Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kirstiklemmer
Õppematerjali autor
.....................................................................................3 Esimene reis:............................................................................................................ 4 Teine reis: ..................................................................................................................4 Kolmas reis:................................................................................................................5 Oma kolmandal reisil tegi Vespucci oma kuulsa avastuse ja teatas, et see niinimetatud Aasia kus Kolumbus arvas end olevat käinud ei olnud Aasia vaid hoopis uus manner......................................................................................................5 Neljas reis: .................................................................................................................5 Kirjalikud tõendid reisidest:...........................................................................................5
märtsil jõudis ta õnnelikult Palos`esse tagasi. Kõik olid väga õnnelikud , sest tundsid oma jalge all jälle maad. Ka kuninganna ja kuningas õnnitlesid Kolumbust. Pinta sõitis aga Bayona sadamasse Hispaanias , tegi seal väikese peatuse laeva parandamiseks ja siis sõideti edasi . Palos`esse jõuti umbes tund aega Niast hiljem. Pinzón arvas, et nüüd nimetatakse teda kangelaseks , kuid see nimetus oli juba Kolumbusele antud. Pinzón suri paari päeva pärast. Hiljem avastas aga Amerigo Vespucci, et India ei olnud India vaid hoopis täiesti uus manner ja seda nimetati Ameerikaks. Kolumbus suri 20. mail 1506 Valladolidi linnas. Isegi Kolumbuse põrmul seisid ees reisid üle ookeani. Algul viidi Kolumbuse surnukeha Haiitile, 350 aastat hiljem aga reisis ta tagasi. Genovalase põrm on nüüd Sevillas. Kolumbuse saatus paneb tõsiselt mõtlema. Ta oli vapper, julm ja ettevõtlik. Amerigo Vespucci Amerigo Vespucci [am'eerigo vesp'utsi] (9
Kaari Kargu Martna Põhikool 7. klass Amerigo Vespucci Amerigo Vespucci sündis 9. mail aastal 1454 Firenzes. Amerigo sündis rahavahetajate gildi notari kolmanda lapsena. Ta vanemad olid Ser Nastagio Vespucci ja Lisa di Giovanni Mini. Vespuccide pere oli üks kõige austatumaid ja kultuursemaid aristokraatlikke perekondi Firenzes. Amerigo Vespucci käis oma onu avatud koolis. Hiljem hakkas ta tööle Medicide perekonna heaks. Hiljem kolis Amerigo oma perega Hispaaniasse, kus ta hakkas kaupmeheks ja kartograafiks. Hiljem tegeles ta purjetamisega. Vespucci tegi aastail 14971504 Hispaania krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjandi ''Uus maailm'' ja ''Amerigo neli reisi'', mis trükiti ning levis Euroopas laialdaselt. Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud
organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise küll ühelgi reisil, kuid rahastas neid, koolitas meremehi ja kogus maakaarte. Hispaania kuningakoda aitas Christoph Kolumbusel avastada Ameerika. Kunigakoja toetusel varustati Kolumbuse kolm väikest, kuid kiiret laeva. Nii algasidki uued maadeavastused. Keskaja tuntumad maadeavastajad on: Marco Polo, Vasco da Gama, Christoph Kolumbus, Amerigo Vespucci ja Fernao de Magalhaes. Järgnevalt ma neist räägingi. Marco Polo (15. september 1254 8. jaanuar 1324) Marco Polo oli Itaalia maadeuurija, kes sündis Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271 1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale
Väikeste Antillide saart, 19. novembril jõudsid laevad Puerto Ricole. Seejärel naasis Kolumbus Haitile, mis jäigi tema põhibaasiks. • 5. mai 1494 avastati Jamaica Kolmas reis: • 1498–1500 Kolumbus jõudis Trinidadile ja Lõuna-Ameerika põhjarannikule. Neljas reis: • 1502–1504 jõudis Kesk-Ameerika rannikule, kuid leidmata läbipääsu läände, pöördus tagasi Hispaaniasse, kuhu jõudis 7. novembril 1504. Amerigo Vespucci 9. märts 1454 Firenze – 22. veebruar 1512 Sevilla Itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja Taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud Tema järgi on saanud nime Ameerika maailmajagu Aastatel 1497–1504 tegi Hispaania krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjad "Uus maailm" (Lorenzo di Pierfrancesco de'
Suure maadeavastus perioodi t ähtsus k ar tograaf ia arengus Tallinn 2013 SISUKORD Geograafilise mõtte areng 15.sajandil Eurooplaste nägemus maailmast enne suuri maadeavastusi Meretee avastamine Indiasse Ameerika avastamine Amerigo Vespucci Fernão de Magalhães Austaalia avastamine Maailma kaart 17. sajandil GEOGRAAFILISE M ÕTTE ARENG 15. SA JA N D I L 15. sajandil toimus Euroopas antiikaja geograafia renessanss ja tugevnes püüe avastada uusi maid. Maailma esimene trükitud kaart oli Isidoruse Sevillast maailmakaart, mis ilmus Augsburgis 1472. Kreeklaste Maa kerakujulisuse idee leidis lõpuks ka Euroopas tunnustamist Maailmakaar t enne suur i maadeavastusi Click to edit Master text styles
kaubavahetuse meretaguste maadega. Laevade ehitamine lakkas ja Zheng He reiside kohta tehtud kirjapanekud hävitati. Hiina tõmbus endasse. (Stewart jt 2004:92). 2.3. AMEERIKA AVASTAMINE KOLUMBUSE POOLT* 12. oktoober on Ameerika Ühendriikide rahvuspüha. Päev, mil Kolumbus 1492. aastal Uut Maailma nägi. Kuna oma arvamuse kohaselt oli ta jõudnud Indiasse, nimetas ta sealsed põlisasukad indiaanlasteks- indios. Nimi "Ameerika " anti uuele maale alles hiljem maailmarändur Amerigo Vespucci järgi. (Ceram 1978:19). Kuid arvatavasti avastasid viikingid Põhja-Ameerika juba 500 aastat enne Kolumbust, siis ei saa seda avastamisrõõmu anda Kolumbusele juba kahel põhjusel. Esiteks oli see viikingite poolt avastatud ja teiseks ei näinud Kolumbus Põhja-Ameerikat isegi kaugelt, rääkimata selle asutamisest. Ta avastas ainult saared Kesk-Ameerika ees. Jaa, isegi Lõuna-Ameerika mandrit nägi ta alles oma kolmandal reisil 1498. aastal, kuid aasta varem, 24
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid