Draama “Naatan Tark”(1779) - usuküsimusi käsitlev. Tegevus toimub Jeruusalemmas u.1192, peale kolmandat ristisõda. Kõikide uskude olulisimaks elemendiks on kõlbeline tunne. ”Milline usk on kõige õigem?” - vastuseks on mõistukõne kolmest sõrmusest (“Decameroni” 1. päeva 3. novell). Oluline pole usk, vaid inimese kõlbeline käitumine “Laokoon ehk maalikunsti ja poeesia piiridest”(1766)- sõna- ja kujutava kunsti suhted Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) -näidendid: “Götz von Berlichingen”(1773) “Iphigeneia Taurises”(1787) “Egmont”(1788) “Torquato Tasso”(1789) “Faust” I 1808 II 1832 -lüürika u 1600 luuletust; eeskujuks rahvaluule ja antiikluule vormid -romaanid: “Noore Wertheri kannatused” (1774) “Wilhelm Meisteri õpiaastad” (1796) “Wilhelm Meisteri rännuaastad”(1829) Friedrich von Schiller (1759-1805) -näidendid “Röövlid” (1781) “Fiesco vandenõu Genuas” (1783)
Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid, valgustuskirjandus on suures osas filosoofilise kallakuga. Valgustusideede levitamiseks sobis kõige enam romaan. Tekkis uudne kirjanduszanr filosoofiline romaan, kus peamine pole karakteri loomine ega olustiku kujutamine, vaid autori ideede esitamine. Peagi hakkas küll filosoofilise kallaku üle romaanides valitsema sentimentalism ja realistlik-olustikuline laad. Vabameelses õhkkonnas tekkisid eeldused ka elu naturalistlikuks kujutamiseks. Erakordselt avatult kujutas oma romaanides seksuaalelu ja ka piinamist seksuaalnaudingu saamiseks markii de Sade (sadism). Aristokraatia kombelõtvust paljastab prantslase Laclos' (elukutselt suurtükiväeohvitser) kiriromaan "Ohtlikud suhted" (1782), mida peetakse psühholoogilise analüüsi meistriteoseks. L. avaldas suurt mõju 19. saj kirjanikele (nt Stendhalile).
sissetulek. Pärast seda läks riigivõim mitteaadlike kätte. ¤ Hoiakute poolest jaguneb sajand kaheks. Esimesel poolel domineerib mõistus, soov võtta kõike võimalikult materialistlikult ja ratsionaalselt. Sajandi teisel poolel süvenemine, tunded, mis viib välja romantismi ilminguteni. Preromantismi algust ei saa täpselt paika panna, aga 18. sajandi 50ndad aastad võib välja tuua kuna sel perioodil tekib autoreid, kelle loomingus hakkab esinema sentimentalism e liialdatud tundlikkus. Valgustuskirjanduses on tihti kasutatud looduse temaatikat, st mitte matemaatilisi ega füüsilisi seadusi, vaid pigem loomulikkust, eksistensi, rahva vaimu. ¤ Tihti tegelesid valgustuslikud mõtlejad mineviku ümbermõtestamisega. Sel ajastul mõeldi koguaeg vanast ja loodi mingi visioon uuest. Loodud uus, ideaalmaastik kestab mingis mõttes tänapäevani. Räägime tihiti posthumanismist, samas paljud seadused millest kõneles nt Voltaire, ikkagi kehtivad
*sündmused arenevad nii et Tell saab feodaalide julmust tunda oma isa südame kaudu *nimelt peab ta sooritama imelasu, ta peab poolitama poja pea peale pandud õuna *Wilhelm Tell saab sellega hakkama, kuid samas sooritab vibukütt ka teise lasu millega ta tapab feodaali, tabab otse südant -90-nendatel on Friederich Schiller haige, põeb kopsuhaigust -kirjutab ajaloolisi näidendeid (,,Orleansi neitsi", ,,Marie Stuart") Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) -sündis 28.augustil 1749 Frankfurdis Maini(jõgi Saksamaal) ääres -Frankfurd oli tollel ajal tähtis ühenduspunkt Saksamaa erinevate piirkondade vahel, oli suhteliselt hästi arenenud linn -Goethe isa oli õigusteaduste doktor ja oli kohaliku ülikooli õppejõud -kodus valitses vaimne õhkkond, lõi soodsa keskkonna kirjaniku arengule -ema oli kunstiandega, temalt on ka pärinenud Goethe kunstianne -päris emalt ka oma keelte ande
Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks või
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole
jne. Need kombineeruvad. Saanud väga hea hariduse, jesuiitide kool. Õppinud õigusteadust, meditsiini, matemaatikat, inglise filosoofiat. Tõlkinud inglise kirjanduse saavutusi prantuse keelde, Sterni jne. Vahendaja roll. Üks periood, kus tõlked mängivad olulist rolli. Juba noore mehena kirjutas filosoofilised tööd. ,,Skeptiku jalutuskäik" (1747). Eeskujuks Voltaire, oli ka kiriku vastu. 12. okt Sissejuhatus romantismi. Romantism algab valgustuse seest. Toimus sujuv üleminek. Sentimentalism hõlmas nii luulet kui proosat. Romantism on ennekõike lüürika, eelistuszanr on luule. Muudatused luules 18.saj teisel poolel: 18. saj alguses oli luule elitaarne. Algavad hariduslikud eksperimendid, koolide loomine jne. Muutused: tekib sisse tunne, sentiment. Rohkem kurbi luuletusi, vähem lõbusaid. Asjad, mis näitavad inimeste tundeid. Mida võis märgata: luulesse tuleb sisse looduse teema. Nostalgia looduse järele. Loodust võiks tähistada teos: James Thomson sotlane. Poeem
Ehkki Addisonil ja Steelil oli juttu mitte rahvapärimusest, vaid Soti piirialade ballaadidest, 18. sajandi lõpul oli rahvaluule kogumine igal pool moes (nt Walter Scott, enne kui ta sai kuulsaks autoriks). 19. sajandi lõpul sai sellest üks kultuuriline tegevus. Addison ja Steel tõid esile Shakespeare'i ja tema teosed. Pole ühtegi romantikut, kes poleks Shakespeare'i teemal sõna võtnud. Teine tugev eelmäng on peitunud valgustuse sees, valgustuse II etapp, mida tähistatud terminiga sentimentalism. Inglismaal eriti on mitmed autorid, kes toovad esile selle, et ratsionaalse elumõistmise juures on inimestel tunded...?. Siin on olulised autorid Samuel Richardson, kes loob terve koolkonna, mille nimi on kiriromaan ("Pamela", "Clarissa" - lõi arheotüübi, "Clarissa" sugulusteoseid on leida mitmeid). Tundekultus on 18. sajandi II poolel leviv, tähtis on nende kirjeldamine ja tunnete mehhanismide uurimine. Veel üks väga kuulus
Kõik kommentaarid