Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Romeo ja Julia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Romeo ja Julia
retsensioon
William Shakespeare ’i armastusloo „Romeo ja Julia” ainetel põhineva filmi puhul on tegemist Baz Luhrmanni teosega. See film erineb oma eelkäijatest seetõttu, et sündmused leiavad aset tänapäeval ning Verona linn, mis asub Itaalias, on asendunud Ameerika läänerannikul asuva Verona Beachiga.
Lugu ise on klassikaline. Kaks noort armuvad teineteisesse, kuid kuna nende vanemad on ammustest aegadest saati vaenujalal, siis algatavad nad sellega südmusteahela, mis pakatab vihast ja kättemaksuhimust. Võrreldes raamatut filmiga, polegi väga suuri erinevusi. Tekst on üsna täpne raamatus olevaga ning erineb vaid see, et mõnede stseenide puhul on kas teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile . Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi puhul tuleb Julia oma aeda jalutama ning peab ka monoloogi , kui samas jälgib teda Romeo. Julia kukub suurest ehmatusest basseini, kuuldes Romeot rääkimas endaga, seda seika raamatus aga polnud.
Filmi tempo on üsna kiire ning kaasakiskuv, seega ei teki filmi vaadates tahtmist muid mõtteid mõlgutada. Baz Luhrmanni teoses on kasutatud ka mõningaid eriefekte . Ühe teatud stseeni ajal lendasid üle ekraani valged tuvid, mis mõjusid veidike võõrastavalt. Samas oli ka osade kohtade puhul tegevuse kiire edasikerimisega, näis nagu oleks keegi vajutanud rewind-nuppu. See efekt mõjus küll veidike koomilisena, kuid siiski tegi filmi jälgimise märksa huvitavamaks. Kuna grimmiga polnud priisatud, tundus kõik väga loomulikuna. Veidike rohkem grimmi oli kasutatud Julia ema puhul, kuid seda ka enne Capulettide pidustusi, nii et see oli igati õigustatud. Tegemist oli väga kaasaegse filmiga, seega olid ka igasugused kostüümid kooskõlas tänapäevaga.
Leian, et osatäitjate valik oli väga õnnestunud. Romeot kehastas Leonardo DiCaprio ning Juliat Claire Danes. Tänu heale näitlejatööle õnnestus neil suurepäraselt mängida noort armastajapaari, keda tabab traagiline lõpp.
Kulminatsiooniks on kindlasti Romeo ja Julia traagiline lõpp, mis on kurbade arusaamatuste kuhjumise tulemus. Antud filmi puhul kruvis pinget üles Romeo teadasaamine oma sõbralt, et Julia on surnud, kuigi tegelikkuses see nii polnud. Pärast seda seika arenevad sündmused väga kiiresti, alates sellest, kuidas Romeo mürki hangib kuni selleni välja, et Romeo on altari juures, kus lamab Julia, keda ta arvab olevat surnud. Oleks Romeo endalt elu võtmisega veidike kauem oodanud, oleks võinud lahendus armastajatele isegi et õnnelik.
Kuna tegu oli kaasaegse eeskätt nooremale põlvkonnale suunatud filmiga, oli see ka vürtsitatud tänapäevaste lauludega, mis tegid filmi mingil määral dramaatilisemaks, kuid samas põnevamaks. Seda sellepärast, et raamatut lugedes ei ole taustaks teemaga sobivat muusikat.
Kuigi olen filmi mitmeid kordi näinud, leian, et iga korraga saan filmis olevatest asjadest järjest paremini aru. Kuigi antud film pole enam väga uus, on seda siiski põnev vaadata ning võrreldes paljude selle sajandi filmidega on see vähemalt sama hästi tehtud, kui mitte paremini.
Romeo ja Julia #1 Romeo ja Julia #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor carru Õppematerjali autor
retsensioon filmist "Romeo ja Julia"

Sarnased õppematerjalid

Romeo ja Julia-filmi ja raamatut arvustav retsensioon
4
doc

"Romeo ja Julia" filmi ja raamatut arvustav retsensioon

Lugu ise on klassikaline. Kaks noort armuvad teineteisesse, kuid kuna nende vanemad on ammustest aegadest saati vaenujalal, siis algatavad nad sellega südmusteahela, mis pakatab vihast ja kättemaksuhimust. Võrreldes raamatut filmiga, polegi väga suuri erinevusi. Tekst on üsna täpne raamatus olevaga ning erineb vaid see, et mõnede stseenide puhul on kas teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile. Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi puhul tuleb Julia oma aeda jalutama ning peab ka monoloogi, kui samas jälgib teda Romeo. Julia kukub suurest ehmatusest basseini, kuuldes Romeot rääkimas endaga, seda seika raamatus aga polnud. Filmi tempo on üsna kiire ning kaasakiskuv, seega ei teki filmi vaadates tahtmist muid mõtteid mõlgutada. Baz Luhrmanni teoses on kasutatud ka mõningaid eriefekte. Ühe teatud

Kirjandus
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
62
pdf

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

ja süzeetuteks. Süzeetuil tekstidel on selgesti klassifitseeriv iseloom, nad sanktsioneerivad mingi maailma ja tema ehituse. Süzeetute tekstide näiteks võib olla 16 kalender. Süzeetus tekstis on piir binaarsete vastandlike pooluste vahel suletud ja vankumatu. Süzeelistes tekstides tuuakse sisse tegelane, kellel on õigus neid piire rikkuda ja sellega tekitada konflikti. Need on Romeo ja Julia, kes astuvad üle kaht vaenutsevat perekonda lahutavast rajajoonest. Süzeetu süsteem on primaarne ja võib olla kehastatud iseseisvas tekstis. Süzeeline süsteem on aga sekundaarne ja kujutab endast alati süzeetule põhistruktuurile paigutatud kihti. Seejuures on suhe kahe kihi vahel alati konfliktne : just see moodustab süzee sisu, mille mittevõimalikkust kinnitab süzeetu struktuur. Süzee on ,,maailmapildi" suhtes ,,revolutsiooniline element". Tegelase mõiste

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Üldine Teatriajalugu II
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke ­ Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval ­ see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo

Üldine teatriajalugu
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
Eesti kirjandus II kevad
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas.  1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja

Eesti kirjanduse ajalugu
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks

Eesti kirjanduse ajalugu II




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun