Üks veski seisab vete pääl Hando Runnel Hando Runneli luuletuse ,,Üks veski seisab vete pääl" salmide sisu on enamasti kurvameelne. Luuletuse alguses kirjeldab autor üht vana unustatud veskit ning väsinud veskimeest. Luuletuse arenedes tärkab lootus, et tuleb keegi mees, kes taas veskis elu keema paneb, teeb seal kõik korda ning kaasab endaga palju töökaid inimesi. Veski taastaks taas oma kunagise hiilguse, kuid vaadates selle praegust olukorda sisendub taaskord luuletusse lootusetus, sest veski taas üles ehitamine võib jääda paljalt unistuseks. Veskit võib teisalt vaadata ka riiki kui tervikut. Luuletus on kirjutatud 1972.aastal, kui Eesi kuulus NSV Liidu võimu alla. Riigi areng peatus, Eesti oli justkui unustatud nagu veski selles luuletuses. Samas unistati ikkagi, et keegi ükskord tuleb ja taastab meie riigi. Tahe riik taas vabaks saada võib tulened...
Juhan Liivi aastaajad Kevad Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis. Sääl jarve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos, mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. --- Suvi Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb! Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata põrm lööb elama! Veel vaevalt öö siit põgeneb ja tuhat elu jõgeneb: Liirila, liirila! Kas nägid tõusjat päikest sa? Käib tuhatkordselt läbi maa: Liirila! ("Päikese tõus") --- Kuis lõunapäike iluga pann'd roosilille põlema! Ja vili lookas palaval löönd längu lõunapäikse all. Ja palava käes peab ta ka ükskord valmis küps...
Kirjanduslik programm manifestides ei väljendunud, kuid suurem osa tarapitalastest oli seotud ekspressionistliku vooluga. Gustav Suits 1883-1956 Sündis Tartumaal Võnnus. Juba gümnaasiumi ajal töötas ta Soomes koduõpetajana. Lõpetas Tartu ja Helsingi ülikooli. Töötas pikalt Helsingis õpetajana ning ka Tartu Ülikoolis õppejõuna. Ta rajas ka Akadeemilise kirjandusühingu ja oli Uppsala ülikooli audoktor. Ta on Noor-Eesti rühmituse algataja ja väga väljapaistev luuletaja. Tal on 3 luulekogu : ,,Elu tuli", ,,Tuulemaa" ja ,,Kõik on kokku unenägu". Henrik Visnapuu elu ja looming 1890-1951 Elu: Pärit Helme kihelkonnast. Lapsepõlv oli keeruline isa vahetas tihti töö tõttu kodukohtasid. Visnapuul puudus seega püsikodu
Aeg ei ole raha, aeg on elu Olen tähele pannud, et tänapäeval on kõikidel inimestel kogu aeg igale poole kiire. Ärgatakse hommikul vara, ollakse terve päev tööl, koju tullakse alles õhtul hilja ning minnakse kohe voodisse. Ilmselt taolise päevakava kirjeldusest ongi tekkinud ütlus, et aeg on raha. Kahjuks peab möönma, et see tõdemus peab paljuski paika, kuna raha on tänapäeva ühiskonnas paratamatult paljude asjade alus. Ütlus, et elada saab ka õhust ja armastusest on lihtsalt armas käibefraas, mida me kõik tahaksime uskuda, kuid ometigi teame, et selline asi pole võimalik. Bioloogilises mõttes on eluks vajalikud vaid vesi, varjualune halva ilma korral peitu pugemiseks ja toit. Milleks meil siis üldse seda raha vaja on ? Professor Marju Lauristin on öelnud, et aeg ei ole raha, aeg on elu ja raha on kõigest vahend, mis aitab inimesel elada täisväärtuslikult. Minu nägemus antud teemast on kaheti...
Gustav Suits Rahuliku loomuga Eesti luuletaja. Kes osales rühimtuses ,,Noor-eesti" . Ta kujundas eesti enesetunnetusliku mõttelüürika. Oma luuleteostes hindab ta kõrgelt loodust. Esiluulekogu on ,,Elu tuli", ,,Tuulemaa" ja ,,Tuli ja tuul". Teda peetakse inimeseks kes oli Eesti iseseisvuse idee autor. Koolides pani rõhku keeleõppele, kuid ladina keel jäi talle eluks ajaks arusaamatuks. Erst Enno Erst Enno on rahumeelne inimene, kes vihkas linnakära ja armastas talu ja koduõue. Tema elus oli mitmeid keerdkäike, pidevalt oli tal raha puudu ja elutingimused olid nigelad. Oma luules rõhus ta loodusesse ja kodukohta. Pärimuslugudesse taluhaldjatest, krattidest jakodukäiatest, kirjeldamaks ta lapsepõlve. Villem Ridala Eesti luuletaja kes oli looduslüürik ja ta rõhus omaluules impressionismi joontele. Ta keelekasutus oli täpne, sõnastus ilmekas. Looduslüürika, sest ta oli päris Muhumaalt ja mereäär oli ta teine elupaik. Jaan Oks kirjutas impres...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Reisipäevik Peeter Sikk 10 A Viljandi 2009 Teekonna algus Viljandi-Võru-Rõuge-Pokumaa-Urvaste-Sangaste-Viljandi Teekond algas meil hommikul kell 8.00 väljasõiduga kooli juurest. Sõit kestis tükk aega, aga seda sai huvitavalt sisustatud. Kuulasime muusikat, mängisime konsooliga, Rääkisime huvitavat juttu ning mängisime kaarte. Peatus Võrus Friedrich Reinhold Kreutzwald Külastasime tema kodumuuseumit. Saime teada väga palju huvitavat informatsiooni tema elukohta mida ma varem ei teadnud. Mõned Olulised Faktid mida kirja panin: *Töötas arstina, praksis oli tal oma kodus, talvel tegi visiite koju saaniga ning kandis hundi nahkset kasukat. *Sündis 26. detsembril 1803 ja suri 25. augustil 188...
