Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 1.Emily Jane Bronte................................................................................................................ 3 2. Loomingu üldiseloomustus.................................................................................................. 5 3. Lühiülevaade teose sisust................................................................................................... 6 5. Konfliktid ja teose peaidee............................................................................................
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavar
Vihurimäe Kertu Niilus Emily Jane Brontë · Inglise kirjanik · 30. juuli 1818-19. detsember 1848 · Õed Maria, Elizabeth, Charlotte ja Anne ning vend Barnwell · Avaldas "Vihurimäe" aastal 1847 · Pseudonüümiks Ellis Bell · Avaldas koos õdedega luulekogu, mis edu ei saavutanud · Ebatavalise iseloomuga polnud eriti seltsiv, terasest tahtejõud · Alustas teise romaani kirjutamist, mis jäi lõpetamata · Lapsepõlve fantaasiamaailmad · Oli sügavalt kiindunud oma venda Teose sisu · Earnshawde pereisa · Catherine valib Heathcliffi võtab enda juurde asemel Edgar Lintoni ja abiellub temaga elama leidlapse · Heathcliff lahkub ning Heathcliffi saabudes on temast saanud · Heathcliffi ja peretütre härrasmees Catherine'i vahel tekib · Heathcliff valmistub kättemaksuks
Emily Bronte ,,Vihurimäe" 1. Loodusvaated teoses on romantismile iseloomulikud: kaunid, ülevad ning kohati ka müstilised. Äikesetorm külvab ärevust ja segadust, samas kui päikesepaiste toob esile õnne ja armastust. Pime ja kõle maja näitab kurjuse olemasolu, samas kui valge ja puhas maja näitab majas valitsevat õnne ning headust. Musta kleidiga neiu tähendab salapära. Pinget kruvitakse muusika helitugevuse muutmisega, ka vastu akent löövad oksad annavad märku, et midagi hakkab juhtuma. Peategelased Cathy ja Heathcliff armastavad teineteist, kuid samas ka vihkavad. Nende päritolust ja ellusuhtumisest tuleneb nende karakterite vastandlikkus - Cathy on positiivne, Heathcliff aga negatiivne. Arhitektuuris võib märgata müstikat. Üksik maja nõmmel, kõle, tontlik, kivist aiaga, seest pime, suure kamina ning elutoaga. 2. Cathy ja Heathcliffi armastus on eriline. Cathy küll armastab
EMILY JANE BRONTE ,,VIHURIMÄE" EMILY JANE BRONTE(18181848) Inglise kirjanik Õed Maria, Elizabeth, Charlotte ("Jane Eyre") ja Anne("Agnes Grey"); vend Branwell 1846.a luulekogu "Vihurimäe"1847.a Pseudonüüm Ellis Bell http://en.wikipedia.org/wiki/Emily_Bront %C3%AB Ei olnud seltsiv, reisis harva, terasest tahtejõud loomingu eripära "Vihurimäe" kired hõõguvad kuumalt, kurjalt ja hävitatavalt Kõige inspireeritumaid teoseid Alustas teise romaani kirjutamist jäi pooleli HEATHCLIFF Leidlaps Catherine armastus Õel, halastamatu, armukade Abiellus Isabella Lintoniga Poeg Linton Heathcliff http://www.pbs.org/remotelyconnected/20 09/01/wuthering_heights_1.html CATHERINE EARNSHAW (LINTON) Väga kauni välimusega Vend Hindley Heathcliffi suur armastus Ambitsioonikas, kõrget positsiooni ihkav Abiellub Edgar Lintoniga Tütar Cat
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep
Sissejuhatus Emily Jane Brontë (pildil. Elas 30.juuli 1818 - 19. detsember 1848) oli inglise kirjanik, õdedest Brontëdest vanuselt teine. Ta sai tuntuks eeskätt romaaniga “Vihurimäe”, mille ta avaldas 1847. aastal. Ta alustas ka teise romaani kirjutamist, kuid suri enne selle valmimist. 19. sajandi kolmekümnendatel- neljakümnendatel aastatel jõudis Briti maailmariigi ajaloos kätte kõige vägevam ja tagantjärele kõige enam põlastatud periood, nn viktooria-ajastu. Kirjanduses on see periood üks niisuguseid, millesse järeltulevad põlved on suhtunud ühtaegu suure imetluse, samas ka suure kibedusega. Ajastu vaimses atmosfääris segunes ettevaatlik, sünnis tagasihoidlikkus õela silmakirjalikkusega ja kaine, aktiivne optimism võltsi reformaatlusega sageli nii keerulisel viisil, et nende vahel on siiani raske täiesti selget vahet teha. Emily Jane ja Charlotte Brontë, Dickens, Thackeray, George El
Kõik kommentaarid