Saatus see inimese elu tumedaim osa on peidus inimese sügavas sisemuses, ning saatuslikuks teeb selle ajalik aeg. Eetiliste väärusteta inimese olemine ei püsi. Surmas nägi ta taas iga asja algelementideks saamist. Inimese ajalik elu on seotud looduse metamorfoosiga. Metamorfoosis, kus surma läbi lõhutu uuesti üles ehitatakse, jälle läbi aegade elades, alamast kõrgemani see sama elu, aga erinevalt moondudes, kujunedes vormi leides ja andes. Igavene elu, kuhu Faust armu läbi tõsteti, on seletamatult tarvilik vajadus, tugevam surmahirmust, nagu olekski hirmude hirm jumalikkus ise. Fausti lõpustseenides võib välja lugeda hoiatust: inimesed, kes on tunnetanud oma jõudu, saavutanud võimu looduse ja teiste inimeste üle, peaksid olema selle jõu kasutamisel ettevaatlikud, sest sellisel jõul on lammutav alge, mida loodus oma metamorfooside taastada ei suuda.
,,Faust" Johann Wolfgang Goethe Issanda ja Mefistofelese vaheline leping seisnes selles, et esmalt Moosese raamatu järgi lõi jumal inimese endanäolisena valitsema kõige elusa ja elutu üle. Mefistofeles on seisukohal, et inimene on mannetu, igavesi nurjuv. Ta võrdleb teda tirtsuga, kel puudub lennuvõime. Jumal annab Mefistofelesele vabad käed Fausti hinnata ja sõnastab väga olulise arenguprintsiibi: ka kurjast kasvab hea. Probleem ei ole niivõrd Fausti erakordses isikus, vaid inimese olemuses üldse
Tähtsamad küsimused ja nende vastused 1.Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2.Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee ? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses Faustil oli julgus oma elu lõpetada, kui ta mõtles ümber, sest selle juhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu. Ta tahtis juua mürki, kuid inglid peatasid ta oma lauluga. Kuuldes rõõmsat lauluhäält, mis oli
,,Faust" Kirjandusteose analüüs Teose ,,Faust" kirjutas Johann Wolfgang Goethe. Selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Täielik ,,Fausti" esimene osa ilmus 1808 a. ja teine osa 1832 a. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Teose aluseks on 16. saj. saksa rahvalegend Johannes Faustist- arstist, astroloogist, algkeemikust, teaduse- ja lõbujänulisest inimesest, kes olevat oma hinge kuradile müünud. Peategelane Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb
Johann Wolfgang von Goethe Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina.Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks
Ande Andekas-Lammutaja Johann Wolfgang von Goethe Johan Wolfgang von Goethe sündis 1749. aastal Saksamaal, Frankfurdis. Ta oli Saksa kirjanik, filosoof ja looduseuurija. Alghariduse sai ta oma õigusteadlaselt isalt, hiljem õppis Leipzigi ning Strasbourgi ülikoolides samuti õigusteadust. Oli tegev ,,Tormi ja tungi" rühmituses (eesmärgiks oli rahvaluule kogumine jms.), olles hiljem selle juht. Weimaris sõbrunes ta Schilleriga, kellega alustas ka koostööd
JOHANN WOLFGANG VON GOETHE (1749 1832) Isa oli jurist, nõunik. Majanduslikult kindlustatud pere, see võimaldas saada hea hariduse, esmalt koduõpe, isa õpetas. 16-aastaselt läks Lepzigisse ülikooli ja asus seal õppima juurat. Oli laialdaste huvidega, teda huvitas kirjandus, füüsika, loodusteadused. Ülikool jäi lõpetamata, ta haigestus, oli kodus ja ravis end. Tervenedes läks Strasbourg'i ülikooli edasi. Seal lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja sai sellest mõjutatud. Herderist ja Goethest said sõbrad ja H avaldas tunduvalt tema maailmapilti. Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Tegeles ülikoolipäevil luuletamisega, talle oli iseloomulik armastuse teema, nagu noortele meestele ikka. Goethel on olnud palju naisi, armumisi, kes teda on inspireerinud, elamused on teda õhutanud luuletama. Nooruspõlveluule ei ole nii tähendusrikas, aga märk oli juba maas. Esimene suurem t
Johann Wolfganag von Goethe (22.oug 1749-22märts 1832) Goethe oli eelkõige Filosof, Kirganik, ja loodusteadlane. Oma kirjandusliku teed alustas ta ülikooli ajal luuletustega. Kokku üle 1600 luuletuse teemadel armastus ja loodus. 1774 a. ilmus esimene proosateos- romaan "Noore Wetheri kannatused" mis sündis autori isiklike kogemuste põhjal. Noore kunstniku kujunemiste eest jutustavad romaanid "Wilhelm Meistri õpiaastad" (1796), "Wilhem Meistri rännuaastad" (1807-1829) Goethekõige kuulsamaks teoseks ja élutions tragédie "Faust" Sentimentalism Nimetatud ka pisaratevooluks ja haledusvooluks. Tegemist on romantismi eelvooluga, mis levis 18. Saj teisel poolel. Tunnused: Rõhutati inimese tundeelu, kannatuslike külgi ja kurbust. Peategelasteks lihtsad inimesed. Tegevus looduserüppes. Protest ühiskondliku julmuse vastu. Palju retoorilisi küsimusi ja hüüdlauseid, tundeline sõnavalik ja ilukõnelisus. Levinumad zanrid: Päevikud Reisikirjad Kirjavahetus jne. Sentimentalistid
Kõik kommentaarid