rahva nõuetele. Eesti Vene impeeriumi koosseisus 18.sajandil Eestimaal toimus 18. sajandil siiski saksastumine nagu ka tsaarilossis. Kultuuriga tegelesid enamjaolt baltisakslased. Eesti talurahva jaoks tähendas Balti erikord karmikäelisemat ja senisest suuremat (orja)tööd, mille kõrval kultuurile aega ega jaksu ei jätkunud. Kadrioru loss Haapsalu raudteejaam Tartu Kivisild Kuremäe klooster Aastad 1880 - 1917 Vene profesionaalkultuur hakkas Eestis levima alles 19.sajandi lõpus seoses üldise kultuurilise venestamisega.Pärast Tartu Ülikooli muutmist vene ülikooliks sai absoluutne enamus eesti akadeemilisi haritlasi venekeelse-venemeelse hariduse. Palju muret valmistas rahvuslastele massiline väljarändamine Venemaale maapuuduse ning haritlaste üleproduktsiooni tõttu. 1915.a. elas ja töötas Venemaal üle kolmandiku eesti akadeemilisest intelligentsist.
kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. C) Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. D) venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. Majandus: · Majanduslikult oli teistest suurriikidest mahajäänud; selgelt agraarne riik; tööstuse areng kiirenes alles sajandivahetusel (tööstustoodang 2-3-kordistus 10 aastaga!). · Majandusele oli iseloomulik väliskapitali väga suur osakaal; tööstuse koondumine teatud piirkondadesse; protektsionistlik majanduspoliitika; peamiseks eksportartikliks oli vili (samal
Teaduse ja tehnoloogia areng. 10.Klass Õpetaja J. Vidinjova Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004; Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003; www.wikipedia.org Inimteadmiste vormid Religioon : MA USUN, et........ - väide ei vaja põhjendamist Kunst - maailmatunnetuse edasiandmise viis: MA TUNNEN, et ... - väide ei vaja põhjendamist Teadus : MA ARVAN, et ........ - väide vajab põhjendamist Mis on maailmapilt? Maailmapilt on terviknägemus maailmast ja inimese kohast selles. Teaduslik meetod on terviklik lähenemine, mis võimaldab omavahel seostada asju ja protsesse ning mis teeb seega faktide omandamise lihtsamaks Maailmapildi kujundamine Loodusteaduse teke Geograafilised avastused /maadeuurijad / Meetodite revolutsioon Geoteaduste teke Seletus loodusteadustes Murran...
Koolireform 19. sajandi alguses 2017 Tähtsamad aastaarvud Eesti hariduses 19. sajandil: 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. 1802. Tartu ülikooli taasavamine. Teemaks oli maarahvale koolisüsteemi kujundamine. 1816. Eestimaal Talurahvaseadus. 1830. Kirjutamine ja rehkendamise õpetamine. 1832. Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. Õpetajaid hakati välja koolitama. 1840. Usuvahetusliikumine. 1841. Esimene tütarlastekool. 1849. Kooliseadus nõudis juba sellele ajale kohaseid õppetarvikuid oma koolikogukonnas. 1860. Eesti Aleksandrikool. 1878. Ühtne õppeplaan ja programm. 1885. Uus koolikorraldus. 1802. asutati Rahvaharidusministeerium- töötati välja uue koolikorralduse alused. Kogu riigis ühtne koolisüsteem, mis jagunes neljaks koolitüübiks. ...
Ingrid Lembavere Laamtektoonika Vasta järgmisetele küsimustele 1)Sissejuhatus. Mis on laamtektoonika? Maamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Laamtektoonika tähendused geograafiale võib võrrelda DNA avastamisega bioloogias või relatiivsusteooriaga füüsikas. Laam- tektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. mõistmiseks. 2) Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegner? Ta oli Saksa teadlane ja laamtektoonika rajaja,kes avaldas 1915 a. Raamatu Mandrite ja ookeanide päritolu, milles kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist ,mille ta aasta hiljem nim. Pangaeaks. Millal ta elas? 1. November 1880- November 1930 Missugust...
