Mõisnikud hakkasid kutsuma talupoegi. Kõige rohkem talupoegi oli Saaremaal. Eestisse saabus rohkesti teiste rahvuste esindajaid (venelasi, soomlasi, lätlasi). ·Reduktsioon 1680 võeti tagasi riigimaad, et riigikassat täita. See kutsus aadlike seas esile vastuseisu. Mõisnik muutus rentnikuks ja talupoeg riigi alamaks. Koos tulude suurenemisega paranesid ka haridusja kirikuolud. ·Talurahva olukord 1645 fikseeriti Eestimaal sunnismaisus, 1668 Liivimaal: pärisorja laps on pärisori. Kasvasid koormised. Koos reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim. Koormised viidi vastavusse talude tegeliku kandevõimega. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade kohustused mõisate vastu. Talupoegadele anti võimalus kaevata mõisnike peale, kui nad nende õigusi rikkusid. Mõisnikeks jäid valdavalt sakslased. ·Põllumajandus rõhk teraviljakasvatusele (rukis), sageli talupoegadel rohkem loomi kui mõisatel. Teotöö
Titaan Nimi Kool Klass, aasta Õpetaja nimi Üldiselt Titaan on keemiline element, mille sümboliks perioodilisustabelis on Ti. Omaduselt on titaan metall ning kannab järjenumbrit 22. Tema tihedus on 4,5 g/cm³. Titaan sulab 1668 kraadi juures Celsiuse järgi ja keeb 3287 kraadi juures. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel ja keskmise aktiivsusega metall. Titaani on väga kerge mehhaaniliselt töödelda ja sepistada ning ta on kõige vastupidavam kergmetall. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, kuna tal on tugev oksiidikiht. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Väga paljud mineraalid sisaldavad titaani, eriti leidub sellised mineraale Uuralites. Looduses leidub titaani
kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga, skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga. Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul. Oli palju inimohvreid - suri 30 000 töölist. 1713
..................9 Kokkuvõte..........................................................10 Kasuatud materjal..............................................11 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada Inglismaalt pärit ajaloolast, filosoofi ja matemaatikut Tomas Hobbes'it. Ta oli üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning ühiskondliku leppe teooria algataja. Tema kõige kuulsam teos on ,,Leviathan", mis ilmus 1651. aastal inglise ning 1668. aastal ladina keeles, kusjuures ladina keelde tõlkis raamatu Hobbes ise. Ta andis oma teoses vastuse küsimustele nagu :miks tekkis riik ning milline peaks riik olema. Hobbes on üks ühiskonnafilosoofia klassiukuid. Elulugu Thomas Hobbes sündis 5. aprillil 1588 aastal väikeses külas Malmesbury linna lähedal Edela- Inglismaal .Tema isa oli maapreester ning ema oli talutütar. Lapsepõlves sai Thomas küllaltki hea hariduse
BAROKK BAROKKARHITEKTUUR Arhitektuur Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi. Arhitektuur Itaalias: Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Ehitati Kabelid, tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele.Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad ja fassaad varjas kupli. Arhitektuur Saksamaal: Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Lorenzo Bernini (15981680) 17. sajandi barokiajastu kõige Click to edit Master text styles silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt Second level Kujundas Rooma Püha Peetri kirikuesise Third level ...
BAROKK · 17.saj ja 18.saj esimesel poolel ei kujunenud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. · Umbes 1600-1750 valitses Euroopa kunstis barokk. (Barokk- it. keeles barocco- eriskummaline, portugali keeles- ebareeglipärane, poolümmargune pärl). Barokk oli algselt juveeliäri termin. · Barokk tekkis Itaalias, arenes hoogsalt Hispaanias ja Saksamaal. · Tunnused: 1) Liikuvus, rahutus 2) Teatraalsus 3) Tundepaisutatus 4) Väline hiilgus · Barokikirjanduses on teravad kontrastid, dramaatilised situatsioonid, erakordsed kangelased, raskepärane stiil, reegleid ei tunnistata. · Vastandite kunst- ühendab ilu ja inetust, voorust ja pahesid. · Dramaatilised situatsioonid, metafoorne väljendusviis, mängulisus, jõulisus, tundeküllus. · Kirjanikud: 1) Hispaaniast: a. Lope de Vega (1562-1653)- rahvusliku draama looja, kes võitis sümpaatia rahvalike komöödiatega. Kirjutanud komöödiaid, luuletusi, romaane ja novelle. b. Tirso de Molina (1571- 1648)-...