See, kuidas Tammsaare teoses tegelased tõde ja õigust otsisid seisnes selles, et nad hakkasid ennast kaitsma kiusliku naabri eest, Tammsaare teoses tõde ja õigus kajastub elu tegelik pale, see seisned selles, et kõik elus pole nii lihtne kui see tegelikult võib näida. Nimelt romaan "Tõde ja õigus" algab sellega, et teose tegevuspaika Vargamäele saabud selle äsja ostnud uus omanik Andres Paas koos oma abikaasa Krõõdaga. Seal Vargamäe talus nad loodavad koos edukalt uut elu alustada. Kõik näib Vargamäel alguses sujuvat, kuid peagi tutvub Vargamäe andres oma üleaedsega Oru Pearuga, kes aga osutub üheks kiuslikuks naabriks ja hakkab tasapisi oma naabrile erinevat sorti häda kaela tooma, näiteks kui Andres kohtus esimest korda Oru Pearut kutsus pearu teda ja tema naist kõrtsi, olenevalt Andrese ja Krõõda suurest vastuolust kõrtsi minna. Seepeale algasid Andresel tülid naabriga. Tõe ja õiguse otsing romaanis kajastub selles, et Andreses hakka...
Hümn- vanakreeka tänu- või ülistuslaul jumalatele, sõja- ja spordikangelaste auks, ülev, pidulik kiituslaul. Idüll- Vana-Kreekas väike lüroeepiline luuletus peamiselt karjuste elust, sagelui kirjutatud dialoogivormis; maaelu idealiseerivalt kujutav luuletus. Iroonia-koomikavorm, varjutatud pilge, mil öeldu on mõeldule vastupidine (Villon.) Komöödia- Vana- Kreekast pärinev draamakirjanduse põhizanr tragöödia ja draama kõrval, meelelahutuslik naljamäng. Kurtuaasne kirjandus- rüütli-ja õukonnakirjandus, sai alguse 12.-13. sajandil Provance ist Lõuna-Prantsusmaalt. Minesinnger- 12.-13. sajandi sakas ränd- või õukonnalaulik, viljeles eeskätt rüütliluulet. Müsteerium-algselt anttikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. Müüt- uskumustega seotud pärmuslik jutustus maailma loomisest, kollektiivse teadvuse vorm.
Faust Issand ja Mefistoteles sõlmivad taevas kihlveo. Saatan nimelt väidab, et inimene on oma loomult õnnetu ja armetu, igavesti nurjuv ja loodudki kannatama. Jumal aga usub inimese õilsusesse ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Mefistoteles pakub Faustile oma teenistust, andes talle kasutada oma võimed ja lubades talle igasuguseid imesid näidata. Vastutasuks peab Faust andma oma hinge kuradile hetkel, kui tunneb, et on eluga rahul. Kuna Faust on oma ebaõnnestumise tõttu asja tuuma otsingul sügavas depressioonis, on ta kokkuleppega nõus. Mefistotelese tegevus jääb siiski vähetulemuslikuks, sest just tema kurjus ja hävitustöö, eriti Fausti armastanud noore Margarita surm, sunnivad Fausti enda põhimõtetele kindlaks jääma. Ka Mefistoteles ise ...
,,Faust" Kirjandusteose analüüs Teose ,,Faust" kirjutas Johann Wolfgang Goethe. Selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Täielik ,,Fausti" esimene osa ilmus 1808 a. ja teine osa 1832 a. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Teose aluseks on 16. saj. saksa rahvalegend Johannes Faustist- arstist, astroloogist, algkeemikust, teaduse- ja lõbujänulisest inimesest, kes olevat oma hinge kuradile müünud. Peategelane Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Teose tegevus varieerub pidevalt nii ajas kui ka kohas. Esialgu on see goethe-aegsel Saksamaal, Leipzigis, hiljem Antiik-Kreekas ja siis juba keisri õukonnas. Autori sõnumiks lugejale võiks olla see, et õnne saavutamiseks on kõige olulisem pidevalt otsida, edasi liikuda ja olla va...
,,Gilgames" Kirjandusteose analüüs Sumerite eepos ,,Gilgames" on maailma vanim eepos, mis kirjutati kaheteistkümnele savitahvlile ja see koosneb umbes kolmest tuhandest reast, millest loetavad on tuhat kakssada. Teose peategelase prototüüp valitses umbes 5000 aastat tagasi Mesopotaamias Uruki linnas. Jutustuse alguses polnud Gilgames hea ja suuremeelne valitseja, vaid pigem rõhus rahvast. Ta oli pannud inimesed Urukile müüri ehitama, et linna kaitset tõhustada. Legendid Gilgamesist hakkasid levima pärast tema surma ja kui leiutati kiilkiri, pandi kirja ka lood tema vägitegudest Teose sõnumiks on minu arust see, et inimene peab tööd tegema ja oma autasud välja teenima. Minu arust vastab see tõele, sest elus ei saa midagi niisama. Et elus edasi jõuda ja midagi saavutada pead kõvasti tööd tegema. Üheks põhjus tagajärjeks on teoses see, kui Gilgames o...
TÕDE JA ÕIGUS I XXVII Andresel ja Maril sünnib teine poeg Ants. Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele. lastehaigus, ja ka palju teiste perede lapsi. Liisi ja Maret räägivad II Madis tutvustas Andresele ja Krõõdale nende uut talu. väiksematele, kuidas nemad said kunagi lumehanges hullata, aga praegu III Algas töö, eluaegne töö. Pühapäeval mindi kirikusse ja sulast seda ei...
