reeglites...
Ta avastas meetodi kuidas puhastada klaasisulamit kõrvalistest ainetest ja konstrueeris plaattinast sulatusnõu. 1839 aastal alustasid vennad Chance`d Inglismaal suures ulatuses optiliste prillide tootmist. 1876 aasta alguses katsetasid Ernst Abbe ja Otto Schott Saksamaalt suure hulga erinevate keemiliste oksiididega klaasi tootmist ning arendasid välja hulgaliselt uusi optilise otstarbega klaase. Peale 1880 aastat olid ainukesed optiliselt kvaliteetsed klaasid kroon ja flint. Lisades flintklaasile plaattina oksiide suurendati murdumisnäitajat ja dispersioonivõimet (hajumisvõime) ning kõrvutati flintklaasi võrdluseks kroonklaasiga. Baariumkroonklaasi avastas1880 aastal Abbe, kes tutvustas klaasi kõrget murdumisnäitajat ilma märgatava hajumisvõime kasvuta. Abbe ja Scotti uuringute tulemusena hakkas Carl Zeissi firma optilise klaasi tootmisel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
