3. Eesti keelde tõlkis piibli Anton Thor Helle ja ilmus 1739. aastal. 4. Piibli teine osa jaguneb neljaks: evangeeliumid, ajaloolone (apostlike tegude) raamat, õpetusraamat (kirjad) ja prohvetiraamat (ilmutusraamat). 5. Lendsõnad, mis pärinevad piiblist: · Küünalt vaka all hoidma · Ennem läheb kaamel läbi nõelasilma · Ei ole midagi uut päikese all 6. Keskaeg haarab enda alla 5.15. sajandi. Sel ajal toimusid ristisõjad, kirikute rajamine. 7. Keskaja kirjandus jaguneb: · Piibel ja piibliaineline kirjandus · Eeposed · Rüütlikirjandus · Linnakirjandus · Näitekirjandus 8. Riik Eepose pealkiri Sisu Prantsusmaa Rolandi laul Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,frankide lüüasaamine põhjustas Ganeloni reetlikkust ning
Draama olemus ja vormid Dramaatika iseloomustavamaks tunnuseks on kohandatus lavaliseks ettekandeks- lavalisus. Ettekanne on miimiline,sünnib ajaliselt ja vormiliselt olevikus ning taotleb tavaliselt tõelise sündmuse illusiooni. Ülesehituse iseloomulikuks aluseks on kontrasti printsiibi ulatuslik rakendamine. Kontrast avaldub tegelastes,nende toimingutes ja ideedes. Draamateost iseloomustavad teravad, elulised konfliktid. Konflikt jõuab teose lõpul õnneliku, lepliku või traagilise lahenduseni. Draamateostele omased jooned on dünaamika ( liikuv arenemine ) ja dramatism ( inimeste sisemiste jõudude lahtiharutamine ). kangelaste mõtteid/tundeid iseloomustatakse/näidatakse dialoogi kaudu. Sellega koos esineb monoloog ( ühe tegelase pikem jutt ). Teksti kuuluvad remargid ( autori kommentaarid ). Repliik draamateoses tähendab tegelase viimaseid sõnu, millele järgneb teise tegelase esinemine. Draamateos jaguneb vaatusteks, piltideks j...
Õnn Õnn on tunne meeldiv, või et see ei ole võimalik kindlaks määrata täpne määratlus. Samal ajal tekib küsimus, mis on õnn? Mõned määratleda nende uhke maja ja sünnipäevaks raha. Õnneks on paljud meist on oluline, et inimesed lähedal sõpradele ja sugulastele. Samuti peetakse oluliseks välimust, vaid mis on ilus, see võib olla mõistlik ja usaldusväärne? Inimesed, kes on rikas, ma usun, et kõike saab osta raha - nagu sõbrad, pere, välimuse ja mõnikord isegi õnne. Aga siis nad avastavad, et see ei ole nii. Mõningatel juhtudel osutub palju rikkamaks, sest vaesed inimesed enda sisemise heaolu ja ma arvan, et see muudab õnnelik mees, ole suuri arveid. Kõigest hoolimata, õnn ei kesta igavesti. Alati on keegi, kes tahtlikult või tahtmatult, et iga rikkumist. Näiteks on üldiselt väga lähedal juhuslikku surma õnnelik kaotaja. Aga ebaõnnestumisi elus ei ole kõige meeldivamaks. Nüüd tekib küsimus, mida o...
Eduard Vilde (1865-1933) Eduard Vilde, sündinud 4. märts 1865, võib pidada eesti kriitilise realismi algatajaks ning ka silmapaistvamaks esindajaks. Ta kirjutas oma esimese teose olles ise vaevalt 17-aastane ning temast sai peagi kõige populaarsem eesti kirjanik. Koolist sai Vilde kaasa hea saksa keele ning klassikalise kirjanduse tundmise. Eesti keeles kirjutamist pidi ta aga omal käel õppima. Koolis valitsenud saksameelsus oli tekitanud temas trotsi ning süvendanud rahvameelset hoiakut. Koolipäevil sai Vildele omaks ka kiindumus teatriskäimisesse. Ta käis tihti sõbralt kaubeldud piletitega Tallinna saksa Linnateatris. Sellest oli vast inspireeritud ka tema katse näitlejaks saada, mis kahjuks ebaõnnestus. Vilde esimeseks teoseks oli ,,Kurjal teel", mille ta kirjutas 1882. aasta suvel. Juba järgmisel aastal valmis teos ,,Musta mantliga mees", mis avaldas Tallinnas ilmuva ,,Vi...
DAAM KOERAKESEGA ANTON TSEHHOV 1 .Dmitri Dimitrits Gurov , kes oli elanud Jaltas juba kaks nädalat ja kes oli selle kohaga juba ära harjunud , teda hakkas huvitavama seal liikuvad uued näod. Istus paviljonis ja nägi ühte noort daami (lühikest kasvu,blondiin,barett peas) koos valge koeraga.Nägi teda hiljem korduvalt ja keegi ei teadnud kes too on ja teda hüüti daam koerakesega. Gurov tahtis temaga tutvuda. (Gurov oli neljakümne aastane , kaheteistkümne aastane tütar, kaks gümnasistist poega,ta pandi varakult paari,naine oli pikk ,tumedate kulmudega ,soliidne,mees pidas teda kitsarinnaliseks ja ebaeleantseks, Gurov pettis oma naist koguaeg, pidas naisi ,,alam rassiks",kuigi talle meeldis naiste seltskond rohkem kui meeste.sai vabamalt suhelda. Ta oli heavälimusega ja külgetõmbava iseloomuga,meel...
ZIINAKE ANTON TSEHHOV Jahimeeste seltskond ööbis talutares värsketel heintel. Oli öö ja jahimehed rääkisid naistest , koertest , armastusest. Kui kõik jutud olid räägitud võttis kõige paksem jahimees sõna.(ütles ,,armastatud olla ei ole suur kunst, selleks daamid ongi loodud, et meiesuguseid armastada. Aga kas keegi teist härrased on olnud vihatav?") siis hakkas rääkima kuidas üks kena tütarlaps teda on vihanud kui ta veel midagi armastusest ja vihkamisest ei teadnud. Kui ta oli kaheksa aastane ta jutustab ja kuidas ta päikeseloojangu eel istus ta koduõpetajanna Ziinake lastetoas ja nad õppisid .Ziina vaatas aknast välja ja rääkisid hapnikust ,süsihappegaasist. Ziina oli närviline ja koguaeg jälgis kuidas minu vanemad(paks jahimees räägib) ja õed sõidavad minema, vanem vend kes on gümnasist jäi koju kuna tal oli hambavalu, kui vanemad lahkusid...
Eestlaste pühapäev On täiesti tavaline pühapäeva pärastlõuna. Gümnasist ärkab suure peavaluga ,sest eelmisel päeval on peetud maha jube pidu. Ta vedeleb veel mõnda aega voodis ja mõtleb, et enam ei pidutse enam kunagi. Paari tunnipärast otsustab et peavalu läheb väga jubedaks ning tõuseb voodist, et minna teisse tuppa ja otsida peavalu rohtu Samal ajal on juba turumutt ammu üleval ja teel juba koju, sest turult kuuldud jutud on vaja rääkida oma sõbrannadele edasi. Kindlasti ei saa veel ka unustada ,seda et peab ka juurde lisama mõnda valet , Koju jõudes helistab ta siis oma sõbrannadele ja räägib , kuidas üks või teine inimene jälle mingisse jamasse sattus ning ka sellest , kes nüüd rasedaks jäi ja kes on lapse isa. Sellel ajal on juba gümnasist oma jubedast peavalust peaaegu ,et üle saanud ning heliseb telefon ja kutsutakse välja eilse peo muljeid jagama. T...
Andrus Kivirähk Elukäik Sündis 17. augustil 1970 Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust 1996 Eesti Kirjanikkude Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Tal on vend Juhan, kes on sotsioloog Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga, kellega tal on 3 last. Loominguline tee ·Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt ·Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi-ja telestsenaariume. Tegutsenud ka publitsisti ja arvustajana. Raamatud: romaanid ja kogumikud ·"Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) ·"Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) ·"Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) ·"Kalevipoeg" (1997, BNS) ·"Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; ...
,,Reedetu on lihtsam olla kui reetur." William Shakespeare ,,Hamlet" Reetmine ei ole kunagi kellelegi head teinud. Tavaliselt reedetakse oma isamaad või häid sõpru ja tuttavaid. Mis paneb kellegi tahtlikult pahandust tekitama? Võib olla, et ajendiks on raha. Kas raha kaalub üles au ja usalduse? Inimene, kes suudab teise kerge südamega reeta, peab olema tundetu. Mis tunne on olla reedetu? Claudius, Hamleti onu, oli väga halb mees. Ta ihkas võimu ja hiilgust nii palju, et oli selle nimel valmis oma lihast venda tapma. See on kuritegu, pärast mida paljud inimesed rahulikult edasi elada ei suudaks. Claudius sai pärast tapatööd endise kuninga trooni, varanduse ja naise. Ajaloos on ka päriselt selliseid asju ette tulnud, et keegi tapab oma lähisugulase või abikaasa, et ise võimule pääseda. Nii tegi näiteks Venemaal Katariina II, kes kõrvaldas 1762. aastal kaardiväeohvit...
