Walter Scott "Ivanhoe" (10)

Walter Scott „ Ivanhoe “
1. Tegevuspaik : 12. sajandi Inglismaa
2. Tegelased:
Ivanhoe – õilis, osav, truu rüütel; ta ei olnud mees, kes vaataks lahingut kõrvalt, vaid pigem soovis meeleldi selles osaleda
Rebecca – juuditüdruk, ilus nagu leedi Rowena ning suurepäraste ravimisoskustega, mille tõttu teda ka nõiaks peeti
Prints John – kuningas Richardi vend, kes naudib trooni, kuni vend on ära, kuid kardab venna naasmist; kuningana ta hea polnud
leedi Rowena – imeilus naine, Cedricu sugulane, abielludes Athelstane'iga oleks ta taastanud saksi dünastia, mida Cedric soovis, seetõttu oli ka abielule Ivanhoega vastu
3. Sisukokkuvõte:
Teos algab sellega, et Brian de Bois -Guilbert ja Maurice de Bracy on teel rüütliturniirile, kuid vajavad enne seda kohta, kus peatuda . Seega küsivad abi teel kohatud seakarjuselt Gurthilt ning narrilt Wambalt, kes neid üritavad Cedricu lossini juhatada , kuid on tee suhtes veidi eksinud , seega lõplikult viis neid sinna üksik käija (tegelikult Ivanhoe, kes tundis teed hästi, Cedric oli ta isa, kes ta päranduseta kunagi ära oli saatnud).
Saabub söömaaaeg, kus kohal on ka Cedric ning imeilus leedi Rowena (Cedricu sugulane, kuid talle tütre eest), kes Maurice de Bracy'le silma hakkab. Lossist otsib peavarju ka juut, Yorki Isaac ( juudid olid tagakiusatud) ning seal ei suhtuta temasse hästi. Brian de Bois-Guilbert annab korralduse Yorki Isaaci Rotherwoodist lahkudes jälitada ning seejärel ta paljaks varastada, kui ta on lossist piisavalt kaugel. Sellest kuuleb palverändur, kes aitab juudil enne hommikut põgeneda. Gurth ei taha neid aga välja lasta, kuid palverändur sosistab talle midagi kõrva, mille peale Gurth väravad avab ning laseb meestel lahkuda. Yorki Isaac pakub Ivanhoele tasuks rüütlirüüd ning hobust, et samuti turniirist osa võtta.
Algab turniir, mida juhib prints John ning kohal on teose jaoks olulisi tegelasi: Cedric, leedi Rowena, Athelstane ning Yorki Isaac oma ilusa tütre Rebeccaga. Esimesel päeval osutub osavaks keegi Päranduseta Rüütel, kes saab jagu ka väga tugevatest osalejatest ning võidab turniiri. Kui aga prints John soovib, et rüütel enda nägu näitaks, soovib Päranduseta Rüütel kiivri pähe jätta ning tundmatuks jääda. Ta saab valida ilu- ja armukuninganna, kes annab kätte auhinna järgmisel päeval, ning ta valib selleks leedi Rowena. Teisel päeval toimub turniir kahe poole vahel, millest üht poolt juhib Päranduseta Rüütel, teise poole hulgas on Bois-Guilbert ning Front -de-Boeuf. Päranduseta Rüütli pool aga saab tugevat vastupanu, kuni appi tuleb siiani pealt vaatanud Must Rüütel. Seejärel ta lahkub . Kuna Musta Rüütlit pole, läheb päeva auhind Päranduseta Rüütlile, kes auhinna saamiseks on sunnitud eemaldama kiivri ning saadakse teada, et tegemist oli Wilfred of Ivanhoega. Turniirist haavatuna satub Ivanhoe Rebecca hoole alla, kus too teda ravima hakkab. Turniiri kolmandal päeval saab ka kuulsaks osav vibumees Locksley / Robin Hood.
Maurice de Bracy, kes leedi Rowenat esimest korda õhtusöögil kohtas ning armus , kavatseb ta röövida. Kui Cedric, Rowena, Athelstane, ka Isaac, Rebecca ning Ivanhoe, kelle sealolekust Cedricul aimu polnud, läbi metsa rändavad, tulevad de Bracy mehed ning röövivad teelised. Tema haaranguga liitub ka Bois-Guilbert, kes on huvitatud Rebeccast.
Gurthi eestvedamisel kogunevad kokku Wamba, Must Rüütel mungaga ning Locksley armeega, et vabastada tegelased. De Bracy meestel oli kavas surma saata oma vangid, kuid enne seda kohale tuua preester , kes vangid enne surma jumalaga lepitaks. Seda juhust kasutavad ära lossi ees ootavad sõbrad- Wamba riietub vaimuliku riietusse ja päästab Cedricu lossist välja. Cedric annab Gurthile vabaduse ja oma maa, kuna too aitas tal pääseda.
Lahingu käigus langeb Front-de-Boeuf. Musta Rüütli vangiks saab de Bracy, kellele ta näitab ka, et on kuningas Richard . Hiljem ta halastab de Bracyle ning laseb tal minna ning mees jookseb prints Johnile uudist viima, et Richard on tagasi. Bois-Guilbert tahab põgeneda koos Rebeccaga, Athelstane aga arvab , et tegemist on leedi Rowenaga, astub mehega võitlusesse, kuid saab haavata ning mees pääseb. Teised pääsevad õnnelikult põlevast lossist, ka haavatud Ivanhoe.
Prints John süüdistab Rebeccat nõidumises ning ta otsustatakse põletada tuleriidal, kuid viimase soovina tahab Rebecca kahevõitlust Bois-Guilberti vastu. Enda poolel võitleja pidi ta leidma kolme päeva jooksul. Otsimisel aitas Rebeccat mees, keda ta kunagi ravinud oli.
Samal ajal toimuvad Athelstane'i matused, kus Cedric ja Ivanhoe lepivad ning Ivanhoe küsib nõusloekut Rowenaga abiellumiseks. Järsku ilmub elus Athelstane ja räägib oma loo, kuidas mungad teda uinutasid, kuna nad ihaldasid raha. Ta on nõus Rowena ja Ivanhoe abieluga, kuna ei taha Rowenale midagi peale suruda, nii saab Ivanhoe ka isalt heakskiidu.
Ivanhoe saab Isaacilt uudise Rebeccast, kellel on võitlejat vaja ning sõidab kohale. Võitluses Bois-Guilbertiga ütleb viimase süda üles ning Ivanhoe on võitja. Rebecca tänama ei hakanud, sest kartis , et tema tunded tulevad ilmsiks, nad lahkuvad isaga Hispaaniasse.
Ivanhoe ning Rowena abielluvad ning Ivanhoe teenib kuningas Richardit, kuni viimane lahingus sureb .
4. Probleemid raamatus:

• võimuiha prints Johni näol
  
• karmid eelarvamused - kuna Rebecca oskas hästi ravida, arvati, et ta on nõid
  
• armastus, mis paneb kohati meestegelasi ootamatuid tegusid tegema