Kordamisküsimused 29.03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud. Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535. aastal valiti uueks kuningaks luuterlast Kristian III. Kristian IV tuli troonile 10-aastasena. Need aastad olid edukad kaubanduses, arenesid Taanis linn...
trööstitu. Kalvi Aluve ,,Eesti keksaegsed linnused" 25.02 kell 11.45 Helme linnusevaremets kõrgendiku põhjanõlvas on aluspõhja liivakivis maa-alused koopad, mida nimetatkase Helme põrguks. Koobastel on 2 sissekäiku. Üht suurt lahtist koobast nim. Rahvasuus ,, Vanakurja vatsaks", teist,osaliselt sisselangenud koobast aga ,, Moosese kirikuks". Koobastes elutseb rohkelt nahkhiiri. Linnuse kohal all orus asub väga selge veega ilus allikas. Nähtavasti oli siin muistne hiis,sest ühes 1668. aastast säilinud ürikus märgitakse ,et rahvas käis siin risteneljapäeval ja esimesel suvistepühal ohverdamas. Veel paar põlvkonda tagasi oli allikas vesi rohuks 7me tõve vastu, nagu räägib rahvasuu. Noored neiud aga, et säilitada oma ilu, olevat ohverdanud allikale helmeid. Linnusevaremeid ümbritsev Helme park, mis paikneb vahelduva reljeefiga alal, koosneb peamiselt kodumaistest puuliikidest ning jätab loodusliku pargi mulje. Paistavad silma ilusad sirged kased,
ROOTSI AEG Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatus...
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
Kuressaare Gümnaasium REMBRANDT VAN RIJN Referaat Karin Kilumets 11b Juhendaja: õp. Anne Mets Kuressaare 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadi tegin ühest maailma kuulsaimast kunstnikust Rembrandtist. Kunstniku valimine ei võtnud mul kaua aega. Olin varem Rembrandtistst väga palju kuulnud, kuid eluloolistest faktidest ja loomingust teadsin vähe. See aga huvitas mind väga ning nüüd avaldus mul hea võimalus tema kohta mõndagi teada saada. Arvan, et ka teiste kunstnike elulood on väga huvipakkuvad, kuid kunstimaailmaga seostub mul tugevalt just Rembrandti nimi. Rembrandti olen alati hinnanud kui kunstnikku, kes oma töödega suutis jätta maailmakunsti tugeva jälje. Nüüd tutvusin põhjalikult tema elulooga, mis ei olnud kaugeltki roosiline, nagu võiks arvata. Raskuse...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Tallinna Balletikool Referaat: Klassitsistlik tragöödia Prantsusmaal Varvara Litvinova I kursus Tallinn 2007 Tragöödia on draama suurvorm, zanr, mis vastandub komöödiale ja lahendab spetsiifilist dramaatilist võitlust tegelase paratamatu surmaga ning milles on eilist dramaatilist konflikti. Tragöödia aluseks on tavaliselt sügav ideede konflikt, maailmavaadete kokkupõrge. Tragöödia, kui zanri tekkimine Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varasemad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või siis soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varasemates näitemängudes oli j...
PEREKOND PÜSIKUD 1. Akakapsas Madalakasvulised , nõtked, sageli roomavate vartega rohttaimed või poolpõõsad. Lõhiraolised õied asuvad varte tippudes. Alumised lehed paiknevad rosetjalt ja vartel vastakuti. Akakapsad on pärlid pinnakattetaimede hulgas. Nad kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias ja Iraanis. Nad on vähenõudlikud, kiirekasvulised, pikaealised ja vastupidavad pinnakatjad. Õitsevad mais-juunis, õied on lillakassinised, valged ja roosad. Sobivateks kaaslasteks on hostad, priimulad, sõnajalad, varjukõrrelised ja teised poolvarjulisi kasvupaiku armastavad taimed. Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid...