Saatust ei ole, on elu, ole rahul, kui võid Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Saatus on meile määratud jumalate poolt, seda muuta on väga raske, kui mitte öelda võimatu. Mina arvan, et kõige targem on oma elu elada ilma saatust välja uurimata. Oidipus ja tema isa Laios said oma saatuse kohta vihjeid ja avastasid, et nende elu ei saa olema eriti roosiline. Pärast seda üritasid nad teha nii, et ennustatu täide ei läheks. Välja tuli ikkagi nii, et kui Laios oleks oma elu rahulikult edasi elanud, oma lapse ise üles kasvatanud, oleks tema elu palju paremini läinud. Kui keegi näeb suurt vaeva, et teada saada oma saatust ja seda teada saades avastab, et see ei ole sugugi hea, siis ei tasu kohe selle eest ära põgeneda. Näiteks, Laios käis oraakli juures, et teada saada, miks ta lapsi ei saa. Oraakel aga rääkis talle, et ta küll saab lapse, aga see laps tapab ta ja abiellub oma emaga. Laios saigi...
Otsida, kahelda, leida? Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" Paljud inimesed otsivad elu mõtet ja tihti juhtub, et nad ei leia seda, kuna on liiga palju otsimisele aega kulutanud ehk oleks targem lihtsalt oma eluga edasi minna. Maailmas on tähtis ka armastus, aga kas selle nimel tasub hulluks minna ja oma heaoluga riskida. Kui elu ei paku väljakutseid, on igav ja inimene tahab teha midagi, mida oma jõududega ei suuda, tasub siis kohe kuradiga lepinguid teha. Faust oli kõrgelt haritud mees. Ta oli väga palju aega oma elust pühendanud hariduse omandamisele. Mees oli tublisti head oma linna jaoks teinud. Siiski ei olnud ta õnnelik. Ta tahtis kogeda midagi sellist, mida keegi teine siiani polnud tundnud. Selle saavutamiseks oli haritlane nõus isegi kuradiga lepingu tegema. Saatan nimega Mefistofeles pakkus talle sellise diili, et kui ta suudab mehe maapeals...
"Õitsev meri" August Mälk Raamat "Õitsev meri" räägib ühest perekonnast, kes elavad ühes rannaäärses külas Saaremaal. Peategelaseks on perekonna poeg Hannes. Teisteks tegelasteks on Hannese isa, Hannese ema, nende pojad Klaus ja Arno, Niida, kes on rikka Suureõue talu tütar, Taali, kes on vaese talu tütar ja Liida, kes on jõukast maatalust pärit. Taaliga saab Hannes ka lapse. Raamtu alguses tahtis Hannes maailmameredel seilata ja Niidaga abielluda. Hannesele meeldis väga kalapüük nagu kogu tema ülejäänud perele. Nende pere tänu kaladele elas. Kui kala tuli, oli elu lihtne ja tore, aga kui meri ei andnud kala, siis oldi näljas. Hannese vend Arno läks mööda maailma seilama. Vahel harva kirjutas ja saatis perekonnale raha. Ühel talvel jäi Hannese ema haigeks ja suri. Saadi aru, et perekonda on vaja naist, kes teeks süüa ja peseks pesu. Siis võttis Klaus omale naise, kel...
Armastus sõpruse vastu Oli tüütu koolipäev ja sõitsin bussiga kodu poole, ning kellegi telefon oli pikemat aega helisenud.Helinaks oli Hot Chocolate ,,Put Your Love In Me" laul. Ma vihkan seda laulu, sest see meenutab mulle vanu aegu, millele mõelda ei tahaks. Ma käisin suvel Aulisega. See kõik oli tegelikult ülitore, aga ta kolis kuskile kaugele ja me ei näinudki enam teineteist. Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju. Jõudsin maja ette ja vaatasin et kedagi pole kodus. Otsisin taskust võtme ja tegin välisukse lahti. Kõssi jooksis koheselt mulle uksele vastu. Võtsin jalanõud jalast, jope seljast ja koti jätsin väikesel...
Koos, aga lahus Kohvikus einestasid kaks tüdrukut. Laura ja Liis. Peale pikaajalist vaikust ütles mossitades Liis: ,,Nii kahju, me ei kohtu enam kaks nädalat." Selle peale ütles Laura: ,,Miks??" ehmunult ja pillas leiva tüki taldrikule. ,,No ma rääkisin sulle ammu, et ma pean minema vanematega reisile kaasa," ütles Liis väsinud häälega. Kuna neil olid peo plaanid korraldatud, ütles Laura kokutades: ,,No, aga, aga, aga me ju pidime ..." Liis katkestas teda poole jutu pealt ja ütles ,,Räägime sellest siis, kui oleme söögi ära söönud." Nad jätkasid söögi söömisega ja kui söök oli lõpetatud, läks Liis kassa juurde ning maksis söögi eest. Nad istusid veel kohvikus, et jutt ära lõpetada. ,,Mida ma teen siin ilma sinuta, mul hakkab igav?" küsis Laura kurvalt. ,,No kui me Hispaanias ära käime, siis näeme ju ikka korra?" küsis Liis Laura küsimuse peale. Laura tõstis pilgu Liisile sügavalt otsa ja küsis: ,...
Missuguses Eestis tahaksin elada? Peale taasiseseisvumist on Eesti saavutanud märkimisväärse arengutaseme pea kõigis elu valdkondades. Kunagi pole inimesed nii hästi elanud kui praegu. Majandus õitseb, palgad, toetused, pensionid tõusevad. Võib endale lubada rohkem ja kallimaid asju. Pühendatakse rohkem aega endale ja oma tervisele. Miks muidu Spa-de, veeparkide ja muude lõbustusasutuste kasum aina kasvab. Sellepärast, et välimaalase kõrval on hakanud neid ka eestlane külastama. Seesuguse kiire arenguga kaasneb paratamatult ka negatiivseid kõrvalmõjusid. Osa inimesi ei suuda lihtsalt sellega sammu pidada. Probleem puudutab eelkõige keskealisi või vanemaid inimesi, kes on harjunud vana nõukogudeaegse korraga ja see võtab lihtsalt aega harjumiseks uue infoajastuga kaasneva andmetulva läbiseedimiseks. Selge on see, et oleme vaatamata hämmastavate edusammude ikka Euroopa kontekstis punase laterna osas. See tähendab, ...
· " Minul aga just publikut tarvis oligi. Armastan end teiste ees tähtsaks teha." Lk.33 · " Naised ajavad mind lolliks. Ausõna. Mitte et ma oleksin mingi seelikukütt või midagi taolist- kuigi armun üsna kergesti. Aga naised lihtsalt meeldivad mulle. " Lk. 56 · " Paljud inimesed ei oska üldse naeratada või siis naeratavad kuidagi vastikult. " Lk. 57 · " Klosetipoti kaas on ka õrnatundelisem kui too tüüp Morrow. " Lk. 57 · " Aga mine sa tea- emade puhul on raske midagi kindlat öelda. Emad on kõik kergesti põrunud. " Lk. 57 · " Kui ma kord hoogu satun ja vastavas tujus olen, võin mitu tundi üksijäri valetada. Ilma naljata. Tundide kaupa. " Lk. 60 · " Minul on üldse üks suur nõrkus. Oma hinges olen ma vist küll kõige suurem naistekütt, keda on nähtud. " Lk. 63 · " Mina olin arvatavasti ainus normaalne inimene kogu majas, ja seda ei olnud just palju." Lk. 63 · " New Yorgis saab raha eest kõike- uskuge mi...
Järvekoolkond Järvekoolkond: Leikistid Järvederikas piirkond Loode Inglismaal Romantismi kujundajad Inglismaal William Wordsworth Samuel Taylor Coleridge Robert Southey Dorothy Wordsworth, Charles Lloyd, Hartley Coleridge, John Wilson, Thomas De Quincey Samuel Taylor Coleridge (21. 10. 1772 25.07. 1834) Ottery St. Mary 1781 suri isa Oopiumisõltlane Ärevus ja depressioonihood Astus armeesse Silas Tomkyn Comberbache' i nime all Ebaõnnelik abielu Sara Frickeriga 1804 reisis Sitsiiliasse ja Maltale Rahalised raskused Signeeris tööd S.T.C. või Estese Looming Ei suutnud teoseid lõpetada Sümbolism Üleloomuliku kujutamine Eelkäija Edgar Allan Poe'le Shakespeare'i loomingu uus filosoofiline ümbermõtestamine "Vana meremehe jutustus" "Christabel" "Kubla Khan" Saksa filosoofia tutvustamine Müstika William Wordsworth (07.04. 1770 ...
