Romeo ja Julia (0)

Romeo ja Julia
retsensioon
William Shakespeare ’i armastusloo „Romeo ja Julia” ainetel põhineva filmi puhul on tegemist Baz Luhrmanni teosega. See film erineb oma eelkäijatest seetõttu, et sündmused leiavad aset tänapäeval ning Verona linn, mis asub Itaalias, on asendunud Ameerika läänerannikul asuva Verona Beachiga.
Lugu ise on klassikaline. Kaks noort armuvad teineteisesse, kuid kuna nende vanemad on ammustest aegadest saati vaenujalal, siis algatavad nad sellega südmusteahela, mis pakatab vihast ja kättemaksuhimust. Võrreldes raamatut filmiga, polegi väga suuri erinevusi. Tekst on üsna täpne raamatus olevaga ning erineb vaid see, et mõnede stseenide puhul on kas teksti vähemaks jäetud või juurde pandud vastavalt filmile . Näiteks oli erinevus stseenis, milles Romeo tõttab pärast Capulettide pool toimunud pidustusi tagasi Julia majja. Tänapäevase filmi puhul tuleb Julia oma aeda jalutama ning peab ka monoloogi , kui samas jälgib teda Romeo. Julia kukub suurest ehmatusest basseini, kuuldes Romeot rääkimas endaga, seda seika raamatus aga polnud.
Filmi tempo on üsna kiire ning kaasakiskuv, seega ei teki filmi vaadates tahtmist muid mõtteid mõlgutada. Baz Luhrmanni teoses on kasutatud ka mõningaid eriefekte . Ühe teatud stseeni ajal lendasid üle ekraani valged tuvid, mis mõjusid veidike võõrastavalt. Samas oli ka osade kohtade puhul tegevuse kiire edasikerimisega, näis nagu oleks keegi vajutanud rewind-nuppu. See efekt mõjus küll veidike koomilisena, kuid siiski tegi filmi jälgimise märksa huvitavamaks. Kuna grimmiga polnud priisatud, tundus kõik väga loomulikuna. Veidike rohkem grimmi oli kasutatud Julia ema puhul, kuid seda ka enne Capulettide pidustusi, nii et see oli igati õigustatud. Tegemist oli väga kaasaegse filmiga, seega olid ka igasugused kostüümid kooskõlas tänapäevaga.
Leian, et osatäitjate valik oli väga õnnestunud. Romeot kehastas Leonardo DiCaprio ning Juliat Claire Danes. Tänu heale näitlejatööle õnnestus neil suurepäraselt mängida noort armastajapaari, keda tabab traagiline lõpp.
Kulminatsiooniks on kindlasti Romeo ja Julia traagiline lõpp, mis on kurbade arusaamatuste kuhjumise tulemus. Antud filmi puhul kruvis pinget üles Romeo teadasaamine oma sõbralt, et Julia on surnud, kuigi tegelikkuses see nii polnud. Pärast seda seika arenevad sündmused väga kiiresti, alates sellest, kuidas Romeo mürki hangib kuni selleni välja, et Romeo on altari juures, kus lamab Julia, keda ta arvab olevat surnud. Oleks Romeo endalt elu võtmisega veidike kauem oodanud, oleks võinud lahendus armastajatele isegi et õnnelik.
Kuna tegu oli kaasaegse eeskätt nooremale põlvkonnale suunatud filmiga, oli see ka vürtsitatud tänapäevaste lauludega, mis tegid filmi mingil määral dramaatilisemaks, kuid samas põnevamaks. Seda sellepärast, et raamatut lugedes ei ole taustaks teemaga sobivat muusikat.
Kuigi olen filmi mitmeid kordi näinud, leian, et iga korraga saan filmis olevatest asjadest järjest paremini aru. Kuigi antud film pole enam väga uus, on seda siiski põnev vaadata ning võrreldes paljude selle sajandi filmidega on see vähemalt sama hästi tehtud, kui mitte paremini.