12aj Poliitilised ideoloogiad Liberalism, konservatism, sotsialism Liberalism Termin pärineb ladina keelest: liber vaba ehk vabameelsus. On suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 19. sajandi algul nimetas üks Hispaania seadusandliku kogu fraktsioon ennast liberaalideks. Prantsusmaal nimetas viigipartei end 1849. aastal ümber Liberaalseks Parteiks. Liberalismi on läbi aegade, samuti eri riikides erinevalt tõlgendatud. Kui USA-s seondub liberalism põhiliselt inimõigustega ehk kõige liberaalsemad on need parteid, kes taotlevad võrdseid õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peatakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkuren...
Euroopa Napoleoni Sõdade Ajal 19. Sajandi algul kaasati peaaegu kogu Euroopas sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu Euroopas. Aasta 1799, riigi pöörde järel jäi Prantsusmaa veel vabariigiks, selle järel võim läks Napolèon Bonaparte kätte, ta alustas suuri ümberkorraldusi, mis ka parandas riigi majanduslikku olukorda.1802. Aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning 2 aastat hiljem, kuulutati ta Pranslaste keisriks senati poolt ja tänu sellele sai prantsusmaast jälle monarhrik riik. Isevalitsuslik võim tugevnes. Olulised otsused kehtestati Senati või siis keisri enda poolt. Vahetati ümber kohtupidamised ja seadus andlus. 1804.Aastal oli ka vastu võetud Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks'', mis oli ka esikujuks paljutele riikidele. Napoleon oli ka olnud abielus kuid lahutas, aastal 1810 ta jälle abiellu...
NAPOLEON BONPARTE Ann Hansen Elari Orb 8c Napoleon Napoleon elas aastatel 1769-1821. Ta oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleon valitses Prantsusmaad 1799- 1814 ja 13.märtsist 1815 kuni 22.juunini 1815. Ta oli ka Itaalia Vabariigi president, hiljem ka Itaalia kuningas. Suguvõsa ja vanemad Napoleoni isa oli jurist, kes 1777.aastal oli määratud Korsika vabariigi esindajaks Louis XVI õukonda. Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves oli tema ema Letizia, kelle range distsipliin talitses ohjeldamatut last. Sünd,nimi ja ristimine Napoleon sündis 15.augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena. Tulevane keiser ristiti Napoleone di Buonaparte nimega. Eesnime sai ta tõenäoliselt onu järgi, kuigi sama nime kandis ka tema väikelapsena surnud vanem vend. Napoleon ristiti oma esimes...
EKSAMITÖÖ KOOD A E 0 0 2 3 III OSA. FAKTITEADMISTEL PÕHINEVAD ÜLESANDED (45 punkti) 1. Ülesanne tekstikatke põhjal. (6 p) /---/ Pealesunnitud tööstusliku kiirarenguga kaasnes keskkonna kahjustamine ohtlikul määral. Olukord muutus eriti hulluks Eestis. 1980-ndate aastate lõpus kaevandati Kirde-Eestis umbes 23–24 miljonit tonni põlevkivi aastas – 90% sellest läks energia tootmiseks. Põlevkivi kaevandamine rikkus pinnast ja reostas põhjavett. Soojuselektrijaamad eritasid õhku enam kui pool miljonit tonni saasteaineid aastas. Kogu keskkonnakahjustuse pidi kandma Eesti, samas kui teised piirkonnad said lihtsalt elektrienergiat alla omahinna. /---/ ...
I OSA ARUTLEVAD KÜSIMUSED (25 punkti) Valige üks teema ja kirjutage selle põhjal arutlus. Arutluses hinnatakse ajastu tundmist, probleemi püstitust, analüüsi ja argumentatsiooni, faktoloogia kasutamist. Arutluse pikkus peaks olema üks kuni kaks lehekülge. Hindamisel ei arvestata alla ühe leheküljelisi töid. 1. Kultuur – eestlase eneseteadvuse kujundaja. (19. saj) 2. Eesti saatuseaastad 1939 – 1940: kas olnuks alternatiive? 3. Esimese ja Teise maailmasõja järgsed kokkulepped: kas tähis uute vastuolude suunas? 4. Kas NSV Liidu kokkuvarisemine oli möödapääsmatu või oleks saanud seda vältida? II OSA TÖÖ ALLIKATEGA (30 punkti) Allikad asuvad II OSA allikate lehel. 1. Töö pildiga (8 punkti). 1) Mida taotleti vastupanuliikumisega aastail 1940-1941? (2 p) a) ........................................................................................................................
II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA (30 punkti) ALLIKATE LEHT Vastused kirjutage II OSA küsimuste lehele. 1. TÖÖ PILDIGA 1 RIIGIEKSAM II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA T 2. TÖÖ TEKSTIDEGA Lugege tekstid ja ülesanded tähelepanelikult läbi. Vastamisel tuginege dokumentidele ja oma teadmistele, osutage kasutatud allikale. Vaikiv ajastu Allikas A. Ilmar Raamoti mälestused. /---/ Režiimi kindlustamiseks algas /---/ puhastustöö kaitseväe ja Kaitseliidu juhtkondades. Kõrvaldati teenistusest või paigutati ümber need, kes olid mingil kujul olnud seotud vabadussõjalaste liikumisega või oma poliitilistes tõekspidamistes pooldanud põhiseadusliku korra taastamist, või kellel puudus tahe, painduvus või oskus end Pätsi režiimi jüngriteks kuulutada. /---/ ...
EKSAMITÖÖ KOOD A E 0 0 2 2 II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA (30 punkti) KÜSIMUSTE LEHT Allikad asuvad II OSA allikate lehel. 1. TÖÖ PILDIGA (10 p) 1.1. Keda riigijuhtidest on karikatuuril kujutatud? Mis riike nad esindasid? (2 p) 2p Isik Riik 1 ...
Aino Kallas Kadrina Keskkool Ergo Sukk Elust ● Sündis Krohnide perekonda. ● Lapsepõlv Helsingis, Kiiskiläs, Viburi lahe ääres. ● Isa ja vanavanemad surid, kui Kallas oli veel noor. ● Kiiskilä mõis müüdi maha. ● On öeldud, et rohked surmamotiivid Aino Kallase loomingus on mõjutatud raskest lapsepõlvest. Kirjanikukarjäär ja abielu ● Abiellus folkloristi ja kellemehe Oskar Philipp Kallasega. ● 1903. aastal jutustas Carl Allas (abikaasa onu, kellamees) teoorjusest ning rõhumisest eestlaste ajaloos. o Allas on prototüübiks novellis “Lukkari ja kirkkoherra” ● Üks kirjanikest, kes on püüdnud luua silda eesti ja soome rahva vahele. ● http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-lugu-aino-kallas-reigi-opetaja?id=511 50530 Looming Luulekogud ● 1942 “Surmaluik” ● 1943 “Kuu sild” Novellikogud ● 1904 - 1905 (1. ja 2. osa) “Meren takaa” - esimene kunstiliselt õnnestunud ● 1913 - “Lähtevien laivojen kaupunki” - ühiskondlikult teemalt müstil...