Linnad Joonis 8. Jaapani suuremad linnad Koht Linn (omavalitsus) Rahvaarv Pindala (km²) Rahvastiku tihedus (in/km²) 1. Tky 8 391 000 616,65 13 500 2. Yokohama 3 607 000 437,38 8246 3. saka 2 636 200 222,11 11 869 4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818 5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668 6. Kbe 1 529 900 552,72 2768 7. Kyto 1 472 800 827,90 1779 8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165 9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281 12. Sendai 1 027 900 788,09 1304 13
Cornelia. Rembrandt elas üle oma võimete ja ostis kunstiteoseid (vahel isegi enda varasemaid töid). Pillav elu viis ta pankrotti ja ta kunstikollektsiooni sundmüüki. Müüki läinud esemete nimekiri on säilinud ja annab Rembrandti kollektsioonist üsna hea ülevaate. Kuna paljud kunstiteosed müüdi aga naeruväärselt madala hinnaga, pidi Rembrandt müüki panema ka oma maja ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. Aastal 1663 suri Hendrickje, kellega Rembrandt elas vabaabielu, ja 1668 suri Rembrandti poeg Titus. Rembrandt suri 63-aastasena 4. oktoobril 1669. Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani mõjusid, kuigi enne Lastmaniga kohtumist õppis Rembrandt kolm aastat Jacob van Swanenburghi käe all. Rembrandti selle 2 perioodi töid iseloomustavad tugevad selged kontuurid, heroilised karakterid ja suur dramaatika. Aastal 1626 valmis Rembrandti esimene ofort.
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli ...
10% - mõisa töölised Talurahvas oli eesti päritolu, mõisnikud aga valdavalt sakslased. (Kui oli ka rootslasi, siis nad üsna kiiresti saksastusid.) Rootsi talupojad: vabad. Eesti talupojad: sunnismaised, allutatud mõisniku kohtu- ja politseivõimule, mõisnikest sõltuvuses (pärisorjad). Eesti talupoegade positsioon on kirja pandud: 1. Eestimaa kubermangus 1645a. välja antud G. Oxenstierna uuendatud maakorraldusse. 2. Liivimaa kubermangus 1668 (anti välja)/71a. (hakkas kehtima) välja antud Claas Totti maapolitseikorraldusse. Need seadused ainult fikseerisid olemasoleva korra, mis tegelikult kehtisid juba varem. Reduktsioon - maade tagasi võtmine riigile. Rootsi oli välja (ära) andnud oma riigimaid, mistõttu hakkas riigile üha vähem raha laekuma. 1680a. Rootsi Riigipäev langetas otsuse reduktsiooni läbiviimise kohta. Maapäevad pidid reduktsiooni heaks kiitma, aga seda nad ei teinud
1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluul...
Preisi/Saksamaa, Venemaa). 2. Prantsuse-Hispaania sõjad Kolmekümneaastase sõja järel oli Prantsusmaa selgelt Euroopa tugevaimaks riigiks. Riigi peamised vaenlased Habsburgid olid oluliselt nõrgenenud, Saksamaa killustatud nii religioosselt kui poliitiliselt ning Suurbritannia hõivatud siseprobleemidega. Ehkki Austria Habsburgidega oli sõlmitud rahu, jätkus konflikt dünastia Hispaania haruga, mis kontrollis lisaks Hispaaniale (ja kuni aastani 1668 ka Portugali) ka Madalmaade lõunaosa (tänapäeva Belgia), suurt osa Itaaliast ja Franche-Comte’d (tänapäeva Ida-Prantsusmaal). Kardinal Mazarini, kes oli Richelieu mantlipärija ning jätkas laias laastus viimase välispoliitikat (ehkki oli igati kahvatum tegelane), lootis pärast jõudude vabanemist Saksamaal Kolmekümneaastase sõja lõppedes laiendada riigi piire kuni Prnatsumaa nn ‘loomulike piirideni’ (Püreneed, Alpid ja Reini jõgi), hõivata Madalamaade lõunaosa
