HARIDUS JA KULTUUR KESKAEGSES EUROOPAS (0)

Paljunemine ja areng
Lühikonspekt XII klassile
 
 
Mõisted 
• Mittesuguline paljunemine - paljunemine eoste või 
vegetatiivselt ehk  keharakkude  abil
• Suguline ehk  generatiivne  paljunemine - paljunemine 
sugurakkude abil
•  Rakutsükkel  - raku  eluring  ühe paljunemise  lõpust  järgmise 
paljunemise lõpuni
•  Interfaas  - kahe paljunemise vahele jääv  eluperiood
• Karüokinees -rakutuuma jagunemine
• Tsütokinees -  tsütoplasma  jagunemine
•  Mitoos  - keharakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekib kaks 
diploidset rakku
 
 
• Meioos - sugurakkude jagunemisviis, mille tagajärjel tekivad 
haploidsed  rakud
•  Diploidne kromosoomistik  -keharakkude kromosoomistik, kus 
iga kromosoom  on  paarina
• Haploidne kromosoomistik - sugurakkude kromosoomistik, 
kus iga kromosoom  on üksikuna
• Somaatiline rakk  -  keharakk
• Gameet -  sugurakk
• Kromosoomide ristsiire  - meioosi I profaasis  toimuv protsess, 
kus paarilised  kromosoomid  lähenevad üksteisele, ühinevad ja 
taas lahku minnes võivad vahetada osasid
 
 
•  Spermatogenees  - seemnerakkude ehk spermatosoidide areng
•  Ovogenees  - munarakkude areng
•  Viljastumine  - munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine
• Sügoot - viljastatud  munarakk
•  Embrüogenees  - looteline areng
• Postembrüogenees - pärastlooteline areng
•  Ontogenees  - individuaalne areng
• Fülogenees - liigi ajalooline areng
•  Partenogenees  - areng viljastamata munarakust
 
 
Paljunemisviisid
Mittesuguline
Suguline 
paljunemine
paljunemine
• Uus organism saab alguse 
• Uus organism saab alguse 
eosest või keharakust/ 
viljastatud munarakust
keharakkudest
• On vaja spetsiaalseid rakke 
• Pole vaja spetsiaalseid rakke
( sugurakke )
• Üks vanem
• Enamasti kaks vanemat
• Järglane pärib ühe vanema 
• Järglasel kombineerub kahe 
päriku materjali
vanema pärilikkus
• Muutlikkus on väike
• Muutlikkus on suurem 
 
 
Rakutsükkel
(mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi 
iseloomustamiseks) 
Interfaas
Mitoos
• Vaheaeg kahe järjes-tikkuse 
• Toimub kahe osana: 
jagunemise vahel
karüokinees ja tsüto-kinees
• rakus toimub intensiivne 
• Karüokineesis eristatakse 4 
aine- ja energiavahetus
faasi:  profaas ,  meta -faas, 
• Organellide arv suureneb
anafaas  ja  telofaas
• Varutakse makroergilisi 
• Mitoosi tulemusena saadakse 
ühendeid
2 diploidset rakku
• Toimub DNA repli-katsioon
• Mitoosi teel paljunevad 
•  Tsentrioolid  kahestuvad  
keharakud
 
 
Rakutsükkel
Interfaas
Mitoos
 
 
MITOOSI  FAASID
   PROFAAS  
METAFAAS   
ANAFAAS 
 TELOFAAS 
 
 
PROFAAS
 
Ettevalmistav faas
Algab kääviniidistiku kujunemine
Tsentrioolid liiguvad poolustele
Kromosoomid 
Tuum suureneb
keerduvad kokku, 
Tuumakesed 
muutuvad nähtava
kaovad
Tuumamembraanid  
 
ks
 
lõhustuvad
METAFAAS
 Rändamisfaas
Kääviniidid kinnituvad ühe 
otsaga kromosoomi 
tsentromeeri külge ja teise 
otsaga tsentriooli külge
Kromosoomid koonduvad raku 
ekvatoriaaltasandile
 
 
Mikrofoto mitoosi metafaasist sibularakus
ANAFAAS
Eraldumisfaas
Kromatiidid liiguvad 
poolustele (ATP energia arvel)
Kääviniidid lühenevad
Mikrofoto mitoosi anafaasist sibularakus
 
 
TELOFAAS
Rekonstrueerimisfaas
Sünteesitakse uued tuumamembraanid
Toimub tsütokinees – tsütoplasma jagunemine
Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse
Taimerakus  kujuneb vahesein
Kääviniidid kaovad
Tekivad tuumakesed
 
 
Mikrofoto mitoosi telofaasist sibularakus
MITOOSI TÄHTSUS
 Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude 
vahel.
 Tütarrakud on geneetiliselt identsed.
 Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv.
 Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude 
asendamiseks.
 
 
Meioos
• Meioos on sugurakkude jagunemise viis
• Meioosil toimub 2 järjestikust jagunemist
• Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset 
rakku
 
 
Meioos 
• Sugurakkude küpsemisel toimuv protsess
• Meioosile eelneb interfaas, mille jooksul toimuvad 
samasugused muutused kui mitoosi eel
• Meioosi puhul toimub kaks järjestikust jagunemist
• Meioosi tulemusena saadakse 4 haploidset rakku
• Meioos kindlustab sugurakkude haploidsuse
• Meioosi mõlemal jagunemisle eristatakse samasuguseid 
osasid/ faase kui mitoosilgi
• Meioosi  faaside  ajal toimuvad põhimõtteliselt sarnased 
muutused kui mitoosi faaside ajal
 
 
Meioosi peamised erinevused 
• I jagunemise profaas on pikem, selle ajal toimub kromosoomide 
ristsiire
• I jagunemise  metafaasis  kogunevad ekvatoriaaltasapinnale 
homoloogiliste  kromosoomide paarid
• I jagunemise anafaasis lahknevad poolustele homo- loogilised  
kromosoomid
• I jagunemise telofaas on lühike, tuuma ja  tuumamembraani  ei 
moodustu
• II jagunemise eel ei toimu DNA replikatsiooni ja interfaas on lühike
• Meioosil  tekkivad  tütarrakud pole ristsiirde tõttu geneetiliselt 
identsed 
 
 
Sugurakkude areng
Spermatogenees
Ovogenees
• Algrakkudeks on sperma-
• Algrakkudeks on ovogoonid
togoonid
• Toimub munasarjades
• Toimub munandite vääni-
• Algab loteeas, peatub 
listes seemnetorukestes
1. eluaasta  lõpus ja jätkub 
• Algab suguküpsuse saabudes
suguküpsuse saabudes
• Pidev protsess
• Protsess on perioodiline
• Saadakse 4 viburitega 
• saadakse 1 munarakk ja 3 
varustatud spermi
polotsüüti
• Kestab kõrge vanaduseni
• Kestab umbes 50.elu-aastani
 
 
Viljastumine
• Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku tuumade 
ühinemist
• Viljastumisest saab alguse ühe isendi individuaalne areng ehk 
ontogenees
• Viljastumine võib toimuda nii kehasiseselt kui kehaväliselt
• Inimesel toimub munaraku  viljastamine kehasiseselt
• Inimese munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt 36 tundi
• Inimesel toimub munaraku viljastamine munajuhas
• Viljastatud munarakk liigub edasi emakasse, kus toimub 
looteline areng
 
 
Viljastumisviisid
Kehaväline 
Kehasisene
• esineb  kaladel , kahepaik-
• Esineb lülijalgsetel, 
setel ja mõnedel  selgroo -tutel
roomajatel , lindudel ja 
• Sugurakke peab olema palju, 
imetajatel
sest nende omava- heline  
• Kuna  sugurakud  on 
kohtumine on juhuslik, nad 
välistingimuste eest kaitstud 
võivad keskkonna 
ning nende omavaheline 
ebasoodsate tingimuste tõttu 
kokku-saamine on 
hävida või nad süüakse teiste 
tõenäolisem, siis on 
orga -nismide poolt ära
sugurakkude arv väiksem
 
 
Viljastumine inimesel:
Toimub munajuha laienenud  osas.
A – munasari
B – emakas
C - limaskest
 
 
Ontogenees
Embrüogenees
Postembrüogenees
• Looteline areng, mis 
• Pärastlooteline areng, mis 
algab viljastumisega ja 
algab sünni või 
koorumisega ja lõpeb 
lõpeb sünni või 
surmaga
koorumisega
• Võib toimuda muna 
sees või emakas
 
 
Embrüogeneesi etapid
• Lõigustumine – tekib kobarloode ehk 
moorula
• Põisloote ehk blastula teke
• Karikloote ehk  gastrula  teke
• Organite teke -  organogenees
 
 
Postembrüogenees
Moondeta areng
Moondega areng
•  Koorunud või 
• Koorunud või 
sündinud järglane on 
sündinud järglane 
vanemate moodi
erineb oluliselt 
• Imetajad,  linnud
täiskasvanust
• Putukad, kahepaiksed
 
 
vaegmoone
täismoone
muna
muna
vastne
vastne =  vagel , röövik 
kestumised
nukk
valmik
valmik
Muutused toimuvad järk-järguliselt 
tarakanid,  lutikad , täid, 
Nukk on puhkestaadium, ei toitu 
Kaheti valised (kärbes, sääsk), 
aktiivse elutegevuse käigus
sihktiivalised,  kalad , 
aktiivselt, hingavad, osa li gutavad
kirbud , liblikad,  mardikad , 
kahepaiksed
kiletiivalised  (mesilased,  herilased , 
 
  sipelgad)
BIOLOOGILINE TÄHTSUS:
 väheneb  konkurents  elupaiga suhtes
 väheneb konkurents toidu suhtes
 soodustab organismide levikut
 teatud staadiumid sobivad talvitumiseks
 
 
Postembrüonaalse arengu etapid
1. Noorusjärk ehk  juveniilne  järk - organism kasvab ja areneb, 
suguküpsust pole.
2. Suguküpsusjärk - organismid on suguküpsed, paljunevad. 
Tihti viimane elujärk.
3. Vananemisjärk ehk raukumisjärk ehk seniilsusjärk - 
organsüsteemide töö häirub, langeb bioloogiline akti vsus, ei 
paljune.
4. Surm
 
 
… organismi elutegevuse pöördumatu  lakkamine
loomulik
patoloogiline
haigustest
vägivaldne
kli niline
bioloogiline
Teadvust pole, süda ei tööta, 
Rakud hävinud, aju surnud, 
vereringet pole, ei hinga, reflekse 
pöördumatu, võimalik 
pole, rakud on eluvõimelised.
elundite si rdamine.
Normaalsetes tingimustes 5-7 min.
 
 

Document Outline

• Paljunemine ja areng
• Mõisted
• Slide 3
• Slide 4
• Paljunemisviisid
• Rakutsükkel (mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi iseloomustamiseks)
• Rakutsükkel
• MITOOSI FAASID
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• MITOOSI TÄHTSUS
• Meioos
• Meioos
• Meioosi peamised erinevused
• Sugurakkude areng
• Viljastumine
• Viljastumisviisid
• Viljastumine inimesel:
• Ontogenees
• Embrüogeneesi etapid
• Postembrüogenees
• Slide 24
• Slide 25
• Postembrüonaalse arengu etapid
• Slide 27