ja haritlaskondades kui ka ühiskonna põhjakihtides. Vilde teosed olid vabad pealetükkivast õpetlikkusest. Püsiv ja mitmekülgselt arendatud teema Vilde loomingus on armastus ja seksuaaleetika. ,,Mäeküla piimamees" kujunes Vilde loomingu kunstiliseks etapiks. Eduard Vilde kirjutas ka näidendeid. Tema näidendite tegevus toimub linnamiljöös ja probleemid on suurelt osalt haritlaste elust. Nt. Eduard Vilde näidend ,,Tabamata Ime" 8.) Kirjandus- ja kultuurielu 20. saj alguses. "Noor-Eesti" Sajandi alguses toimunud haridus- ja kultuurielu kiire arengu ning eesti intelligentsi väljakujunemisega seoses hakkasid tekkima salajased õpilasringid. 1903.a loodi Tartu keskkooliõpilaste kirjanduslik-poliitiline rühmitus "Ühisus", eesmärgiks arendada ja mitmekesistada kultuuri- ja kirjanduselu. G.Suitsu toimetusel ilmus 3 albumit "Kiired", neljas album ilmus juba nime all "Noor-Eesti". Rühmituse tekke eeldused:
George Gordon Byron 1788 1824 Sündis londonis elas sotimaaljõukas perekond ja ema poolt oli Soti verd . isa oli seikleja ja priiskaja, jahtis varandust see oli teine abielu isal. Isaga suurt kokkupuudet ei olnud sest isa elas Prantsusmaal ja sinna suri ka. Ema oli kui heitliku loomusega naisterahvas. Kord hellitanud, kord range. Byron sai hea koolihariduse, alguses kodus, hiljem keskkoolis ja ülikoolis. Tema elukõiku ja loomingut mõjutas see, et ta oli sünnist saadik ühest jalast vigane, ta lonkas, aga tema kange iseloom ei lubanud seda et halvem oleks. Tegeles spordiga, ratsutas hästi, vehkles hästi. Ema saatis ta suve ajal maale talupoegade juurde. Puutus kokku avarusega ja vabadusega. Tema loomingut jääbki läbima üksilduse otsing,kõrguse ja avastuse igatsus, hummaansus ja inimeste võrdsuse tunnustamine. Kui oli kümne aastane siis suri tema vanaonu ja sai varanduseks lordi tiitli ja perekonna lossi. 13 aastaselt harodsi keskkooli, k...
Meedia juhib jamõjutab meie elu Meedia mängib tänapäeva ühiskonnas tähtsat rolli. Kahtlemata mõjutab lehest loetud või teleuudistes nähtud info inimese igapäevast tegevust ning üldist maailmavaadet või arvamust erinevate teemade suhtes igaüks peab endale aru andma ja valima katkematust infotulvasttalle vajaliku. Inimesed mõistavad, et reklaam võib olla vajaliku tarbimisinfo või ühiskondlikult olulist tedete edastaja, majanduse elavdaja, kuid samas ka liigtarbimise õhutaja, manipuleerija, tüütu filmisegaja või ressursside aja, paberi ja muu sellise raiskaja. Meediateoreetik McQuail on võtnudmeedia olemuse kokku nii: meedial on ühiskonnas informeeriv, siduv, kultuurilist järjepidavust tagav, meelelahutust pakkuvja mobiliseeriv roll. Reklaam kui meediaruumi osa täidab samuti neid rolle, mida me võimu näha kas kasu või kahju vaatenurgast. Meedia tekitatud muutused inimesemõttemaailmas võivad ...
2.Zeus Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised ühtekokku. "Iliases" ütleb ta oma perekonnale:"Olen võimsam ma taevasist kõigist. Võisiis proovige , et ise kõik seda näeksite kindlalt: pange kuldne tekett läbi ilmade rippuma taevast ning sest haarates kõik, jumalad nii kui jumalannad, kiskuma hakake! Kuid maha iial ei tõmba te taevast ...Zeusi...Kui aga soov oleks endal mul proovida naljaks, ma võiksin teid üles kiskuda kõiki ja maad, mered kõik üheskoos veel. Ümber Olümpose tipu ma köidaksin otsa sel ketil ning keset õhku rippuma jääks nii terve see maailm. "Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. "Iliases" veab Poseidon teda ninapidi ja sedasama teeb Hera. Mõnikord ...
üksikosad suhteliselt iseseisvad. ,,rolandi laul" Prants. Rahvaeepos 11. Sajandist. Kirjeldab rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises sõjas. Roland oli Karl Suure rüütel. Karli kättemaksust. Aluseks Karl Suure Hispaania sõjakäik, lõppes mauride võiduga. Puudub armastusteema. Kangelased tunduvad usutavatena. Ka reetur Ganeloni kujutatakse vapra sõjamehena. Aus kohtupidamine. Roland on uhke ja iseteadev, usub õiglusesse, edusse. ,,Rolandi lauluga" algab prantsuse kirjandus. ,,Laul minu Cidist" 12.saj. kajastab Hispaania omapärast saatust keskajal.Hispaania rahvuseepos. 711. A. Vallutasid maurid peaaegu terve pürenee poolsaare. Algas sajandeid kestnud rekonkista maa tagasivallutamine. Cid- tähtsaim tegelane rekonkistas. 3000 Cidi ratsanikku purstas 150 000-lise mauride armee. Iseloomsutab realistlik toon. Ülevuse puudumine. Konkreetsed kirjeldused, puuduvad poeetilised hüperboolid ja metafoorid. Lahing sõdurile raske rtöö, sõjasaak tähtis.
Kirjanduslik ekskursioon August Kitzberg 24.september 2009 aastal me käisime August Kitzbergi kooli elu ja kodu uurimas. Me käisime vaatamas Maimu koobast, ja meile tehti ekskursioon, kus elas Kitzberg ja millega ta tegeles. See kool kus käis A.Kitzberg, pidi 4aastaga ära õppima mõistusega lugemist, korratabel pidi peas olema, usu õpetus. Nad pidid oskama teretama ja Jumalaga suhelda. Kui sa kuulsid mingit uut uudist või õpetust, tuli seda teadet kohe teistega jagada. 1864 aastal ehitati see kooli maja, kus käis Kitzberg. Kooli maja ja kohtumaja oli koos ühes majas. Kõik mis toimus kohtu ruumis, oli kuulda kooli klassi. AUGUST KITZBERG August Kitzberg elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja"noorpõlve mälestused". Nen...
