Ema ja isa lähevad paari päeva pärast kaheks nädalaks puhkusele ja lapsed pidid selleks ajaks vanaema ja vanaisa juurde maale minema. Lapsed aga ütlesid, et kas me lihtsalt koju ei või jääda, oleme ju juba 12-aastased, me saame ise ka hakkama. Ema küsis selle peale, et miks nad vanaema ja vanaisa juurde ei taha minna. Siim ütles, et nende juures on nii igav ja Laura lisas, et kui nad seal eelmine kord olid, uuris vanaema, kas ta temaga koos kududa ei taha. “Mina ja kuduma! Ei!” hüüatas Laura. Isa aga ütles kavalalt: “No kuulge, me eile rääkisime vanaema ja vanaisaga. Nad ütlesid, et neil on midagi väga huvitavat teie jaoks ja vanaisa küsis, et kas teile kummitused meeldivad.” Lapsed hüüdsid kooris: “Jaa, väga meeldivad! Me iga päev räägime tondijutte! Aga oot, miks vanaisa seda teada tahtis?” Isa vastas, et seda ta ei tea ja läks emaga ülemisele korrusele asju pakkima. Laura sosistas
Või õigemini, see pilt tuli minu juurde ja ma teadsin kohe, et ma ei taha midagi peale sinu, kuigi mu võimalused on väga suured. Kuu aega olen ma sind kutsunud ja oodanud. Ja sa oled siin. LAURA: Jätke nüüd, see on mingi rumal kokkusattumus. OSVALD: Ma ei ütleks, et see on rumal kokkusattumus. Kokkusattumus ei ole see päris kindlasti. LAURA: Mis see siis on? OSVALD: Ma tean, mis see on. Ma olen seda väga tahtnud, aga üksi ei oleks ma seda suutnud. Me tegime seda koos. Me räägime liiga palju. Neid asju ei saa rääkida, neid peab teadma. Ja mina tean, ja sina tead. LAURA: Mina ei taha midagi teada. OSVALD: Aga mida sa minu asemel mõtleksid. Kas sa saaksid mõelda, et see mis on toimunud, ei ole lõplik lahendus. Me ei oleks iialgi kohtunud, kui seda kohtumist ei oleks väga vaja olnud. LAURA: Kellele vaja? OSVALD: Meile. LAURA: Minu kohtumine oli juba ära. Rolandiga. See oli ime. Ja teil ei ole seal kohta. 10
stseen kokkusattumus. Kokkusattumus ei ole see päris kindlasti mitte. ROLAND: Palun väga. (Istub toolile ja LAURA: Mis see siis on? kallab mõlemast kingast vett välja.) Kuidas OSVALD: Ma tean, mis see on. Ma olen sul, Laura, lood on? Oled sooja saanud? seda väga tahtnud, aga üksi ei oleks ma seda Õues on kohutavalt vinge tuul tõusnud. Kui suutnud. Me tegime seda koos. Me räägime nüüd midagi sadama hakkab, siis on see liiga palju. Neid asju ei saa rääkida, neid lumi. Külmusin ühe hetkega täiesti läbi. peab teadma. Ja mina tean, ja sina tead. Kohutav ilm. Ja kottpime. Mitte midagi ei LAURA: Mina ei taha midagi teada. näe. Võib ju surnuks külmuda. (Suudleb OSVALD: Aga mida sa minu asemel Laurat.) On kõik hästi? Me ei tee teile tõesti mõtleksid
salatit ainult, sest mul ei olnud kõht tühi. Olin salati otsa söönud, tuli äkki meelde, et mul on palju õppida. ,,Kuule, ma lähen koju. Homme ajaloos suur kontrolltöö, ma loen selle läbi. Ma panen msn-i sisse, kirjuta, kui netti tuled!" ütlesin Katrile. Katri polnud selle vastu ning saatis mu ukseni. Ma olin Katri naaber, seega ei võtnud koju minek kaua aega. Kui tuppa astusin, võtsin toolikeselt oma koti ja kiirustasin üles. Nagu mul ikka oli harjumuseks õppida koos arvutiga voodi peal, võtsin arvuti ja läksin voodisse. Vaatasin, et minuga oli 4 inimest msnis rääkinud. Ma ei viitsinud neile vastata, muidu olekski jäänud nendega rääkima. Panin oma staatuseks hõivatud ning hakkasin õppima. Olin just kaks lehekülge läbi saanud, kuulsin uksekella. Jooksin vaikselt alla, piilusin uksepilust. Seal oli kahtlane mees, keda polnud enne näinud. Ma ei julgenud ust avada, kuna vanemaid kodus polnud ja ei teadnud, mis juhtuda võis. Ma ei tea
