Estofiilid ja äratajad – erinevad motiivid, erinevad vahendid? (0)

Estofiilid ja äratajad – erinevad motiivid, erinevad vahendid?
Estofiilid ehk muust rahvusest iskud , kes on meeldivas positsioonis eesti keelele ja kultuurile oli 19. sajandil üsna palju. Need oli baltisakslased , kes püüdsid talurahvast valgustada. Äratajad aga tegutsesid nagu nimigi ütleb ärkamisaja kõrghetkel. Ärkamisaja alguseks loetakse 1861. aastat, mil vabastati Venemaa talupojad pärisorjusest. Toimusid rahutused Venemaa tsaaririigis, kuid ka meil toimusid rahustusi- Mahtra sõda. Kuigi tundub, et baltisakslastest estofiilidel olid ühised eesmärgid äratajatega, siis kas estofiilidel oli tõesti nendega võrreldes samad motiivid ja samad vahendid?
Miks baltisakslased siia tulid? Nii mõnedki haritlased tulid 18. sajandil siia Saksamaalt, selleks et täita Põhjasõjas tühjaks jäänud ametikohti. Samuti üks üsna mõjukas põhjus oli ka raha, sest pastorid said oma sissetuleku kirikumõisatest ehk pastoraadi maal teotööd teinud talupoegade tööst. Seetõttu elasid siinsed pastorid paremini kui Saksamaal. Lisaks tegid mõisnikud kirikule kingitusi. See näide toob esile looduse loomulikku kulgu, keemias öeldakse selle kohta madalama kontsentratsiooniga tasemelt minnaks üle kõrgema kontsentratsiooniga alale ehk madalamalt palgalt suuremale palgale. Kas eestlastest äratajate eesmärk oli hea palga peale saada? Mina seda ei usu.
Kuid samas tõid baltisakslased meile ka palju positiivseid „valguskiir“. 1715 . aastal toimetas Kullamaa pastor Heinrich Gutsleff trükki põhjaeestikeelse Uue Testamendi ja 1739 ilmus täielik Piibel . Üheks põhilisemaks tõlkijaks oli hilisemal perioodil Anton Thor Helle, kes samuti andis välja eesti keelse õpiku. Põhjaeestikeelne piibli tõlkega kujunes just see keel eesti kirjakeeleks. Tõlkelt hea põhjaga, üpris mahukana pakkus Piibel eestlastele väga hea lugemismaterjali. Kahtlemata on see tänuväärne tegu, mida baltisakslastest pastorid eesti keelele andsid. Kas just põhjaeesti keel kõige parem variant oli, ei oska seletada. Nüüd tänapäeval ei oska me ettegi kujutada ilma taolise eesti keeleta - 14 käände ja ilma mees ja naissugu eristamiseta. Meile, eestlastele, on eesti keel loomulik suhtlemiskeel.
Oma lühiessega ei kajastanud ma äratajate tegevusi nagu Carl Robert Jakobsoni atriklid , talupoja kalender ja ajaleht Sakala, Janseni Perno Postimehe loomine, Jakob Hurda rahvapärimise kogumine. Just need viimased on eestlaste seas rohkem tuntud, kuid kahtlemata ei jää ka Piibli tõlge tagaplaanile. Arvan siiski, et tegelikult oli estofiilidel ja äratajatel üsnagi ühene eesmärk. Kuid minule endale tundub, et miskipärast on baltisakslastest kirjasõna levitajad ja eesti keele arendajad kuidagi suursugusemad kui oma Kurgja talu peremees Jakobson .