1656-1658 Vene-Rootsi sõda. Vene tahtis Eesti ala, kuid feilis ja sõlmiti 1661 Kärde rahu. Rootsi aja lõpuks oli ½ miljonit. Talupoegadele sunnimaisus. Rootsi aja alguses olid mõisnikud hästi lahked, sest oli vabu kohti sõdade tõttu, ja olid lahked tingimused, et ära ei mindaks. Mõisa alad laienesid. Teokoormis suurenes. Mõisate arv kasvav kiirelt. Rootsi aeg kujundab välja Eesti. Talupoeg jäi ikkagi omandiks, põgenike aitamise eest ranged karistused. 1668. Totti maaseadustik pärisorjuse lõplik seadustamine. Vaba inimene langes orjusesse, kui oli mõisniku maapeal ja lasi välja esimese suitsu. Liivimaa mõisnikud olid sellega rahul. Kodukariõigus mõisnik võis oma talupoegi peksta. Makse ja koorimisi ei tohtinud suvajärgi tõsta. Lõpp: 17.sajandi lõpuks oli Rootsiriigi kuldaeg. Karl XI 1672 sai uueks kuningaks. Majandus oli soki äärel, tulud olid kokkukuivanud. Aadli võim oli kasvanud nii palju, et absolutism oli ohus
mereriike Ühendatud Kuningriigi kõrval. Vene trikoloori värvide järjestus matkib Madalmaade vanimat merelippu 16. sajandist. Tsaar võis lähtuda siin aga ka asjaolust, et värvide järjestuse kaudu eristada oma lippu Hollandi lipust. Vene ajaloolane P.I.Belavenets on püüdnud värvide valikut ja järjekorda põhjendada varasema Vene merelipu olemasoluga. Nimelt olevat esimesele Vene sõjalaevale "Orjol", kui see 1668. aastal vette lasti, heisatud streletsilipu eeskujul valmistatud sinise ristiga valge- punane plagu. Esimene valge-sinine-punane trikoloor valmis 1693. aastal ja selle kinkis Peeter I peapiiskop Afanassile. Lipul oli ka kuldne tsaarikotkas. See kotkaga trikoloor ehk tsaarilipp kujunes esimeseks standardseks sõjalipuks nii merel kui maal. Trikoloori alusel kujundas Peeter I ka üheksa triibuga admiralilipu, mis samuti matkis Hollandi
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI KLAAS- JA KLAASITOOTED Referaat Õppejõud: Mõdriku 2009 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Klaasitootmise ajalugu eestis.........................................................................................4 Klaasitööstuse tooraine, paiknemine ja tööliskond....................................................5 Klaasivabrikud 1628.-1918. aastatel..........................................................................6 Klaasivabrikud 1920.-1930. aastatel...................................................
ehk teovaimud. Peamiselt tegeleti taludes teraviljakasvatusega, eeskätt oder ja rukis. Saagikus polnud väga kõrge, 3-4 seemet (1 külvad, 3-4 saad asemele). Need siiski toitsid siinsed elanikud ära ja suudeti ka välja vedada, Eesti oli Rootsi riigi viljaait, sest Rootsi alad ei suutnud oma elanikkonda ära toita teraviljaga. Talupõllud olid tavaliselt paremini väetatud, sest seal peeti loomi. 1643 EM uuendatud maakorraldus, 1668 LM Clas Totti maapolitseikorraldus, need mõlemad rõhutasid, et talupoeg on sunnismaine ja et nad on allutatud mõisniku kohtu- ja politseivõimule. Rootsi ja Soome talupojad sunnismaised polnud, piirkonniti nende olukord erinev. EM ja LM säilitati see, kuna siinsed baltisakslased avaldasid survet, sest ei tahtnud tasuta tööjõust ilma jääda. Reduktsioon Aja jooksul oli Rootsi võim väga palju maid ära kinkinud/annetanud, eriti oli see toimunud 17
Odrapõldude kogupindala oli 1218 km² ja keskmine saagikus oli 248,6 kg/ha. Viimastel aastatel on odrakasvatamine järk-järgult vähenenud, 1991. aastal oli odrapõldude kogupindala 28,48 km². Suviodra kasvatamine Eestis 1980- 2010 1980 1982 1984 1986 1988 1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 Külvi pind, 2688 2718 2398 2730 2910 2637 2682 2179 1480 1668 1651 1299 1270 1415 1357 1218 km² Saagik us, 574,1 630,1 620,1 610,8 303,7 599,9 300,8 339,5 317,1 272,8 347,5 249,4 292,9 301,4 346,2 295,4 tuhat tonni Suurimad tootjad aastal 2009 Riik Toodang Osakaal Venemaa 17 880 760 t 11,9% Prantsusmaa 12 879 600 t 8,6% Saksamaa 12 288 100 t 8,2% Ukraina 11 833 100 t 7,9% Kanada 9 517 200 t 6,3%
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja kee...