baltisakslastevastast ja Vene keisri toele lootvat tiiba Jakobson, Jakobsonist mõõdukamat, aga ainult eestlaste oma vaimujõule tugineda püüdvat voolu Hurt. Poliitikuna oli neist osavaim Jakobson, kes suutis 1881. aastaks enamiku rahvuslaste organisatsioonidest enda mõju alla saada, mistõttu Hurt loobus aktiivsest poliitilisest tegevusest ja lahkus Peterburi ja rahvuslikus liikumises tekkis nn Suurlõhe. Ent juba 1882. aastal suri Jakobson ootamatult. Et Jannsenit oli 1880. aastal tabanud tabanud halvatus, tekkis 1880. aastate alguses eesti rahvuslaste võimuladvikus tühimik. Esialgu domineerisid Jakobsoni suunda toetanud inimesed, kuid teatud mõju jäi ka Hurdale, kes küll enam Eestisse tagasi ei pöördunud. Venestusaeg. 20. sajandi algus 1881. aastal võimule saanud keiser Aleksander III osutus karmikäeliseks vene rahvusluse soosijaks, kes püüdis ka seni Balti erikorda nautinud Balti provintside elukorralduse samastada Sise-Venemaa provintside omaga
Ühiskonna kõrgemad klassid ei mõista vaesuse viletsust ja häda Andres vallavanem:võimukas jõukas. Ahni vodi jõukas. Vilde: Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud.Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt.Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks
ning ühiskonnategelane. Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Ise alustas ta kogumist 1860, saanud äratust kodukohast ja "Kalevipojast". Aastast 1871 avaldas ta ajalehtedes 11 põhjalikku juhendavat üleskutset rahvaluule kogumiseks. Kogumist õhutas ta ka kalendreis ja erakirjades. Kaastööliste kogumistööle suunatud üliõpilaste kaudu sai Hurt
kõneleb hulk sisehääli. Rimbaud karjub välja oma kannatust ja intiimset kogemust. Ta on mõistnud, et ei saa ,,varastada tuld" üksnes enda jaoks. Et lüüasaamine ei oleks lõplik, on tarvis ,,innukat kannatlikkust" (ardente patience). Ent tahe unustada põrgut tähendab inimsuse reetmist. Linna julmas üksinduses luuletaja väsib. Varsti pärast seda loobus ta kirjutamisest ning rändas läbi Euroopa, kuni sai lõpuks relvade salakaubavedajaks ja orjakaupmeheks Aafrikas. 1880 sai Rimbaud'st kaubakontori agent Abessiinias. Ta kauples elevandiluu ja kohviga, hiljem relvadega. Arvatakse, et Rimbaud nakatus Aafrikas süüfilissse. 1891 tekkis tal jalakasvaja ning ta naasis Euroopasse. Jalg amputeeriti. Ta suri Marseille's 10. novembril 1891 luuvähki. Tema elust Pariisis on tehtud mängufilm Total Eclipse (1995) Leonardo DiCaprioga peaosas. 11 Guillaume Apollinaire
Eduard Vilde (18651933) 1880. aastat alguses alustas oma loomingulist tegevust Eduard Vilde, kellest peagi kujunes eesti kirjanduse juhtiv prosaist. Vilde varasemas loomingus domineerib seikluslik element, erakordne fabuleerimisanne ja huumoritaju, mistõttu ta looming oli rahva hulgas populaarne. Vilde ei jäänud kunagi loorberitele puhkama, ta arendas end pidevalt, oli kursis ühiskonnas valitevate meeleoludega, teadis palju valitevast sotsiaalsest ja esteetilisest mõttelaadist. 90. ndail sai Vildest
väljaandmise eest, eesti keele edendamine.Mindi üle uuele kirjaviisile. Seltsi liikmeteks olid haritlaste esindajad kui ka ärksamad taluperemehed. Lahkhelid- 1870. teisel poolel hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema. Hurdast ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõtmatu Jakobsoni kirikuvastasus, mis lõpetas ka kaastööde saatmise Sakalale. Pingestusid ka Hurda suhted sakslastest ametikaaslastega. 1880 lahkuski Eestist ning võttis vastu kirikuõpetaja koha Peterburi Jaani kirikus. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga, süüdistas teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. Vastuolud ei piirdunud ajakirjandusliku sõnasõjaga, vaid kandusid teistelegi tasanditele. Jakobson asus jõuliselt tugevdama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides. 1881 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi president, Hurda pooldajad lahkusid seltsist. Tugevnes keskvalitsuse surve rahvuslikule liikumisele
Klassitsim 1. Mida tähendab ladina keelne sõna classicus? Klassitsismi kaks mõistet. Sõna classicus tähendab eeskujulikku, esmaklassilist (loe lk. 267 klassitsismi kaks mõistet). Klassikaliseks nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, Viini klassikaline koolkond. 2. Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18.s. lõpus ja 19.s. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn. Vana Euroopa lõppu. Selles deklareeritakse seisuslikust sünnipärast tingitud eelisõiguste lõppu, uuteks väärtusteks said inimese loomupärased omadused andekus, haritus, läbilöögivõime. Viini kongress (...
seminar (esimene taoline Vene riigis). Sajandi keskpaiku õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. Janis Cimze juhtimisel nii eestlastele ja lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar toimus Valgas. 19.sajandi keskpaiku hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Esimesena kehtestati see Pilistvere kohelkonnad, 1870.-1880.aastatel juurdus see nõue üle Eesti. Tulemuseks 1880.aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30%-40%-ne kirjutamisoskus maarahva seas. 12. Eesti keelne kirjasõna. Ed. Ahrensi grammatika. 19.sajandi esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Ilmaliku kirjanduse peamisteks levitajateks olid kalendrid, mida sajandi keskel ilmus juba kümmekond. Esimese ajalehena hakkas 1806.aasta kevadel ilmuma Tarto maa rahwa Näddali- Leht; aasta lõpuks see sulgeti. O.W
rahvuslikule näitekirjandusele aluse pannud Koidula näidendid. [6] 8 Ärkamisajale pani aluse Johann Voldemar Jannsen ajalehega "Perno Postimees" (1857). Tema pöördumine lehe esimeses numbris: "Tere, armas eesti rahvas..." ennustas ühe rahvuse peatset sündi. [7] 1880.-datel algas venestamine, millega kehtestati venekeelne asjaajamine ning rahvakoolidesse tuli vene õppekeel. 1880. aastaist kuni oma sulgemiseni (1893) jäi juhtivaks rahvuslikuks institutsiooniks Eesti Kirjameeste Selts (EKmS). 1870. aastatel hakkasid Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt "Kalevipoega" ja arutati rahvusküsimusi. Neist nn "Kalevipoja"-õhtutest sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), mis registreeriti ametlikult 1883. aastal. [6,7] 19. sajandi lõpul jõudis eesti kirjandusse kriitiline realism. Selle tuntuim esindaja on
LYDIA KOIDULA (18431886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Koidula sai kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. 1857 hakkas J. V Jannsen välja andma ajalehte Pärnu Postimees ja õige pea sai Koidulast isa abiline lehe juures, ta aitas isal algul Pärnus, hiljem Tartus Eesti Postimeest toimetada. Ajakirjanikutöö kõrvalt osales Koidula aktiivselt Tartu kultuurielus. 1870 lavastas Vanemuise seltsis oma näid...
toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Kõik Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. See siin ongi üks kuulsaim püramiid Hufu püramiid ehk Cheopsi püramiid.Hufu püramiid oli ligi neli ja pool tuhat aastat kõrgeim ehitis maailmas : algselt 146.6 meetri kõrgune, praegu 7,85 meetri võrra madalam, sest püramiidi tipp on kahjuks hävinud. Alles 1880. aastal ületasid Kölni toomkiriku tornid püramiidi kõrguse 10 meetri võrra. Vapustavad on teisedki arvud : nimelt külgede pikkus on 230 meetrit, püramiidi pindala on 5,4 hektarit ning ehitise kogukaal on 6,5-7 miljonit tonni. Selline rajatis püstitati ligikaudu 2,25 miljonist kiviplokist, millest igaühe kaal oli umbes 2,5 tonni. Arvatakse, et 20 aasta jooksul olevat ehitusega ametis olnud saja tuhande meheline töölistevägi.
Lydia Koidula elust ja loomingust Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooliõpetaja J. V. Jannseni tütrena. Ta õppis aastatel 1854-1861 Pärnu tütarlastekoolis. Sooritas eksami 1862. aastal Tartu ülikooli juures ja sai koduõpetaja kutse. Töötas isa abilisena "Perno Postimehe" ja 1863 aastast Tartus "Eesti Postimehe" toimetuses. 1873. aastal abiellus Tartus arstiteadust õppinud Eduard Michelsoniga ja asus elama Kroonlinna. Lydia Koidula suri Kroonlinnas 11. augustil 1886. L. Koidula on loonud luule-ja proosateoseid, kirjutanud näidendeid ja tegutsenud tõlkijana. Ta on eesti rahvusliku teatri ja näitekirjanduse rajaja ning vene kirjanduse eesti keelde tõlkimise algatajaid. Koidula loomingu tähtsaim osa on tema luule, eeskätt patrioodil lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino-Lilled" (Vainulil...
köögis. Vanem õde oli juba kodus ja 1876. aasta suvel jäi koolist ära ka Anna. Pooleteiseaastase kodusoleku järel 1879. aasta jaanuaris viis isa Anna Tartusse lootusega teda linna tütarlastekooli panna. Annal ei olnud sugugi raske sammu pidada väikese tütarlastekooli kõrgema astmega. Vabal ajal luges ta prl. Frey soovitusel kooliraamatukogust kirjandust. Semestri lõpul soovitas koolijuhataja Annal minna kõrgemasse tütarlastekooli vastuvõtukatsele ja 1880. aasta jaanuaris kirjutati Anna Rosalie Espenstein kooli algklassi- kvarta nimekirja. Kõrgemas tütarlastekoolis õppimise esimestel aastatel elas Anna ülejõe äärelinnas lihtsas eesti perekonnas, kus tema kasutada oli üks nurk ilma aknata vahetoast. Iseloomult arg ja tagasihoidlik Anna tundis oma kodukootud riietega ennast peente kooliõdede hulgas tuhkatriinuna ja tal ei siginud nendega lähemat sõprust.
rahvaks. Siirdeühiskonna reformidele ongi iseloomulik, et need kujutavad endast midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldavad massid võimulolijaile pidevalt survet, teisest küljest on reformide kulg ikkagi legitiimne(tugineb parlamendis vastuvõetud seadustele ning valitsuse määrustele. 5.Millist heaoluriigi mudelit peate paremaks? On olemas kolm põhilist heaoluriigi mudelit: Ajalooliselt vanim on konservatiiv-korporatiivne heaoluriik. See sai alguse 1880 aastatel Saksamaal. Kantsler O. Bismarck lähtus ideest, et isaliku hoolitsusega saab valitsus tagada alamate riigitruudust. Ta seadis sisse tööõnnetus-, haigus- ja vanaduskindlustuse. Konservatiiv-korporatiivne heaoluriik orienteerub palgatöötajaile, mitte ülalpeetavaile või tõrjutule. Kõrgemapalgalised kvalifitseeritud töötajad saavad suuremat kindlustust kui madalapalgalised, sest nende panus kindlustusfondi on suurem.
Lauri Piisang Noor-Eesti ja Gustav Suitsu osa selles Referaat Tallinna Polütehnikum 2008 Noor-Eesti Noor-Eesti on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud kirjalik rühmitus, mis aastatel 1905-1915 muutis Eesti kirjanduse, kunsti ja muusika arengut modernism ning uus-romantism võttis üle realismi. Noor-Eesti tegevus kajastus nende ajakirjades ning albumites. Albumeid oli kokku viis, need ilmusid aastatel 1905, 1907, 1909, 1912 ja 1915. Tänaseks on need albumid internetis vabalt kättesaadavad, ning kõigile kasutamiseks . Need albumid olid kirjutatud vanas Eesti keeles ning koosnesid enamasti luuletustest ning mõistujuttudest rahvale lugemiseks. Nende albumite abil üritati süvendada uut mõttelaadi, mis muudaks Eesti ühiskonda ning süvendaks mõtteid vabast Eestist. Selle tõttu kirjeldasid osad No...