Minoiline kultuur Kreeta saarel Enne kreeklasi elasid Kreekas mingi teadmata etnilise päritoluga rahvad, st et kreeklased ei ole Kreeka põlisrahvad. Need rahvad juba varasest ajast hakkasid harima põldu ja pidasid ülemereühendust idapoolsete naabritega. Umbes 2000 eKr jõudis too rahvas tsivilisatsiooni tasemele ja sellest ajast hakkas Kreeka mütoloogia nimetama Kreetal tekkinud kultuuri minoiliseks ehk Minose kultuuriks. (See tuli sellest, et siis oli Kreeka legendaarse kuninaga Minose valitsemisaeg). Minoilist kultuuri (2000-1400 eKr) tuntakse peamiselt arheoloogiliste leidude põhjal. Sellel ajal kasutasid kreeklased savitahvlitele vajutatavat silpkirja, nn lineaarkirja, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda ja sp tänapäeval ei ole mingeid andmeid Kreeta saarest ega selle kirjandusest. Mingi üldpildi minoilisest kultuurist saadi vaid losside ja linnade varemetest ja sealt leitud esemetest. Kreeta tsivilisatsiooni kujundasid ee...
Sakslaste ,,Nibelungide laul" on taas müütiline, kuna Siegfried tappis Niebelungide aarde omanikud Schilbungi, Niebelungi, ,,nende seitsesada meest, kes võitlesid samuti tema vastu, ja kaksteist hiiglast, kes olid nendega liidus, ja Albrichi sada kääbust." Samas võitleb sakslaste rahvuskangelane hoopis perekondlike põhjuste ajel, teoses leidub nii tooreid ,,paganateaja" kui ka daamikultuse mõjutusi. Nimelt peab Siegfried tooma Guntherile naiseks kuninganna Brunhildi, et ise abielluda burgundia kuninga õde Kriemhildi. Pettuse avalikuks tulemisel laseb Brunhild tappa Siefriedi, misjärel tolle naine korraldab oma soole veresauna. Siegfried võitles niivõrd omakasupüüdlikel eesmärkidel, et teda võiks kujutada laibahunniku otsas ja tahaplaanile maalida rea raevunud inimesi, näod rahahimust moondunud ja verised sõjakirved käes (iga hetk valmis kas vaenlase või enda juhi pead purustama). ,,Niebelungide aare" on kujunenud kristluse, arhailiste k...
Aleksander Puskin Jevgeni Onegin 1. Missugused stroofid märgivad Onegini konflikti algust ja selle elu ideaalidega? Teose intriig saab alguse Tatjana kohtumisest Oneginiga, järgneb armumine ja kibe pettumine. Onegin polnud kunagi armastusse uskunud. 2. Mida saame Oneginist teada? Onegin oli tark ja osav inimene. Ta oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudele, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, sest tahtis olla vaba. Oskas daamihuuled imeruttu naeratama võluda. Oskus ka prantsuse keelt. Onegin ei uskunud algul armastusse aga kui ta kohtus Tarjanaga muutus ka tema arvamus armastuse kohta. Onegin oli meeldiv noormees igati. 3. Missugusteks kujunevad Onegini suhted talupoegade ja naaber mõisnikega? Onegin andis talupoegadele lahtisemad käed. Onegin ei meeldinud inimestele taktitundetuse pärast. Naabrid arvasid, et ta on farmasoon ning ülbe. Naa...
1. Milline on teose põhiteema? Faust müüb oma hinge kuradile maha, kuna tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada armastus, peod, raha, võim, kunst. Õnneni ta elusana ei jõua, kuid tema rahulolematus saab lõpu alles taevas, Jumala poole minnes. Teos on lihtne võitlus hea ja kurja vahel. 2. Mida tähendab mõiste ,,faustilik hing"? See on hing, mis on kuradile müüdud, millegi lühiajalise vastu (õnn terveks maapealseks eluks näiteks). 3. Selgita loetud teose põhjal järgmist väidet On inimlik püüelda ettepoole ning kahjuks sel teel vigu teha. Faust tahtis kogeda ülimat õnne ja ta tegi selle saamiseks ka vigu, sattudes kuritegelikule eluteele. 4. Miks saab väita, et ,,Fausti" esimene osa on romantilise alatooniga? Faust armus ühte tüdrukusse, ning nad hakkasid kurameerima. See polnud sellel ajal sobilik kui abielus polnud. 5. Millin...
Charles Dickens ,,Oliver Twist" 1. Tegevuspaik: 18. sajandi Inglismaa 2. Tegelased: Oliver õnnetu lapsepõlvega poiss, kes vaatamata sellele on siiski heasüdamlik ning ustav ning soovib üle kõige, et teda armastataks Fagin võimukas vargakamba juht, keda huvitas vaid suur varandus Sikes vargakamba liige, väga hoolimatu ning kergesti vihastuv Nancy tüdruk, kes armastab Sikes'i, soovib Oliverile head ning kelleta Oliver võib-olla polekski pääsenud mister Brownlow mees, kes Oliverist väga hoolib ning lõpuks ka lapsendab Edward Leeford / Monks ahne Oliveri poolvend, kes ei soovi ema pärandust oma poolvenna, Oliveriga jagada, seega hävitab tõendeid Oliveri mineviku ning ema kohta 3. Sisukokkuvõte: Oliveri ema sureb sünnitusel ning isast ei teata, mistõttu ta kasvab üles kogukonna lastekodus. Kaheksa aasta pärast viib pedell mister Bumble ta vaestemajja. Vaestemajas teevad lapsed päevad läbi tööd, kuid söögist jääb alati ...
Walter Scott ,, Ivanhoe" 1. Tegevuspaik: 12. sajandi Inglismaa 2. Tegelased: Ivanhoe õilis, osav, truu rüütel; ta ei olnud mees, kes vaataks lahingut kõrvalt, vaid pigem soovis meeleldi selles osaleda Rebecca juuditüdruk, ilus nagu leedi Rowena ning suurepäraste ravimisoskustega, mille tõttu teda ka nõiaks peeti Prints John kuningas Richardi vend, kes naudib trooni, kuni vend on ära, kuid kardab venna naasmist; kuningana ta hea polnud leedi Rowena imeilus naine, Cedricu sugulane, abielludes Athelstane'iga oleks ta taastanud saksi dünastia, mida Cedric soovis, seetõttu oli ka abielule Ivanhoega vastu 3. Sisukokkuvõte: Teos algab sellega, et Brian de Bois-Guilbert ja Maurice de Bracy on teel rüütliturniirile, kuid vajavad enne seda kohta, kus peatuda. Seega küsivad abi teel kohatud seakarjuselt Gurthilt ning narrilt Wambalt, kes neid üritavad Cedricu lossini juhatada, kuid on tee suhtes veidi eksinud, seega lõplikult vi...
Kommentaar Emily Brontë ,,Vihurimäe" kohta 1. Loodusvaated on romantismile iseloomulikult kaunid. Äikesetorm külvab ärevust ja segadust, samas kui päikesepaiste toob esile õnne ja armastust. Peategelased Cathy ja Heathcliff armastavad teineteist, kuid siiski on nad vastandlikud karakterid (Cathy on positiivne, Heathcliff aga negatiivne kangelane). Arhitektuuris võib märgata müstikat. Üksik maja nõmmel, kõle ja tontlik oma olemuse poolest. Taas üks romantismi ajastule iseloomulik joon. 2. Cathy ja Heathcliffi armastus on eriskummaline seal leiduva vihkamise ja kättemaksuiha poolest. Cathy küll armastab meest, kui siiski abielluda ei soovi: ,,Heathcliffiga abiellumine oleks mulle alandav." Heathcliff on jäägitult kiindunud oma armastatusse ning seejuures väga armukade, kui Cathy kohtub pidevalt Edgar Lintoni, naabermõisa omanikuga. Kui Heathlicliff juhtub peal kuulma, kuidas Cathy räägib oma nõuso...