Anton Tsehhov Jutustused Kiri õpetatud naabrile Külas üks mehike tahab, et uus naaber talle külla tuleks. Uus elanik on tark mees ja naaber on õpihimuline. Vanem mees ( õpihimuline Vassili Semi-Bulatov) austab väga toda õpetatud mees Maksimi, kuid ta teeb mitmeid tema teooriaid maha, mis on ta kirjutanud. Näiteks, et : inimene põlvneb ahvitõugudest; et kuu peal elavad inimesed ja suguharud; et päikesel on mustad plekid. Aga ta siiski palub teda endale külla vestlema ja et ta ka tarku raamatuid kaasa võtaks. RÕÕM Kell 12 öösel tormab Mitja Kuldarov vanemate korterisse. Ta hõiskab ja lõugab, et ta on kuulus ja et nüüd teab tema nimi terve Venemaa jne. Kõik olid hämmingus, et mis asja ?? jne. Mitja hakkab ette lugema, mis lehes tema kohta kirjas on: ,, 29.dets juhtus õnnetus.. Dmitri Kuldarovi-nimelin...
Gustave Flaubert ,,Kolm juttu. Püha Antoniuse kiusamine" ,,Kolm juttu" on Flauberti kõige küpsem teos. Öeldakse, et lood on kirjutatud justkui neile, kes tahavad õppida sulemeheametit. Raamat avaldati algselt prantsuse keeles 1877. aastal, kõigest kolm aastat enne kirjaniku surma. See koosneb kolmest lühikesest loost: ,,Üks lihtne hing", ,,Legend Püha Julianus Võõrustajast" ja ,,Herodias". "Üks lihtne hing", algselt nimega "Papagoi" on lugu teenijatüdrukust Felicite'st. Felicite vanemad surid ning ta kaotas kogu oma pere kui oli alles noor tüdruk. Tüdruku võttis enda juurde elama talunik, kes teda halvasti kohtles ning pidevalt peksis. Kogu ülejäänud elu töötas ta Aubainide pere jaoks. Felicite oli väga lojaalne, töökas, heasüdamlik, kuid harimatu naine. Arvatakse, et Flaubert sai inspiratsiooni naisest, kes oli tema perekonna teenija kir...
Üksinda inimeste seas. Interaktiivsus, kommunikatsioon ja urbaniseerumine need on praeguse aja märksõnad, mis peaksid võimaldama tõsta tööefektiivsust ja tooma inimesi üksteisele lähemale ühesõnaga tegema elu lihtsamaks. Kuid siiski on ühiskond sallimatum, enesekesksem ja hoolimatum kui kunagi varem. Seda vaatamata silmakirjalikele ning pealiskaudsetele väidetele, et valitseb demokraatia ja võrdõiguslikkus. Lihtinimene on oma muredega üksi jäetud, kaasinimesest hoolimise on asendanud raha- ja võimuahnus. Miks on see nii? Suur osa on selles infoühiskonna võidukäigul. See, mis algul oli mõeldud inimese elu kergendamiseks, on nüüd muutunud otsekui narkootikumiks, orjastades miljoneid. Digitaalmaailm kisub meid lahti reaalsusest, sõpradest, perekonnast. Suurel osal nooremast generatsioonist on keegi (või hoopis miski ?), keda nad nimetavad oma sõbraks, kuigi see "sõber" on nende jaoks de...
Raamat minu laual Raamat, mis minu laual asetseb on väga tähtis koht minu elus. See on raamat, millest ammendan endale elujõudu ja elus püsimise mõtet. See raamat kannab kustumatut nime "Piibel" Miks on Piibel minu laual? See on ainuke koht kust saan mina ja paljud teised siin maailmas vaimset tuge. See on "tugi" milleta elada ei suuda. Paar aastat tagasi olime sõitmas oma naisega minu ema juurde maale puhkama. Teed olid väga libedad, kuna sügis oli kätte jõudnud ja vihma kallas lakkamatult. Libedad autokummid ei pidanud libedale vastu ja äkki ärkasin lõhkise peaga kraavis. Õnnetuses hukkus minu naine. õnneks ei olnud meil veel lapsi sest see teadmine oleks lastele valusalt mõjunud . olin peale õnnetust sokis, ei suutnud enam elule keskenduda. Kõige armsam oli läinud igaveseks. Ma hakkasin jooma, ei suutnud oma hingepiina ära peita ega leevendada. Nii mõnigi sõber hakkas minus vaenlast nägema. ku...
Palju aega ja palju raha. Juba ammustest aegadest on inmene seotud rahaga. Raha mängib inimeste elus väga tähtsat rolli, võib öelda, et isegi pearolli. Inimene peab teenima raha- elatist, et selle eest osta süüa, riideid ja muid vajalikke ja vähem vajalikke asju ja esemeid. Osadel inimeste on raha vabalt käes, nad on selle saanud pärandusena, loterii võiduga või muidu moodi. Suurem osa inimkonnast peab raha teenima ja seda raske igapäevase tööga. Eesti on arengutempo on kiire. Inimeste peamine eesmärk on heale elujärjele niinimetatud "haljale oksale" jõudmine. Tehakse väga palju tööd, osad isegi mitme töökoha peal. Elustandard on Eestis madal, inimesed saavad tehtava töö eest põhjendamatult vähe palka. Inimeste elu koosneb enamasti vaid tööl käimisest, vähem kulutatakse aega perekonnale, tervisele ja sõpradele. Minule Eestis valitsev elutempo ei meeldi. Mina arvan, et elus on ka muud peale tööl käimise. Minu eelistatud ühiskon...
Henrik Ibseni näidendid 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud tegevustik 2. Alateadvuse ja pärilikkusega seotud probleeme 3. Ühe pealkirja sümboolika 4. Lavastatuim näidend tänapäeval. Miks ? Näidendi ,,Nukumaja" kesksed tegelased on advokaat Helmer, tema naine Nora, nende naaber juriskonsult Krogstad ja Nora vana sõbranna proua Linde. Torvald ja Nora Helmer olid pealtnäha õnnelikus abielus ning neid ootasid ees õnnelikud päevad, kuna advokaat pidi saama Aktsiapanga direktoriks. Kuid naine oli varjanud pikka aega üht saladust nimelt oli tema mees kaua aega tagasi raskelt haigeks jäänud ja ainuke nö ravim oli puhkus soojal maal. Kuid kuna advokaadi ametiga ei teeninud väga palju, siis ei olnud nende rahaline seis hea ning Noral tuli see raha salaja hankida. Abikaasale ütles ta, et sai raha oma surevalt isalt, kuid tegelikult laenas selle Krogstadilt ja selle tagamiseks võltsis isa allkirja. Sellek...