erinevatest meetoditest värvifotode saamiseks. Ajalugu 1870: perioodi keskpaigas saatis USA kongress fotograafid Itta. Kõige kuulsamad pildid olid teinud William Jackson ja Tim O'Sullivan. 1871: Richard Leach Maddox, inglise arst, teeb ettepaneku kasutada zelatiini emulsiooni ja hõbebromiidi klaasplaadil, "Kuiva plaadi" protsess. Ajalugu 1878: Kuiv plaadid on valmistatud kaubanduslikul eesmärgil. 1880: George Eastman, vanus 24, loob Eastman Dry Plate Kompanii Rochesteris, New Yorgis. Esimese pool-toon foto ilmub ajalehes, New York Graafika. Ajalugu 1888.a. konstrueeris ameerika leidur G.Eastman esimese fotoaparaadi (Kodak), milles kasutati paberpõhimikuga rullfilmi. 1889: Paranenud Kodak kaamera. 1900: Kodak Brownie kasti rull-filmi esitlemine kaamera sees. George Eastman Esimene fotoaparaat Kodakult Kodak 1893 Ajalugu
pasunakoorid. Kestis 3 päeva: 1-l vaimulikud laulud; 2-l ilmalikud; 3-l võistulaulmine kooride vahel. Aleksander Kunilaid kirjutas 2 Lydia Koidule luuletusele viisid: “Mu isamaa on minu arm” ja “ Sind surmani”. Esmakordselt kanti ette ka hümn (kuulut selleks 1918) – “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” Selle autoriks oli saksa soost soome helilooja, soõnad Jannsenilt. I Laulupidu toimud Tartus, u. 850 osav. 2. lp toimus 10 aasat hiljem Tartus, u. 1270 osavõtj. 3. lp 1880 Tallinnas, alla 800, kohal ei olnud lõuna ja kesk Eestit 4. lp 1891 Tartus, u. 2700, huvi oli kerkinud, sest vahe ju eelmisega 11 a., laulupeo presidendiks määrati esmakordselt eestlane Johann Köler. Lp korraldaja oli Eesti Kirjameeste Selts. Klassikute osatähtsus tõusis repertuaaris (Hayden, Mozart, Beethoven). Popid olid rahvalauluseaded. Esmakordselt lubati ametl. laulma segakoorid, ka keelpilliorkestrid. 5. lp
Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde Tallinn 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mees nimega Sander oli abielus Matildega. Ta ei osanud kirjutada raamatuid, aga andis lubadusi Matildele. Ühel päeval ei suutnud enam Matilde oodata ja käsiks tal kolme kuu jooksul see raamat valmis teha. Sander kohtus oma sõbra Piibelehega. Piibelehel oli raamat ,, Pisuhänd'' mille nad koos ümber kirjutasid. Raamat ilmus Sandri nimeall. Piibeleht tahtis raamtu eest Sanrilt teenet. Talle meeldis Sanri naise õde Laura. Ta tahtis, siis meeldida Sandri äiale. Tahtis teha teda vaeseks. Sandril hing juba valutas ning rääkis kõik äiale ära. Vestman(äi) oli natuke pettunud, kuid leppis Piibelehega. 2. T...
Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punkte arvestatakse hüppe pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku. Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 78 kg) ning neil on 25 soont. Võistleja varustus peab vastama FIS-i määrustele. Kahevõistlus Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Suusakahevõistlus sai alguse 1880. aastatal Norrast. Taliolümpiamängude kavva kuulub kahevõistlus algusest (1924) peale. Uue alana kuulub kahevõistluse hulka ühepäevavõistlusena sprint, mis oli esimest korda MM-võistluste kavas 1999. aastal jaolümpiamängudel 2002. aastal. Kahevõistlus on muutunud päris palju, võrreldes algusaastate ajaga. Muutused on tehtud pealtvaatajate ja telejaamade huvi tõstmiseks. Varem oli suusahüpetes kolm vooru, millest kaks paremat läksid arvesse
Uusaeg algas umbes aastast 1500. siis tunti juba meeskonnapritsi, imemise ja survevoolikuid, hingamiskaitsmeid,tulekindlaid kappe, päästevoolikuid ja hüpperiideid, konksredeleid, auru- ja gaasipritse, tulekindlustust, signalatsiooni, formeeriti palgaline tuletõrje, hakkas ilmuma tuletõrjealane kirjandus, seadustati tuletõrje eesõigus liikluses, leiutati puistejoad, kustutusvaht, hüdrandid ja sprinklerseade, hakati kasutama tuletõrjepaate.võib öelda , et moodne aeg algas aastast 1880. siis algas tehnika võidukäik. Nüüd kasutatakse juba veepaakpritse, mootorpritse, pöördredeleid, autoredeleid, kasutatakse amfiibkustutusmasinaid ja keemilisi kustutusvahendeid. Tuletõrjujad saavad täielikud hingamiskaitsmed ja tuletõrjeülikonnad. Vajaduse korral kasutatakse lennukite, helikopterite ja päästelaevade abi. Kõige vanem kirjeldus tulekustutamisest on leitud ühest paleest Nivive linna lähedal muistse Assüüria linna varemetest Tigrise jõe kaldal
Impressionism 1860datel aastatel koondusid noored Prantsuse kunstnikud uuendusmeelse Claude Monet ümber. Nad pidasid koolides õpetatavat akadeemilist kunsti rangete reeglite tõttu aegunuks. Rahvas suhtus nende loomingusse esialgu vaenulikult. Ametlikesse näitusesalongidesse neid ei lastud. Asutasid ise nn hüljatute salongi, kus korraldasid 1874 esimese näituse. Uue stiili tähistamiseks võtsid ajakirjanikud pilkavalt kasutusele sõna impressioon(mulje). Claude Monet impressioon ,,Tõusev päike". Levis 1874-1886 Prantsusmaal, 80datel, 90datel mujal Euroopas. Tuntumad impressionistid:Renoir,Pissarro ja Degas. Impressionismi vaadeldakse murrangulise nähtusena kunstiajaloos. Ta lõpetab arengu loodustruuduse poole, mis algas renessanssist. Stiilina leidis üldise tunnustuse 1890ndatel aastatel, kui enamus kuulsaid impressioniste olid oma tegevuse juba lõpetanud. Tunnused : · Kunstnikud olid võlutud loodusest ja liikumisest · Maalitaks...