rohkem inimeste kergeusklikkust. Näitemänge mängiti vabaõhulavadel ja linnaväljakutel laada ajal. Etendusteks püstitati väljaku pukkidele lava, taustaks riputati kardin. Vaatajad seisid ümber lava.Tehakse täielikke palagane. Mõned paremad komöödiatrupid said loa, et etendada oma näitemängu renessansiaegsetes kuulsamates teatrites nagu Palladios Itaalias ning Petit Bourbon Prantsusmaal. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki.cgi?Teater http://www.commedia-dell-arte.com/genhis.htm http://www.koolielu.ee/files/TEATER__EESTIS.ppt http://www.saue.edu.ee/~tiia/teater/ http://www.teater.ee/index.html?action=organ&rub=2&id=8 http://www.vana.miksike.ee/lisakogud/laidi.htm Kadrina Keskkool Kirjandus Annika Annsoo Teatri ajalugu Õpimapp Juhendaja:Õp.E.Abner 2004.a. Vanemuine
kirjanikke. 150 teost säilinud, põhiliselt moraalitraktid, milles käsitletakse kõlblus- ja filosoofiaküsimusi. Kirjutas biograafiaid. "Paralleelsetes elulugudes" käsitleb ta paarikaupa kuulsate kreeklaste ja roomlaste elulugusi, milles on alati üks kreeklane ja üks roomlane ning võrdleb seal isikuid mitte ajaloofakte. Longos (2-3 saj p.m.a.) - hellenismiajastul sündinud proosazanri nn kreeka romaani kõige tuntum teos on karjase- ja armastuseromaan "Daphnis ja Chloe". ROOMA KIRJANDUS Rooma linn sündis Romuluse ellujäämisest emahundi juures, sest ta kaksikvend Remulus ei jäänud seal ellu. Kirjanduseelses perioodis (kuni 3. saj e.m.a.) oli kõige levinum näidendiliik atellaan, Atella linna järgi improvisatsiooniline olustikujant milles kasutati alati karikatuurseid tüüpe. Arhailises ajajärgus (3-2 saj e.m.a.) on üles täheldatud see et Kreeka jumalad on Roomas samad jumalad, aga ainult teiste nimedega
..............6 Teater keskajal......................................................................................................7 Teater tänapäeval..................................................................................................8 Eesti teateri ajalugu.............................................................................................9 Kokkuvõtte..........................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................11 3 Sissejuhatus Teater on olnud läbi aegade meelelahutus paigaks paljudele inimestele.Teatri algusaeg jääb kaugesse minevikku ning on seotud usutseremooniatega .Läänepärase teatri kodu on Antiik- Kreekas
VALGUSTUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1. Valgustuslik liikumine pääses mõjule 18. sajandil, kestis umbes 1660-1770. Valgustusele on iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Liikumine sai alguse Inglismaalt liikudes edasi Prantsusmaale ja Saksamaale. Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineer...
1.Tutvustan lühidalt iga novelli sündmustikku. 1.1 Popi ja Huhuu: Popi oli koer, Huhuu ahv. Esialgu oli kõik korras peremees toitis ning hoolitses nende eest, kuid kui peremees kodust lahkus ning enam tagasi ei tulnud, muutus kõik. Loomad nälgisid ning ootasid kannatamatult peremeest koju. Popi vihkas Huhuud ning ustutavasti Huhuu ka Popit. Ühel õhtul pääses Huhuu oma puurist välja ning kui tal igav hakkas, siis kiusas ta Popit väga jõhkral viisil. Iga päevaga igatses Popi oma vana head peremeest aina rohkem. Kuid peremeest ei tulnudki enam koju ning Popi pidi leppima Huhuuga. Pärast seda kui Huhuu Popile ühe lihakäntsaka oli toonud, hakkas ta Huhuud austama ning mõistis, et Huhuu tegelikult hoolib temast. Ta tegi seda küll oma kalgil ja tujukal moel, kuid õnneks oskas Popi seda hinnata. 1.2 Toome helbed: Peategelane Leena oli oma vanuse kohta veidike lapsik. Leena, kes ole...
Anni Tetsmann Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Retsensioon Andrus Kivirähu viimane romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldab peategelase Leemeti, kes on sündinud enda generatsiooni uueks ja viimaseks lüliks, elulugu. Leemet on alati viimane, kes midagi teeb või näeb, olgu selleks Põhja Konna nägemine või oskus mõista ussikeelt. Leemet on sunnitud jälgima, kuidas inimesed valivad iidsete kommete asemel uue elustiili. Inimesed valivad metaselu asemel külaelu ning põdralihale eelistavad nad putru ja leiba ning ussikeele õppimiseks on nende keeled pudru ja leivaga ära rikutud. Leemet jääb viimaseks mohikaanlaseks, kuid see ei taga talle poolehoidu ka metsas, kuna sealsed meelest nõrkuvad ja vananevad raugad suhtuvad umbusklikult ka metsa jäänud noortesse. Leemet jääbki kahe tu...
Anni Tetsmann Jaan Kross ,,Keisri hull" Retsensioon ,,Keisri hull" on ajalooline romaan, mille peategelaseks on Liivimaa aadlik Timotheus von Bock, kes abiellus talutüdruk Eevaga tõestamaks kõikide heade inimeste võrdsust looduse, jumala ja ideaalide ees. Von Bock oli Krossilik mees, kellel oli hiilgav haridus ja sõjaväeline karjäär. Tema kirjut elukäiku oma päevaraamatus analüüsides üritab Eeva vend Jakob selgusele jõuda, kas von Bock on hull. Timotheus von Bock oli esinduslik ja tark. Von Bock vabastas oma talupojad enne vabastamise määruse väljastamst ja kosis pärisorjast tüdruku. Tüdruk oli pärit Viljandimaalt ja teda hakati harima. Terve tema pere osteti priiks ning tema vennast Jakobist sai maamõõtja. Von Bocki abikaasa Eeva ristiti Katariinaks ja nad said poja, kelle ...
VÄLISEESTI KIRJANDUSE ARVESTUSEKS Nimeta 10 väliseesti kirjanikku ja igaühe juurde mõni teos (v.a Ristikivi, Helbemäe, Viirlaid) 1. Bernard Kangro "Jäälätted" 2. August Gailit "Leegitsev süda" ; "Ekke Moor"; "Kas mäletad, mu arm" 3. August Mälk "Tee kaevule"; "Jumalaga, meri" 4. Elin Toona "Puuingel"; "Kaleviküla viimne tütar"; "Sipelgas sinise kausi all" 5. V. Uibopuu "Keegi ei kuule meid" 6. Helga Nõu "Kass sööb rohtu" 7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8. Johannes Aavik "Uute sõnade sõnastik"; "Keel kaunima kõlavuse poole" 9. Artur Atson " Lehekülg ajalooraamatust";"Luuletused" 10.Albert Kivikas "Lendavad sead"; "Lumimemm" Nimeta välismaal ilmunud ajalehti ja ajakirju Ajakiri Ajaleht Tulimuld B. Kangro Teataja Mana I. Grünthal ...
(28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Elukäik *Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 1770 1771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. *Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. *Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. *Aastal 1782 tõsteti Goethe aadliseisusesse. *Aastatel 17861788 reisis Itaalias. *Aastal 1794 tutvus Goethe Friedrich Schilleriga, kes asus elama Weimarisse. Weimarist sai tähtis saksa kultuurielu keskus, sest Schiller tõmbas l...
Modernism Dekadents langusmeeleolude luule, loobusid sotsiaalsetest teemadest (rikkad/vaesed jne); teemaks isiklik elu ja selle ummik. Prantsusmaa. Baudelaire tõi kirjandusse rõveduse ja seksuaalsuse. Impressionism kujutavast kunstist välja kasvanud. Kujutab hetkemeeleolusid, tundmusvarjundeid, emotsionaalsust; teemad loodus ja armastus. Prantsusmaa. Vennad de Goncourt'id, Hamson. Sümbolism kujutatakse sümbolite kaudu, mis pole lõpuni seletatavad, nõuab kaasamõtlemist, võeti kasutusele vabavärss. Prantsusmaa. Baudelaire, Maeterlinck, Wilde. Estetism taotleb välimist ja sisemist ilu, seotud sümbolismiga. Prantsusmaa. Wilde. Uusromantism sümbolism + impressionism põhjamaades ja Saksamaal. Yeats, Leino. Futurism eitas minevikku, ülistas tööstust, linnu; stiil agressiivne, lööv, jultunud. Itaalia. Majakovski, Severjanin, Marinetti. Ekspressionism närviline, ülierutatud, võigas; sõjameeleolud ja koledused. Saksamaa. Trakl, ...
Eesti sõdur välismissioonil- patriotism või midagi muud? Pärast teise maailmasõja lõppu algas maailma uuesti üles ehitamine. Liitlasväed, kes viisid oma vägesid riikidest välja, vajasid üksusi valvamaks sõjakurjategijaid. Osa eestlastest läksid teenistusse Ameerika armeese ning nende jaoks loodi USA Mannheimi baasis õppekeskus (Estonian Guard Training Center). 27. detsembril 1946 formeeris United States Army Military Labor Service Eesti vahikompani nr 4221, mis hakkas täitma vastutusrikkaid ülesandeid, valvates Nürnbergis sõjasüüdlaste vanglas sõjakurjategijaid. Antud üksust võib pidada esimeseks välismissiooni täitnud üksuseks. Kaitseväe taasloomise alguses hakkasid meie kaitseväelased uuesti osalema välismissioonidel. Kas nüüd tehtakse seda taas patriotismist kodumaa ees või peitub selles midagi enamat? Esimesed eestlaste välisüksused teenisid Taani armee juures. Vajalikud kogemused saadi sõjast räsit...
