Missuguses Eestis tahaksin elada (0)

Missuguses Eestis tahaksin elada?

Peale taasiseseisvumist on Eesti saavutanud märkimisväärse arengutaseme pea kõigis elu valdkondades. Kunagi pole inimesed nii hästi elanud kui praegu. Majandus õitseb, palgad, toetused, pensionid tõusevad. Võib endale lubada rohkem ja kallimaid asju. Pühendatakse rohkem aega endale ja oma tervisele. Miks muidu Spa-de, veeparkide ja muude lõbustusasutuste kasum aina kasvab. Sellepärast, et välimaalase kõrval on hakanud neid ka eestlane külastama. Seesuguse kiire arenguga kaasneb paratamatult ka negatiivseid kõrvalmõjusid. Osa inimesi ei suuda lihtsalt sellega sammu pidada. Probleem puudutab eelkõige keskealisi või vanemaid inimesi, kes on harjunud vana nõukogudeaegse korraga ja see võtab lihtsalt aega harjumiseks uue infoajastuga kaasneva andmetulva läbiseedimiseks. Selge on see, et oleme vaatamata hämmastavate edusammude ikka Euroopa kontekstis punase laterna osas. See tähendab, et asume erinevate paremusjärjestuste lõpus. See puudutab eelkõige sotsiaal- ja tervishoiusfääri. Mida tuleks ära teha, et tunneksin rõõmu siin elamisest.
Kõik algab inimestest. Ilma nendeta pole riiki, sellele ainuomast keelt ja kultuuri. Majandus käib alla, sest puuduvad töötegijad, kes looksid väärtusi. Eestis on see väga aktuaalne probleem. Ajaloost on teada, et meie rahavaarv pole kunagi väga suur olnud. Lisaks moodustavad rahvaarvust märkimisväärne osa muulased , kes on siia Nõukogude Liidu ajal sisse toodud. Rahvaarvu vähenemise üks põhjustes on madal sündivus. Rakendatud perepoliitika on küll tulemusi andnud, kuid liiga väikeses mahus . Eelkõige oleks vaja luua turvaline keskkond nii lapsele kui vanematele: rajama uusi lasteaeduja koole ning renoveerima vanu, kindlustada abielupaaridele toimetulek lapsepuhkuse ajaks. Kõige tähtsam on aga see, et julgustada paare lapsi saama. Lapse saamine ei tohiks takistada karjääri tegemist ja vastupidi. Ühiskonna suhtumine lastesse peab muutuma paremaks ning tolerantsemaks.
Eesti kõige suurem valupunkt on sotsiaalne heaolu. Kõrge majanduskasvu hiilguses jääb see sageli varju, mis on väga halb. Kui lihtsalt öelda siis meie rahva tervis on käest ära. Suurimad probleemid on narkomaania , HIV/AIDS, ebakvaliteetne ja kallis arstiabi , vangide suur osakaal ja üldine ebavõrdus nii majanduslikus kui sotsiaalses mõttes. Need kõik on väga tõsised probleemid ja panevad muretsema. Olen kuulnud , et Narva on kõige suurema HIV-i nakatunud inimeste osakaaluga linn Euroopas. See on väga tõsine probleem, mis loob veel teisigi raskusi. Näiteks tööviljakuse vähenemine, meditsiinikulutuste suurenemine ja rahvaarvu vähenemine. Sellega tuleks intensiivselt tegeleda juba noorest east peale, enne kui jõuab üldse mingisugune huvi tekkida. Lahendus võiks olla selline: tasuta kondoomid ja süstlad on laialt saadaval ja tasuta kõigile, eriti riskigruppidele. Sellega piiratakshaiguse levikut tervetele inimestele. Arstiabi võiks olla soodsamaks ja kättesaadav kõigile. Riigi arendatav elektrooniline asjaajamine nagu e-retsept ja e-tervisekaart on väga teretulnud. See vähendab paberimajandust ja võimaldab paremat arstidevahelist suhtlust.
Väga tähtis on ka spordivõimaluste arendamine. Ideaalis võiks olla igas linnas ja maakonnakeskuses üks korralik spordihall ja ujula. Nende kasutamine oleks tasuta või igaühele taskukohase hinnaga. Paljudel inimestel jääb sportimine raha tõttu tegemata. Mida rikkamaks riik saab, seda rohkem võiks ta pakkuda inimestele tasuta hüvesid.
Haridus ja haritud inimesed on riigi alustalad ja edasiviiv jõud. Nagu ütleb vanasõna: „ Haridus mööda külgi maha ei jookse“. Hariduse abil saab lahendada ka mitmeid teisi probleeme. Kuritegevus, narkomaaniaja teised negatiivsed sotsiaalsed probleemid on seotud haridusega. Kui inimene on koolist välja kukkunud või pole seda piisavalt omandanud , siis teda tööle ei võeta ja kuna sissetulekut ei ole, siis läheb ta kuritegelikule teele. Oleks tore kui suudetaks välja töötada selline õppekava ja koolisüsteem, mis motiveeriks õpilasi ja vähendaks koolist väljalangejaid. Koolimajad võiksid olla renoveeritud või täiesti uued. See soodustaks õppimist, laps on ümbritsetud kaasaegse ja loova keskkonnaga.
Tegelikult pole Eestis üldse halb elada. Olen patrioot ja ei läheks siit kuhugi . Muidugi on veel üsna palju arenguruumi aga õnneks liigub meie ühiskond õiges suunas. Olles noor, on mulle kõik teed avatud, kujundamaks endale meelepärane elu ja ümbruskond. Tänu väiksele rahvaarvule suudame olla paindlikumad ja kiiremini tegutseda. Mida rohkem sünnib lapsi, kes saavad hea hariduse ja kodus ning mida vähem esineb diskrimineerimist ja ebavõrdsust, seda parmaks muutub Eesti meile kõigile.