USA PRESIDENT- RONALD WILSON REAGAN Kerli Kivimurd ÜLDINE 6. veebruar 1911– 5. juuni 2004 33. California kuberner (1967–1975) 40. USA president(1981–1989) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/com mons/thumb/1/16/Official_Portrait_of_Presid ent_Reagan_1981.jpg/200px- Official_Portrait_of_President_Reagan_1981.j pg NOORUSPÕLV John Edward Reagan ja Nelle Wilson Halb majanduslik seis Loodus, kirjandus ja sport Vetelpäästja Eureka Kolledž Spordiuudiste teadustaja Näitles 53 filmis https://s-media-cache- ak0.pinimg.com/736x/9a/9d/cb/9a9dcb217391 b3600205af847697725a.jpg ABIELUD JA LAPSED Abielus kaks korda Jane Wyman...
magamaminekuni pidi õppima. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Vabal ajal oli õpilastel keelatud käia pidudel, maskeraadidel, klubides, kohvikutes ja trahterites ning võtta väljaspool kooli osa mistahes seltside või organisatsioonide tegevusest. Iga kord kui oli soov külastada teatrit või minna kontserdile tuli küsida kooli ülemuselt luba. (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) 4.Õpilased 1981, Gymnasium Revaliense 1631-1981, Rootsi Gustav Adolfi Gümnaasium, Ajalugu, URL= http://www.gag.ee/index.php?categoryid=2 Kennik, A. & Laul, E. & Liim, A. & Naber, J. & Sirk, V. 1981. Tallinna 1.Keskkool 1631- 1981, NSV Liidu vanima keskkooli minevik ja tänapäev, Tallinn: Valgus Laul, E. & Tamm, J. & Liim. A & Parkala, M. & Sirk, V. & Tamm, J. & Venderström, H. Gustav Adolfi Gümnaasium 375, Greif Verag von Franz Kluge, 1881, Gotthard von Hansen. Geschichtsblätter Des Revalschen Gouvernements-Gymnasiumis zu dessen 350 jährigem Jubiläum am 6. Juni 1881, Reval
II maailmasõda Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki) Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki) II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne. Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1935- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles rahulepingu, üldine sõjaväekohustus, asus looma lennuväge, sõjaväge 1935-Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ja Locarno paktist Saarimaa elanikkond otsustas liituda Saksamaaga. 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, ...
Ristisõjad ehk ristiretked olid alatest 11. saj pärit katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõjad toimusid 1096-1291 ning selle algne eesmärk oli Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku paavstid soovisid. Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse just ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas kus jäälahing toimus. Esimene ristisõda (1096-1099) Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja Prantsusmaal Rooma Katoliku Kiriku paavst Urbanus II. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine. Teine ristisõda (1147-1149) Sõjas osalesid seldzukid, prantsuse ning saksa väed. Sõda...
INGLISILD Diana Leoke-Bosenko 9A Kehra Gümnaasium 2015 Inglisillast ● Inglisild valmis Johan Wilhelm Krause projekteerimisel 1816.aastal. ● Inglisild asub Tartus,Toomemäel. ● Oma praeguse kuju sai sild 1836.aastal.Tartu ülikooli ehituskunsti professori Moritz Hermann von Jacobi kavandi alusel. ● 1913. aastal kinnitati renoveerimise käigus Inglisillale Tartu ülikooli esimese rektori Georg Friedrich von Parroti mälestusmedaljon. Silla nimi ● Arvatakse,et Inglisilla nimi on rahvapärane lühendus vanemast nimest Inglise sild mis viitab ka silla stiilile või inglise stiilis pargile. Inglisild Inglisild Inglisild Nii näeb Inglisild praegu välja.21.aprillil 2012 aastal sild süüdati. 2014 aasta sügisel lubas Tartu linnavalitsus peagi ...
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmi...
Karl Suur Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ning Frangi riigi kuningas alates 768 aastast ja Rooma ehk Frangi riigi keiser alates 800 aastast. Ta pani aluse kolmele suurriigile, milleks olid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.Karl Suur oli ka sõjaliselt väga tugev, liidendades Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa kui ka Madalmaad. Peale valusat lüüasaamist 778.aastal Zaragoza all, tegi Karl Suur vajalikud järeldused ja aastal 801 vallutati araablaste käest Barcelona. Sinna rajati Hispaania mark, mida valitses kuninga ametnik markkrahv. Kirdesuunal ühitas Karl Suur frankide vallutuse ristiusu levitamisega. Weseri lahing, mis toimus 772-804, lõppes Saksimaa vallutamisega ning see jagati krahvkondadeks. 788.aastal liidendas Karl Suur Baieri hertsogkonna ning 796 laiendas ta Frangi riigi valdusi Balkanile. Frangi riik hakkas saavutama kunagise Lääne-Rooma mõõtmeid ning Karl Suur hak...
Rooma linn keisrigiigi ajal Rooma linna legend Alba- Longa Kaksikud – Romulus ja Remus Veevool kandis kaksikud kaldale Kuninga karjus võttis kaksikud oma hoole alla Kättemaks Amuliusele Uue linna rajamine ja tüli Romulus – Rooma 753 e.m.a Rooma linna tegelik teke ja asetsemine Latiumi maakond Riiklike moodustiste keskused Latiini ehk ladina keel Linn oli asetatud väga soodsalt 7 küngast : Kapitoolium, Palantinus, Kvirinaal, Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius. Viljakas Latiumi org Rooma seisuslik ühiskond Senaatoriseisus Ratsanikuseisus Lihtrahvas Orjad Orjus Rooma linna ehitised Foorum Kindlus Ostia sadam Rikastel uhked majad Vaestel üürimajad Termid Puhkeruumid, spordisaalid, raamatukogud Teatrid Hipodroomid Ostia sadam Termid Kapitoolium Foorum Tüüpiline tänavapilt Roomas Vaatemängud Gladiaatorite võitlused Hobukaarikute võidusõidud – Circus Maximus Teatrietendused Teater Circus Ma...
Tallinna Muusikakeskkool Napoleoni võimuletulek ja valitsemine Tallinn 2015 Napoleon Buonaparte sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel ning oli vaesunud advokaatist Carlo Buonaparte ja Letizia Ramolino neljas, ja teine ellujäänud laps. Napoleoni sünni ajaks oli Korsika okupatsioon Prantsuse kõrval alustanud märkimisväärse kohaliku vastupanu. Carlo Buonaparte oli alguses toetanud erapooletult rahvuslaste juhti Pasquale Paoli, aga peale Paoli sunnitud põgenemist saarelt, Carlo pööras oma truuduse prantslaste poole. Pärast seda määrati ta Ajaccio linnaosa kohtu hindajaks 1771. aastal. See oli töö, mis lõpuks võimaldas tal saata oma kaks poega, Joosep ja Napoleon Prantsusmaal kooli. Kuna Korsika polnud ainult Prantsusmaa, vaid ka tugeva Itaalia mõjuga, kehtis saarel tugev perekonnatraditsioon. See omakorda tähendas, et hilisemas elus määras Napoleon oma vendadele ja teistele sugulastele tähtsaid tiitleid. Kuid...
Põhilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele- eestikeele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisel. Eestikeele uuendajad olid Johannes Aavik, õikeelsuse korrastamisel Johannes-Voldemar Vesk, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste, soome-ugri keeleteaduses Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvaluule uurijana Oskar Loorits. Tehti ümbes eesti ajalgu ja puhastati saksa ja vene mõjutustest- anti välja „Eesti rahva ajalugu“ ja „Eesti ajalugu“. Eesti teaduse küpsuse tõendina valmis 8 kõiteline „Eesti Etsoklopeedia“ 1932-1937. KIRJANDUS Peale Noore-Eestit tuli päevakorda „Siuru“ rühmitus koos G. Suitsu, M. Underi ja H. Visnapuuga jt-ga. Peamine kirjutuslaad oli uusromantism hiljem uusrealism ja siis psühholoogiline realism. Tänu vaikivale ajastule kerkis esile ajalooline romaan. Luules kerkis esile „Arbujad“ koos H. Talviku, B. Alveri ja U
Teise maailmasõja võitjad ja kaotajad Teine maailmasõda on üks ohvrite rikkamaid perioode maailma ajaloos. Võrreldes esimese maailmasõjaga oli ohvreid ja pururstusi veelgi rohkem. Teine maailmasõda kestis alates 1.september 1939 kuni 2. september 1945. Sõja puhkemise põhjuseid oli mitmeid - Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Sõlmiti MRP, Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Samuti arenes sõjavarustus hoogsalt. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, Stalin aga tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Juba sel samal aastal alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma ka kõigist oma liitlastest. 7. 8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla ...
ESIMENE MAAILMASÕDA IRIS METSAAR 205 MRA TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Tallinn 2014 SISUKORD Table of Contents SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED.......................................................................................3 SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID...................................................................................4 SÕJAKÄIK.......................................................................................................................................5 SÕJA TAGAJÄRJED.......................................................................................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................
RISTISÕJAD I ristisõda (1096-1099) Põhjendus ja võimalused. Kui seldžukid vallutasid Palestiina ei lubanud nad kristlastest palverändureid Jeruusalemma. Seetõttu otsustas paavst Urbanus II 1095 kutsuda kristlasi üles Püha Maad vabastama. Sõjakäik: Kõigepealt asusid 1096. aasta varakevadel kümned tuhanded prantsuse ja saksa talupojad teele Pühale maale. Seldžukid piirasid retkel olijad ümber pärast seda kui nad olid ületanud Bosporose väina ning hävitasid viimased peaaegu täielikult. 1096. aastal asus teele ka feodaalide vägi (toimus rünnak ilma Heirich IV ja Philippe I osaluseta, sest viimased olid kirikuvande all) – 5000 rüütlit koos 30 tuhande jalamehega. Võitlusvõime ei olnud meestel ühtne ja teel Jeruusalemma tegeldi rüüstamisega. Siiski jõuti kohale ja pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm (15. juuli 1099). Järgnesid tohutud tapatalgud. Ristisõdijate riigid I ristisõja tulemusena ja Jeruusalemma la...
Ajalugu keskaeg pt. 30-38 7.klass Mõisted manufaktuur - käsitööettevõte kus töötasid palgatöölised monarhia – valitsemisvorm, kus riiki juhib ainuvalitseja (kuningas) ja võim on päritav pank - asutus mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri raasummasid intress – rahasumma, mida tuleb võlgnikul laenajale laenamise eest tasuda renessanss – levis inimest väärtustav ellusuhtumine ja eeskujusid otsiti antiikkultuurist humanism – inimest väärtustav maailmavaade sultanaat - sultaniriik karavell – portugalaste poolt tehtud ookenisõiduks sobiv laev konkistadoor – hispaania ja portugali seiklejad kes aitasid koloniseerida ameerikat koloonia – väljaspool emamaad paiknev asundus uus maailm - ameerika maiad – indiaanlaste hõim yucatani poolsaarel inkad – indiaanlaste hõim peruus asteegid – indiaanlaste hõim mehhiko kiltmaal indiaanlane – põlisameeriklane Eldorado – suur avastamata kullamaa Kes olid? Johann Gutenberg – trükikunsti leiutaja...
KESKAJA KULTUUR 7. KLASS Koostas: Hele Luht Krootuse Põhikool HARIDUS JA TEADUS • KESKAEGSETE INIMESTE JAOKS OLI KÕIGE TÄHTSAM MAAILMAS JUMAL • LOODUST PEETI OLULISEKS VAID KUI JUMALA LOOMINGUT • TÄHTSAMAD TEADMISED JUMALAST SAADI PIIBLIST • KESKAEGNE HARIDUS JA TEADUS PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA ÕPETLASTE TARKUSEL. KOOLIHARIDUS • ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI- JA KIRIKUKOOLIDES • EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI • KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES • SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS • TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD • FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE • HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD • KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID. ÕPETUS JAGUNES SEITSMEKS VABAKS KUNSTIKS ALUMINE ASTE: • GRAMMATIKA • RETOORIKA • DIALEKTIKA ÜLEMINE ASTE: • GEOMEETRIA • ARITMEETIKA • ASTRONOOMIA • MUUSIKA ÜL...
Kärdla Ühisgümnaasium Stalingradi lahing riigikaite referaat Koostaja : Kerly Klee 2014 Sissejuhatus Nõukogude Liidu ja Saksamaa vaheline sõda algas 22.juunil 1941 öösel. Sissetungi Nõukogude Liitu nimetatakse operatsioon Barbarossaks. Rünnak tabas NSVL ootamatult ning Punaarmee polnud suuteline vastupanu osutama. Ühe päeva jooksul tungisid Saksa soomusüksused kuni 80 km kaugusele piirist. Juuli alguses võeti enda valdusesse Leedu ja Läti ning piirati ümber Nõukogude väed Bialystoki rajoonis, saades 300 000 sõjavangi. Lõunapool tungiti Ukrainasse. Stalin, kes sissetungi alguses hoidis madalat profiili, kutsus nüüd elanikke üles vastu hakkama. Samas vähesed välisvaatlejad uskusid, et NSVL armee on võimeline sakslasi peatama enne Moskvani jõudmist. 30 septembril alusati rünnakut Moskvale. Sakslased olid aga oma plaanid veidi hilja peale jätnud...
docstxt/1426620395117.txt
Absolutism Venemaal Modeliseeriti riigi juhtimist. Luuakse valitsusasutused ja neile kõikidele antakse konkreetne vaalitsusala. 1712 Peterburg venemaa pealinnaks. 1700-1721 Põhja sõda Venemaa vallutas Eesti ja Läti. 1725 Peete I suri ja Tsaar oli nimetamata. Peale Peetri surma hakkas palee pööreteperiood võimul olid Peetri naine, tütred, sugulased. 1762 aastal sai võimule Peeter III Katariina II tõi tsaaririiki valgustatuse, ta kutsus kokku esinuduskogu. Andis välja Armukiri aadlile ja Armukiri linnadele, kus ta seadustas aadli kui ka linnade seadused ja kohustused. Ta raja pealinnna teatri kui ka muuseumi ning toetas kultuuri arengut.
Kahe maailmasõja vahel (1930. aastad) 1. Saksamaa 1930. aastail. (Natsipartei võimule saamise põhjused? NSDAP struktuur ja natside sisepoliitika)? Sotsiaalsed probleemid majanduskriisi tagajärjel. Poliitiline kriis Weimari Vabariigis ja natside võimulesaamine. Nürnbergi seadused. Natside majanduspoliitika. 1929. aasta majanduskriis teravdas Saksa sisepoliitilist olukorda. 1931 palus reparatsioonide maksmiseks pikendust 1932 teatas reparatsioonide maksmise lõpetamisest Hakkas taas kasvama äärmusparteide populaarsus. Hitleri/NSDAP loosung – tuua riik välja majanduskriisist, taastada Saksa sõjaline võimsus. 1933 Hitler sai valitsusjuhiks-kantsleriks. 1934 pikkade nugade öö. 1935 võeti vastu Nürmbergi seadused: juutidelt võeti kõik kodanikuõigused; keelustati juutide ja sakslaste abielud. 2. Maailma riigid 1920ndatel ja 1930ndatel. Arutle: Miks osades riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis...
''Miks said endistest liitlastest vaenlased?'' Arutlus Teise maailmasõja üheks suureks konkurendiks teistele maailma riikidele oli Saksamaa ja selle juht Hitler. Lääne riigid moodustasid vastupanuks koalitsiooni, millega liitusid hiljem ka mitmed teised riigid. Koos töötati Saksamaa purustamise nimel ning Teise maailmasõja lõpuks oli see ka saavutatud. Pärast sellist liitlaste edu, tekkisid aga konfliktid nende vahel. Mis oli selle põhjuseks, et endistest liitlastest said vaenlased? 22. juunil 1941. aastal, mis Teine maailmasõda oli kestnud ligi 2 aastat, otsustas Saksamaa tungida kallale NSVL-le. 1941. aasta juulis otsustasid Suurbritannia ja USA luua Hitleri vastase koalitsiooni. Sama aasta augustis kirjutati alla Atlandi hartale, mille eesmärgiks oli Hitleri purustamine ja iseseisvuse tagasi andmine selle kaotanud riik...
Eesti ajalugu 1914-1918 Ville Pähklamäe 10.b 1. Sisepoliitika 1.1. I Maailmasõja mõjud rahvale 1914. aastal oli Eesti Vene võimu all. Sõja puhkedes jäid eestlased keisri ustavateks alamateks. Otsene sõjategevus Eestit sõja alguses ei puudutanud. Tol ajal olid kõrgemad võimu esindajad keisri kubernerid. Nad olid suured venestajad ja nad ei soovinud autonoomiast või Eestist midagi kuuldagi. Eesti oli territooriumilt Tsaari - Venemaa osa. See tähendas seda, et Eestit kui sellist ei olnud. Oli vaid suur Tsaari - Venemaa ja Eesti selle väike osa. Tegelikult oli Eesti erirežiimiga tsaaririigi osa, siin kehtis Balti erikord. See tähendas seda, et kohalikel saksa mõisnikel olid eesõigused. (Eestis elas tol ajal ümmarguselt umbes 1 miljon inimest). Sakslastel oli linnades suhteliselt suur osakaal, kuid aja pikku see vähenes. Linnadesse tuli juurde läti põge...
Mis on valgustus? Valgustusajastu on periood 18. sajandil Euroopas, sellega kaasnes religiooni ebapopulaarsus, ratsionaalne mõtlemine, demokraatia ning inimõiguste väärtustamine. Kasvas ka huvi teadusliku ja filosoofilise mõtte vastu. Valgustusfilosoofia tekkimise eeldused olid maadeavastused, uus mõtteviis, renessanss ja tehnika areng. Kõige tähtsama valgustuse esindajad olid Charles Louis de Montesquieu, Jean-Jacques Rosseau, René Descartes ja Voltaire (François Marie Arouet). Kõik valgustajad olid veendunud, et riigikorda tuleb muuta, kuid milline peab olema uus riigikord ja kuidas seda saavutada, selles läksid arvamused lahku. Valgustajate jaoks oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, eesootav tulevik pidi kujunema mõistuspäraseks. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Inimestele seati eeskujuks loodus. Esiplaanile seati...
Liivi sõda 1558-1583: Dominium maris Baltici Vana-Liivimaa nõrkus Naabrite kaubandushuvid Ajend:“Tartu maksu“ mittemaksmine Moskva suurvürstile Ivan I-le Sõja algus: 1558 Vene väed rüüstavad Tartumaad (40000 kassani sõdurit) 1558 Narva ja Tartu vallutamine > piiskop Hermann Moskvasse vangi 1559 Pooleks aastaks vaherahu Paaniline liitlaste otsimine ordu annab end Poola kaitse alla, Saare-Lääne piiskop müüb oma maad Taani kuningale Vana Liivimaa lõpp: 1560 Ordu viimane lahing Härgmäel 1560 Läänemaal Eesti talupoegade mäss > suruti maha 1560 Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna andsid Rootsi kuningale ustavusvande 1561 ametlik ordu alistumine Poolale > Keskaeg läbi, sest Liivimaad enam pole Põhjamaade 7-aastane sõda: 1563-1570 1563 Rootsi vallutab Taanilt Haapsalu 1565 poolakad vallutavad Rootsilt tagasi Pärnu 1569 Rootsi ku...
Vohnja molder Jaan kaebab mõisniku peale. Vene keisrinnale => vene keskvõim pöördus Liivimaa rüütelkonna poole => 1739 koostas Liivimaa maanõunik, Otto Fabian Rosen nn. Roseni deklaratsiooni : 1) Eestimaal ja Liivimaal võib talupoega müüa, pärandada, vahetada jne. 2) Talupoja maa ja vara kuuluvad mõisnikule. 3) Maa kasutamise eest piiramatud koormised. 4) Kohtu võim, talupjal on rüütelkonnad(kodukariõigus) . Vene imeeriumi koosseisus kehtestati Uusikaupungi rahuga Balti erikord: 1) kehtima jäid Rootsi maksud ja seadused Talurahvaseadused: 1802/1804 –talud päritavaks, koormised õigeks. 1816/1819 – Talupoeg vabaks!!! Perenimed, koormiste tõus. 1849/1856 – taludepäriseksost., talude kruntiajamine, teotöö lõpp. 1863 -,vabadus liikuda Vene impeeriumis, passiseadus. 1865 -, keelati mõisnike kodukariõigus. 1866 - ,vallaseadus(mõisniku kontroll kadus valla üle.) 1868 – teotöö täielik kaotamine. 1869 – Esimene laulupidu Tartus. Talude pärisek...
Amerigo Vespucci sündis 9. Märtsil 1454 itaalia linnas firenzeses . Ta oli itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja, kelle järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu. Amerigo sündis rahavahetajate gildi notari kolmanda lapsena. Ta töötas vendade Lorenzo ja Giovanni de medici juures, kes saatsid ta 1491 oma ettevõtte Sevilla osakonda. Vespucci tegi aastail 1497-1504 (toonaAragoni ja kastiilja) krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjad "Uus maailm" (Lorennzo de Pierfracesco) ja "Amerigo neli reisi" (Piero Soderinile), mis peatselt trükiti ning levisid Euroopas laialdaselt. Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud. Teistes allikates on kinnitus ainult teise ja kolmanda reisi toimumisele, esimene ja neljas on arvatavasti väljamõeldised. On oletatud, et Vespucci valetas teadlikult, et iseenda rolli suurendada; neid kirju on ka teiste kirjutatuiks peetud. Reisidel jõudis ...
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370- 1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt midagi märkimisväärset ei tehtud, nende oma ajastule, see on taassünni ajastule, kus taas puhkesid õitsele teadus ja kunst (nagu kunagi antiikajal)
,,Miks puhkes külm sõda?" Teine maailmasõda (1939-1945) toimus peamiselt liidus olevate riikide USA, Prantsusmaa, Inglismaa,Venemaa ja kolmipaktis olevate riikide Saksamaa, Jaapani ning Itaalia vahel. Sõjas kannatasid kõik riigid, ning paljud inimesed hukkusid. Sõjas mängis väga suurt rolli riikides olev majanduskriis ning relvastuse tihe uuendamine. Viimane mainitust põhjustas teise maailmasõja lõpu, kuna NSVL ja USA tülis olnud Nõukogude riik mõistis et ei suuda oma vananenud relvastusega USA vastu ja otsustas et NSVL ei näe USA-s enam omale ohtu. Teine maailmasõda lõppes üldiselt öeldes USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa liidu võiduga, ning kolmikpaktis olevate riikide kaotusega. Sõja lõpp tulemuseks jäi siiski Hitleri enesetapp, saksamaa ning jaapani purustamine. Teises maailmasõjas mõjus Saksamaale väga halvasti ka riigi lõhenemine mille käigus jagunes Saksamaa kaheks erinevaks r...