Heine, suurimaid saksa kirjanikke Goethe ja Schilleri kõrval, on hilisromantilise luule tähtsaim esindaja. Aja jooksul kujunes ta oma loomingus tüüpilisest romantikust kriitliseks realistiks. Pärit oli Heine Düsseldorfist, kehvapoolsest juudi perekonnast. Tema maailmavaadet mõjutasid innukas lugemine ning poolehoid Suure Prantsuse revolutsiooni aadetel. Heine õppis ülikoolis õigusteadust ,kuid vaimustus enam kirjandus-ja filosoofialoengutest. Kuigi teda köitis riigitegelase või õpetlase karjäär, pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingule. Heine varajane luule on koondatud kogusse ,,Laulude raamat". Romantilisse meeleollu seguneb ka autori eneseiroonia, lüürilised pildid põimuvad filosoofiliste mõtisklustega. Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke. Oma esimese proosateoses ,, Reisipildid I-IV" käsitles Heine reisimuljeid
Eestlane-kes ta on? Kes on eestlane? On ta lihtne soome-ugri rahvas Läänemere kaldalt või täiesti omaette rahvus? Kas eestlane on muutunud tüüpiliseks eurooplaseks või on talle omapärane jonnakus jäänud püsima ka nüüd, mil teda ei kammista enam võõra võimu raudne rusikas? Mis teeb eestlasest eestlase? Kes ta on, kust ta tuli, kuhu ta läheb? Kui hakata uurima eestlast kui religioosset ja kultuurset rahvast võib julgelt öelda, et eestlane on üsnagi vana rahvas. On ta siin pinnal pesitsenud ju aastatuhandeid ning esimesed märkmed Maarjamaalasest ulatuvad varasemasse perioodi kui Columbus Ameerika avastas. Et eestlase olemusest aru saama hakata, ongi tarvis vaadata kaugesse minevikku, mil lihtne talupoeg oma adra mõõga vastu vahetas ja oma vabadust kaitsma hakkas. Siit võime järeldada, et eestlane on visa oma kodu ja peret kaitsma. Isegi kui raudrüütlid oma suurte vägedega talupoja koduõuele tikkusid, ei vandunud ta alla ning vere ja v...
Romeo ja Julia retsensioon William Shakespeare'i armastusloo ,,Romeo ja Julia" ainetel põhineva filmi puhul on tegemist Baz Luhrmanni teosega. See film erineb oma eelkäijatest seetõttu, et sündmused leiavad aset tänapäeval ning Verona linn, mis asub Itaalias, on asendunud Ameerika läänerannikul asuva Verona Beachiga. Lugu ise on klassikaline. Kaks noort armuvad teineteisesse, kuid kuna nende vanemad on ammustest aegadest saati vaenujalal, siis algatavad nad sellega südmusteahela, mis pakatab vihast ja kättemaksuhimust. Võrreldes raamatut filmiga, polegi väga suuri erinevusi. Tekst on üsna täpne raamatus olevaga ning erineb vaid see, et mõnede stseenide puhul on kas teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile. Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi ...
VALGUSTUS · Valgustus - oli suurim vaimne liikumine pärast reformatsiooni Euroopas. See tähistas demokraatlike ideede levikut. Kujunes kõike hõlmavaks maailmavaateks, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Ülimaks väärtuseks kuulutati inimene. Mis toimus Euroopas valgustusajastul - · Prantsuse valgustusliikumine 1)oli kõige võitluslikum, usuti optimistlikult, et uut ühiskonda on võimalik ehitada mõistuse toel. 2)absolutism pidas vastu peaaegu terve sajandi lõpuni. 3)Suur Prantsuse revolutsioon 1789.a. 4)Prantuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. · Inglise valgustusliikumine 1)Kodanlik pööre toimus kõige varem. 2)Kirjanduses sentimentaalse, demokraatliku suunitlusega romaan. 3)Kuulsaimad valgustajad: D. Defoe ,,Robinson Crusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid". · Rousseau valgustuslikud ideed, teosed Valgustuslikud ideed...
Teater läbi oma ajaloo Referaat Koostas: Juhendaja: Pärnu 2009 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk. 3 2. Naeruaastad ja nutuaastad lk. 4 3. Vaade seljataha lk. 5 4. Tabatud elevant lk. 6 5. Vanimaid ja tuntumaid teatreid lk. 7 6. Kokkuvõte lk.8 7. Kasutatud kirjandus lk. 9 2 Sissejuhatus Inglise lavastaja ja teatriteoreetik Peter Brook (1972:7) on väitnud, et teatri olemasoluks on vaja kedagi, kes läheb läbi tühja ruumi ja kedagi, kes teda vaataks. Eesti teatrid kaotasid 1990. aastate algul suure osa oma publikust, kuid Brooki kirjeldatud piirjuhuni asi siiski ei läinud. Suuremad teatrid olid ja on endiselt võimsad riiklikud institutsioonid, mis annavad tööd ligi 2000 inimesele üle Eesti
Kus elavad jumalad? Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg kes sündis Olümpose mäel ,aga kuna tema ema Hera häbenes tema kõveraid jalgu ja koletad nägu viskas ta poja mäeotsast alla merre .Kus tema päästjateks osutusid merejumalannad Nereuse tütar Thetis ja Okeanose tütar Eurynome . Tüdrukud võtsid ta endale kasvatada ning nad elasid Grostis . Hephaistosest kasvas tule-, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal . Juba väiksena oskas ta väga hästi metalli käsitleda .Nimelt tegi ta Thetise'le ja Eurynome'le ehteid . Tasapidi valmistas ta suuremaid asju ja tema kätetööks sai tool ,millega ta plaanis oma emale kätte maksta .Ta kinkis tooli emale ,mis ka Herale väga meeldis ,kuid ta ei saanud toolist enam tõusta .Paljud jumalad proovisid teda sealt vabastada kuid asjatult .Lõpuks vabastas Hephaistos ta sealt tingimusel ,et ta võib jääda Olümposele . Niisiis saigi Hephaistos Olümposele elama ja abiellus Aphrotitega . Zeus o...
Mõtelda oma peaga, see tähendab riskida? Maailmas elab üle kuue miljardi inimese. Kõigil on oma mõtted, kuidas käituda ja elada. Leidub inimesi, kes mõtlevad kõike oma peaga ja ei talitle levinud vanada standardite järgi. Suurem hulk siiski ei julge või ei taha jääda alati iseendaks ja lähevad vooluga kaasa ja talitlevad nii nagu kõik teised. Siin tekibki küsimus, kas mõtleda oma peaga tähendab riskimist? Oma peaga mõtlejaid ei vaadata alati hästi. Inimesed, kes alati teistest erinevad ja omavad üldjuhul teistest kõikvõimalikes valdkondades oma arvamust , võivad sattuda pahameele alla. Erimeelsused võivad tekkida poliitilistest vaadetest, väärtushinnangutest ja veel paljudest muudest suurematest ning väiksematest teemadest. Näiteks võib tuua sõja USA ja Iraagi vahel. Meedia ja üldiselt kogu läänemaailm oli kujundanud seisukoha, et Ameerika Ühendriigid on hea ja Iraak paha osapool. Selline oli ka kõikide hästi a...
Minu tüüpilised vead kirjandis ° Sõnakordusi esineb küllaltki palju. Peaksin rohkem kasutama sünoüüme. Mitmes kirjandis kordub mul sõna inimene, seda saaks asendada näiteks selliste sünonüümidega : hingeline, inimhing, inimlaps, jumalaloom, inimeseloom, inimloom, inimesepoeg, ligimene, lihtsurelik, lihtmees või argipäevainimene. Ja veel näiteks sõna raske, mille asemel võiks kasutada kontimurdev, üle jõu käiv, mittejõukohane, kurnav, väsitav või pingutav ° Suur viga on sõnade järjekord lauses. Minu moodustatud lause: ,,Nii tema ja Carmeni suhted algasidki.", õigem oleks siiski: ,,Nii algasidki Carmeni ja tema suhted." Või näiteks : ,,Ta kirjeldab väga täpselt kõike.", korrektne oleks: ,,Ta kirjeldab kõike väga täpselt." Tuleks lausestuse ja sõnade järjekorra üle rohkem mõelda.Kuid kahjuks, tunnen ma kirjandit kirjutades sageli, et ei suuda oma mõtteid lauset...
Juhan Liivi isamaaline luule Juhan Liiv on Eesti tuntumaid luuleklassikuid. Tema vormilt lihtne, kuid tugeva sisendusjõuga lüürika on järjest enam hindamist leidnud. Juhan Liiv tõi Eesti luulesse realistliku ja rahvaliku elutunnetuse. Ta oli imeline luuletalent, kelles oli lüürilist tundeküllust, tänu millele ta luuletused inimestele nii väga meeldivadki. Juhan Liiv armastas oma isamaad. Ta tegi seda nii suure tõsidusega, et kirjutas sellest palju isamaaluulet. Tema realiteeditunne ajendas teda isamaa saatust mõistma ja kujutama teisiti, kui olid teinud varasemad lüürikud. Ta tõi luulesse isamaa ja rahva reaalse olukorra tunnetuse. Tema lüürika avab lugejale väikerahva õigusetuse ja rõhutuse tsaaririigis. Luuletuses "Sinuga ja Sinuta" väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Tema patriootlikus on sellega tõestatud. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan ...
Teadus Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust. Tadziki teadlane Ibn Sina ehk Avicenna oli kuulus meedik. Marokolane Al-Idrisi koostas 12ndal saj. maailmakaardi, kus olevat ära märgitud ka Eesti. Koolid ja haridus Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli koraan. Enamuste moslemite haridus piirdus koraani koolidega. Islami kesk õppeasutused ja ülikoolid olid medresed. Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, sunna ja koraan. Kursus ülikoolis kestis 4-6 aastat, üliõpilased said stipendiumid. Medresed olid samal ajal ka raamatukogud ja ühiselamud
Romaan Romaan on jutustav pikk ilukirjanuslik teos, mida iseloomustab probleemide rohkus ja palju tegelasi. Romaan on jutustava proosa suurvorm, millele on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Romaan keskendub inimsuhetele, isiksuse sisemaailmale ja tema vahekorrale ühiskonnaga. Romaani zanr pärineb keskajast, kasvas välja eeposest. Keskajal tähendas romaan rahvuskeelset teost. Romaan jaotatakse kolme lähte alusel: 1.teema ja ainestiku järgi: rüütliromaan, röövliromaan,kelmiromaan, seiklusromaan, kunstnikuromaan, kriminaalromaan, reisiromaan, armastusromaan,talupojaromaan, ajalooline romaan, psühholoogiline romaan. 2. autorite temperamendist lähtuv: lüüriline(romantiline) ,tendents( esitab teatud mõttemaailma), humoristlik, satiiriline(terva pil...
Marie Underi luuletuste analüüs: Luuletus "Ema laul" Antud luuletuses on juttu ema soojusest ja hellusest oma järglase vastu.Laps on sündides nii abitu ja vajab veel vanemate hoolt.Meil kõigil on esimesel eluperioodil väga oluline turvatunne ja tasakaalukus,mida suudavad pakkuda ainult pereliikmed.Luuletus toob minus esile nostalgilisi meeleolusid ja mõtteid oma varasemast lapsepõlvest.Kui oleme noored,elaksime justkui läbi oma vanemate.Nemad proovivad meile õpetada tähtsamaid elutarkusi ja iseseisvust.Luuletuse edasistes lausetes räägitakse inimeste suuremaks sirgumisest ja sellest,et mida aasta edasi,seda enam peab noor ise otsuseid langetama,jõudma oma elus selgusele ning kogema valu.Ema peab jätma lapse laia maailma avastama,et viimane saaks oma elust sellised õppetunnid,mida anda edasi ka oma järglastele.Arvan,et antud luuletus on kindlasti väga sügavamõtteline ja ilus ning ka luuletuse pealkiri on vastav.Me oleme kõik elus otsijad...
Raamat räägib Austria kuninganna tütrest Marie Antoinettest, kellest saab Prantsusmaa kuninganna. Tegevustik toimub 18.sajandil Prantsusmaal. Ta sündis Viinis Hofburgi lossis Saksa-Rooma keisri Franz I ja Maria-Theresia üheteistkümnenda tütrena .Printsessi pere oli väga suur , tal oli kokku viisteist õde-venda. Marie Antoinette oli kõigest 14-aastane, kui ta abiellus Louis Augustega, kellest pidi saama tulevikus Prantsusmaa kuningas. Selle liidu taga peitus, aga noore tüdruku ema soov parandada Austria ja Prantsusmaa vahelisi suhteid ning panna Austria mõju maksma. Noort printsessi aga ei huvitanud poliitika ja tal polnud ka piisavaid teadmisi. Marie oli väga lõbujanuline ning elas pillavat elu. Suures vaimustuses oli neiu Pariisist. Varsti pärast abielu suri Louis XV rõugetesse ning troonile tuli Marie abikaasa . Marie Antoinette oli kõigest 19-aastane , kui temast sai Prantsusmaa kuninganna. Suurem rõhk oli nüüd abielul, millega oli...
August Gailiti ,,Ekke Moor" Retsensioon August Gailiti romaan novellides ,,Ekke Moor" jutustab rannaküla poisist Ekke Moor ja tema seiklustest. Raamatu alapealkiri võiks olla ,,Teekond lahtiste allikate juurde", sest just neid läheb Ekke Moor laia maailma otsima ning lahkub oma kodukülast Ingelandist. Ekke Moor on noor ja uljas poiss ning oma kodukülas peetakse teda logardiks, kes külastab öösiti erinevaid neidusid ning vedeleb rannas niisama ega abista oma ema Neenut. Neenu on karmikäeline, samas aga väga hell ja hooliv naine, kes armastab oma noorimat poega väga. Ka Ekke Moor armastab oma ema. Ekke Moor on ka huvitatud naabrimehe tütrest Eneken Üüvest, kelle isa nende suhet sugugi ei toeta. Raamatus on 24 peatükki ehk novelli, mis jutustavad Ekke Moori erinevatest seiklustest. Ekke Moor lahkub kodust rannakülast Ingelandist ning läheb ,,lahtiseid allikaid" otsim...
Erakordsed kangelased Tunded ja kirg Pessimism ja skeptilisus Segadus ehk reeglite eiramine Juhuslikkus Mitmemõtteline, mänglev Kirjanduses lemmikkujunditeks-elu kui unenägu, kui teater, kui vangla jne. Lope da Vega draama "Sevilla täht"(1623) Moto: Carpe diem!(kasuta päeva) Memento mori!(mäleta surma) Arhitektuur: Kadrioru loss Klassitsism-Prantsusmaa ja Inglismaa Mõistuspärasus, selgus ja loogika Range täpsus, reeglid ja kord Eeskujuks antiik Etikett ja moraal Kirjandus kui kasvatus vahend Teadmised ja haridus Välditi juhuslikkust, segadust ja tundeid Elu tõepärane kujutamine Lihtsus Elulised ja tõetruud kangelased Moliere komöödia "Tartuffe"(1664,1669) Moto: Cogito, ergo sum!(mõtlen, järelikult olen olemas) Artektuur: Tartu Ülikooli peahoone Põhimõtted ja reeglid võtab kokku prantsuse luuletaja Nicolas Boileau- Despereaux vars teos nimega "luulekunst"(1644): Kunst on looduse jäljendamine
,,Jevgeni Onegin" Pushkin 1.1 Romaani kahe peategelase Onegini ja Tatjana, ning kahe kõrvaltegelase Lenski ja Olga iseloo- mustus teose probleemidest lähtuvalt. Onegin tundus olevat elust tüdinud inimesena. Ta oli kuidagi kurb, mitte miski ei pakkunud talle rõõmu. Onegin ei uskunud armastusse. Ta oli kasvanud kohas kus eksisteeris lasuahnus ja luges vaid raha. Ta ei teadnudki, mis on armastus ja kui ta tundsiski seda, siis algul ta ei näidanud seda välja, sest uhkus ei lubanud. Maal kus ta kohtus Tatjanaga, kehtisid aga teised reeglid. Lõpuks peab Onegin leppi- ma sellega ,et kunagi tehtud vea tõttu jääb ta ilma Tatjanast. Tatjana oli hea haridusega, palju lugenud naisterahvas. Oskas Prantsuse keelt. Kirjutas ta ju Oneginile armastukirjagi Prantsuse keeles. Tajana armastas Onegnit sügavalt, kuid Onegin haavas oma ükskõik- susega süg...
Johann Wolfganag von Goethe (22.oug 1749-22märts 1832) Goethe oli eelkõige Filosof, Kirganik, ja loodusteadlane. Oma kirjandusliku teed alustas ta ülikooli ajal luuletustega. Kokku üle 1600 luuletuse teemadel armastus ja loodus. 1774 a. ilmus esimene proosateos- romaan "Noore Wetheri kannatused" mis sündis autori isiklike kogemuste põhjal. Noore kunstniku kujunemiste eest jutustavad romaanid "Wilhelm Meistri õpiaastad" (1796), "Wilhem Meistri rännuaastad" (1807-1829) Goethekõige kuulsamaks teoseks ja élutions tragédie "Faust" Sentimentalism Nimetatud ka pisaratevooluks ja haledusvooluks. Tegemist on romantismi eelvooluga, mis levis 18. Saj teisel poolel. Tunnused: Rõhutati inimese tundeelu, kannatuslike külgi ja kurbust. Peategelasteks lihtsad inimesed. Tegevus looduserüppes. Protest ühiskondliku julmuse vastu. Palju retoorilisi küsimusi ja hüüdlauseid, tundeline sõnavalik ja ilukõnelisus. Levinumad zanrid: Päevikud Reisikirjad Kirja...