Silikaatkivi on raske, mürakindel, suure soojamahtuvusega, väljast hooldevaba, tulekindel ning pea viis korda tugevam tavaliselt kivist. Vähe tähtis pole ka fakt, et silikaatkivi koosneb ainult looduslikest materjalidest nagu lubi, liiv ja vesi. Seega sobib silikaatkivi ideaalselt Eesti niiskesse ja jahedasse kliimasse. Käesoleva referaadi eesmärk ongi uurida lähemalt silikaattooteid ning nende kasutamist. Ajalugu Silikaatkivide tootmise tehnoloogia patenteeriti 1880. aastal Saksamaal peale mida silikaattooted suurt populaarsust võitsid. Eriti palju hooneid on ehitatud Hollandisse ja Saksamaale, aga ka mujal Euroopas on see materjal väga hästi kasutust leidnud. Eestis hakati silikaattelliseid tootma 1910. aastal. Tegelikkuses sai Tallinnas Järvel asuv Silikaat alguse juba 7. märtsil 1899. aastal, kui Martin Böckler ostis praegusel aadressil Pärnu maantee 238 oleva 76 500 ruutmeetri suuruse maalapi.
tõrjutud. Taanlase Malling-Hanseni (1865) masinal oli realükkur, vahesõrmis ja kellasignaal. Selle perioodi üheks täiuslikumaks kirjutusmasinaks loetakse austerlase Mitterhoferi oma (1864). 1868. aastal konstrueeriti teine kirjutusmasin, millel olid ka numbrid ja kirjamärgid. Selle kirjutusmasina puuduseks oli, et löögid paberile toimusid võlli alt, st kirjutajale nähtamatult. J. B. Hammondi 1880. a . patenteeritud kirjutusmasin, oli tärgikangide asemel eboniidist pähik kirjamärkidega. Nüüdisaegse mehaanilise kirjutusmasina prototüübiks1896. a konstrueeriti Rootsis «Halda» kirjutusmasin. 6. Esimesed elektromehaanilised kirjutusmasinad. Kirjelda Esimesed elektromehaanilised kirjutusmasinad loodi 20.sajandi kahekümnendaastail Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal. Need ei olnud töökindlad ning seetõttu esialgu läbi ei löönud
Kooli nimi Nimi LEIUTISED EHITUSALAL Referaat Juhendaja: Tallinn 20__ Muutused ehitusalal said alguse Tööstusliku Pöördega Euroopas 18. kuni 19. sajandil. Sellel ajal hakati üha enam kasutusele võtma masinaid, mida esialgu ehitati puidust. Puidust masinad aga ei pidanud kaua vastu ja hiljem, kui uued tehnoloogiad suuremat kuumust võimaldasid, hakati masinaid ehitama rauast. See tõi kaasa tootlikkuse suurenemise ja uute revolutsiooniliste leiutiste arenemise. Üks nendest leiutistest on juba Vana-Kreekas leiutatud kraana, mis sai eriti populaarseks 19. sajandil tänu aurumasina leiutamisele. Varem oldi kraana jaoks kasutatud inimtööjõudu või loomi, kuid nüüd oli võimalik rakendada võimast jõuallikat: James Watti leiutatud aurumasinat. Populaarseks sai ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must PETERBURI JAANI KIRIK Referaat Tööstus- ja tsiviilehitus ER 2 Tartu 2011 1 SAAMISE LUGU Eestikeelseid jumalateenistusi hakati Peterburis pidama juba 1787. aastal. Peterburi Jaani kirik õnnistati piduliklult sisse 27. novembril 1860. aastal. Selleks ajaks oli Eesti Jaani koguduse loomisest Peterburis möödunud juba 18 aastat. Paar aastat pärast koguduse rajamist asutati 1844. aastal koguduse kool, kus Peterburi eestlased said õppida emakeeles, mis oli oluline rahvusliku enesetunde säilitamise seisukohalt. 1858. aastal korraldab Peterburi Jaani Kogudus koos Siseministeeriumi Välismaiste Usundite departemanguga konkursi parima kiriku projekti saamiseks. Võitjateks valitakse arhitektide Karl von Schafhauseni ja Harald Bosse projekt. Kiriku ehitamiseks korraldati üleeestiline korjandus ning oma panuse andis kiriku a...
Vietnam, Malaysia, Indonesia, Burma, the Philippines, and Taiwan.[6] The first Chinese immigrants arrived in 1820 according to U.S. government records. 325 men are known to have arrived before the 1848California Gold Rush[7] which drew the first significant number of laborers from China who mined for gold and performed menial labor.[8] [9][10] There were 25,000 immigrants by 1852, and 105,465 by 1880, most of whom lived on the West Coast. They formed over a tenth of California's population. Nearly all the early immigrants were young males with low educational levels from six districts in the Guangdong province.[11] But Chinese people were banned from immigrating between 1885 and 1943. Cantonese, historically the language of most Chinese immigrants, is the third most widely spoken non-
Anna Haava (noorpõlves kodanikunimi Anna Rosalie Espenstein, 1939. aastani Haavakivvi, hiljem Haavakivi) sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Haavakivvi muudeti Haavakiviks talupoegade priikslaskmise ajal. Joosep Haavakivi (1836-1891) oli oma isa Jaagu seitsmest pojast eelviimane. Temast läksid mööda nii vanima kui ka noorima poja pärimistavad, kuid juba lapsena määrati ta Haavakivi talu pärijaks. 1858. aastal abiellus Joosep Sohvi Janastiga, kes oli pärit Punikverest. 1860. aasta näärikuul sündis neil esimene tütar Elisabet. Tüdrukuke oli viiene, kui sündis järgmine laps, tulevane luuletaja Anna Haava. 9. eluaastani jäi Anna maailmaks vana üksik talu oma võimsa looduse ja suure kogukonnaga. Mõis eraldas Haavakivi põlistalust kaks väiksemat kohta ja veski pärisid lähisugulased, jäi ta siiski "suureks asemeks" - siin peeti suurearvulist karja ja kasvatati kuni kümmet hobu...
