50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karu1
Õppematerjali autor
1.Sissejuhatus.................................................................................................................3 2.Tähtsamad faktid.........................................................................................................4 2 Sissejuhatus Teen selle referaadi Kuubast, sest mulle meeldib see riik ja see on minus tekitanud sügavat huvi. Tahtsin Kuuba kohta rohkem teada, kui ma enne teadsin ja ka see oli üks põhjustest miks valisin just selle riigi. Kuubat kutsutakse Kariibi saarte pärliks, sest seal on olemas kõik huvitav ajalugu ja tänapäev, kaunis loodus ning nostalgiahõnguline olustik. Kuuba on suurim saar Kariibimeres. Kuubal on tõeliseid paradiisirandu, kus imepeen valge liiv vaheldub sinirohelise kristallpuhta veega ning seda pilti raamivad Kuuba rahvuspuud võimsad kuningpalmid.
2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõigus: üldine, 16. eluaastast Õiguskord: Hispaania ja USA õigus, kommunistlikud õigustraditsioonid; ei tunnusta RK jurisdiktsiooni Religioonid: mitteusklikud 49%, rooma-katoliku 40%, ateistid 6%, protsetajdid 1%,
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kuuba Referaat Koostaja: Madis Raudsepp Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 1. Sisukord Sissejuhatus Sisuline osa Loodus Ajalugu Kasutatud info 2 1. Sissejuhatus Ma valisin Kuuba kuna ma arvasin, et Kuuba on huvitav riik. Töö käigus ma tahaksin rohkem Kuuba kohta teada saada. 3 1. Sisuline osa Kuuba täpne nimi on Kuuba Vabariik Kuuba lipp Kuuba vapp
.............................lk 4 3. Poliitika Castro elus.................................lk5-6 4. Tõus võimule.........................................lk7 5. Osa revolutsioonist...................................lk 8 6. Kokkuvõte.............................................lk 9 7. Allikad.................................................lk10 2 Fidel Castro Sissejuhatus Räägin Fidel Alejandro Castro Ruz, kes sündis 13 Augustil 1926.Ta on Kuuba poliitilinejuht ja endine kommunistlik revolutsionist.Nagu esmane juht Kuuba revolutsioonil, Castro oli peaminister Kuubas alates veebruarist 1959 detsember 1976 ning seejärel Kuuba riiginõukogu president.Ta oli esimene sekretär ja kompartei Kuubas alates erakonna loomisest 1961. Selle töö on eesmärk on saada Fidel Castro kohta rohkem teadmisi koguda ja teda tundma õppida.Räägin sellest kuidas on tema poliitiline karjaäär nii kaua kestnud, kuidas ta sai
Breznev, Podgornõi, Selepin ja Kossõgin nägid siin endil sanssi võim haarata, kindlustades seega endi positsioone ning tagades valitseva kliki püsimajäämise. Hrustsov oli algatanud reforme, mis pidanuksid vähendama parteibürokraatiat ning stalinistlikku juhtimist, ent mis olid liiga ebajärjekindlad ja halvasti läbimõeldud, et seda saavutada. Sama ebajärjekindel ja edutu oli ka Hrustsovi majanduspoliitika, tagasilöögid tulid välispoliitikas (suhted Hiinaga, Kuuba kriis). Oktoobris 1964 tagandati poliitbüroo poolt Hrustsov nii partei peasekretäri kui Ministrite Nõukogu esimehe kohalt. Uueks peasekretäriks tõusis Breznev, valitsusjuhiks Kossõgin. Mikojan sai esialgu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks, kuigi tema vandenõulaste sekka ilmselt ei kuulunud. Peale Hrustsovi kaotas oma koha poliitbüroos ka Kozlov. Tõenäoliselt sai Hrustsovi järglaseks Breznev just seetõttu, et ülejäänud
● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti?
Bulgaaria, Ungari, Soome). 5. Jaapani purustamine 1945.a. suvel, Potsdami konverentsi ajal, said ameeriklased valmis aatompommi - 6.august Hiroshima, 9.august Nagasaki - 9.august - NL kuulutas Jaapanile sõja, vallutas Mandžuuria, Põhja-Korea, Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared. - 2.sept. 1945 - Jaapani kapitulatsioon USA vägede ülemjuhatajale McArthur’ile Ajalugu – Külm sõda Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 – 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Külma sõja tunnused on võidurelvastumine ja pidev tuumasõja oht (tekib 5 tuumariiki: USA, NSVL, Inglismaa, Prantsusmaa ja Hiina), kahepooluselise maailma tekkimine (USA, lääneriigid ja Jaapan vs. NSVL ja teised kommunistlikud riigid
välja läbikukkunud Suurbritannia ja Prantsusmaa. USA mõju kasvu põhjuseks oli Eisenhoweri doktriini rakendamine alates 1957, millega lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik. See doktriin viis USA-Iisraeli erisuhete tekkeni ning teatava lähenemiseni araabia monarhiatega, kes kartsid sotsialismiideede levikut Lähis-Ida riikides. 12. Kuuba kriis 1962. (eel - ja järellugu) 1959 kukutasid Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA-meelse Kuuba diktaatori F.Batista. Castro uue valitsuse teostatud maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viis suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele liitlaseid võimaliku konflikti korral USA-ga. Kuubale tuli rõõmuga appi Nikita Hrustšovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid