Estofiilid ja äratajad – erinevad motiivid, erinevad vahendid? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

28

docx

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel

Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel (Lisa 5), publitsist Johann Christop Petri ja publitsist ning kirjanik Garlieb Helwig Merkel (Lisa 6). Nemad ja nende mõttekaaslased esindasid pietismile oponeerivat ratsionalismi. 19. sajandi algul jätkasid ratsionalistide suunda kõige tegusamalt Lüganuse, Viru-Nigula ja Äksi pastor, eesti päritoluga Otto Wilhelm Masing ning Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenpläter (Vahtre, 2000). Neid nimesid tuntakse, sest nad on kuulsamad estofiilid. Nende liikumine väljendus aga 19. sajandi esimesel poolel eesti keele ja rahvakultuuri vastu kasvavas huvis. Rosenpläter soovis, et mitte ainult pastorid, vaid kõik eestlaste keskel elavad ja nendega kokkupuutuvad sakslased peaksid rahva keele selgeks õppima. Selleks pidas ta vajalikuks eesti keele õpetuse sisseseadmist gümnaasiumides ning koostas 1817. aastal ilmunud esimese gümnaasiumidele mõeldud eesti keele lugemiku (Laur, 2003).

Eesti rahvakultuur

44

docx

Eesti uusaeg

1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus

Ajalugu

70

docx

Eesti Uusaeg

Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati h

Ajalugu

32

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe

Kirjandus

23

doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

12 ­ 13 saj, saksa ordu esimene suurem üleskirjutis. Kirjeldatakse saksa Liivimaa ordu võitlust. Kaheksas murdes, 12 000 värsirida, poeetiline stiil, Autor teadmata, arvatavasti saksa ordu rüütlivend. Ristiusk tuuakse tule ja mõõgaga. Maarjakultus, misjonikroonika. Algab jumalasõna kuulutamisega, läheb üle põhilooks. Faktoloogia ei huvita (3 aastaarvu), trubaduurluule. Vanema riimkroonika autor ei tundnud Läti Henriku ajaraamatut, tema poliitiline suunitlus on teistsugune, hoopis erinevad on kirjanduslik-kunstilised võtted. Autor seab endale eesmärgiks jutustada sellest, kuidas ristiusk toodi Liivimaale, valgustades sealjuures ajaloosündmusi eeskätt sõjanduslikust küljest. Kroonika kirjutatud kesksaksa murdes, Kindel värsimõõt puudub, autor püüab ainult saavutada tingimata täisriimi. Olles raskustes riimsõnade leidmisega, ei suuda autor alati kinni pidada faktidest (laseb Jäälahingu kirjeldamisel võitlejatel langeda rohule)

Kirjandus

106

docx

EESTI UUSAEG

Paide, Rakvere, Viljandi said tagasi oma linnaõigused. Tekkis juurde kaks linna, Paldiski ja Võru – uued maakonnakeskused ja linnaõigused. 1785.aastal võeti vastu uus linnaseadus, mis väga põhjalikult korraldas ümber linnade omavalitsuse. Linnakodaniku staatuse andmine läks uuele alusele – linnakodanike ring laienes, sest linnaelanikele anti linnakodaniku staatus. Samas jagati linnakodanikud klassidesse, kokku kuus erinevat kategooriat. Erinevatel kategooriatel erinevad õigused, jagamine kategooriasse sõltus jõukusest. Linna magistraadi tähtsus olulisel määral langes, ta muutus kohtuasutuseks, linna valitsemises ta enam osa ei võtnud. Linnakodanikud, kes vastasid teatud varanduslikele tingimustele, valisid esindusorgani, linnaduuma kolmeks aastaks, linnaduuma valis linnavalitsuse ja linnapea. Linna politseiasjad läksid linnakodanike pädevusest välja, linnapolitsei läks riigivõimu alla, tähtsaim tegelane selles süsteemis

Ajalugu

72

doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil

Ajalugu

37

docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

eestlaste maavaldus jäi põhiosas püsima; kuigi maid hakati läänistama juba vallutuse käigus, ei asunud vasallid maale elama, vaid piirdusid perioodilise maksude kogumisega eestlaste alistumine toimus lepingutega, eestlastele pandi kohustused, kuid jäid püsima ka õigused kohtumõistmine toimus kohaliku tavaõiguse alusel, kuid läks feodaalide kätte ja et feodaal teaks tavaõigust, olid loodud õigusleidjate e hirsnikude institutsioon eri Eesti piirkondades olid õiguslikud tingimused erinevad ja saarlased olid pikka aega üsna sõltumatud ja seal toimusid pidevalt mässud: 1236. a, peale Saule lahingut oli saarlaste mäss, alistati alles 1241. a 1255. a jälle saarlaste mäss, alistati jälle lepinguga, kus saarlastele säilitati nende poliitilised õigused 1260. a, peale Durbe lahingut saarlaste mäss, leping sõlmiti 1261. a talurahva koormised: kümnis ­ 1/10 viljast feodaalile

Eesti ajalugu

Kommentaarid (0)