JOHANN WOLFGANG VON GOETHE (1749 1832) Isa oli jurist, nõunik. Majanduslikult kindlustatud pere, see võimaldas saada hea hariduse, esmalt koduõpe, isa õpetas. 16-aastaselt läks Lepzigisse ülikooli ja asus seal õppima juurat. Oli laialdaste huvidega, teda huvitas kirjandus, füüsika, loodusteadused. Ülikool jäi lõpetamata, ta haigestus, oli kodus ja ravis end. Tervenedes läks Strasbourg'i ülikooli edasi. Seal lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja sai sellest mõjutatud. Herderist ja Goethest said sõbrad ja H avaldas tunduvalt tema maailmapilti. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Tegeles ülikoolipäevil luuletamisega, talle oli iseloomulik armastuse teema, nagu noortele meestele ikka
Prosper Mérimée ''Colomba. Carmen'' ''Colomba'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: Korsika saar, 19. sajandi I pool PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Colomba Colomba oli metsik maal üles kasvanud tüdruk. Teda panid tegutsema armastus venna ja isa vastu. Isa surm tõstis temas kättemaksuhimu ning viha isa mõrvarite vastu. Samuti oli temas palju naiselikku ning ka ebanaiselikku kavalust, mis tegi noore naise ohtlikuks vastaseks vaenlastele. · Orso Kuna Orso lahkus kodusaarelt noorena, olid temas arenenud mandri kombed ja kasvatus, huvi kunsti ja poeesia vastu. Sisemuses oli temas siiski tunda korsiklasele iseloomulikku talitsematust ning auküsimustest kinni pidamist. · Lydia Lydia oli ehtne inglise seltskonnadaam, kes pidas rangelt kinni viisakusest ja kommetest. Noore naise jaoks oli tähtsaimaks kogeda midagi ennekogematut ning k...
Johann Wolfgang Goethe ''Faust'' I osa TEGEVUSE KOHT JA AEG: Saksamaa, 18. sajand PEATEGELASE ISELOOMUSTUS: · Faust Faust on valgustusaja tüüptegelane. Ta on orienteerunud mõistusele ning alati kahtleval seisukohal. Ta on terve enda elu pühendanud teadustööle, omades mitmel alal ülikooliharidust. Vaatamata edukale karjäärile on Faust elus pettunud ning usub, et inimelu piirid jäävad liiga kitsaks sellele elule, mida tema tunda tahaks. Ta sai aru, et teadmised ei aita inimkonda suures plaanis edasi ning kaotab selle tõttu elu mõtte. Fausti saab pidada kartmatuks ning teosest paistab välja, et mees oli küllaltki meeleheitel, kuna oli valmis tegema kõike, et tunda kordki elus end õnnelikuna. PROBLEEMID: · Fausti meeleheide ning elu mõtte kadumine. · Gretcheni sisemised konflikt. Tüdruk asus kahe tule vahel: Jumalakartlik elustiil ja ema manitsused vs armas...
Victor Hugo ''Jumalaema kirik Pariisis'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: Pariis, 1482. aasta. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Esmeralda piltilus mustlatüdruk, keda himustasid paljud. Tal oli suur süda, kuid kahjuks oli tema traagilise lõpu põhjustajaks pime armastus ilma vastuarmastuseta ühe ohvitseri vastu. · Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon, kes oli terve elu pühendanud Jumala ja teaduse teenimisele. Armastus Esmeralda vastu tegi ta aga sõgedaks, võõrutas vagast ja jumalakartlikust elust ning pani ta käituma kõige kohutavamal viisil. · Quasimodo Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas ning kole mees, kes oli ühiskonna poolt tagakiusatud. Küürakal oli aga suur süda ning enda heaolu ja armastust alla surudes oli ta valmis kõigeks, et Esmeraldat päästa. PROBLEEMID: · Imikuna varastatud Esmeralda ema kurb saatus ja tütre soov oma ema üles leida. · ...
Oscar Wilde ''De profundis'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: kirja kirjutamise kohaks on Readingi vangla, tegevus toimub Inglismaal, aga ka mujal Euroopas; tegevus toimub 19. sajandi lõpus. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Sir Alfred Douglas noor inglise aristokraat, kes on harjunud hea eluga ja kasutab teisi ära, et lõbutseda ja elu nautida. Tegemist on väga tujuka mehega, kes näitas ühel päeval enda kõige armsamat külge, teisel oli valmis oma armastatule tõsist kahju põhjustama. · Oscar Wilde geniaalne ja ääretult andekas kirjanik, kes oli sattunud sir Douglase lummusesse, nagu üks tema raamatutegelane Dorian Grayst vaimustusse. Ta oli pühendanud enda elu kunstile, kuid oli valmis enda karjääri ohtu pannes tegema mööndusi mehele, keda ta armastas, sattudes selle tõttu vanglasse. PROBLEEMID: · Sir Alfred Douglase lõbujanu ja soov elada Oscar Wilde'i kulul. · ...
Jane Austen ''Uhkus ja eelarvamus'' TEGEVUSE KOHT JA AEG: Inglismaa, 19. sajandi algus. PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED: · Elizabeth uhke noor tütarlaps, kes on tuntud enda julgete, ent tarkade sõnavõttude poolest. Vastupidiselt ema soovile ei ole tüdruk nõus mehele minema igale heale partiile. Elizabethil on suur süda ning on ta on valmis kõike enda õe õnne nimel tegema. · Mr. Darcy hästikasvatatud noor aristokraat, kes vaatamata oma kõrgele päritolule leiab armastuse kesklassi seast. Algul tundeid maha surudes püüab jätta mees endast äärmiselt vastiku ja uhke inimese muljet, kuid saladuseloori langedes selgub, et tegemist on perekeskse ja südamliku inimesega. PROBLEEMID: · Mr. Darcy ja Elizabethi ''uhkus ja eelarvamused'' üksteise suhtes ning valed esmamuljed · Miss Bingleyde soov enda vend ja Jane lahku ajada. · Elizabethi noore õe ootamatu abielu vääri...
Kuidas liikluses ellu jääda? Iga aastaga suureneb liiklusõnnetustes kannatada saanud inimeste arv. Kahjuks kuuleme üha sagedamini ka seda, et sellisel julmal viisil on oma elutee lõpetanud noored või lausa lapsed, kellel ometi oleks terve elu veel ees. Tänaval liigeldes ei ole enam kõnniteelgi ohutu: ikka leidub mõni hull, kes ei oska sõita. Ja ka siis, kui valgusfooris põleb roheline tuli, ei saa rahulikult teed ületada, sest alati leidub mõni kihutav autojuht, kes "ei märkanud" seda. Olen ka ise olnud päris mitme liikluskokkupõrke tunnistajaks. Oli juhus, kus üks kokkupõrke teinud autodest oli lausa õppesõidu auto! Ja seda linnas, kus on ometi tihedam ja aeglasem liiklus. On ka valgusfoorid, mis peaksid liiklemise kergemaks tegema. Aga kahjuks on ka autojuhte, kes ei pööra piisavalt tähelepanu enda ja teiste liiklejate ohutusele. Ikka süüdistatakse kehvi teeolusid või halba ilma. Sel...
õidsitulda tundamaie. Riimiline rahvalaul 18. sajandil kujunes kirikulaulu ja kunstluule mõjul välja uuem rahvalaul. Seda eristab regivärsist lõppriim. Uuem rahvalaul ehk riimiline rahvalaul erineb vanast mitmeti, siin valitseb eepiline sisu ja meeste temaatika. Suureneb meeste osatähtsus, pahameel mõisnike vastu, usuvahetus, revolutsioon, sõjad jne. Naiste repertuaar kaldub armuromantikasse, tugevat mõju avaldas saksa kirjandus. Uuemas rahvalaulus koonduvad värsiread salmidesse. Koos sellega asendub regilaulule omane algriim lõppriimiga. Üldised olid riimilise rahvalaulu teemad järgmised: · Talupoeg ja mõisnik, räägib talupoja ja mõisniku suhetest omavahel. · Küla diferentseerumine, koormamine raske tööga ja halb toitlustamine annab sellele rühmale laulu ainet. · Kirikukirjanduse-vastane satiir, Aadu Hint on seda kasutanud. See jutustab palvetest, kirikuteenistusest, jutlustest.