1. Tolstoi (1828-1910) Tolstoi isa oli Nikolai Tolstoi, krahv ja ema oli vürstitar Maria Volkonskaja. Järelikult oli Lev kõrgest soost. Lapsepõlv oli ühest küljest kurb ema, siis, kui Lev oli 2-aastane ja kui isa suri, oli Lev 9-aastane ja jäi orvuks. Tal oli 3 venda ja õde. Oli noorukieas üsna isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakusega, julgusega ja uhkusega. Samuti oli ta õiguspüüdlik ja aus. 1844. aastal läks ta Kaasani ülikooli ja algul õppis seal idamaakeeli, hiljem õigusteadust. Ta ei kohandunud ülikooli eluga ja seetõttu otsustas end sealt välja arvata. Põhjenduseks tõi halva tervise ja kodused asjaolud. Venemaa ülikoolides valitses tol ajal igavus, bürokraatia jms. Ta tundis, et akadeemiline haridus polnud tema jaoks. Pärast ülikooli läks ta oma mõisa Jasjana Poljanasse. Tal hakkasid aastatepikkused õige elu otsingud, ootused ja pettumused. Tema kirjanikuaastaid hakatakse lugema 1851. aastast...
Minu esimesed triibulised Ühel kuumal suveõhtul, täpselt kaks aastat tagasi, mil ma, Gunnar, olin natuke aega tagasi Pirital rannamõnude nautimise lõpetanud, tekkis idee kesklinna minna. Olles juba poolel teel, märkasin kahe kamraadiga bussis sahmerdamist, mis tõi lämmatavat higihaisu pidevalt meieni. Meil läks süda pahaks ja kuna meil veel õhtused peoplaanid puudusid, siis otsustasime kesklinna jõudes kohe R-alkosse minna, joogid osta ja õhtuga linnas algust teha. Kuna olin paljude poolt armastatud kuldsest triost, nagu meid tuttavad kutsusid, ainuke täisealine, siis tasusin makse eest mina, sõbrad aitasid vaid õllepurke kassasse tassida. Poest väljudes kõlas kooris heli ,,tszshh''. Olime avanud esimesed purgid vägijooki. Tutvudes ühe põhilisema turistimagneti Tallinna vanalinnaga, astus meie juurde ligi kaks liibuvate teksadega ja ühesuguse tukaga noormeest. Nad pakkusid tollek...
Tähtis päev Ühel ilusal pärastlõunal avas noormees nimega Paul oma silmad. Nühkides kahe käega oma silmi, et pilk selgeks saada, vaatas ta kella. Südapäevast oli möödunud tund aega. Seda märgates ajas poiss end jalule ning suundus kiiruga vannitoa poole. Poolel teel minestas ta kohutavalt lõhkuva peavalu tõttu peaaegu ära. Vannituppa jõudes pesi ta kõigepealt oma suu ja hambad võimsast katukihist puhtaks. Seejärel külm duss, kaks tabletti peavalu vastu ja klaasike külma vett. Vaeveldes kümnepunkti pohmelli käes, oli juba kange kohv valmimas ning hakatud end laua äärde sättima. Halva enesetunde pärast polnud, aga söömine kuigi meelas tegevus. Kurki viilutades meenus Paulile, et oli lubanud end sõbrale kolimisel abiks olla alates päikesetõusust. Suures meeleärevuses kugistas ta terve võileiva kurgust alla ning lonksas tassipõhjast viimase lonksu kohvi. Hilinenud tunde oli kogu...
Maailm on ebaõiglane Romaanis ,,Isa Goriot'' väljendub tegelaste vahelistes suhetes palju ebaõiglust. Mitmetel tegelastel on midagi saavutades omad huvid mängus. Milles väljendub ebaõiglus selles romaanis? Selles romaanis väljendub ebaõiglust mitme tegelase vahel. Kõige rohkem väljendub see, aga isa Goriot' ja tema kahe nooreks naiseks sirgunud tütre vahel. Nimelt elab isa Goriot arusaamas, et elus läheb paremini vaid siis, kui inimene tõuseb mööda trepiastmeid kõrgemale ning saavutab tänu sellele aina parema auastme ühiskonnas ning teenib rohkem raha. Raha on selles romaanis ning on ka reaalsuses ainuke asi, mis viib inimest elus edasi. Inimene ei jõua elus edasi vaid tänu õhule ja armastusele. Parimaks näiteks on Kopli liinide vahel paiknevad asotsiaalid. Neil on õhku ja armastust, kuid neil puudub raha. Ma arvan, et elu ilma rahata ja madalas seisuses pole väärt, sest nii ei jõu...
Pindaros 6.5. s. eKr (528- 438 eKr) Teeba poeet, ülistuslaulu tuntuim viljeleja, kes sai hariduse Ateenas. Ülistuslaule kirjutati tellimise peale, nende sisuks oli teatud isiku ja tema suguvõsa vooruste ülistamine ning õpetlikud filosoofilised arutlused. Stiililt olid ülistuslaulud pidulik-tõsised ning värsiehituselt keerulised. Voorust ei pidanud Pindaros kellegi isiklikuks omaduseks, vaid jumalate ja esivanemate päranduseks. Luuletaja arvates ühendas vooruse mõiste atleetikat ja eetikat, see tähendab väljendas harmoonilise isiku ideaali. Pindarose luulet iseloomustavad raskepärane stiil, assotsiatiivsus, kõnekujundite rohkus ning sõnalooming. Pindarose looming oli antiikajal jaotatud 17 raamatusse, mis hõlmasid mitmesugusei...
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus ol...