● President ● Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär ● Revolutsionäär Fidel Castro ● 1959–1976 Kuuba peaminister ● 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees ● 1965-2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär Fulgencio Batista ● President 1940–1944; 1955-1959 ● Pärast sõjaväelist riigipööret oli ta presidendi kohusetäitja 1952–1955 Ajalugu ● Fidel Castro korraldatud rünnak Moncada sõjaväele ebaõnnestus 26. 07.1953 ● 1956 Castro korraldas uue rünnaku ● 1959 Castro sai võimule ● Sigade lahe dessant 17.04.1961 ● Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 El Nicho juga Saturno koobas Turquino (1974 m) Tänan kuulamast!
Keskaja seisused Keskaja ühiskonna iseloomulikem tunnus oli inimeste jaotumine seisustesse. Ehkki kristlik usk käsitles inimesi Jumala ees võrdsena, olid eri seisustel siiski erinevad õigused ja kohustused. Seda põhjendati iga seisuse kindlate ühiskondlike funktsioonidega. Peamiselt eristati kolme seisust: esiteks vaimulikkond, kelle ülesanne oli kõigi eest Jumala teenimine, teiseks aadel, kelle õlul oli kõigi kaitsmine ja kolmandaks talupojad, kes pidid oma tööga kogu ühiskonda toitma. Linnade arenedes tekkis veel omaette linnakodanike seisus. Lähematl räägin aadliseisusest. Aadliseisus kujunes paralleerselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Euroopa varakeskaegses ühiskonnas sai aadliseisus alguse valitseja ja vasalli vahelistest maaomandist ja sõjalisi või muid teeneid reguleerivatest suhetest, samas on sellelaadseid seisusi olnud paljudes üh...
Euroopa Napoleoni Sõdade Ajal 19. Sajandi algul kaasati peaaegu kogu Euroopas sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu Euroopas. Aasta 1799, riigi pöörde järel jäi Prantsusmaa veel vabariigiks, selle järel võim läks Napolèon Bonaparte kätte, ta alustas suuri ümberkorraldusi, mis ka parandas riigi majanduslikku olukorda.1802. Aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning 2 aastat hiljem, kuulutati ta Pranslaste keisriks senati poolt ja tänu sellele sai prantsusmaast jälle monarhrik riik. Isevalitsuslik võim tugevnes. Olulised otsused kehtestati Senati või siis keisri enda poolt. Vahetati ümber kohtupidamised ja seadus andlus. 1804.Aastal oli ka vastu võetud Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks'', mis oli ka esikujuks paljutele riikidele. Napoleon oli ka olnud abielus kuid lahutas, aastal 1810 ta jälle abiellu...
Kordamisküsimused 1970. aastatest Õpik lk. 82-115 1. Selgita, mida tähendab pingelõdvendus! Näited pingelõdvenduse kohta. 1960a lõpust kuni afganistani sõja alguseni 1979.a Oli lääne ja idariikide vaheliste suhete paranemine. 2. Miks Lääneriigid pidasid vajalikuks suhete parandamist Nõukogude Liiduga?Näited Levis seisukoht, et läänel puudub võim kommunistliku süsteemi hävitamiseks. Lääs vajas hingetõmbehetke.NT: Prantsusmaa president külastas Moskvat, Prantsusmaa astus NATOST välja, Helsingi protsess. Usa parandas suhetid NSVL, ühendriigid lahkusid vietnamist, Lääne-sak tunnustas Saksa dv SUHTED PRANTSUSMAA JA NSVL VAHEL? De Caulle astus välja Natost ja hakkas ajama iseseisvat poliitikat. Nsvl võttis ta hästi vastu , sest prantsusmaa abil loodeti lääneriikide senist ühisrinnet lõhestada. Nixoni visiit modkvasse? Eesmärk oli tal heade suhete loomine ...
Igal inimesel on perekond ja suguvõsa. Sageli tuleb ootamatult välja, et me ei tea oma kõige lähedasematest inimestest paljusid asju ning järele uurida võib olla juba hilja. Minu uurimistöö pealkiri on „Vanaema ja vanaisa lugu“. Valisin sellise teema sellepärast, et ühel hetkel mõistsin ma, et ma ei teagi oma esivanemate kohta suurt midagi. Töö põhieesmärgiks ongi kirja panna vanaema ja vanaisa elukäigud. Lisaks sellele püüan mõista paremini Eesti ajalugu ning meie suguvõsa seoseid sellega. Uurimistöö jaguneb 3 peatükiks. Esimeses peatükis annan ülevaate oma vanaema Helju Rünga noorpõlvest sünnist kuni 1955.aastani. Vanaema elab ning jutt on kirja pandud tema enda mälestuste põhjal. Teises peatükis on kirjas vanaisa elulugu. Kuna vanaisa enam ei ole, on siingi põhiallikaks vanaema mälestused. Kolmandas peatükis käsitlen nende ühist elu Ahjal ja Põlvas
l) Võitjate ülekohus kaotajate (hiljem viis Teise maailmasõjani). m) Sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea; seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned). n) Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv. Kasutatud kirjandus Ajaloo konspekt (203 SKA ajalugu 2014a.) http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:RFSDzzqRrT8J:et.slideshare.net/nataljadovgan/esimene-maailmasda- 16451388+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:MPktVMAlEEwJ:et.slideshare.net/madlimaria/soda+&cd=3&hl=et& ct=clnk&gl=ee http://webcache.googleusercontent.com/search?
............................................................6 Kurss rahule...........................................................................7 Loodearmee Petrogradi operatsioon....................................7 Narva kaitselahingud............................................................8 Tartu rahuläbirääkimised.....................................................8 Kasutatud materjal...............................................................9 Kasutatud materjal ,,Eesti ajalugu,, Tõnu Tannberg , Ain Mäesalu ,Tõnis Lukas , Mati Laur , Ago Pajur. ,,Eesti identiteet ja iseseisvus,, A.Bertriau http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabaduss%C3%B5da http://www.esm.ee/vs-fotonaitus/ http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1914-1920_Esimene_maailmas %C3%B5da_ja_Eesti_iseseisvumine/Eesti_Vabaduss%C3%B5da/ 9
Mikołaj Kopernik (1473–1543) Tommaso Campanella (1568– Thomas More (1478–1535) 1639) Francisco de Vitoria (c.1480– Hugo Grotius (1583–1645) 1546) Renessansifilosoofia koolkondi Heliotsentrism Hermetitsism Humanism Uusplatonism Sekularism Kirjandus Elmar Salumaa. Filosoofia ajalugu III. Uusaja filosoofia I. Renessansiajastu filosoofia. Tallinn, 1995. William Shakespeare William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 – 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2
KÜLM SÕDA -NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. -NL ja liitlased: Võim oli koondunud ühe partei kätte ; kehtis nn sotsialistlik demokraatia e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga ; kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle ; tööstus oli natsionaliseeritud ; põllumajandus kollektiviseeritud ; kehtis plaani- ja käsumajandus ; väga kõrge sõjaväestatus. -USA ja Lä-Eu: tuginesid USA sõjalisele ja majanduslikule toele, tõrjumaks tagasi NL ja teisre sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid ; üldjuhul demokraatlikud riigid, samas toetasid ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke likumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu. -Termin „külm sõda“ võeti kasutusele 1947.aastal. Otsese sõjategevuse hoidis ära tuumarelva olemasolu mõlematel leeridel. -Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja...