siis kasutas Kappel sedagi võimalust. Tema kompositsiooniõpetajaks sai prof. Johannsen. Konservatooriumi lõpetas Kappel 1881. aastal, kusjuures kompositsiooniklassi suure hõbeaurahaga. Seejärel töötas ta elu lõpuni Peterburis Hollandi saatkonna kiriku organistina. Palju aega pühendas ta aga ka Peterburis elavatele eestlastele, juhtides Peterburi eesti seltside koore. Hea dirigendina kutsuti Kappel juhatama Eesti III, V ja VI üldlaulupidu (need toimusid vastavalt 1880, 1894 ja 1896). Suur osa tema lauludest oli mõeldud kodumaa lauljatele ja need võeti paljude kooride repertuaari. Kappel suri 1907. aastal Saksamaal, kuhu oli sõitnud tervist parandama. Aleksander Läte (12.01.1860 Aakre vald, Pikasilla küla - 08.09.1948 Tartu) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik. 1900. aastal Tartus asutatud esimese eesti sümfooniaorkestri dirigent.
Eesti ajaloo 2. kursuse 2. kontrolltöö 1. Venestusaeg põhjused, venestamise käigus tehtud ümberkorraldused, mida võis venestamisajas head leida, miks ei õnnestunud eestlasi ära venestada. Konspekt 1880. aastate keskpaigast kuni Esimese maailmasõjani. Põhjused: Aleksander III võimuletulekuga sai eesmärgiks kogu impeeriumi ühendamine Ümberkorraldused: Ametlik asjaajamine vene keeles Tugev tsensuur Toetati õigeusukiriku tegevust Venekeelne haridus Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust Ametnikeks pandi venelased Head küljed: Paranes eestlaste vene keele oskus, mis nt võimalda kergemini Venemaal oma
Kallavere Keskkool Robert Mhitarjan Carl Robert Jakobson Referaat Maardu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS C.R. Jakobson sündis Tartus 14. juulil 1841. aastal. Elas 40 – aastaseks. Tal oli 5 õde- venda. Tema isa Adam Jakobson sai Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri-koha ning tõusis eesti tähelepandavaks koolmeistriks. Eriti agaralt õpetas Adam laulmist ja levitas selle oskust ka vallakoolides, kus hakati laialdaselt mitmehäälset koorilaulu õppima ning tegeles ka orkestrijuhina. Rahva seas oli Adam Jakobson väga populaarne. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9- aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Carli sunniti ka mõnda muusikainstrumenti käsitsema, aga selle vastu tal puudus huvi. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta kat...
kuid määras ära maa kasutamisviisi. See osa maast, mis oli seni talupoegade kasutuses, tunnistati talumaaks, mida võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. 1856. aasta Eestimaa talurahva seaduse järgi eristati mõisamaa ja talupoegade kasutuses olev maa (talumaa), mida võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. 1880 alustati Eestimaa kubermangus talude päriseks müüki. Talumaad tohtis rentida või müüa ainult talupoegadele. Mats Erdell oli esimene eesti soost mõisavaldaja, saades pandipidaja õigused Roobe mõisale. Pärast rüütlimõisate omamise vabaksandmist kõigi seisuste liikmetele ostis tema poeg Hans Errdell 1867.a Roobe päriseks ja temast sai esimene eesti soost rüütlimõisaomanik. Areng Eesti arengut 19.sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine,
18 puhkpilliorkestrit. Pidu oli kavandatud 1875. aasta suveks, kuid luba selleks saadi alles kaks aastat hiljem. Suuresti Vene-Türgi sõja tõttu lükkus pidu 1879. aastasse. Ühendkooride kontserdid peeti sakslaste käsitööseltsi näituseplatsil, mis asus Tiigi tänaval ning üksikkooride esinemised ja võistulaulmised toimusid Vanemuise seltsi aias 1.3 Kolmas üldlaulupidu III üldlaulupidu toimus 11.–13. juunil 1880. aastal Tallinnas. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus. Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks. Carl Robert Jakobson ja tema mõttekaaslased heitsid kahele esimesele üldlaulupeole ette liigset saksa- ja kirikumeelsust. Kurdeti, et Tartusse jõuab liiga vähe koore ja ka kuulajad on vaid ühest piirkonnast. 1.4 Neljas üldlaulupidu IV üldlaulupidu toimus 15.–17. juunil 1891
heinaaja õlleks. Tavapäraselt püüti vähemalt paari külimitu jagu õlut ikka teha. 15. Mitu õllesorti oli meil tuntud AD1777? 1. Pudeliõlu. 2. Toobiõlu 3. Lauaõlu 4. Jääkeldriõlu 16. Mis aias kasvatatakse humalaid? Tapuaias. 17. Mis aastal algas Tartus tööstuslik õlletootmine? 1825.a. saabus Tallinnast Tartusse õllepruul Justus Reinhold Schramm, kes hakkas siin 1826.a. õlut valmistama. Juba 1830.a. hõivas ta Tartu õlleturust 61%. 1880.a. vahetas ettevõte omanikku, mis andis tugeva tõuke ettevõtte arengule. Tivoli nime all ehitati 19. sajandi lõpul punastest tellistest Tähtvere mäele võimas õlletehas. 18. Kas küsimused - 'murdsid kondi'? Täitsa ära ei murdnud. Lähiajalugu - kodune uurimistöö! Küsitle kodus vanemaid, sugulasi või eakamaid tuttavaid! 1. Milline nägi välja Nõukogude inimese (Homo sovieticus) argipäev ja elu-olu? Tehti koduseid