1.Kus toimub "Maa nnistuse" tegevus? Kaugemaal (talus) 2. Kes on Maa nnistuse peategelased? Iisak aga ka Inger. 3. Kes oli Oliine? Ingeri kauge sugulane 4.Kes oli Geissler? Ta oli lassman 5. Mitu last oli Iisakul ja Ingeril ? Neil oli 5 last ( koos sellega kelle Inger ra tappis) 6. Miks Inger oma lapse tappis? Sest lapsel oli jnesemokk ja ta vihkas seda ,sest tal endal oli ka jnesemokk. 7.Kuhu lks Ingeri ja Iisaku vanem poeg Eleseus? Ameerikasse 8. Mitu aastat oli Inger vanglas? Talle mrati 8 aastat, kuid ta sai varem vlja. 9. Millised sndmused mjutasid Kaugemaa rahva elu (nim 3)? 1.) kui Ingeril ja Iisakul sndisid lapsed 2.) Inger lks vangi 3.) Tmehed/kaevurid mgedest tulid Kaugemaale. 4.) Inger lks ninakaks/lbeks ja Iisak kolis vlja. 10. Kirjelda lhemalt sulle enim meelde jnud sndmust?Mulle ji enim meelde see ,kui Inger oli rase ja laplane nitas talle jnest. Kui laps sndis siis oli tal jnese mokk. Inger sai nii vihaseks , et tappis...
Nana Emile Zola 1. Sisututvustus See on lugu Nana Coupeaus'ist, kes tõuseb tänavaprostituudist kõrgklassi koketiks. "Nana" tegevus toimub 1867. aastal Pariisi maailmanäituse ajal. Raamatu tegelasteks on kurtisaanid, krahvid, pankurid, ajakirjanikud ja tänavakunstnikud. Nana tähelend algab Variete teatris, kus tal on tükis "Blond Veenus" peaosa. Teda pole kunagi varem nähtud laval, kuid kogu Pariis räägib temast. Teatri direktor väidab, et Nana ei oska ei laulda ega näidelda, kuid tema välimus lööb pahviks viimsegi mehe. Lavale astudes võidab ta kogu publiku armastuse ja imetluse. Peale etendust hakkavad Nanad külastama rikkad ja mõjukad mehed temast saab Pariisi kurtisaan. Teose käigus näitab Zola, kuidas Nana hävitab kõik mehed, kes tema teele jäävad: Philippe Hugoni, kes pannakse vangi peale sõjaväest raha varastamist; pankur Steine...
4.Elust ja loomingust Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril aastal 1912 Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus. Tema esimesed eluaastad möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus õppis 6-klassilises algkoolis. Ema Elisabet Ristikivi töötas teenijana sugulaste ning võõraste juures. Pealinna kolis Ristikivi juba 14-aastasena. Hiljem on kirjanik meenutanud, et ükski linn pole talle rohkem muljet avaldanud kui Tallinn.1930.aastal lõpetas ta Tallinna kaubanduskooli, kuid majanduskriisi tõttu oli raske tööd leida. Tema ainukeseks teenimisvõimaluseks oli jutukeste ja vestete avaldamine. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes ,,Uudisleht" 1928.aastal. Tagasihoidliku kirjanikuna unistas Karl Ristikivi juba 18-aastaselt meistrks saamisest.1931 astus Tallina Kolledzi õhtugümnaasiumisse ning lõpetas ühe aastaga 4-aastase kursuse. Neid õpinguaastaid võib pidada Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Ta luges palju ning huvitus ...
,,Võõras" Alber Camus 1. Meursault' suhe maailma ja inimestega 2. Tema süü ja süüdimatus, ka Camus´ versioonis 1. Meursault oli suhteliselt tagasihoidlik inimene, kellele ei meeldinud olla tähelepanu keskpunktis. Ta ei hoolinud eriti teiste inimeste arvamusest ning käitus ja ütles, nagu heaks arvas. Sõpru ei olnud tal kuigi palju, perekonda polnud loonud ning ka emaga, kes oli hooldekodus, suhtles harva. Ema matustel ei olnud Meursault kurb ega rõõmus ning jäi mulje, nagu poleks ta oma emast hoolinudki. Inimestega polnud ta kunagi ise aldis rääkima, eelistas pigem rahulikku keskkonda. Ta arvas, et kõik on mööduv ning igaüks sureb nagunii kunagi, vükskõik millal. Alles vangis istudes taipas ta, kui väärtuslik on tegelikult elu, iga hetk ja mälestus. Vangikongis olles veetis ta päevad läbi just oma mälestuste seltsis, tuletades järjest meeld...
,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde 1) Kes kujundasid Dorian Gray ellusuhtumise? 2) Dorian Gray oma alateadvuses (psüühika hirm). 3) Miks saab teost pidada Wilde´i vaidluseks Wilde'ga? 1) Dorian Gray oli noor ja kena rikkumata noormees, kes pidas ilu enesestmõistetavaks. Arvas, et see kestab igavesti, kartmata aja kulgu ning surm ei tulnud talle mõttesegi. Kuid kohtudes lord Henryga, kes oma huumorimeelega vaimustas Doriani, muutus tema ellusuhtumine sootuks. Lord Henry pidas Dorinianile pika loengu maha, huvitudes samal ajal oma sõnade mõjust ja noormehe reageeringust. Dorian Gray imetles oma uut sõpra ja mõjutatuna tema veidratest mõtetest hakkas Gray matkima tema elufilosoofiat. Vananemise ja puhtuse kadumise hirmu tõttu hakkas ta elult kõike võtma: kohustuteta elus olid tähtsal kohal elunauding ja rõõm. Peagi kohtus Dorian juhuslikult ...
1.Mis on realism ? 2. Milliste tunnuste järgi tunneb ära realistliku kirjandusteose ? Realism on kirjandusvoog. Tekkis 1830.(-1870.)Prantsusmaal (ka Inglismaal ja Venemaal). Ning 19. Saj lõpp ja 20.saj algul levis mujal maailmas. Realism kujutab tegevust võimalikult elutruult ja võimalikult tõepäraselt. Käsitletakse ühiskonnaprobleeme nagu vaesus, ebavõrdsus, prostitutsioon, töötus, alkoholism, kuritegevus (kapitaliühiskonna probleemid). Välditakse tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Inimesi tegutsema panevad põhjused on sotsiaalsed. Eestis esimene realistlik romaan E. Vilde ,,Külmale maale" 1896 ja ajalooline triloogia ,,Mahtra sõda." 3. Mille poolest realistlik kirjandusteis erineb romantilisest? Realism Romantism Taotleb tõepära, toetub faktidele Hindab müstikat, salapära, fantaasiat Sündmustik areneb rahulikult, toimuvat Teoses ju...