konstruktsioone, mis nõudis kõikvõimalike tööriistade käsitsemise oskust. Seda oskust ta ka ülikoolis rakendas. Aastal 1661 oli Newton subsizar s.o. niisugune üliõpilane, kes sai kas osalise, või täieliku ülalpidamise ülikoolilt, kuid vastutasuks pidi ülikoolile tegema mitmeid teeneid. Aastal 1664 oli ta scholar ehk täieõiguslik üliõpilane, aastal 1665 lõpetas ta ülikooli kursuse baccalaureuse (Bachleor of Arts) ja 1668.a. magistri (Master of Arts) astmega. Veel on Newtoni ülikooliajast teada, et aastal 1666, ostis Newton endale klaasprisma valgusnähtuste uurimiseks. Arvesse võttes klaasasjade kõrget hinda tol ajal, võib seda lugeda suureks sündmuseks Newtoni elus. Newtoni töö Cambridge´i ülikoolis Pärast kaheaastast eemalolekut ülikoolist, tuli aastal 1667 Newton Cambridge´i tagasi, kus matemaatikaprofessor dr. Barrow oma kohalt tagasi astus ja oma asemikuks Newtonit soovitas
keemilistest katsetest. Newton oli tuntud laialt eksperimenteerijana elavhõbedaga. Elavhõbeda mürgitus on seotud haigusliku ärritatavusega, unetusega, vaimse hüperaktiivsusega neid nähtusi esines Newtonil kogu oma eluaja jooksul. Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda taset. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Newtoni looming Aastal 1668 ehitas ta esimese teleskoobi. 1672. aastal hakkas ta põhjalikumalt uurima nähtusi värvusilminguid koondava läätse fookuse lähedal. Peagi märkas ta, et värvid tulid selgemini esile, kui ta suunas aknaluugi avast tuleva päikesekiire läbi klaasprisma. Ta avastas, et seni homogeenseks peetud valge valgus koosneb kiirtest, mis prismas murduvad erinevalt. Katseliselt näitas ta, et ühevärvilist kiirt ei saa enam osadeks lahutada. Esemete värvust seletas Newton sellega, et
1/4 teravilja saagist; Eestimaa kubermangu saagist 1/8). Peamiselt kasvatati tervilja (rukis, oder). Teravili andis kuskil 3-4 seemet tagasi (osa tuli jätta alles järgmiseks aastaks külvamiseks). Eesti aladelt viidi välja teravilja ka Rootsi. Eestit nimetati Rootsi viljaaidaks. Erinevalt Rootsi aladest, E ja L kubermangus olid talupojad pärisorjad (sunnismaine, kuulub mõisnikele). See määrati ära E 1645. aastal Bxenstierna ? uuendatud maakorraldus. L 1668 a võeti vastu, 1667 hakkas kehtima (Totte? uus maakorraldus). See sisaldas, et talupoja üle kehtib nii politseivõim kui mõisniku kohtuvõim. Politseivõimu teostas aadlik, kes oli määratud adrakohtunikuks. Reduktsioon- riigi poolt kingitud annetatud maade tagasivõtmine. Rootsi riik oli kinkinud palju maid ära, selle tõttu riigikassa sissetulekud vähenesid. Rootsi kuningas Karl 11. otsustas viia läbi reduktsiooni 1680. Aastal (Suur reduktsioon). Enamus maid oli tegemist fedoodiega
Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunsti (vahest isegi enda varasemaid teoseid) ning see viis ta pankrotti ning ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Müüki läinud esemete nimekiri on säilinud ja annab üpriski hea ülevaate Rembrandti kollektsioonist. Paljude kunstiteoste müügihinnad olid aga naeruväärselt madalad ja see sundis Rembrandti ka oma maja müüki panema ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. 1663 suri Hendrickje, kellega Rembrandt vabaabielus elas ja 1668 suri Rembrandti poeg Titus. Rembrandt suri 63-aastasena 4. oktoobril 1669. Looming Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. 1626 valmis Rembrandti esimene ofort.
Newtoni ülikooli aeg: Trinity College´isse Cambridge´i võeti Isaac Newton vastu 5.juunil 1661.a.Keskkoolist võttis ta kaasa harjumused teha tõsist ja vaimset tööd,mida ta ülikoolis lõpuks ometi rakendada sai.Aastal 1661 sai Newtonist õpilane ,keda ülikool ülevalpidas,vastutasuks pidi ta ülikoolile erinevaid teeneid tegema. Aastal 1664 oli ta scholar ehk täieõiguslik üliõpilane, aastal 1665 lõpetas ta ülikooli kursuse baccalaureuse (Bachleor of Arts) ja 1668.a. magistri (Master of Arts) astmega. Veel on Newtoni ülikooliajast teada, et aastal 1666, ostis Newton endale klaasprisma valgusnähtuste uurimiseks. Arvesse võttes klaasasjade kõrget hinda tol ajal, võib seda lugeda suureks sündmuseks Newtoni elus. 6 Newtoni tööaastad Cambridge´i ülikoolis: 1667.aastal astus matemaatikaprofessor dr.Barrow oma kohalt tagasi ja nimetas oma asemele Newtoni.Professoriks oli Newton 30 aastat (1669-1699)
a Forseliuse aabits · 1688.a määrati Eestimaa ja Liivimaa talurahva inspektoriks · Tal oli "võim ja luba" koolide asutamiseks · 160 noort said 4 aasta jooksul harituks · 41 talurahva kooli olemasolu · Koduõpetus Talupoegade seisund · Olukord paranes · Sälis pärisorjus ja sunnismaisus · Maade hindamine ja kaardistamine · Koormised kanti vakuraamatusse · Talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata · 1645. a maakorraldus, Gustav Oxesntierna · 1668. a maapolitseikorraldus, Clas Tott, toonitas pärisorjuslikku seisundit · Talupojad üksnes kuninga alamad Talupoegade kohustused · Teotöö(rakmetegu, jalategu, abitegu) · Oslemine mõisavooris · Osa talu põllum. ja käsitöötoodangust anti mõisale · Ähvardades ihunuhtlusega keelati küttimine · Pidi osalema karude, huntide ajujahtidel Aadlike iseloomustus · Kõrk ja uhke seisuslikkus · Kreisifoogtid aadlikest sillakohtunike asemel
kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga, skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga. Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul. Oli palju inimohvreid - suri 30 000 töölist. 1713
Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. Louvre'i lossi idafassaad. Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688). Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse....
