Albert Einstein (3)

Referaat
XX sajandi tuntud inimene
Albert Einstein
1879 -1955
2008.a.
Albert Einstein sündis 14. märts 1879. aastal Ulmi linnas Saksamaal juudi kaupmehe perekonnas. 1880. aastal kolis perekond Münchenisse, kus isa lootis ajada paremat äri. Münchenis algas ka Alber Einsteini koolitee. 1888. aastal asus ta õppima Luitpoldi gümnaasiumis. 1894. aastal kolis ta perekond Itaaliasse, Albert jääb aga Münchenisse. Aasta lõpus lahkub ta koolist protestiks seal valitseva preisiliku korra vastu. 1895 . aastal ühineb ta perekonnaga Pavias Itaalias. Oma õpinguid jätkab Aarau kantonikoolis Śveitsis. 1896. aastal loobub ta saksa kodakondsusest ja asub õppima Zürichi Tehnikaülikooli (Federal Institute of Technology).
1900. aastal lõpetab ta ülikooli keskmise hindega 4,91 kuuepallises hindeskaalas ja omandab Zürichi Tehnikaülikoolist füüsikaõpetaja diplomi ning alustab tööd õpetajana. 1902 . aastal pärast kaheaastast töötamist matemaatikaõpetajana Winterthur’is ja Schaffhausen’is asub ta tööle Berni patendibüroos eksperdina. Töö kõrvalt tegeles noor Einstein oma huvides ka uurimistööga teoreetilise füüsika alal ja jätkus gümnaasiumipäevil alguse saanud innukas muusikaharrastus. Oma viiulist ei loobunud Einstein elu lõpuni. Lemmikheliloojateks olid Bach , Vivaldi , Mozart ning Schubert.
Ülikoolis tutvub noormees serbia neiu Mileva Maric’iga (1875-1948) 1903. aastal noored abielluvad, vaatamata vanemate kategoorilisele vastasseisule. Sellest abielust sünnivad pojad Hans Albert ( 1904 -1973), kellest saab edukas hüdraulikainsener ja Eduard (1910-1965), kes haigestub skisofreeniasse. Tütar Lieserl (1902), kes aga sündis enne abielu anti ära adopteerimiseks ning edasised andmed temast puuduvad.
Kõige laiemalt on Albert Einstein tuntud relatiivsusteooria loojana. Tuntakse kahte relatiivsusteooriat – erirelatiivsusteooria ja üldrelatiivsusteooria. Asi sai alguse aastal 1905, kui 26 aastase teadlase sulest ilmus 30-leheküljeline artikkel "Liikuvate kehade elektrodünaamikast". Ainuüksi sealt pärinev elegantne valem E = mc2, mille järgi energia on võrdne massi ja valguse kiiruse ruudu korrutisega, on pakkunud nii õudust ja hukku (aatomi- ja tuuma- pomm ) kui lootust otsingud efektiivse ja loodust säästva energiaallika loomiseks. Artikkel oli tähtsaks sammuks kvantide teooria loomisel. Tuginedes oma uuele vaatekohale valguse olemusest, õnnestus Einsteinil täielikult seletada fotoelektrilisi nähtusi.
1908. aastal omandab Einstein loengute pidamise õiguse Berni Ülikoolis. Kohe peale seda 1909. aastal alustab ta tööd teoreetilise füüsika erakorralise professorina Zürichi Ülikoolis. 1911. aastal saab temast korraline professor Praha saksakeelses ülikoolis (Karl- Ferdinand University in Prague). Aasta hiljem asub ta tagasi Zürichi Tehnikaülikooli ning nüüd alustab matemaatilise-füüsikaprofessorina. 1914. aastal saab Albert Einsteinist Keiser Wilhelmi nimelise Füüsikainstituudi (Kaiser Wilhelm Institute for Physics in Berlin) direktor ja Berliini Ülikooli professor.
1919. aastal lahutab ta end oma naisest Milevast ja abiellub uuesti nõbu Elsa Einstein Löwenthal’iga.