Estofiilid ja äratajad – erinevad motiivid, erinevad vahendid? Estofiilid ehk muust rahvusest iskud, kes on meeldivas positsioonis eesti keelele ja kultuurile oli 19. sajandil üsna palju. Need oli baltisakslased, kes püüdsid talurahvast valgustada. Äratajad aga tegutsesid nagu nimigi ütleb ärkamisaja kõrghetkel. Ärkamisaja alguseks loetakse 1861. aastat, mil vabastati Venemaa talupojad pärisorjusest. Toimusid rahutused Venemaa tsaaririigis, kuid ka meil toimusid rahustusi-Mahtra sõda. Kuigi tundub, et baltisakslastest estofiilidel olid ühised eesmärgid äratajatega, siis kas estofiilidel oli tõesti nendega võrreldes samad motiivid ja samad vahendid? Miks baltisakslased siia tulid? Nii mõnedki haritlased tulid 18. sajandil siia Saksamaalt, selleks et täita Põhjasõjas tühjaks jäänud ametikohti. Samuti üks üsna mõjukas põhjus oli ka raha, sest pastorid said oma sissetuleku kirikumõisatest ehk pastoraadi maal teotööd teinud talupoegade töö...
Vana-Rooma Algselt oli tegemist linnriigiga, sellest kasvas välja impeerium. Geograafilised eripärad: 1)Rannajoon liigendamata – ei olnud palju poolsaari, lahesoppe, oli vähe sadamakohti Peamised ühendusteed kulgesid mööda maismaad. 2)Mäed – olid ületatavad – 1 riik II aastatuhat eKr rändasid sisse ITAALIKUD – latiinid, samniidid, salriinid, oskid jne. Itaalikud asusid elama Kesk- ja Lõuna-Itaaliasse. Tiberi jõe kallastele asusid elama latiinid – piirkonda nimetatakse Latieum(ladina keel). U 900 a eKr asusid Itaaliasse elama etruskid. Nende piirkonnaks oli Arno jõe ümbrus, maakonna nimeks Etruuria. Kolmandana asusid Itaaliasse elama kreeklased – u 800-500 a eKr. Algselt domineerisid Itaalias etruskid, osaliselt hõivasid alasid ka Kesk-Itaalias. Nende tegevusaladeks oli maaharimine, käsitöö ja raua töötlemine. Lisaks sellele ka meresõidu ja kaubandusega. Nende märgatav mõju on Rooma religioonile. Teine asi, mida roomlased üle võtsi...
24. veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Loodi parlamentaarne vabariik. Asutav Kogu võttis vastu 1920. Eesti Põhiseaduse. · Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas · Põhiseadus pidas silmas demokraatlikust. · Seadusandlik võim kuulus riigikogule Vabadussõda 1918-1920 Eesti riigi ja enamlaste vahel. Venemaa tahtis saavutada kontrolli Eesti üle. Välisabi tuli Soomest, Rootsist, Taanist ja Inglismaalt. Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa kommunistlik partei hõivas venemaa k...
Paide ordulinnus • Liivi ordu rajatud linnus Paides, Järvamaal • Tänapäeval linnus varemeis, linnuse peatorn on taastatud Linnuse rajamine 1265 • Esimeseks kindlusehitiseks linnusetorn - Paide Vallitorn (v. Pikk Hermann) • 14. sajandil - suuremad ehitustööd (kabel, kapiitlisaal) • 4. mail – läbirääkimised (ordumeister, Tallinna piiskop ja neli kuningat) Paide linnuses • 14. saj ehitati linnus taas põhjalikult ümber Paide loss 15-16. saj paiku Paide linnuse plaan u. aastast 1700 Sõdade ajajärk ja Paide linnuse allakäik • Liivi sõda, 1558, 1560 – vene väed • Poola võim – 1562 • Moskva tsaaririigi väed – 1573 • Rootsi väed – 1581, 1608 • 1639 - Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati Mäo mõisnikule Lennart Torstensonile • 1895–1897 - restaureeriti Paide linnuse peatorn • 1941 - Nõukogude väed lasid Vallitorni õhku. Torn taastati 23. aprillil 1993 • 20...
Napoleon I inimese, väejuhi ja valitsejana Maailmakuulus Napoleon oli üks läbi aegade suurimaid sõjageeniusi, kelle võidud ja teod on teda jäädvustanud ajalukku. Ta oli suursugune inimene, väejuht ja valitseja. Napoleon I Bonaparte sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel. Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna jõukus võimaldasid talle hariduse, mis oli tavalistele korsiklastele kättesaamatu. 9-aastasena võeti Napoleon Brienne-le-Château sõjakooli. Ta rääkis rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Napoleoni kaasõpilased narrisid teda tema selle pärast. Lõpetamise järel asus ta edasi õppima École Militaire'i Pariisisi. Ta armus Josephine’i ja abiellus temaga. Kui tuli välja, et Josephine ei saa lapsi, siis jättis Napoleon ta maha ja abiellus teise naisega. Samal aastal abiellus Napoleon Austria hertshertsoginna Marie Luisega. Abielust sündis po...
,, Eestlaste valikud II maailmasõja ajal’’ Teine maailmasõda sai alguse siis kui sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt NSVL-i ja Natsi-Saksamaa vahel ning peale seda kaotas Eesti Vabariik oma iseseisvuse. Eesti okupeeriti kui Natsi-Saksamaa tungis 1941. aasta suvel kallale NSVL-ile. Saksamaa okupatsioon Eestis lõppes 1944. aasta sügisel ja peale seda sattus Eesti NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda oli täis hirmu, teadmatust ja raskeid valikuid. II Maailmasõjas pidid eestlased tegema valikuid nii riigi kui ka rahva endi seas. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepingu või astuda Punaarmee okupatsioonile ning riigikorra muutumisele või mitte. 1940. aasta suvest ei olnud enam vaba riiki ning valikuid tegid ainult eestlased ise. Olulisteks valikuvõimalusteks olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Punaarmees olid eestla...
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Kogu Teine maailmasõda alates 1939. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta 8. mail oli Eestile väga laastav: Eesti kaotas iseseisvuse, märgatava osa oma rahvaarvust ning mitmetest suurtest linnadest olid alles vaid varemed. Totaalne sõda läbis Eestit kogu ulatuses ning siinsed mehed pidid kord Punaarmee, kord Suur-Saksamaa eest sõdima või siis üldse Soome või Läände põgenema. Punaarmee ridadesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisilise mobiliseerimise tõttu, sest pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Seetõttu kasutaski Vene väejuhatus rahvusvaheliselt keelatud võimalust võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riigi kodanikke. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, millest formeeriti nn idapataljon...