Jack Daniels. Tehas loodi 1866. aastal Tennesses. Selle viski ainulaadsus seisneb puusöefiltritri kasutamises. Vahtrapuud laotakse virna ja põletatakse. Seejrel kogutakse süsi 4 m kõrgusesse küpsetustünni. Lõpptulemusel on tootel pehme ja suitsune maitse. Jameson. Viskivabriku täpne asutamisaeg ei ole täiesti selge, selge on vaid see, et see paikneb ajavahemikus 1770 - 1802. On üllatav, et esimesed pudelid kõige levinuma iiri viski Jamessoni siltidega ilmusid turule alles aastal 1668. Jim Beam. Selle viskifirma loojaks on sakslane Jacob Böhm (hiljem Jim Beam). Viskide toorainena kasutatakse maisi, rukist ja odralinnaseid. Viskid küpsevad uutes, seest põletatud tammevaatides 4 aastat. Tulemuseks 40 alkoholisisaldusega viski. Johnnie Walker. Tõenäoliselt tuntuim viskimark maailmas. Ettevõte asustati 1820. Viltuselt kleebitud sildid on ettevõtte tunnuseks alustamisest saati. Kaubamärgid Red Label ja Black Label on turul aastast 1909. Laphroig.
ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia42.html) Kui Newton oli 15-aastane, võttis ema ta koolist ära, kuna tal oli tarvis abi majapidamises. Nähes aga varsti, et poisist põllumeest ei saa, pani ema Isaac´i poolelijäänud kooliteed jätkama. 18-aastase noormehena, jättis Newton Granthamiga jumalaga ja asus üliõpilasena elama Cambridge´i. Trinity College´isse Cambridge´i võeti Isaac Newton vastu 5. juunil 1661. aastal, kus ta 1665. aastal lõpetas ülikooli baccalaureuse (Bachleor of Arts) ja 1668. aastal magistri (Master kursuse of Arts) astmega. Samas ülikoolis töötas Newton ka professorina aastatel 1969-1701. Vahetpidamatu tugev vaimne pingutus ligi 30 aasta jooksul mõjus lõpuks Newtoni tervisele. Aastal 1692, kui Newton sai 50-aastaseks, jäi ta raskesti haigeks. Harilikult oli Newton rahulik ja tagasihoidlik; nüüd muutus ta rahutuks, närviliseks, ei saanud öösiti magada ning ka mälu ei töötanud enam korralikult
Talupoegade olukord Rootsi aja alguses. Rootsi aja alguses oli talupoegade olukord üsna vilets. Talupojad elasid korstnata suitsusaunades, kuhu talveks toodi ka väiksemad loomad. Peamiseks toiduks oli rukkileib või jahust keedetud kört. Palju söödi kala. Liha ja piima tarvitati vähe. Kartulit euroopas veel ei tuntud. Rootsi aja alguses kinnitas Rootsi Riigi Pea eesti talupoegade sunnimaisuse. 1645. a kinnitas Eestimaal kindralkuberner Gustav Oxenstierna. 1668. a Liivimaa kindralkuberner Clas Tott talupoegade pärisorjuse. Talupoegi võis nüüd müüa ning rakendada nende peal kodukariõigust. Talupojad tegid teotööd, mida nad nimetasid teoorjuseks. Teotöö jagunes kaheks, jalategu ja rakmetegi. Jalategu tähendas et tööle mõisa tuli minna ilma hobuseta. Rakmetegu kohustas tööle minema hobuse või härjapaariga. Rakmetegu tuli teha 3-6 korda nädalas. Rakmetegu tähendas maakündmist, viljakoristust.
See oli tema elus suur sündmus ja see oli kindlasti talle raske, kuna keskoolis ta õppis alati omaette ja tema teadmiste hulk oli väike. Kõige rohkem arenenud osukus oli Isaacil valmistada kõikvõimalikke mehhaanilisi konstruktsioone, mis vajas teadmisi paljude tööriistade käsitlemis oskusest ja harjumus tõsisele ja püsivale tööle. Aastal 1664 oli Isaac täieõiguslik õpilane, aastal 1665 lõpetas ta kursuse nimega baccalaureuse (Bachleor of Arts) ja 1668.a. magistri (Master of Arts) astmega. 1666.a. ostis Isaac endale klaasprisma valgusnähtuste uurimiseks, see oli suursündmus Newtoni elus, kuna selle hind oli väga kallis sel ajal. NEWTONI TÖÖ ÜLIKOOLIS 1667. aastatel tuli Isaac tagasi Cambridge ülikooli, kuna matemaatikaprofessor dr.Barrow oli oma kohalt tagasi astunud ja soovitas koolile tema asemel Newtonit. Newton oli professoriks 30 aastat, ta tegi seal oma kõik leiutised ja töötas paljudel uurimisaladel. Tugev 30 aastate
Varsti sai Isaacist parim õpilane kõikides ainetes. Esimest korda elus demonstreeris Newton avalikult, kui terane mõistus tal on. Varem oli ta olnud koolitöö vastu ükskõikne, sest teda huvitas rohkem igasugune käsitöö. (7) Plaani järgi, pidi Isaac Newton tagasi koju minema 17-aastasel ja hakkama hoolt kandma farmi eest, kuid farmerina osutus ta täielikuks läbikukkujaks. 1667. aastal pöördus Newton Cambridge'i ning alustas töötamist alkeemia alal. 1668. aastal avastas ta Nicolas Mercatos raamatu, mis sisaldas mõningaid meetodeid, tegelemaks lõputute arvudega. Saades sellest raamatust innustus, kirjutas Newton otsekohe uurimuse, 4 De Analysi, seletades üksikasjalikult oma enda nägemust ja uurimistulemusi lõputute arvude vallas. Tema sõber ja mentor Isaac Barrow saatis need avastused Londoni matemaatikule,
AnnaAbi Gümnaasium AbiAndja Molière Referaat Tartu 2009 Elulugu Algusaastad Molière (kodanikunimega Jean-Baptiste Poquelin) sündis 15. jaanuaril 1622. aastal õukonna käsitöömeistri pojana. Viis aastat õppis ta Clermonti jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ja pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms). Kolleegiumiajal algas ühtlasi Moliére lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisealiseks saanuna otsustas Moliére minna õppima õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, kuna ta huvitus üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Samaaegselt jätkas ta ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. Üldiselt omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Kirjanduse kõrval mõjutasid Moliére'i...
· Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. · Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Brun (1619 - 1690) · Tema suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. · Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). · Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. · Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga, skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga. Huvitav! · Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul.
araablastel oli kindel kord mitte eksportida viljakaid ube, et kohvi ei saaks kusagil mujal kasvatada. Kohviuba on kohvipuu seeme, kuid välimistest kihtidest vabastatuna muutub see viljatuks. Võistluse viia välja mõni elus kohvipuu või ube võitsid viimaks hollandlased 1616. aastal, kes tõid kaasa ube, mida kasvatati kasvuhoonetes. http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=611(09.02.09) Kohv saabub Ameerikasse Esimene vihje kohvi joomise kohta Ameerikas pärineb 1668. aastast. Pärast seda loodi kohvimajad New Yorgis, Philadelphias, Bostonis ja teistes linnades. 1773. aasta Bostoni teejoomine planeeriti Rohelise Draakoni kohvikus. Nii New Yorgi bank kui börs alustasid kohvikutes, rajoonis, mis on tänapäeval tuntud kui Wall Street. Kohv saabub Euroopasse Veneetsia kaupmehed tõid kohvi Euroopasse 1615. Esmalt müüsid kohvi limonaadiga kaubitsejad ja sel usuti olevat meditsiinilisi omadusi. Esimene Euroopa kohvik avati
[g] paraf., mõp paraf., mvp [kg/m ] [%] [g] [g] 1 18,4 19,3 8 1781 32,80 2 18,7 20,2 8,4 1833 30,83 3 18,6 20,1 7,9 1737 34,45 4 14,69 15,82 5,8 1668 37,06 5 24,7 25,47 11,4 1857 29,92 6 31,6 32,7 14,6 1870 29,43 7 14,8 15,5 6,1 1710 35,47 8 16,45 17,62 7 1757 33,70 9 30,02 31,43 12,6 1774 33,06
Saskia suri 1642. aastal peatselt pärast Tituse sündi arvatavasti tuberkuloosi. Kui suri Rembrandti naine suri siis saabusid tema ellu majanduslikud raskused, publik hakkas vähehaaval temast ära pöörduma. Kunstniku loomind aga arenes tõusujoones. 1640ndate lõpus alustas Rembrandt läbikäimist endast palju noorema Hendrickje Stoffelsiga, kes oli algselt olnud tema teenijanna. 1654. aastal said nad tütre, Cornelia. 1663 suri Hendrickje, kellega Rembrandt vabaabielus elas ja 1668 suri Rembrandti poeg Titus. Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunsti (vahel isegi enda varasemaid teoseid) ning see viis ta pankrotti ning ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Müüki läinud esemete nimekiri on säilinud ja annab ümpriski hea ülevaate Rembrandti kollektsioonist. Paljude kunstiteoste müügihinnad olid aga naeruväärselt madalad ja see sundis Rembrandti ka oma maja müüki panema ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. 2. Looming
Kordamisküsimused ja piltide nimekiri 1) Hispaania maalikunst: suurim realist, milliseid teemasid käsitles. DIEGO VELÁZQUEZ (1599-1660) suurim realist hispaania barokkmaalis oli 17. sajandil Velázquez. Usulise temaatika asemel maalis ta kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikuse tähenduse (“Vulcanuse sepikoda”). Olmepiltides kujutati sel ajal inimesi oma kihi anonüümsete esindajatena, mitte kordumate isiksustena. Isiksusi hakkas Velázquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaania kuninga õuemaalija. Portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Süngeimelise paavsti Innocentius X portree kohta olevat portreteeritav pahaselt öelnud, et portree on “liiga sarnane”. Õukonnas maalis Velázquez ka mitmeid olmestseenideks muudetud grupiportreid (“ Õuedaamid”). Velázqueze maalimislaadi üheks lähtekohaks oli Caravaggio looming, ...
Hispaania renessansis oli tähtsal kohal romaan. Eriti arendas romaani edasi Hispaania renessanssi ajastu. Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) sündis Madridi lähedal linnakeses Alcal de Henares, arsti perekonnas. Hariduse sai Madridis humanitaarkallakuga koolis, kus hakkas avalduma ka ta kirjanduslik anne. Töötas kardinali sekretärina ja peale seda läks Hispaania armeesse sõjaväkke, pidades seda tähtsaks. Ühes lahingus sai ta vasakust käest halvata, kuid pidas seda oma elu parimaks päevaks. Oli viis aastat Alzeerias mereröövlite käes vangis. 1580 pääses Hispaaniasse tagasi ning hakkas kirjandusega tegelema. Tema esimesed katsetused ei toonud edu, võiks öelda, et need olid halvad. Ta töötas kakskümmend aastat tavalise maksukoguja ning kroonu moonavarustajana, rännates ringi mööda Hispaaniat. Sealjuures pidi ta kaks korda vangis istuma. 1605. a ilmus "Don Quijote" 1 osa, mis tõi talle tuntuse kirjanikuna. Cervantes kirjutas raamatule...