Albert Einstein oli oma eluajal väga viljakas kirjavahetaja. Oma elujooksul saatis ta õle 14 500 kirja ja sai õle 16 200. Misa kuulsamaks ta sai, seda enam paisus kirjavahetus. Oma elu viimase 30 aasta jooksul kirjutas Einstein päevas 1kirja.
Selle näiteks kiri 1913 aastast ameeriklasele G.E. Hale’ile.
1919. aastal teostati päikesevarjutuse ajal mõõtmised, mis kinnitasid üldrelatiivsusteooria ennustust valguskiire kõrvalekaldumise kohta Päikese gravitatsiooniväljas. Einstein oli oma kuulsuse tipul ja pälvis 1921. aastal Nobeli füüsikapreemia juba 1905. aastal loodud fotoefekti teooria eest. Mille järgi elektron lendab ainest välja, kui saabuv valguskvant talle selleks paraja koguse energiat annab. 1922. aastal alustab ta tööd üldise väljateooria kallal.
1933. aastal katkestab Einsteini viljaka töö Berliinis natside võimuletulek Saksamaal. Einstein ise oli sel ajal Śveitsis ja teatas, et ei pöördu tagasi maale, kus valitseb vägivald. Samal ajal luuakse USAs uus teadusuuringute instituut (Institute forAdvanced Studies in Princeton, New Jersey ), kuhu kutsutakse tööle ka Saksamaalt emigreerunud matemaatikuid ja füüsikuid. Einstein võtab kutse vastu.
1939. aastal pöördub Einstein kirjaga USA presidendi Franklin D. Roosevelti poole, milles hoiatab, et natsid on võimelised valmistama tuumapommi. Hiljem veel teisegi kirja, mis käivitab intensiivsed tuumauuringud USA-s.
1940. aastal omandab Einstein USA kodakondsuse.
1952. aastal pakub Iisraeli valitsus pärast riigi esimese presidendi surma kohta Einsteinile. Einstein aga loobub sellest pakkumisest.
Albert Einstein sureb 18. aprillil 1955. aastal Princetoni linnas Ameerikas. Vastavalt tema soovile põrm tuhastatakse ja tuhk heidetakse lennukilt tuulde.
Kokkuvõte:
Ühelt poolt on Albert Einstein ikoon, keda teavad peaaegu kõik, aga kellest teavad vähesed. Teisalt on ta siiani justkui kindlus , mida rünnatakse, kuid jagu ei saada.
Tema kuulsus ületas kõikide teiste teadlaste oma ajaloos ja populaarkultuuris on "Einstein" hakanud tähendama erakordset intellekti ja geniaalsust.
Einsteini teadusideed olid nii uudsed ja võõrad, et paljude tavainimeste meelest olid need arusaadavad üksnes temale endale. Praeguseks on tema teooriad ajast ja ruumist (relatiivsusteooria), elementaarosakeste käitumisest (kvantteooria) jpt. olulisel kohal kõikide füüsikaüliõpilaste õpiprogrammides.
Pole palju inimesi, kes on ära teeninud tiitli geenius , kuid Einstein oli kindlasti üks neist. Tema teooriate mõjul muutusid peaaegu kõik füüsikaharud ning ilma nendeta oleksid mõeldamatud laserid , televisioon, arvutid , kosmoselennud, ja veel paljud muud asjad, millega me oleme ära harjunud .
Saja aasta eest tegi Albert Einstein oma kõige tähtsamad avastused. Selgitas fotoefekti olemuse, tuli lagedale relatiivsusteooriaga ning hakkas tagatipuks tõestama, et mass on mass, olgu selle põhjuseks gravitatsioon või inerts . Kuid elu teisel poolel püüdis ta juba saavutada võib-olla saavutamatut. Suruda kogu maailm ühte ja ainsasse valemisse, mis seletab ära nii tillukese mikromaailma kui ka gigantse universumi.
Kasutatud kirjandus:
http://www.hot.ee/voidmain/referaadid/einstein/einstein.html
http://www.liikus.ee/26621
http://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Einstein
http://www.fyysika.ee/teadus/krono6