Edaspidi hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama. Bastille Päev, mida tähistatakse iga aasta 14. juulil, valiti Prantsusmaa riigipühaks 1880. aastal. Place de la Bastille on väljak Pariisis, kus oli Bastille enne selle vallutamist ja hävitamist. Bastille' plaan Bastille' vallutamine Kasutatud materjal: http://miksike.ee/docs/lisa/8klass/1teema/ajalugu/prantsuse_revolutsioon_gerda.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_revolutsioon#Bastille.27_vallutamine http://www.historywiz.com/bastillefall.htm http://www.history.com/this-day-in-history/french-revolutionaries-storm-bastille http://www.britannica.com/EBchecked/topic/55622/Bastille http://en.wikipedia.org/wiki/Bastille http://miksike.ee/docs/referaadid/prantsuse_revolutsiooni_algus_liina.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Place_de_la_Bastille
Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini ...
KESKAJA KIRIK 1.Mõisted: paavst, katedraal e. toomkirik, misjonär, sakramendid (7), investituuritüli, Cannossas käik, kuuria, bulla, ketserid (hereesia), katarid, inkvisitsioon, simoonia 2. Millal ja kuidas moodustati paavstiriik? 3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine, 5) viimne võidmine, 6) kiriklik laulatus, 7) vaimulike ametisse pühitsemine. investituuritüli- Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel (paavsti ja keisri vaheline tüli). Canossas käik- alanduse sünonüüm, keiser kä...
Ülevaade Euroopa ajaloost hiliskeskajal Koostanud: Simo Põldoja Inglismaal aastakümnetepikkune kodusõda Saksamaal puudus tugev keskvõim 1356.a Karl IV suurfeodaalide õigused 1237-1240 Moskva tugevnemine Lääne pool tugevnes Leedu suurvürstiriik Leedu suurvürstiriik 13. –15. sajandini 1385.a – Poola ja Leedu personaalunioon Jätkus Moskva tugevnemine Tänan kuulamast!
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. ...
12. varakeskaja kiriku- ja vaimuelu Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on rooma paavst Rooma esimene paavst – apostel Peetrus, pani aluse paavstlusele, algselt piiskop Keisri võimu nõrgenemine suurendas Rooma piiskopi tähtsust, põliselanikud nägid kiriku jõudu kui kaitset germaanlaste vastu Paavstide autoriteeti tugevdas Gregorius Suur, ta korraldas roomlaste suhteid langobardidega ja tegeles Rooma linna kindlustamisega, rajas kloostreid, tagas kirikule hea sissetuleku, levitas usku, kirjutas ja korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule, tema autoriteet ulatus Inglismaale Paavstide autoriteeti tõstis Pippin Lühike, tema annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Tänu Karl Suurele läks kümnendik kõigist sissetulekutest kirikule. Kiriku korraldus Kogu kristlik maailm oli jaotatud piiskopkondadeks, piiskopikirik ehk katedraal, katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks, piiskop pühitses ametisse pre...
William Shakespeare Markus Marandi William Shakespeare • Elas 1564a.1616a. • Ta oli inglise luuletaja ja näitekirjanik • Sündis Stratford–upon–Avonis, Warwickshire`i krahvkonnas • Shakespeare` ide perekonnas oli kaheksa last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William oli pere kolmas laps ja ühtlasi ka vanim poeg. Haridus • Ta õppis oma kodulinna grammatikakoolis. • Tema koolis pöörati suurt tähelepanu ladina keelele ning Rooma kõnemehe Cicero teostele. • William Shakespeare’il oli väga hästi treenitud mälu, mida ta kasutas oma teostes kellegi tsiteerimisel. • Vanemad õpilased ei tohtinud koolis enam oma emakeelt kasutada, nad tohtisid ainult ladina keeles rääkida. Perekond • Tema noorim vend Edmund töötas hiljem koos William’iga • Vend Gilbert oli puidukaubamees • Õde Joan oli abielus mütsitegijast William Hartiga • Vend Richard elas kogu oma elu sünnilinnas ja ...
Carl Robert Jakobson Kert Tikko Elulugu · Sündis 1841.a Tartus · Elas noorpõlves Tormas · Alghariduse sai isalt, Adam Jakobsonilt, kes pidas koolmeistri ametit kohalikus kihelkonnakoolis. · Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta ka kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. · Jakobsoni poliitilise tegevuse tipuks sai 1878. aastal ilmuma hakanud ajaleht "Sakala". · Lehel oli rahva hulgas algusest peale suur menu, sest ta võitles aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest, kritiseerides viletsaid majandus- ja kooliolusid ning õhutades rahvuslikke algatusi · Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talu- pidamisjuhendeid. · Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu "Teadus ja Seadus põllul,, · Pani aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele. · Jakobson oli üks eesti hariduse suur...
�� # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # # #K#A#T#O#L#I#K#U# #K#I#R#I#K# #K#E#S#K#A#J#A#L## ## # # # # # # # # # # # # # # # # # # ## ## #K#e#s#k#a#j#a#l# #o#l#i# #s#u#u#r#e#m# #o#s#a# #E#u#r#o#o#p#a# #e#l#a#n#i#k#u#d#e#s#t# #k#r#i#s#t#l#a#s#e#d#.#n#a#d# #u#s#k#u#s#i#d# #a#i#n#s#a#s#s#e# #J#u#m#a#l#a#s#s#e# #j#a# #k#u#u#l#u#s#i#d# #�#h#t#e# #k#o#g#u#k#o#n#d#a#,#K#a#t#o#l#i#k#u# #k#i#r#i#k#u#s#s#e#,## #m#i#l#l#e# #p#e#a# #o#l#i# #R#o#o#m#a# #p#a#a#v#s#t#.#k#i#r#i#k# #k#o#o#s#n#e#s# #p#a#l#j#u#d#e#s#t# #p#i#i#s#k#o#p#k#o#n#d#a#d#e#s#t#.#n#e#i#d# #v#a#l#i#t#s#e#s#i#d# #p#i#i#s#k#o#p#i#d#.#p#i#i#s#k#o#p# #j#u#t#l#u#s#t#a#s# #k#a#t#e#d#r#a#l#i#s# #j#a# #k#a#n#d#i#s## #v#a#s#t#u#t#u#s#t# #k#�#i#g#e# #e#e#s#t# #,#m#i#s# #t#e#m#a# #p#i#s#k#o#p#k#o#n#n#a# #k#i#r#i#k#u#t#e#s# #t#o#i#m#u#s# #,#s#a#m#u#t#i# #p#i#d#i# #t#a# #h#a#l#d#a#m#a# #k#i#r#i#k#u#l#e# #k#u#u#l#u#v#...