Hypsipyle ei suuda näha kurvastavat Iasonit ja teeb ettepaneku, et Iason tapaks tema, Hypsipyle, jättes ainult ta rinna lastele, et nood veel viimast korda saaksid emapiima. Hypsipyle lamento vapustab ja liigutab Iasonit, ta tunneb, kuidas tärkab vana armastus Lemnose kuninganna vastu. Lieto fine: Iason kuulub jälle Hypsipylele, Medeia abiellub Aigeusega ja Alinda Bessoga. Veneetsia kk. levik Marc' Antonio Cesti oli Euroopas tuntud ooperilooja ja lõi Festa teatrale "Kuldõun", mis 1668.a. esietendus Viinis. (Esimest korda väljaspool Veneetsiat) Marc'Antonio (Pietro) Cesti (1623 Arezzo - 1669 Firenze) Kuldõun Il pomo d'oro Festa teatrale Libreto - Francesco Sbarra VIIN 1668 (?) (12.7. ja 14.7.), Theater auf der Cortina Proloog ja 5 vaatust Balletimuusika - Johann Heinrich Schmelzer (?). Dekoratsioonid: Lodovico Ottavio Burnacini. Esitati kahel päeval, kestis kokku vähemalt 8 tundi. Orkester:
Samas peetakse riigi osalust mõnes strateegiliselt tähtsas ettevõttes (LKAB, Vattenfall) jätkuvalt põhjendatuks. 3.7. Rahvusvaluuta Rootsis käibivaks rahaühikuks on Rootsi kroon (SEK), mis on võrdne 100 ööriga. Alates 1992. aastast on kroon ujuva vahetuskursiga. Viimastel aastatel on SEK vahetuskurss EEK suhtes kõikunud vahemikus 1,6-1,8 EEK/SEK. Rootsi Keskpank (Riksbank) on maailma vanim rahatähti emiteeriv pank (asutatud Stockholm Banco nime all 1668. aastal, nimi Riksbank võeti kasutusele 1866. aastal), samuti vanim keskpank (alates 1897. aastast). 3.8.Liitumine Euroopa Rahaliiduga Rootsi ei ole liitunud Euroopa Rahaliiduga (EMU). 14. septembril 2004. aastal läbiviidud referendumil hääletasid rootslased eurole ülemineku vastu (55,9%), poolt hääletas 42%. Uus referendum ei saa tõenäoliselt toimuma enne järgmisi parlamendivalimisi 2010. aastal, kuna praegune valitsus antud küsimust eelkõige rahva
Prantsusmaa. · aluseks ei võetud enam ühte konkreetset keelt. Lähteskeem: - mõtlemine on universaalne => selle seaduspärasust kirjeldab loogika - mõtlmise sisu väljendab keel => keele struktuur peab vastama loogikale. Karesianism: universaalsetele grammatikatele alusepanija. Keelte konkreetsed konstruktsioonid taandatakse universaalsele alus-struktuurile. Keeled realiseerivad universaalseid struktuure erinevalt. · Universaalsed keeled. 1668 John Wilkins ,, Essee filosoofilisest keelest"; keele mõistline analüüs. 18. saj: - huvi ,,juurte ,, vastu kui uus dimensioon; J. G. Herder (1744 1803) ,,Keele tekkimisest" 1772 (Keel on inimesele bioloogiliselt omane, selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Keel on päritav); - filosoofiliste grammatikate jätk; James Harris ,,Hermes ehk filosoofiline uurimus keelest ja universaalsest grammatikast" 1751. Esimesed tõsised kased keeli võrrelda. 5. 19. sajand
aastal 1000, siis 2007. aasta septembri lõpuks oli neid juba 32 295. Suurimad linnad Koh Linn (omavalitsus) Rahvaarv Pindala (km²) Rahvastiku tihedus (in/km²) t 1. Tky 8 391 000 616,65 13 500 2. Yokohama 3 607 000 437,38 8246 3. saka 2 636 200 222,11 11 869 4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818 5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668 6. Kbe 1 529 900 552,72 2768 7. Kyto 1 472 800 827,90 1779 8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165 9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281 12. Sendai 1 027 900 788,09 1304 13. Kitakysh 989 600 487,66 2029 14
autorid, teosed olid/on kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses? USAs: a)moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid, Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustusest jne) b)ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus,Sallustius jt) Luuletajaid (Homeros,Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaafiguurd Cicero ja Cato. Rooma konstutsioon 3.saj eKr (Polybiose ajalooteose 6.raamatu alusel) Venemaal: Aisopose valmid, Homerose-paroodia „Konnade ja hiirte sõda“ 1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro ikoonid) Vürst Kurbski (1528-1583);Cicero Stoikute paradoksid IV ja VI raamatu tõlge vene keelde. 30.Tuua näiteid eluvaldkondadest, milles antiik avaldus 17.-19.sajandi Venemaal ja USAs. USAst ega Venemaalt ei võrsunud umbes 200 aasta jooksul (17.sajandi keskpaik kuni 19.sajandi keskpaik) ühtki väljapaistvat klassikalist filoloogi ega kirjutatud ühtki olulist erialast teaduslikku käsitlust.