Jukumees420 TITAANI REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Tehnikateaduskond Õpperühm: AT 12/22 Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2019 1. TITAAN Titaan on omadustelt metall, millel on hõbevalge värvus, mis meenutab niklit. Ta on keemiline element järjenumbriga 22 ning ta asub IVB rühmas ja neljandas perioodis. Titaani sümboliks on Ti ja tema aatomimassiks on 47,90. Titaani avastati aastal 1791 ja tema avastajaks oli Inglismaalt pärit mees nimega William Gregor. Elemenet sai nimetuse Kreeka mütoloogia Titaanide järgi ja nime pani Saksamaa keemik nimega Martin Heinrich Klaproth, kes taas avastas elemendi aastal 1795. Kuid uurimiseks piisav kogus titaani, millest pärast saada puhas titaan saadi alles aastal 1925. Teda...
17. saj jooksul toimusid Lääne-Euroopas poliitikas ja ühiskonnas suured muutused, mis jätsid oma jälje ka kultuuri (nt usuvastuolud). Suure languse elas läbi Hispaania, kes kaotas oma mõjuvõimu Euroopas (säilisid küll suured koloniaalvaldused Ameerikas). Euroopa mandril kerkis esile tugeva ja võimsa riigina Prantsusmaa. Renessansskirjandusest arenes 17 saj välja kaks vastandlikku kunstisuunda: BAROKK ja KLASSITSISM. Barokk oli algselt juveliirikunsti termin (portugali k barocco= ebakorrapärase kujuga pärl), seejärel Euroopas levinud kunstistiili nimetus, mida tänapäeval on laiendatud ka kirjandusele. Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus, pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud. Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaan...
Ameerika Ühendriigid 1400 1050 1068 1225 1006 1252 Argentiina 88 96 70 64 73 84 Mehhiko 1332 1168 1326 1579 1473 1550 Peruu 1217 1215 1202 1337 1392 1668 Honduras 117 118 114 87 54 68 LAV 110 83 88 97 222 218 Kanada 1423 1332 1281 1267 1070 1291 Vanimad hõbeesemed on leitud Iraani ja Anatoolia territooriumilt. Iraanist pärit hõbenööbid dateeriti ajavahemiku 4800 4500 e.m.a
1. Rahvastiku dünaamika Enne liivisöda oli Eestis ~300 000 inimest, 1620. aastateks oli aga kahanenud poole vörra ~120 000 el. Pöhjuseks oli Liivi söda, poola-Rootsi jätkusöda, katk, nälg. Aastaks 1695 jälle ~400 000 el., pikk rahuaeg, Eesti jäi söjategevusest nat ajaks pouutumata, ei vöetud Eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, sisemigratsioon oli iseloomulik, Eestisse asus soomlasi ja venelasi, Löuna-Eestiss easus lötlasi.1696-1697 näljahäda. 1720. aastaks ~120 000 elanikku, pöhjasöda, Suur nälg, katk. 18. sajandil hakkas elanike arv kasvama, tänu soodsatele tingumustele, rahuaeg, katke enam ei olnud. 2. Kolme kuninga ajajärk taanil oli Saaremaa, Rootsil oli pöhja-Eesti ja Poolal oli Löuna-Eesti. Rootslastel oli luteri kirik ja Poolal oli katoliku kirik. Sigismund III oligi fanaatiline katoliiklane. Liivimaal taastati Pooal vöimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon. Olulist osa rekatolitseerimise...
ESÜ ESÜ ESÜ ESÜ ESÜ ESÜ ESÜ KOKKU Majapidamised 47449 4747 1916 799 423 226 188 55748 2001 Põllumajandusmaa 252325 90294 73420 64324 75820 90006 225026 871215 Standardkogutulu 34240 12990 10527 8825 10324 14733 47217 138856 Majapidamised 16034 3137 1668 989 799 378 331 23336 2007 Põllumajandusmaa 118237 65054 65155 71954 120422 125456 340555 906833 Standardkogutulu 13151 8700 9283 11211 20138 23920 91895 178298 Allikas: [Majapidamised valdaja õigusliku vormi ja majandusliku suuruse järgi 2001. ja 2007.aastal, Statistikaamet] Professionaalse tootja kohta piisava tootmise mahu tagamiseks on sisse seatud ettevõtte
2. Yokohama Kanagawa 3,689,60 437,38 8246 3 3. Ōsaka Osaka 2,666,37 222,11 11 869 1 4. Nagoya Aichi 2,263,90 326,45 6818 7 5. Sapporo Hokkaidō 1,914,43 1121,12 1668 4 6. Kōbe Hyōgo 1,544,87 552,72 2768 3 7. Kyōto Kyōto 1,474,47 827,9 1779 3 8. Fukuoka Fukuoka 1,463,82 340,6 4165 6
vestibüüli, suurte kabinetti, magamistuba ning veel üht kabinetti vaatega Seini jõele. Freskond ja laed kujundas itaallane Romanelli ning dekoratiivkrohvi Anguier. 1660. aastal määrati Louis Le Vau üle vaatama Louvre'i lõplikku valmimist. See tõi endaga kaasa uue fassaadi Petite galeriile, põhjatiiva lõpetamise ja 1661.-1663. aastal lõunatiiva pikendamise, sealhulgas kahe uue paviljoni loomise ühe idaotsa, mis oli sümmeetriline renessanssi Kuninga paviljoniga ja teise keskele. 1668. aastal kahekordistas Le Vau palee laiust ja lasi ehitada uue fassaadi vaatega Seini jõele. Keskaegse Louvre'i viimased jäänused lammutati. 6. veebruaril 1661. aastal laastas tuli Petite galerii ülemise korruse. Samal ajal, kui Le Vau oli ülevaatajaks ehitustöödele, volitas Päikese kuningas Louis XIV Charles Le Bruni läbi viima maalimistöid, mis kujutaksid Rooma päikesejumalat Apollot. Kaunistus jäi lõpetamata, kuid
Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunsti (vahest isegi enda varasemaid teoseid) ning see viis ta pankrotti ning ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Müüki läinud esemete nimekiri on säilinud ja annab üpriski hea ülevaate Rembrandti kollektsioonist. Paljude kunstiteoste müügihinnad olid aga naeruväärselt madalad ja see sundis Rembrandti ka oma maja müüki panema ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. 1663 suri Hendrickje, kellega Rembrandt vabaabielus elas ja 1668 suri Rembrandti poeg Titus. Rembrandt suri 63-aastasena 4. oktoobril 1669. Looming Rembrandt on loonud umbes 600 maali ning arvutul hulgal joonistusi ja kavandeid. Varasemad maalid Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist 5
Komöödiazanrid Antiigist Moliere'ini Atika Komöödia Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysosepühal lõbusad meestesalgad. Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki, kust ei puudunud ka ropendamine ja kahemõttelised, eriti erootilised naljad. Eel kõige oli tegemist poliitilise pilke ja satiiriga. Olulisel kohal oli komöödias peategelaste sõnasõda ehk agoon ning komöödiale eriomasena ka parabaas- väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest: koor võttis maskid eest ning rääkis otse sõnu, mida autor iganes soovis neil öelda lasta. Vana-atika komöödia suurmeistriks oli Aristophanes, kelle 44 komöödiast on meieni jõudnud 11. Tema peamiseks pilkeobjektideks olid need kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastuiga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Selliseks puhtpoliitiliseks komöödiaks on näiteks ,,Ratsanikud". Teiseks pilkeobjektiks ol...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Isaac Newton Nimi Tallinn 2010 Sisukord Lk Sissejuhatus................................................................................................ 2 Newtoni elu ja looming.............................................................................. 3 Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel.............................. 4 Newtoni filosoofilised vaated..................................................................... 5-8 Kokkuvõte................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.................................................................................... 10 ...
Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunsti (vahest isegi enda varasemaid teoseid) ning see viis ta pankrotti ning ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Müüki läinud esemete nimekiri on säilinud ja annab üpriski hea ülevaate Rembrandti kollektsioonist. Paljude kunstiteoste müügihinnad olid aga naeruväärselt madalad ja see sundis Rembrandti ka oma maja müüki panema ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. 1663 suri Hendrickje, kellega Rembrandt vabaabielus elas ja 1668 suri Rembrandti poeg Titus. Rembrandt suri 63-aastasena 4. oktoobril 1669. 12 Kadunud poja tagasitulek Rembrandti luigelaul, viimane hingeliigutuse-pilt on "Kadunud poja tagasitulek". See on vapustav stseen andeksandmisest, armastusest, leppimisest. Vana ja pime isa kummardub tema ees põlvitava poja üle
Kaasaegsed uuringud Cambridge'i ülikoolis Newtoni juustest näitasid kõrget elavhõbeda taset. 5 Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. (Nupuvere. www) Plaani järgi, pidi Isaac Newton tagasi koju minema 17-aastasel ja hakkama hoolt kandma farmi eest, kuid farmerina osutus ta täielikuks läbikukkujaks. 1667. aastal pöördus Newton Cambridge'i ning alustas töötamist alkeemia alal. 1668. aastal avastas ta Nicolas Mercatos raamatu, mis sisaldas mõningaid meetodeid, tegelemaks lõputute arvudega. Saades sellest raamatust innustus, kirjutas Newton otsekohe uurimuse, De Analysi, seletades üksikasjalikult oma enda nägemust ja uurimistulemusi lõputute arvude vallas. Tema sõber ja mentor Isaac Barrow saatis need avastused Londoni matemaatikule, kuid alles peale mõnda nädalat lubas Newton sellele oma nime anda. See lõputute arvude teooria tõi tema tööd esimest korda
(50) Tema maailmapilt on saanud ka mõjutusi Itaalia filosoofilt Niccolo Di Bernardio Dei Machiavelli'lt. (1469-1527) Ideaalse riigi otsimise ideed mõjutas tõenäoliselt tema kaasaegne ühiskond ning seal toimuvad sündmused. (1) 3. Hobbes filosoofia. Thomas Hobbes on ühiskonnafilosoofia klassik. Samuti on ta tegelenud inimolemuse lahti seletamisega. Tema kõige kuulsam teos "Leviaatan" ilmus 1651. aastal inglise ning 1668. aastal ladina keeles. Seal avaldas ta idee poliitiliste prinsiipide õigustatusest vabade ja 3 ratsionaalsete indiviidide mõtete läbi-,et põhjendada vajadust suveräänse võimu järele. (100 filos) (2) 3.1 Materiaalne maailm. Kohtumine Galileiga pani aluse Hobbesi veendumusele, et loodus koosneb kehadest, mis tõmbumise ja tõukumise tõttu väljaarvutataval viisil liiguvad