Siis sai ta kirja tulemaalaselt. 2 (August Kask) Ta räägib loomadest ja sellest, kuidas ta ei usalda mitte ühtegi linnalooma, väljaarvatud tõukoeri. Ta oleks tahtnud joodikud ära tappa, kuid ühiskond talle automaati ei andnud. Hukkas kõiki tänavatel enda mõtetes. Selle asemel, et eliiti kosmosesse saata, tahtis ta sinna saata allakäinud inimesi (joodikud jne). 3 (Maurer) Mõtles sekretäriga abielluda (sekretär - varem abielus olnud, ilma lasteta; nad olid koos mere ääres, Maurer püüdis kalu). Nad nägid rannas aeda ja läksid seda uurima. Maurer ütles, et aed oli lammaste jaoks ja et see aed läks merre sisse, sest lambad olid head ujujad. Siis suudles ta naist, et naine rohkem ei küsiks. Suudeldes mõtles Maurer, et võtab naise ära, kuid kui suudlus lõppes, jooksis naine naerdes ära. Nad leidsid mingi lossi (lk 119). Tegemist oli pimedate koduga. Kuu pärast nad abiellusid (selleks hetkeks olid 4 aastat abielus olnud). 4 (Laura)
Ahjaa, tervita neid minu poolt ka." Väljas paistis päike, ilm oli juuni alguse kohta väga soe ning seepärast otsustaski Kersti sõbrannade Marili ja Lauraga kesklinna kohvikusse sööma minna. Jäätisekokteili rüübates jälgisid kolm neiut mööduvaid inimesi. Kersti pilk jäi pidama tumedapäisel pikal saleda kehaga noormehel. Ta on ilmselgelt kusagilt kaugelt maalt, muidu ei oleks ta nii eksootilise välimusega, mõtles Kersti. Poiss oli koos vanema naisterahvaga ja nad istusid Kersti ja ta sõbrannade kõrvallauda. Menüü järele haarates lasi ta pilgul enda ümber liikuda ning märkas Kerstit. Teda jälgides tardusid mõlemad noored, ega suutnud ei naeratada, midagi kosta või mujale vaadata. Richardo ema katkestas neid ning küsis pojalt: ,,Kallis, oled sa juba otsustanud, mida tellid?" Richardo ei teinud alguses selle peale märkugi, siis aga pööras näo tema poole. ,,Jah, ma võtan lihtsalt Coca-cola
hetkega kogu maailm kokku variseda võib, kui sa ei saa seda, keda üle kõige armastad. Raamatut lugedes kujutasin endale juba asju ette. Mu peas olid kujutluspildid kohtadest ning inimestest, kellest raamat rääkis. 4 Raamat räägib Lelet Hallati elust ning sellest kuidas ta hakkama saab. Lelet oli täiesti tavaline noor tüdruk. Ta elas koos oma ema, ning vanema õe ja vennaga. Isa oli neil surnud. Lelet oli salaja armunud kooli kõige popimasse poissi, Alexisse. Päris nunnu nimi, eks. Kui Lelet ühel päeval koolist koju läks, oli ta emal talle uudis. Ta kavatses uuesti abielluda ning tema tulevane mees pidi sel õhtul koos oma pojaga neile külla minema. Juhuse tahtel osutuks aga tema salajane armastatu tema uueks vennaks. Ma vist sureks maha, kui mul selline asi juhtuks
Perenaine arvas, et esmaspäeva õhtuks ilmub ta tingimata, aga ei ilmunud. Teisipäevalgi jõudis juba lõuna kätte, ilma et peremehest oleks kippu või kõppu kuulda olnud. See oli isegi perenaise meelest liig. Juba reedel läks peremees hobusega välja ja teisipäeval ikka veel tulemata! Muidugi, kirikulistelt kuulis perenaine kõik, mis tal vaja oli kuulda: kuulis sedagi, et Pearu pühapäeval kõrtsi ees uue naabriga rindupidi koos olnud. Samuti teadis perenaine, et häda temale, kui ta julgeks minna oma meest kõrtsist koju kutsuma, sest mehel oli ju seal «rehnutipidamist». Häda on perenaisel siiski, kui peremees ükskord ise vaevaks võtab koju tulla. Häda on alati ja igaviisi. Aga perenaine oli hädaga harjunud, on ta ju mõisa ja peremeest orjanud, on kõigega leppinud, pole millelegi vastu ajanud, isegi sellele mitte, kui tema praegune mees teda hakkas endale naiseks tahtma
Kõik kommentaarid