Napoleon (0)

Euroopa Napoleoni Sõdade Ajal
19. Sajandi algul kaasati peaaegu kogu Euroopas sõdadesse, mida on nimetatud ka
Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu Euroopas.
Aasta 1799, riigi pöörde järel jäi Prantsusmaa veel vabariigiks, selle järel võim läks Napolèon Bonaparte kätte, ta alustas suuri ümberkorraldusi , mis ka parandas riigi majanduslikku olukorda.1802. Aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning 2 aastat hiljem, kuulutati ta Pranslaste keisriks senati poolt ja tänu sellele sai prantsusmaast jälle monarhrik riik. Isevalitsuslik võim tugevnes . Olulised otsused kehtestati Senati või siis keisri enda poolt.
Vahetati ümber kohtupidamised ja seadus andlus .
1804.Aastal oli ka vastu võetud Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks'', mis oli ka esikujuks paljutele riikidele. Napoleon oli ka olnud abielus kuid lahutas, aastal 1810 ta jälle abiellus Austria keisri tütrega Maria-Luoise, abielust sündis poeg kes ei saanud kunagi valitseikas vaid suri 1832 .Aastal tuberkoloosi.
Napoleon ja Maria- Louise
Napoleon
Ehk Napoleon Bonaparte
Oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht . Napoleon Valitses prantsusmaad 11.Nov 1799 - 11. Aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22.jun 1815.
Trafalgari merelahing nurjas Napoleoni plaani
vallutada Inglismaa.
Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega.
1806.Aastal Napeloen kuulutas välja majandusblokaadi.Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja ja läänemerel, Atlandi ookeanil ning vahemerel. inglismaa jäi kontinentaalblokaadi.
Inglismaa tõesti sai kahjustada sellest kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Inglismaa suurendas kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. Hakati ka kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu. Majandussõda mõjutas ka Prantsusmaa enda ja ta liitlaste majandus elu. Prantsusmaa hinnad tõusid kuni 300% 1805'est kuni 1812 aastani. Napeloen üritas tagada blokaadi täesti aga ta ei saanud kuna Briti odavate kaupade nõudluse pärast.