protseduur. Võttes diferentseerimise baasoperatsiooniks, produtseeris Newton lihtsad analüütilised meetodid, mis ühendasid endas mitmed varem eraldiseisnud tehnikad. Newton kirjutas "De Methodis Serierum et Fluxionum" 1671 aastal, kuid ei suutnud seda avaldada. See ilmus alles aastal 1736 inglise keelde tõlgituna John Colsoni poolt. Kui Cambridge Ülikool 1667. aastal taasavati, kandideeris Newton kolleegiumi liikmeks. 1668. aastal peale magistri kraadi kaismist valiti ta täisliikmeks. 1669 aasta juulis üritas Barrow kindlustada Newtoni matemaatiliste saavutuste jõudmise kogu maailma avalikkuse ette. Barrow saatis ta teksti "De Analysi" Londonisse Collinsile. Collins oli tol ajal kirjavahetuses kõikide juhtivate matemaatikutega. Nii pidanuks Barrow tegu kiire tunnustuseni viima. Collins näitas Newtoni töid Brounckerile (autori olega), kuid pärast seda palus Newton oma käsikiri tagasi saata
teist kuuma jooki jõudsid Euroopasse. Kuum sokolaad, mille tõid hispaanlased Ameerikast Hispaaniasse 1528 oli esimene; ja teiseks tee, mida müüdi Euroopas esmakordselt 1610. Esmalt müüsid kohvi limonaadiga kaubitsejad ja sel usuti olevat meditsiinilisi omadusi. Esimene Euroopa kohvik avati Veneetsias 1683, kõige kuulsam ja tänapäevani tegutsev Caffe Florian San Marco väljakul 1720. Kohv saabub Ameerikasse Esimene vihje kohvi joomise kohta Ameerikas pärineb 1668. aastast. Pärast seda loodi kohvimajad New Yorgis, Philadelphias, Bostonis ja teistes linnades. 1773. aasta Bostoni teejoomine planeeriti Rohelise Draakoni kohvikus. Nii New Yorgi bank kui börs alustasid kohvikutes, rajoonis, mis on tänapäeval tuntud kui Wall Street. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas hakkasid kohvipuid levitama hollandlased. Kohv jõudis esimesena Hollandi kolooniasse Surinami 1718, järgnesid istandused Prantsuse Guajaanas ja esimene paljude seas Brasiilias Paras
viimasest elu perioodist, näiteks ,,Kristus Emmauses"(1654) ja ,,Ecce Homo" (1655). Kujutluspilti Rembrandti kunsti stiilist ning tema loominguperioodist aitavad täiendada hulgaliselt hästi säilinud joonistused. Paraku vajus Rembrandt pärast surma täielikult unustuste hõlma. Õnneks taasavastati mees ja hakati tema kunsti hindama uuesti alles 19. sajandil ning uuema aja kunstnikud on tema oskustest palju õppinud. Maha matnud elukaaslase Hendrickje 1663 ja poja Tituse 1668. aastal, sureb Rembrandt üksiku, mahajäetuna ja vaesena 1669. aastal Amsterdami Rozengrachti agulis. Rembrandtil oli ka väga palju õpipoisse, kuid mitte ühtegi, kes oleks midagi osaks saanud tema kunsti vaimust, sest nad jäljendasid lihtsalt puhtväliselt Rembrandti maneere. Lisad Saskia portree Poeg Titus mungana Rembrandti üks ilusamaid Kolm rist eneseportreid
avastuse äkilise mõttesähvatuse ajel ning seda erakordselt jõuliselt. Newtonil oli erakordne võime meeles pidada mingit puhtalt kontseptuaalset probleemi, kuni ta sellele lõpuks lahenduse leidis. Kuna matemaatika tehnikate valdamises ei olnud talle võrdväärset, võis ta esitada lahenduse, kuid tõestused tegi alles hiljem. 3. Newton ja optika Mingil hetkel kadus Newtonil matemaatikakirg ning huvitus taas optikast. Juba lapseeast osavate kätega meistrimees ehitas ta 1668. aastal uut tüüpi teleskoobi, mida vastukaaluks Galilei refraktorile ehk läätsteleskoobile hakati nimetama reflektoriks ehk peegelteleskoobiks. See on väiksem ning läätsede asemel on nõguspeegel. Samuti ei tekita see aberratsiooni (hälvet), mis takistaks korrekste pildi saamist ning segaks täpset mõõtmist ning selle suurendusvõime on suurem. Seda nimetatakse tänapäevalgi Newtoni teleskoobiks
Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid (Mg3N2) Reageerib kergesti halogeenidega 3 Magneesiumsulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga Titaan (Ti) el. Nr. 22 (2;10;8;2) aatommass 47,90 Tihedus 4,5g/cm3( 1,7 korda väiksem kui raual) Sulamistemp. 1668 kraadi C Suurepärane korrosioonikindlus Sisaldus maakoores on ca 0,6% (Al 7,5%, Fe 4,2% ja Mg 2,1%) Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe ja inertne TiO2 kiht, mistõttu nii titaan kui ka ta sulamid ei korrodeeru atmosfääris, mage- ja merevees, peaaegu üheski orgaanilises ega ka paljudes anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes Tina (Sn) el nr. 50 (4;18;18;8;2) aatommass 118,69 Tihedus 7,31 g/cm3 Sulamistemp 232 kraadi C Hõbevalge, pehme, pastne, õhus ja vees püsiv metall
Koolide ülalpidamine jäi endiselt valdade kohustuseks, kusjuures edaspidi tuli luterlastel kanda oma ja õigeusulistel oma koolide ülalpidamiskulud. Luteriusu talurahvakoolide juhtimiseks nähti uue lülina ette kihelkonna koolivalitsus, kuhu kuulusid: mõisnikust kirikueestseisja, pastor, kihelkonnakooli õpetaja ja üks valla kohtumeestest. Õigeusukoolide juhtimine jäi õigeusu kiriku ja Sinodi hooleks. Talurahvaseadused · Clas Totti määrus- 1668. aastal avaldas Clas Tott maapolitseikorralduse, milles rõhutati talupoegade pärisorjuslikku seisundit Liivimaal. 1645. aastal fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis. · Roseni deklaratsioon- Otto Fabian Roseni seletuskiri aastast 1739. Talupoeg pärisori, keda mõisnik võis müüa, vahetada, pärandada nagu muud mõisa vara. Talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikule. Maa kasutamiseks pidi talupoeg tegema mõisakoormisi, mille suurus polnud fikseeritud.
Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 2 2. Elulugu.............................................................................................3 2.1. Nooruspõlv (1606-1624)..............................................................3 2.2. Leiden (1625-1630).....................................................................4 2.3 Amsterdam. Kuldaeg (1631-1641)................................................5 2.4. Amsterdam. Üleminekuaastad (1642-1650).................................7 2.5. Amsterdam. Küpsus (1651-1669)................................................8 3. Kokkuvõte........................................................................................10 4. Kasutatud kirjandus.........................................................................11 5. Lisad .............................................................................................
Suurimaks varanduseks, mis Newton ülikooli kaasa võttis oli harjumus tõsisele ja püsivale vaimsele tööle. Seda oskust ta ka ülikoolis lõpuks ometi rakendas. Aastal 1661 oli Newton subsizar - niisugune üliõpilane, kes sai kas osalise, või täieliku ülalpidamise ülikoolilt, kuid vastutasuks pidi ülikoolile tegema mitmeid teeneid. Aastal 1664 oli ta scholar ehk täieõiguslik üliõpilane, aastal 1665 lõpetas ta ülikooli kursuse baccalaureuse ja 1668.a. magistri astmega. Veel on Newtoni ülikooliajast teada, et aastal 1666, ostis Newton endale klaasprisma valgusnähtuste uurimiseks. Arvesse võttes klaasasjade kõrget hinda tol ajal, võib seda lugeda suureks sündmuseks Newtoni elus. Newton klaasprismaga. Pärast kaheaastast eemalolekut ülikoolist, tuli aastal 1667 Newton Cambridge´i tagasi, kus matemaatikaprofessor dr.Barrow oma kohalt tagasi astus ja oma asemikuks Newtonit soovitas
1642 1727 Ülemaailmse gravitatsiooni seaduse ja kolme mehaanika põhiseaduse väljatöötamine. Isaac Newton arendas fundamentaalse tähtsusega ideid matemaatika, mehaanika ja optika vallas. Tema tööd mõjutasid teadusliku mõtlemise põhialuseid kuni 20. sajandi alguseni. Inglismaal sündinud Newton õppis ja seejärel töötas õppejõuna Cambridge´i ülikoolis. Oma kõige tähtsama tööga tegi ta 1664. aastal algust kodus, kui ülikool suure katku ajal suleti. Newton võttis 1668. aastal kasutusele peegelteleskoobi. Umbes kolmkümmend aastat hiljem viis ta läbi katsed, milles läbi klaasprisma langev valgus murdus värvispektriks. Nende kahe sündmuse vahele jääval perioodil valmis Newtoni kõige fundamentaalsem töö gravitatsioonist ja kolmest mehaanika seadusest, mis kirjeldavad jõu mõju kehale. Ta viivitas avastatu avaldamisega aastani 1687, mil ilmus tema raamat Principia mathematica. Newtoni töödel oli
- Talupoeg ei pidanud enam tegema tööd mõisapõllul, vaid majandas ise oma talu ja vaatas, et rent saaks makstud. - Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised. - 1865. ei võinud mõisnik enam talupoega karistada ihunuhtlusega (kodukariõigus). - 1868. lõpetati talumaade rentimine teotöö eest ja mindi üle täielikult raharendile. - Talusid hakati päriseks ostma, mõisnik ise valis kellele müüs maa ja talu. 2. Talurahvaseadused: · Clas Toti määrus 1668. avaldas Clas Tott maapolitseikorralduse, milles rõhutati talupoegade pärisorjuslikku seisundit Liivimaal. 1645. fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus P-E, Gustav Oxenstier. · Roseni deklaratsioon Otto Fabian Roseni seletuskiri 1739. aastast. Talupoeg pärisori, mõisnik võis müüa, vahetada, pärandada nagu muud mõisa vara. Talupoja maa ja vara kuulusid mõisnikule. Maa kasutamiseks pidi tp. tegema mõisakoormisi, mille suurus
eneseharimist astus 1661. a. Leipzigi ülikooli õigusteaduskonda. Ülikooli lõpetas ta 1666. a. ja õppis veel ühe semestri Jenas matemaatilise tunnetusmeetodi kuulsa entusiasti E.Weigeli juures. Kuid kodulinna ülikoolivõimud ei omistanud Leibnizile õigusdoktori kraadi ja lükkasid tema dissertatsiooni tagasi. Juba samal aastal tõestas ta aga hiilgavalt oma õigust doktorikraadile Altdorfis. Aga Altdorfis pakutud ülikoolikarjäärist Leibniz loobus. 1668. aastast teenis Leibniz Mainzi kuurvürsti õukonnas, täites seal oma vaimse arengu aspektist ülimalt kasulikke juristi, diplomaadi ja historograafi funktsioone. 1672. a. saadeti Leibniz Pariisi, kus ta veetis neli loominguküllast aastat. Pariisist sai Leibniz lühemaks ajaks sõita Londonisse, Amsterdami ja Haagi, kus ta tutvus Newtoni ja Boyle'ga ning kohtus korduvalt Spinozaga. Kui Leibniz oli juba tunnustatud matemaatik, heiskas ta taas purjes ning läks reisima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
