Victor Hugo ''Jumalaema kirik Pariisis'' lühikokkuvõte (1)

Victor Hugo ’’ Jumalaema kirik Pariisis’’
TEGEVUSE KOHT JA AEG: Pariis, 1482. aasta.
PEATEGELASTE ISELOOMUSTUSED:

• Esmeralda – piltilus mustlatüdruk, keda himustasid paljud. Tal oli suur süda, kuid kahjuks oli tema traagilise lõpu põhjustajaks pime armastus ilma vastuarmastuseta ühe ohvitseri vastu.
  
• Claude Frollo – Jumalaema kiriku ülemdiakon, kes oli terve elu pühendanud Jumala ja teaduse teenimisele. Armastus Esmeralda vastu tegi ta aga sõgedaks, võõrutas vagast ja jumalakartlikust elust ning pani ta käituma kõige kohutavamal viisil.
  
• Quasimodo – Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas ning kole mees, kes oli ühiskonna poolt tagakiusatud. Küürakal oli aga suur süda ning enda heaolu ja armastust alla surudes oli ta valmis kõigeks, et Esmeraldat päästa.
  

PROBLEEMID:

• Imikuna varastatud Esmeralda ema kurb saatus ja tütre soov oma ema üles leida.
  
• Jumalakartliku ülemdiakoni maine himu Esmeralda vastu ning sellest tingitud pahateod.
  
• Ärapõlatud Quasimodo armastus mustlastüdruku vastu ning kurb paratamatus , et vastuarmastust loota ei ole.
  

SISUKOKKUVÕTE: Jumalaema kiriku ülemdiakoni poolt põlatud, ent samas ihaldatud mustlastüdruk Esmeralda päästab süütu kirjaniku, abielludes temaga. Tüdruku enda südamesse on pugenud aga noor ja ilus ohvitser . Nende kohtumisel tapab ülemdiakon suures armukadeduses ohvitseri ning saadab sellega Esmeralda nõias süüdistatuna