Reportaaz Reedel, 7. detsembril otsustas 10. klassi kogu koosseis eesotsas Birgit Annastiga minna tutvuma Niguliste kiriku ajaloo ning kunstiga. Tavaliselt on meil reedeti kuus tundi, milest viimased kaks on kirjanduse tunnid. Otsus oli see, et me läheme kahe viimase tunni ajast väikesele väljareisile. Kui geograafia tund lõppes, siis seati oma sammud teele. Näljasemad inimesed käisid sööklast läbi oma isu täitmas. Tol päeval oli mul kõht eriti tühi, sest hommikul kooli rutates ei jäänud mul einestamiseks paraku aega. Kui riisi ja liha söömine oli lõppenud ning taldrikud tühjad seatsin nii mina, kui ka teised lõpetanud suuna garderoobi poole. Garderoobist kuued seljas väljutud pidas meie kooli kuldsuu turvamees Jüri meid kinni ning päris meie mineku kohta. Kuuldes, et me lähme kirikusse, lausus ta, et me oleme nii patused, et ükski küünal ei kustuta neid. ...
Raamat, vanamoodne mõnuaine Raamatud on juba sajandeid inimkonda harinud ja pakkunud meelelahutust. Neist on omandatud nii tarkust, kui ka loetud elust enesest põhinivaid jutte ning mõtteterasid. Kuidas on raamatu tähtsus ajaga muutunud ning mis seda mõjutanud on? Raamatut saab pidada mõnuaineks, mis on küll juba oma säilivusaja tänapäevaks ületanud. Vanasti saadi informatsiooni raamatutest ja kroonikatest. Tehnikat, kui sellist, poldud veel välja arendatud, või oli see väga algeline. Tänapäevaks on olukord hüppeliselt muutunud. 21. sajandi inimkond vaevleb ajapuuduses. Inimestel pole aega sukelduda raamatu sisemustesse ning võtta ette pikki tekste, mida loetakse tunde või isegi päevi. Minnakse kergema vastupanu teed. Pärast töö- või koolipäeva lõppu minnakse videolaenutusest läbi ning laenutatakse endale vajaminev film. Milleks end lugemisega vaevata, kui pea iga raamatu põhja...
Sõiduplaaniühiskond Tänapäeval muretsevad inimesed pidevalt tapse ajakava pärast. Kiirustatakse alatihti kuhugi ning lähtutakse kindlatest aegadest. Kuid kui suur osatähtsus sellel kõigel on? Kõikidel liiklusvahenditel on teatud punktides, kus peatus tehakse, kindel ajahetk, mil nad peavad seal olema. Kõige parem näide on buss, troll või tramm. Meie igapäeva elu sõltub väga suuresti neist. Hommikul minnakse kas tööle, kooli või kuhulegi mujale. Paraku ei saa, aga alati väga täpseks neid asju jätta. Inimene peaks arvestama liiklust ja ilmastikku, sest need võivad muuta palju. Kõigepealt tuleks uurida välja sõidugraafik ning seejärel minna paar minutit varem peatusesse, et ei peaks sisimas rasket ja vihast sõimu esile tooma, mil peale mitmeid meetreid jooksmist, oled jäetud sulguvate uste taha hingeldama. Suureks segavaks faktoriks on tihe liiklus. Tööpäevadel on igal...
Kaspar Moik 11A Kalevipoeg Eestlaste rahvuseepose ,,Kalevipoeg'' peategelane on Kalevipoeg. Peale selle, et ta oli eestlaste kuningas, oli ta ka väga töökas ja vapper mees. Kuid need ja mitmed teisedki head iseloomujooned jäid tänu ta mitmekülgsele karakterismile varju. Ta on vastuoluline tegelane, olles ühel hetkel kangelane ja teisel koletis ning surelik ja surematu. Kalevipoeg on tugev mees. Tänu oma tugevusele ta kuningaks saigi, visates võistluses kuningatiitlile kivikamaka kaugemale kui vennaraasud. Olles eestlaste juht, ei hakanud ta looderdama, vaid kohe tööle, kündes põlde ja tehes metsa, et luua oma rahvale paremaid tingimusi. Tema töökust näitab veel seegi, et ta tõi Pihkvast laudu ja mitte enda tarbeks, vaid rahvale. Õige kuningas hoolitseb oma rahva heaolu eest. Mees hiilgas ka oma tarkusega,...
Sügisvaheaeg Seda lühikest vaheaega, mis kestis vaid nädalaksese, ootasin ma juba pikalt, väga pikalt. Võiks öelda, et juba septembri algusnädalatest saati, sest mulle meeldib puhata. Vahepeal muutus asi väga kriitiliseks ning selle pingsa puhkuse järele ootamisega lugesin ma tunde ja päevi. Lõpuks saabus peale pikki kannatusi ja ootusi taaskord üks väiksem puhkus, mil sa võisid teha mida tahes ning ei pidanud õppimise pärast muretsema. Umbes nädalake enne selle kauni hetkeni, mil ma pidin viimast korda mõneks ajaks kooli kella kuulma, tundsin ma hirmu vaheaja ees. Ma ei teadnud veel täpselt kuidas seda sisustada ja planeerida. Harilikult ma asju ette ei planeeri ning kõik toimuv saab alguse viimasel minutil. Siiski oli mul üks kindle plaan. Käia tööl ning palk maha pidutseda. Vaheaeg algas siiski suure nurjumisega, mis jääb mulle pikaks meelde. Ma ei saanud esimesel nädalav...