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
Time Channel 1 Seconds °C 0 12,62 1 12,6 24 2 12,57 22 3 12,53 4 12,5 20 5 12,47 18 16 6 12,43 14 7 12,4 12 8 12,36 10 9 12,33 t,C 8 10 12,29 11 12,26 6 12 12,24 4 13 12,2 14 12,16 2 15 12,13 0 16 12,1 0 200 400 600 800 1000 1200 14 17 12,07 -2 18 12,03 1...
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
kesksed USA, millised Venemaa antiigitõlgenduses? Vastus: USAs : a) moraalifilosoofid (nt Cato Distihhonid, Aisopose valmid, Cicero kõned, kirjad, traktaat Kohustustest jt.) b) ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus, Sallustius jt). Luuletajaid (Homeros, Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaalfiguurid Cicero ja Cato. Rooma konstitutsioon 3. sajandist eKr (Polybiose ajalooteose 6. raamatu alusel) Venemaal : Aisopose valmid, Homerose-paroodia "Konnade ja hiirte sõda". 1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro ikoonid). Vürst Kurbski (1528-1583): Cicero Stoikute paradoksid IV ja VI raamatu tõlge vene keelde. 27. Tuua näiteid eluvaldkondadest, milles antiik avaldus 17.-19. sajandi Venemaal ja USAs. Vastus: USA: 1. Rooma oli eeskujuks oma riigi loomisel (18. sajand): - Rooma vabariigi konstitutsioon (3-1.saj eKr) - Riikliku sümboolika eeskuju - Riiklike institutsioonide nimetused (senatus>senat)
Kohustustest jt.) b) ajalooteosed (Livius Linna rajamisest alates, Florus, Sallustius jt). Luuletajaid (Homeros, Vergilius, Horatius jt) hinnati vähem. Ideaalfiguurid Cicero ja Cato. Rooma konstitutsioon 3. sajandist eKr (Polybiose ajalooteose 6. raamatu alusel) 10 Venemaal : Aisopose valmid, Homeroseparoodia "Konnade ja hiirte sõda". 1668 Kolomenskoje tsaaripalee antiikne pildiprogramm (Caesar, Aleksander Suur, Dareios pro ikoonid). Vürst Kurbski (15281583): Cicero Stoikute paradoksid IV ja VI raamatu tõlge vene keelde. 27. Tuua näiteid eluvaldkondadest, milles antiik avaldus 17.19. sajandi Venemaal ja USAs. USAst ega Venemaalt ei võrsunud umbes 200 aasta jooksul (17.sajandi keskpaik kuni 19. sajandi keskpaik) ühtki väljapaistvat klassikalist filoloogi ega kirjutatud ühtki olulist erialast
õnnestus tal põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid Rootsi vastu. Jacob Johan Hastfer oli Liivimaa kindralkuberner, murdis kohaliku aadli, tal õnnestus reduktsiooni läbiviimine. Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus 1645. aastal fikseeris pärisorjuse Põhja-Eestis. Liivimaa kindralkuberneri Clas Totti maapolitseikorraldus 1668.aastal toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit. Vakuraamat oli raamat, mis seati sisse redutseeritud mõisates, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu; koormiste täpne fikseerimine piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. Kreisifoogt riigi poolt määratud ametnik, kes täitis aadlikust sillakohtuniku asemel Liivimaal politseilisi ülesandeid. Rakmetegu teotöö liik, keskmisest talust tuli 3-6 päevaks
1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati ...