3 algust rahvuslikus liikumises. Hiljem laialt levinud kinnituses, et "laulupeole tuli kokku eesti rahvas, kes end siin rahvuseks laulis", on sees tugev tõetera. Friedrich (Fredrik) Paciuse viisile loodud Johann Voldemar Jannseni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muutus juba esimesel üldlaulupeol tõusva rahvuse hümniks. 1. detsembril 1880 tabas Jannsenit raske ajurabandus, mis ta ajakirjanduslikust ja seltskondlikust tegevusest täielikult välja lülitas. Kuigi dr Gustav Hirschi ravi tulemusena sai ta kõnevõime teatud määral tagasi, ei saavutanud ta töötervist enam iialgi. Vanaduspäevad veetis Jannsen oma väimehe Heinrich Rosentali juures Tallinnas. Elu lõpuks suundus tagasi Tartusse, kus tähistas ka oma 70. sünnipäeva. Johann Voldemar Jannsen suri 13. juulil 1890 Tartus ning ta maeti Tartu Maarja kalmistule
rahalise abiga ja tema korteris avas ta 1910 Pariisis naistekübarate ateljee. Kui Natsi-Saksamaa okupeeris Prantsusmaa, oli Chanel armusuhetes Saksa ohvitseri Hans Gunther von Dincklagega. Pärast Prantsusmaa vabastamist liitlasvägede poolt pidi Chanel põgenema Sveitsi. Kümne aasta pärast naasis ta Prantsusmaale ning hoolimata oma kõrgest vanusest, jätkas edukat moeloojakarjääri kuni oma surmani. 1904 aastal tutvus ta Pariisi töösturipoja Etienne Balsan'iga. Etienne sündis 1880 aastal ning suri aastal 1953. Ta seadis end sisse maamõisas Pariisi lähedal ja elas ebaseadusliku naisena luksuslikku elu.Etienne Balsan viis ta seltskonda ning nad elasid 19061910 Royallieus koos. Tema rahalise abiga ning tema korteris avas Chanel 1910 naistekübarate ateljee.Ta tutvus ka inglastest Arthur Capeliga. Kui näitlejanna Gabrielle Dorziat kandis laval Coco Chaneli loodud kübarat, sai moelooja nimi tuntuks ja nõnda algas Coco Chaneli töö teatris. 1913
Sangaste rukki aretamisel täiendas Berg pidevalt oma meetodeid, otsides üha uusi lahendusi. Aretamisele kulus üle 60 aasta. Bergi Sangaste rukkisorti loetakse üheks vanimaiks maailmas. Sangaste rukki pead on : -Prismakujulised -Keskmise pikkusega kuni pikad -Hõredad ja laiad Sangaste kõrs on: -Pikk, võrdlemisi seisukindel -Jäme -Võrsub keskmiselt -Lehed tugevad ja laiad -Puhmas poolpüstine 3.Kartulikasvatus *Kartulikasvatuse vastu hakkas Berg huvi tundma 1880.dnate aastate lõpus. *Peale saagikuse soovitas ta tähelepanu pöörata ka kartuli valmimisajale ja vastupidavusele nakkushaiguste suhtes. *Avastas, et põldudel ,mida eelväetati, oli saagikus suurem(,tuleb väetada eelvilja põldu.kartulisaak oli suurem neil põldudel, mida sel aastal ei väetaud,võrreldes nende põldudega,mis olid tublisti väetada saanud) ja tegi kindlaks, et kui seemnekartuliks võeti suured mugulad, siis võis saada ligi kaks korda suurema saagi, kui väikeste puhul
IMPRESSIONISM 1) MILLE JÄRGI SAI IMPRESSIONISM OMA NIME? V: Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. 2) MIDA TÄHENDAB SÕNA IMPRESSIOON? V: See tähendab muljet. 3) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALITEMAATIKA? V: Kujutati avaraid ja valgusküllaseid maastikke rahulikes poosides figuuridega. Omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. 4) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALILAAD? V: Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 5) KUIDAS VÄRVISID IMPRESSIONISTID VARJE? V: Varjudemäng. Ka varjudele anti oma värv - nt vabas ...
autonoomia. 3. Kirjelda heaoluriigi kujunemist. Inimesed hakkasid linnas elama, lapsed ja vanurid hakkasid vajama toimetulekuks rohkem ühiskonna abi. Toimusid ka kodanlikud revolutsioonid, kujunes välja kodanikuühiskond, kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses hakkasid tegelema sotsiaal-majanduslike probleemidega. Eelnevalt võib rääkida heaoluriigist Saksamaast juba 1880. aastatest, heaoluriigi sünd Põhja-Ameerikas seostub F.D Roosevelti uue kursi poliitikaga. 4. Iseloomusta heaoluriiki. Heaoluriik on sotsiaalriik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid õigusi, püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust, majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega.
Giuseppe Mercalli skaala- teadlaste lemmik, 1902.a käibel olev 12-palline skaala ei mööda maavärinaid seismograafide abil, vaid selle järgi, kuidas inimesed maavärinaid tunnetavad. Esimene seismoskoob- valmistas aastal 132 m.a.j. hiinlane Chang Heng. Tema draakonikruus fikseeris küll ainult selle, et Maa väriseb. Elavhõbeda seismomeeter- valmistas itaallane Luigi Palmieri 1855.a , tänapäevase seismograafi esimese variandi loomiseni jõuti alles 1880 a. Inglase John Milne'i ja tema kaaslaste ühisjõul. Kaldun arvama, et täpsem skaala on Richteri skaala, sest seda kasutatakse just spetsiaalselt maavärina võimsuse hindamiseks. Ka seismomeeter on instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid, kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. 23. Joonis. Teen joonise samuti teisele lehele ja lisan selle failiga koos moodlesse üles. 24
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Grete Jeltsov Historitsism Referaat Juhendaja: Raimond Lepiste Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Historitsistlik arhitektuur...............................................................................................3 Neogootika maailmas...............................................................................................4-5 Vastuolu fassaadi ja siseruumide vahel...................................................................5-6 Neobarokk...................................................................................................................6 Eklektika...................................................................................................
Referaat Jean Sibelius (8.12.1865 18.09.1957) Koostas: Liina Saia Jean Sibeliuse looming Juba viieaastasena sai Jean Sibelius klaveritunde, kus ilmnes tema loomupärane muusikaanne. Juba kümneaastasena komponeeris Jean oma esimesed helitööd. Neist on säilinud viiulile ja tsellole kirjutatud pizzicato-pala ,,Veetilgad". 1880. aasta kevadel hakkas Jean Sibelius tõsiselt õppima viiulimängu, seda dirigent Gustaf Levanderi juures. Esimesed esinemised olid pereringis, hiljem koolipidudel ja Hämeenlinna peenemates perekondades. Poisikese eas sai ta paljudele konserditele, küll saatepillimängijana või noodilehepöörajana, tänu millele tutvus ta kammermuusikaga, orkestrimuusikaga ja paljude lauludega. Kui Jean hakkas koolil...
Pierre Auguste Renoir Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................lk 2 Sissejuhatus...................................................................................................................lk 3 1. Elulugu....................................................................................................................lk 4 2. Looming..................................................................................................................lk 5 3. Kokkuvõte...............................................................................................................lk 6 4. Kasutatud kirjandus.................................................................................................lk 7 5. L...
Seepärast on õigem rääkida erinevatest postimpressionistidest, mitte aga postimpressionismist kui stiilist või voolust. Postimpressionistide poolt impressionismile vastandatud kunstiprogrammid avaldasid suurt mõju 20.sajandi kunstisuundadele. Eriti murrangulise tähendusega oli kolme suure postimpressionisti--Vincent van Goghi, Paul Gauguini ja Paul Cezanne'i looming. Vincent van Gogh ja Paul Gauguin olid õppinud impressionismi lähedaselt maalima Camille Pissarro juhendamisel. 1880.aastate lõpus hakkas mõlema kunstniku looming impressionismist eemalduma. Hollandlane VINCENT van GOGH (18531890) oli enne Pissarroga kohtumist maalinud rahutute pintslilöökidega ja tumeda, isegi porise koloriidiga pilte lihtrahva elust või tavalistest esemetest. Hoolimata lihtsatest motiividest on neis teostes tajutav kunstniku kirg ja pingestatud suhe kujutatavasse. Noorukina oli ta üritanud kristliku
luteri vaimulikkonna vastu , kuhu ameti poolest kuulus ka Hurt. Avalikus kirjas teatas Hurt ,et ta astub ,,Sakala" kaastööliste seast välja . Süvenesid ka vanad pinged Jakobsoni ja Jannseni vahel . Jannsen leidis,et polevat õige lugeda teda vanameelsete hulka üksnes seetõttu,et ta ,,päägu vastu seina ei taha tükkida". Ägenenud ajakirjanduslik võitlus ning Jannsenile esitatud süüdistused müüdavuses aitasid 1880.a. novembris kaasa tema tervise halvenemisele -halvatusele. Jakobson asus oma pooldajatega seni Hurda poolt juhitud rahvuslikke seltse üle võtma . 1881.aastal valiti Jakobson tagasiastunud Hurda asemele Eesti kirjameeste Seltsi presidendiks. Seepeale astusid Hurda pooldajad,enamasti haritumad seltsi liikmed ,sealt välja . Rahvuslikku liikumist mõjutas ärevuse kasv kogu riigis. 1881.aastal tapeti keiser Aleksander teine. Tartus toimunud rida süütamisi aeti rahvusliku liikumise kaela. 1882
1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. Seda ametit kasutas ta ära rahvaluule kogumise forsseerimiseks (kiirendamiseks). Lisaks rahvaluule kogumisele tegeles ta ka eesti keele ning kultuuri uurimisega. Hurt tegi kaastööd Jannseni ,,Eesti postimehele" ning Jakobsoni ,,Sakalale", puutudes viimase näol kokku rahvusliku liikumise radikaalse suuna esindajaga, kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. Kuid nende vahel tekkisid tõsised lahkehelid ja 1880. aastal suundus Hurt elama Peterburgi. Seal ta organiseeris Peterburi eestlaste kooli- ja seltsitegevust, et tõsta rahva haridustaset ja arendada kokkukuuluvustunnet. Hurt töötas Peterburis 1901. aastani eesti Jaani koguduse pastorina. Neil aastatel pühendas ta oma elu teadusele. Teadlasena keskendus ta eesti vanavara, s.o rahvaluule ja keeleainese kogumisele. Kuna ta oli ka andekas kirjamees propageeris ta uut kirjaviisi. Eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
