Eesti meeste valikud II MS (0)

01.02.2015
Heleri Rebane
Ajaloo arutlus
Eesti meeste valikud II maailmasõjas
II Maailmasõda toimus aastatel 1939 – 1945. See oli eelmise sajandi ohvriterikkam sõda ning selle sõja käigus kaotasid eestlased oma iseseisvuse. 1939 aasta sügisel jäid Baltimaad Moskva mõjusfääri ja välispoliitilisse isolatsiooni. Oli selge, et eestlastel polnud enam häid valikuid. Eestlased tahtsi oma riiki kaitsta, parim valik selleks oli eestlaste oma armee . Eesti armeed oli aga võimatu luua, sest sõjaväejuhtkonna liikmed olid hukatud , vangistatud või saadetud sunnitööle. Sõjatehnika – ja varustus aga ülevõetud punaarmee poolt.
Üheks valikuks oli metsavendlus, teiseks valikuks oli astuda punaarmeesse, kolmandaks asutda Saksa armeesse ja neljandaks astuda Soome armeesse.
I valik
Kui algas sõda NSVLi ja Saksamaa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus koondusid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalkadesse. Osa meestest oli metsas ka lihtsalt Nõukogude mobilisatsioonist kõrvalehoidmiseks, kuid aktiivseid metsavendi oli umbes 12 000. Tegemist oli spontaanse rahvaliikumisega, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Kahtlemata oli see võitlus Eesti eest, kuigi soveti juhindus suur osa mehi ka isiklikust kättemaksust.
II valik
Punaarmeesse läks väga vähe vabatahtlikke, seetõttu saadeti sundkorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes hajutati üle kogu Nõukogude Liidu. Mobiliseeritud saadeti ehituspataljonidesse, sisuliselt vangilaagritesse, kus olid väga rasked elu- ja töötingimused. Kurnatuse tagajärjel suri juba esimesel talvel ⅔ mobiliseerituist. Moodustati Punaarmee rahvuslik väekoondis, 8. Eesti Laskurkorpus, mis koosnes 1941. aastal Eestis sunniviisiliselt mobiliseeritud ja Venemaale viidud eestlastest ja Eestis formeeritud hävituspataljonide liikmeist.
III valik
Saksa okupatsiooni alguses tervitati sakslasi kui vabastajaid. Saksa armeesse astusid eestlased vabatahtlikult, sest taheti kätte maksta Vene okupatsiooni eest. Eestlasi kasutati politsei pataljonidena, kes tegutsesid ka väljaspool Eestit. 1944 aastal kuulutati välja üldmobilisatsioon Saksa armeesse, kuna Punaarmee oli juba mitmes kohas üle Narva jõe tulnud. Erinevalt varasematest väkkekutsetest asusid Eesti rahvuslikud ringkonnad nüüd mobilisatsiooni toetama : Loodeti, et eestlastest koosnevate vägede toel avaneb võimalus iseseisvuse taastamiseks. Samuti sooviti end Nõukogude Liidu okupatsiooni eest kaitsta. Punaarmeega võitlemiseks moodustati Eesti SS- leegion, mis oli Saksa väeosa 1942. aasta augustist 1943. aasta maini.
IV valik
Väga paljud Eesti mehed põgenesid Saksa mobilisatsiooni eest Soome, kus astuti Soome armeesse. Eestlastest loodi Soome armees omaette väeosa. Kokku teenis Soome vägedes ligi 3400 eestlast. 1944. aasta 2. augustil otsustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee rügemendi Eestisse kutsuda. Osa eestlastest, kokku 1800 meest, tuligi 1944. aasta augustis kodumaale tagasi. Eestis killustasid sakslased rügemendi. Rügemendi lahingukogemusega esimese pataljoni kuulunud mehed osalesid Eesti kaitselahinguis. Sõjalises mõttes oli soomepoiste panus siiski napp, kuid soomepoiste tagasitulek Eestisse demonstreeris eestlaste tahet end ka lootusetus olukorras kaitsta. Teistes tingimustes oleksid nad võinud Eestile poliitiliselt väga vajalikuks osutuda.
Kokkuvõtteks ei olnud II maailmasõjas osalenud sõduritel väga häid valikuid. Nad pidid valima paljude halbade seast. Neil tuli teha otsus, kas nad tahavad põgeneda ja oma kodumaa maha jätta või üritada mõne teise riigi sõjaväes teenides oma riiki kaitsta.