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka ...
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
Ainekursuse “Folkloristika alused” kordamisküsimused eksamiks (2015) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara – Fr. R. Kreutzwald 1861; propageeris Jakob Hurt. Arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Rahvamälestused – Jakob Hurt 1870. Käsitles rahvaluulet osana ajaloost Folkloor – W. J. Thoms 1846. Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna. Rahvaluule – J. Bergman 1878. Folkloori tõlge Folkloor = Rahvaluule – M. J. Eisen 1890. Omakeelne termin avaramas tähenduses kasutusel Pärimus – 1990. Kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, lastepärimus, pärimusmuusika, pärimustants. Vaimne kultuuripärimus – Kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta 20 saj: minevik vs tänapäev, vanad vs noored, rahvas vs pärimusrühm, territ...
· 1694 lõpetati Liivimaal rüütelkonna tegevus · Murti kiiresti tänu kuninga sekkumisele · Tulemused - Saksa aadli võimutsemise lõpp - Eestimaa rahvuskubermangu loomine 1694 - Peamiseks tagajärjeks aadli koostöö Rootsi vastu ja Põhjasõja puhkemine - Johann Reinhold Patkul Talurahvas: · Pärisorjusliku korra jätkumine · Eestimaal Gustav Oxenstier na määrus 1645 · Liivimaal Clas Totti politseikorraldus 1668 · Muutus paremusepoole algas reduktsiooniga · Selle ajani oluliselt suurenenud koormised · Maade mõõdistamine ja kaardistamine · Koormised viidi vastavusse talu majandusliku võimusega · Võimalus kaevata mõisnike peale · Siit ka väljend ,,Vana hea Rootsi aeg" · Mõisamajandus kolmeväjasüsteemiga teraviljakasvatus · Probleemiks väetamine ja kivide rohkus · 2 peamist rendivormi · Rakmetegu talupoeg läks mõisa härja või veoloomaga
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
Folkloristika kordamisküsimused 1. Nimeta ja kommenteeri vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja nende tausta. vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) folkloor < ingl. folklore = folk + lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3 folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärim...
Kultuuriajalugu Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine • kolm „sündi” • Mõiste „kultuur” sünd (Vico) • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder) • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine) • renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge • arusaam kultuurist kui tervikust- seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguste, keele jne vahel, sündis 16.saj Itaalias ja Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist ◦ kul...
tingituna: Prantsusmaal kandis kultuuri õukond, sotsiaalne eliit; "tsivilisatsioon" oli seega seotud selgelt õukonnaga. Saksamaal muutus kultuuri kandjaks aga kesklassi intelligents, kes seisis valitsevast ladvikust, õukonnast eemal ja vastandas ennast sellele, seega ka "tsivilisatsioonile"(mille poole püüdles ka saksa õukonnaaadel). Kilbile tõsteti hoopis "kultuur", kui midagi hinnalisemat kui tsivilisatsioon. GIAMBATTISTA VICO (1668 1744) Sündis Napolis 1668 vaeses peres. Loobus kooliskäimisest varakult, eelistades omal käel õppida. Ülikoolis omandab õigusteaduste doktori kraadi. Esialgu töötab rikaste koduõpetajana, 1698 valitakse 30-aastaselt Napoli ülikooli retoorikaprofessoriks 1734 nimetatakse kuninglikuks historiograafiks. Suri Napolis 1744. Peamised seisukohad: Verum ipsum factum-printsiip: tõde on võimalik teada saada ainult selle kohta, mis on meie endi tehtud.