o Võeti kasutusele kümnendsüsteem ja meetermõõdustik 7. Miks öeldi, et revolutsioon sööb oma lapsed? Revolutsioon sööb oma lapsed – ehk teisisõnu, praktiline ja rutiinne töö majanduse vallas nihutas parteis paratamatult esiplaanile pragmaatikud, kes tasapisi ja märkamatult hakkasid enda kätte haarama ka peamisi riigijuhtimise hoobasid. 8. Nimeta vähemalt 3 tähtsat sündmust revolutsiooni käigus, mis mõjutasid Prantsusmaa ajalugu Võeti vastu: „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“. Tugines võrdsusele ja vabadusele. Absoluutsest monarhiast saab konstitutsiooniline monarhia. Vallutussõjad Napoleoni juhtimisel. 9. Miks ebaõnnestusid püüded asendada katoliiklus mingi uue usundi või kultusega (nt.Mõistuse või Kõrgema Olendi kultused)? Sest inimesed olid truud oma religiooni ning selle muutmisega võiksid toimuda kokkupõrged linnas. 10
Just Leondingis isa väljendamiste mõju all tekib Hitleril kriitiline suhtumine kirikusse. SVASTIKA 1896.a. saabus poiss Lambachi kooli, mis oli vana benediktide klooster. Seal nägi ta esimest korda svastikat(haakristi), mida hiljem käskis graveerida oma kantseleis. NOORPÕLV 1900.a. läks Adolf Linzi riikliku reaalkooli. Maakooli vahetus võõra linnakooli vastu ei meeldinud poisile. Ta hakkas õppima ainult neid aineid, mis talle meeldisid – ajalugu, geograafia ja eriti joonistamine. Kõike muud ignoreeris. 13-aastasena suri tema isa. Ema palvel jätkas õppimist. 1903. hakkas saama toitjakaotuspensioni. Emal ei olnud võimu oma isepäise poja üle. Unistas saada kunstnikuks või arhitektiks. HITLERI JOONISTUSED NOORPÕLV 1907 proovis sisse saada Viini kunstikooli kuid see ebaõnnestus. Hitler vihkas püsivat tööd nin ta ei teinud katsetki omandada mingisugust elukutset
ANTIIKAEG EHK VANAAEG PERIOODID: Varajane Kreeka: 2500-750 eKr-1750 aastat Arhailine ja klassikaline Kreeka: 750-336 eKr-414 aastat Hellenistlik Kreeka: 336-146 eKr-190 aastat VARAJANE KREEKA Areng oli pikaajaline, sellese aega mahub Küklaadide meresõitjate tsivilisatsiooni tõus ja langus ning lossidekeskne Minose ja Mükeene kultuur. Need ühiskonnad panid aluse kaubateede võrgule ning kunstile, mis on tüüpiline hiljem kujunenud kreeka tsivilisatsioonile. See on eelajalooline periood, mille tähtsamad allikad on arheoloogilised leiud. Küklaadide tsivilisatsioonist järelejäänu ning Minoiline ja Mükeene tsivilisatsioon Kreetal ja mandri-Kreekas on kõige varasemad ja silmapaistvamad jäljed arenenud ühiskondadest Euroopas. Küklaadid Esimesed arenenud ühiskonnad, mille kohta meil on teavet, on Küklaatide tsivilisatsioon, mis kujunes välja umbes 3500 eKr. Minoiline tsivilisatsioon Kreetal ...
Muutused Eesti ühiskonnas esiaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga Essee Eestimaa on olnud aegade vältel üks mitme isandaga maa. Tema pinnalt on läbi käinud sakslased, rootslased, taanlased, liivlased, latgalid ning palju muid rahvaid. Esiajast saadik on toimunud siin palju muutusi, mis on viinud meie ühiskonda edasi nii tervikuna kui ka üksikute lülidena. Kogu see muutus ja kohanemine on taganud meile pääsu keskaega. 12. sajandil hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma ning tänu usulistele erimeelsustele ja piiskop Meinhardi ülesandele Liivimaa ristiusustada, algas ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli see, mis ühendas eestlasi ning pani neid meeskonnana tööle, olenemata kaotusest. Rahva jaoks peabki olema esmatähtis see, et rahvas oleks ühtne ning tõesti valmis oma kodumaa eest võitlema. Ristisõda üldse algatati kuna usuti, e...
01.02.2015 Heleri Rebane Ajaloo arutlus Eesti meeste valikud II maailmasõjas II Maailmasõda toimus aastatel 1939 – 1945. See oli eelmise sajandi ohvriterikkam sõda ning selle sõja käigus kaotasid eestlased oma iseseisvuse. 1939 aasta sügisel jäid Baltimaad Moskva mõjusfääri ja välispoliitilisse isolatsiooni. Oli selge, et eestlastel polnud enam häid valikuid. Eestlased tahtsi oma riiki kaitsta, parim valik selleks oli eestlaste oma armee. Eesti armeed oli aga võimatu luua, sest sõjaväejuhtkonna liikmed olid hukatud, vangistatud või saadetud sunnitööle. Sõjatehnika – ja varustus aga ülevõetud punaarmee poolt. Üheks valikuks oli metsavendlus, teiseks valikuks oli astuda punaarmeesse, kolmandaks asutda Saksa armeesse ja neljandaks astuda Soo...
"MIKS OSADES RIIKIDES KEHTESTATI DIKTATUUR, TEISTES AGA SÄILIS DEMOKRAATIA?" Ühiskonnas eksisteerib palju valitsusliike. Nendest kaks on näiteks demokraatia ja diktatuurid. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Demokraatiat saab jagada veel kaheks, otseseks ehk vahetuks demokraatiaks, kus otsuseid teeb rahvas, ja esinduslikuks- ehk vahenduslikuks demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on ke...
Valitsemine Eesti- ja Liivimaal ning baltisaksa aadli ja keskvõimu suhted 17. ja 18. sajandil Eesti- ja Liivimaa oli 17. sajandil Rootsi ülemvõimu all, seda aega nimetati "heaks Rootsi ajaks", ja 18. sajandil Vene ülemvõimu all. Rootsi võimu kehtestamine Eestis toimus järk-järgult ja võttis aega üle 80 aasta. Üheks põhjuseks oli see,et Rootsi sekkus sündmustesse Vana-Liivimaal aastal 1561, kui Liivisõja alguses Liiviordu Põhja-Eesti rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale kaitse saamiseks. Põhja-Eesti üle kehtestati täielik kontroll 1583.a Pljussa rahuga. Halduskorraldus jagunes Rootsi ajal kaheks: 1)Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti), mis jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru maakondadeks. 2) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti), kus Eesti alal olid Pärnu ja Tartu maakonnad. 1645.aastal liidetud Saaremaa oli eriseisundis maakond, seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ...
rikkalikust tapeedivalikust ning huvitavatest seina kujundusskeemidest. 19. sajandi interjöör. TLM Fn 8516:13 Tapeedifragment, mille terviklik muster on näha arhiivifotol. See on moodustanud tahveldise osa seina alumises pooles. AJALUGU Tapeedid on alati imiteerinud erinevaid luksuslikke materjale, sealhulgas siidi, gobelääne, nahka, kipskaunistusi, seinamaalinguid, puitu ja marmorit. Vanimad tapeedid olid monokroomsed ornamendilehed, mis trükiti väikestele kaltsupaberilehtedele musta trükitindiga. Nendega kaeti nii seinu kui ka kappide ja karpide sisemusi. Puidumustrit, intarsiat või heraldilisi motiive kujutavaid pabereid on leitud ka lagedelt. Monokroomne ornamendileht. 17
Wolter von Plettenberg (ka Walter von Plettenberg; umbes 1450 Meyerichi linnuses Vestfaalis – 28. veebruar 1535 Võnnus) oli Liivi ordu maameister 1494–1535. Hans Susi (ka Hans Susy, Hansken Susi; surnud 1549) oli eesti tõlkija. Ta on teadaolevalt esimene, kes tegeles piiblitekstide tõlkimisega eesti keelde. Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583. aastani, kirjeldades värvikalt Liivi sõja eelset Liivimaa siseolusid, elulaadi ja sündmusi. Russowile on omane teravalt luterlikud eelistused. Eriti detailselt kirjeldab kroonika Russowi kaasaegseid sõjasündmusi. Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti.
annaabi.ee 