Kreutzwaldi kodumuuseum Kreutzwald oli väga aldis inimene ning väga hea arst. Ta oli alati nõus kõiki aitama. Arstiabi said ka need haiged kellel ei olnud raha ning seega polnud ta ka ise rahakas mees. Ta tegi koduvisiite isegi külmal talvepäeval, pannes endale selga hundinahast kasuka. Seejärel istus vankrisse ja sõitis kodust kaugele. Kuna vahemaad olid suuured ja mingeid kontaktsidemeid ei olnud, siis võis ka nii juhtuda, et kohale jõudis alles selleks ajaks, kus ei olnud enam midagi teha vaid ainult kaastunnet avaldada. Haigeid ravis ta enda kodus, kus tal oli selleks eraldi kabinet. Ma käisin Kreutzwaldi kodukohas esimest korda. See oli ühe tavalise ilmakodaniku elumaja, kus oli olemas kõik eluks vajalik. Maja ehitamiseks võttis ta kolmekümmneks aastaks laenu. Mõningad pildid Kreutzwaldi kodust
Mikumärdi. Osalised: Jaak- Mikumärdi peremees. Maret- peremehe tütar Enn- peremehe poeg Jüri- Mikumärdi pops Elts- tema naine Juhan- tema poeg Mimm- suvitaja Mikumärdil Silvia- tema tütar Aadam Sheeliohw- talumajanduse nõuandja Maie- teenija Mikumärdil Ants- teenija Mikumärdil Emsi- teenija Mikumärdil Kogu tegevus toimub Mikumärdi talus. Seal suvitavad Mimm ja Silvia. Jaaku ja Maretit härib see, et Mimm ja Silvia ei löö kätt külge talutöös. Mimm noolib Jaaku endale, et saada talu endale ja Silvia ootab Ennu, kes on Aafrikas tööl. Sheelihow on talumajanduse nõuandja ja seetõttu tüütavad Mimm ja Silvia palju teda talumajanduse küsimustega. Silvial on tekkinud mõte, et ta tahab Sheelihowi endale meheks. Samal ajal kudrutavad Maie ja Ants. Maiel on kõrvale pandud tuhat eesti krooni ja Ants tahab rajada kunagi linnas virtsa poe selle raha eest. Maie piirab koguaeg Antsu kõrtsis ja kiigel käimisega. Antsule on see raske, kuna ta tahab ka k...
,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde Põhitegelasteks on Kremer(mõisnik), Mari, Tõnu ja Juhan. Mõisnik teeb nagu ikka tavalist hommikust tiiru oma maadel. Ta peatub alati ühe talu juures.. kus heinte vahel pikutab üks neiu ja võtab päikest. Ühel hommikul, kui Mõisnik tegi oma jalutuskäiku, nägi ta jälle, et too neiu jälle pikutab seal muru sees. Kaks last jooksid neiu juurde, nimetades teda Mariks. Mõisnik läks nende juurde ja küsis, mis nende nimed on ja kas nad on siitpererahvas, kuid mitte keegi ei vastanud talle. Järgmisel päeval nägi Mõsnik, et tema mõisas peseb aknaid seesama too Mari. Nad vestlesid mõnda aega ja Mari seletas, et ta ei ole Juhani abikaasa, vaid tema vanem õde oli Juhani abikaasa, kuid ta vanem õde suri 4 nädalat tagasi. Et tema aitab Tõnul rohkem lapsi kasvatada. Kuid Mõisnik on vana ja üksildane, siis armub ta ära Marisse. Ta teeb Tõnule ettepaneku, et ta nagu annaks oma naise ööseks käima tema juurde ja Tõnu saab ...
"Lissaboni öö" Erich Maria Remarque Mees kõndis kail edasi-tagasi. Lissabon säras tuledes. Mees unistas Portugalist põgenemist Ameerikasse. Ameerika on ainuke väljapääes. Oli aeg, mil peatselt hakkab II maailmasõda (1939.a). Kail kõndides märkas ta ühte meest. Mees hakkas tundmatu eest põgenema. Tundmatu järgnes talle, lõpuks ka jõudis järgi. Tundmatu tutvustas end ning pakkus mehele laevapileteid, mida mees oli kogu hingest tahtnud. Tundmatu ainuke soov oli, et et mees oleks kogu öö koos temaga. Tundmatu ei palunud piletite eest raha. Nad sõitsid taksoga ühte ööklubisse, kus nad saaksid segamatult suhelda. Tundmatu rääkis enda eelmisest aastast. 1938. a viibis ta Prantsusmaal. Ta polnud enda naist 5 aastat näinud ning ta pidi ilmtingimata teda Saksamaale vaatama minema. Mehel oli valepass. Selle ta oli saanud enda sõbralt, kes hiljuti suri. Passis muutis ainul...
Knut Hamson ,,Maa õnnistus" Esimene osa I Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast. Peagi koliti uude majja ning esialgne elamu j...
Jerome David Salinger ,, Kuristik rukkis" http://et.wikipedia.org/wiki/Kuristik_rukkis Esimene peatükk Holden visati Pencey erakoolist välja, sest ta kukkus neljas aines läbi. Võistlustele minnes unustas ta varustuse metroovagunisse. Sellega teenis ta kogu meeskonna meelepaha. Holden jälgis veidike mängu künkalt ja läks siis ajalooõpetaja mr. Spencerile külla. Teine peatükk Holden Caulfieldi hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Mr. Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Kolmas peatükk Holden läks internaadis oma tuppa ja hakkas raamatut lugema. Peagi tuli tuppa tüütu poiss Ackley. Ta näppis alati teiste asju ning vihkas Holdeni toanaabrit Stadlaterit. Kui Ackley oli juba tükk aega toa...
Johann Wolfgang von Goethe (1749 1832) Pärit frankfurtist, isa oli jurist, see võimaldas saada hea hariduse, kusjuures koduõppes. 16 läks Leipzigi ülikooli ja asus õppima õidust. Ta oli laialdaste huvidega, ta küll õppis õigust, afa samal ajal huvitas teda kirjandus, füüsika, loodusteadused ja botaanika. Ei lõpetanud ülikooli sest haigestus ja oli aasta aega kodus ja paranes, sai terveks, aga ei läinud tagasi vaid läks strassbourgi ülikooli, sela lõpetas edukat õigusteaduste kursuse. Oluline on ka see et seal tutvus ja teda mõjutas Herder. Neist said sõbrad. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeari. Tegeles ülikooli päevil eelkõige luuletamisega, nagu noorelele mehele kohane ja mis jääb talle väga iseloomulikuks on armastus
JUHTUM PRAKTIKAST ANTON TSEHHOV Professor sai Ljalikovide vabrikust telegrammi ,et ta peaks kiiresti kohale sõitma (saadeti pikk segane telegramm kus ta luges välja et peretütar on haige) ei läinud ise vaid saatis oma ordinaatori Korljovi. Koroljovile tuldi vastu , kutsar oli väga sõdurliku käitumisega( jah ja ei vastused). Koroljov ei ole maa inimene ja ta ei ole sellega harjunud ( samal ajal jutustatakse loodusest, milline see on jne.) ta nägi kaarikust neid vabrikuid ja mõtles kõike negatiivset mis seal seinte vahel võib olla ,et milline räpakus jne. kui nad olid jõudnud kohale väravast sisse olid kõik kohad riideid ja märgi pesu täis , majas oli tolmukiht. Koroljov sai kohe aru et vastuvõtjad ei olnud haritud inimesed ja kõige haritum saadeti arsti vastu võtma. See oli lastepreili ja rääkis et kahekümne aastane Liisa on haige ja kardeti et ta võib ...
PREILI N. N JUTUSTUS ANTON TSEHHOV (Novell on ,,mina" jutustus. Tegelikult räägib Natalja Vladimirova) Lugu algab kui ta hakkab rääkima mis juhtus üheksa aastat tagasi kui ,,mina" ja Pjotr Sergeits (kohtu-uurija) ratsutasid ja läksid raudteejaama kirju ära tooma. (kirjeldatakse ilma ja hääli kuidas kõue mürinat kostus ja pilved olid taevas) Tagasi teel Pjotr hakkas järsku naerma ja ütles et see on lõbus kui tean et kohe saan ma üleni märjaks , ka ,,mina" hakkasin naerma. Nad jõudsid koju (kirjeldatakse ilma, ,,pilvede ja vihma tõttu valitses hämarus" ." lääge , ärritav heinalõhn" jne.)Pjotr pani hobused latritesse kinni. Müristas ja Pjotr küsis ,,minu" käest et kuidas meeldis,(samal ajal seistes ,, minu" kõrval hingeldades raskest sõidust) seejärel ta vaatas ,,mind" ja ütles ,,mulle" ,, Natalja Vladimirovna ma annaksin kõik ära, et aga kauem niiviisi sei...
Sisukord · Tiitelleht lk 1 · Sisukord lk 2 · Tööiseloom lk 3-4 · Töötingimused lk 5-6 · Kutsenõuded ja -eeldused lk 6-7 · Haridus ja väljaõpe lk 7-8 · Tööväljavaated lk 9 lk 2 Referaat Iluteenindaja elukutse Enelin Look Tartu Kivilinna Gümnaasium 8 a. klass 24.05.2009 a. Tööiseloom Iluteenindajad on klienditeenindajad, kes tegelevad inimese välimuse kujundamise ja hooldamisega. Nad tegelevad klientidega vahetult, pakkudes spetsialiseeritud teenuseid, mis aitavad klientidel saavutada paremat enesetunnet ja välimust. Iluteeninduse valdkonnas töötavad:grimeerija, jumestuskuntsnik, juuksur, kosmeetik, küünetehnik, pediküürija. Grimeerija annab kliendile näo grimeerimise tulemusena tavapärasest hoopis...
annaabi.ee 