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
juulist 2000. aasta. Teda on autasustatud IV Riigivapiga, III klassi teenetemärgiga ja Maarjamaa altari ordeniga.43 43 http://www.eelk.ee/narva/ 27 LISA 5 LISA 6. MAARJA-MAGDALEENA KIRIKUÕPETAJAD M. Salomon Matthiä, 1642-1650 Johanns Kemnitz, umbes 1651; pärast lahkumist teenisid Palamuse õpetajad Deguinus, umbes 1668 Engelbrecht Matthiä, 1677-1678 Johannes Gerstenkorn, 1680-1709 1711-1723 teenis kogudust Kodavere õpetaja 1725-1727 teenis kogudust Laiuse õpetaja Christian Schmidt, 1727-1759 Gustav Friedrich Cappel, 1760-1784 Gottfried Ludvig Postels, 1785-1797 Paul Gottlieb Georg Everth, 1797-1843 Woldemar von Mickwitz, 1843-1892 Franz Hollmann. 1892-1902 Hermann Alexander Neppert, 1902-1913 Otto Walter, 1914-1916 Paul Kuusik, 1917-1922 Eduard Tennmann, 1923-1932 Karl Kool, 1932-1944
artefaktile on omistatud kunstiteose staatus ja tundes kunstipraktika konventsioone teame, et see tähendab, et seda tuleb interpreteerida kui kunstiteost. Jä- relikult peame selleks, et kunstiteoseid õigesti kohelda, märkama neile omistatud staatust. Aga kuidas me tunneme ära, et mingi artefakt on saanud kunstiteose staatuse? See on küsimus sellest, mis eristab kunstiteost tavalisest asjast. Dickie vastus sellele oli, et kunstiteostel on kunstiteose staatus. Samas ta aga vältis küsi- 1668 Margit Sitt must, milles see seisneb. Nägime, et siin sattus institutsionaalne kunstiteooria kimbatusse. Meie analüüs näitas, et ka kunsti institutsionaalne definitsioon eeldab, et öeldakse, mis on kunst. Võib- olla oli neowittgensteiniaanlikul esteetikal õigus, et kunst on avatud mõiste, et selle mõiste kasutus muutub ja laieneb pidevalt. Ent see ei pea sugugi tähendama, et ühe kunstimaailma piires ei saaks öelda, mis on kunst.
Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsi...
BROTZE, kes jäädvustas joonistega Baltimaade tähtsamad monumendid,objektid. Kurmaa kirikuõpetaja STENDERI suur tähtsus läti kirjakeele arenemisloos, teaduslik entsüklopeedia ja läti keele sõnastik. Herderi jünger GARLIEB MERKEL! Maaomanikud vs talupojad Poola-Leedu Rzeczpospolita allakäik ja jagamine - Seim: monarh, Senat ja Esindajatekoda - Wasa dünastia lõppes lastetu kuninga JAN II KAZIMIERZI troonist loobumisega 1668.a. - 1674. JAN III populaarne Poola sõjaväejuht suurhetman JAN SOBIESKI. (Triumf: Viinima vabastamine türklaste piiramisrõngast 1683) - 1697.sai väga ägeda valimisvõitluse järel troonile Saksimaa kuurvürst FRIEDRICH AUGUST. Tõi häda kaela sekkudes Suurde põhjasõtta. - Poeg August III- Dresdeni muutmine peeneks kultuurikeskuseks (Saksimaal) - Pidev väljasmaal viibine õõnestas monarhia mainet ja tugevdas võimuvõitlust magnaatide seas.
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada või...
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
○ meeskohus; ○ adrakohtunik. ● Liivimaa kubermang: ○ Liivimaa Õuekohus; ○ maakohus; ○ sillakohtunik. ● 1620. aastal umbes 100 000 inimest; ● 1656.-1661. aasta- Rootsi-Vene sõda; ● 1695. aastal umbes 350 000 inimest ; ● 1695.-1697. aasta- Suur nälg, suri umbes 75 000 inimest. ● Pärisorjus ja sunnismaisus: ○ 1645. aastal Eestimaal Oxenstierna maakorraldus; ○ 1668. aastal Liivimaal Totti maapolitseikorraldus; ○ Nendega sisuliselt seadustati Eesti talupoegade pärisorjus. ● Umbes 1000 mõisa; rukkikasvatus, mõisamaade laiendamine; ○ rakmetegu (mõisas käidi töö hobusega), jalategu, abitegu (kiireloomulised hooajatööd), mõisavoor, loonusrent. ● Linnades keskaegne juhtimine ja tsunftisüsteem; ○ Tallinn suurim, Narva esiletõus. ● Väliskaubandus;
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil Alessandro - Itaalia peened vajadused, mille pärast tuli kultuuriline pööre, võiks mõelda rohkem ideedest, tähendustest võ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