Kevadvaheaeg Seda lühikest vaheaega, mis kestis vaid nädalaksese, ootasin ma juba pikalt, väga pikalt. Pidev rutiin, mis tekib koolis käimisega, ehk varajane ärkamine ja pikad õhtud, mis mööduvad õppides ja kohvi tehes. Pinev ootamine muutus päevade ja tundide lugemiseks. Lõpuks saabus peale pikka ootamist taaskord üks väiksem puhkus, mil sa võisid teha mida tahes ning ei pidanud õppimise pärast muretsema. Umbes nädalake enne selle kauni hetkeni, mil ma pidin viimast korda mõneks ajaks kooli kella kuulma, tundsin ma hirmu vaheaja ees. Ma ei teadnud veel täpselt kuidas seda sisustada ja planeerida. Harilikult ma asju ette ei planeeri ning kõik toimuv saab alguse viimasel minutil. Siiski oli mul üks kindel plaan. Nimelt sain ma vahetult ennem vaheaja algust oma palga kätte. Palka sain ma modellindusega kaasnevast tööst. Samas oli see pisut hirmu tekitav, sest olen raharaisk...
Eneseväärikus Eneseväärikus on inimese üks olulisemaid mõõdupuid. See näitab kui kaugele on keegi millegi nimel nõus minema. Kas eneseväärikust tuleks hoida ja kaitsta või saab ka ilma selleta läbi? Eneseväärikus on üks parimaid inimese olemuse näitajaid. Paljud on seisnud olukorra ees, mil tahetakse kellelegi meeldida. Seljuhul aidatakse teda ja ollakse ka meelejärgi, tehes asju ette-taha ära. Tihtilugu surutakse enda mõtted ja tunded alla ning see võib riivata eneseväärikust. Juhan Liiv on oma luuletuses kasutanud väljendit ,,Peab ahelaid kandma'' ning see iseloomustab ovaliselt taolist situatsiooni. Parimaks näiteks võib tuua nohikust kooliõpilase, kes on iga õppeaasta lõpetanud kiituskirjaga. Pidevevast õppimisest ja endast saja protsendi andmisest on kõrini ning tahetakse lõbutseda ja olla vabameelne, vajatakse sõpra. Hakatakse sõbra kodutöid tegema. See on riivav ja põhimõtete v...
Kohustuslik koolivorm on põhjendatud Lugupeetud daamid ja härrad, kallis publikum. Pöördun teie poole kõnega, mis põhjendab kohustuslikku koolivormi kandmist. Enne alustamist palun ma teil mobiiltelefonid välja lülitada või hääletuks sätestada. Koolivormil on palju plusse. Koolivorm on soliidne riietus. Paljud õppeasutused on selle kohustuslikuks teinud, sest see ühendab koolipere ning käib akadeemilise asutuse juurde. Koolivormi kandmine on põhjustanud Tallinna Arte Gümnaasiumis palju vastukaja. Eelkõige on see tingitud sellest, et see võeti vastu alles mõni aasta tagasi. Õpilased olid harjunud riietuma nii nagu tahtsid. Tänapäevaks on see kõik muutunud ning kohustuslikus korras tuleb seda kanda igapäevaselt. See on seadnud piirid eputavatele tibidele ja mitmetele moegurudele. Nad ei saa enam koolis käia nii nagu tahavad, vaid peavad järgima ranget reziimi, sest muidu ähvardatakse ...
Mina ise Ma olen tavapärane noormees. Elades oma nooruspõlve peaksin ma jälgima hoolikalt iga oma sammu ja sõna, sest neil kõigil on tagajärjed. Need tagajärjed võivad olla nii negatiivsed, kui ka positiivsed. Nende järgi saan ma järeldada, millised on mu tugevad ja nõrgad küljed eluvõitluseks, endale ja teistele meeldimiseks. Minu parimad küljed eluvõitluseks toovad välja mu parimad voorused. Enda parimaks omaduseks toon ma välja kohusetundlikuse. Tänu sellele on mul asjad alatiseks õigel ajal tehtud ning esitatud, mida olen lubanud teha. Iseendale meeldin ma seetõttu, et sellega võidan inimeste südamed. Samas leidub ka asju, millesse võiksin ma rohkem panustada. Minu nõrgimad küljed eluvõitluseks on kindlasti laiskus ja sellega kaasnev ülbus. Kui ma midagi ette võtan, siis ka korralikult. Kuid, kui miski on tüütav või väsitav, siis jätan selle toimetuse ka enamasti tegem...
,,Faust" I osa I osa alguses kohtame Fausti tema gooti stiilis kabineti vaikuses. Meie ees on teadusjünger, kes pärast kauaaegset askeetlikku endasalgamist peab mõrult tõdema inimesele pile midgai teada antud. Neid pettumis mõtteid väljendab ta oma kuulsas monoloogis. Monoloogis väljenduv ahastus haihtub, Faust elab üke seesmise kirgastumise ja tunnistab oma vaimusugulust sellega, kes kuulutab. Fausti otsimis rahutus selgineb veelgi teise teadlasetüübi Wagneri najal, kes tuimas rahulolus sulgub oma kabinetti nagu tigu karpi. Taas kisub faust kõhklustesse. Teda vapustab maailma kurjus, mis pesitseb inimestes. Meeleheites ulatub käsi mürgipeekri järele, ent peatub oamti meenuvad elu kaunidus ja inimväärtused. Olla või mitte olle, - see küsimus on ka Goethe kangelase kellele. Mis on õieti olemise algus? Olemise algus on tegu! selle tõega läheb Faust uude ellu, saatjaks Mefistofeles. Viimane ...
,,Stepihunt" Detsember 2009 Hermann Hesse Epiloog Harry Haller oli 50.le eluaastale lähenev töötu mees, kes nimetas ennast Stepihundiks. Mõni aasta tagasi üüris ta 9-10 kuuks Tema tädi majas pööningukorrusel katusekambri ja magamistoa selle kõrval. Haller oli haige. Tal valutasid jalad, mistõttu käimine oli raskendatud. Haller oli kiindunud kunsti, ta luges palju ning armastas veini juua. Vanahärra kohtus noore neiuga, keda peeti tema armukeseks. Enne lahkumist andis Haller Talle oma märkmed, mis olid täis fantaasiaid. Harry Halleri märkmed. Ainult hulludele. Harry käis mööda pimedat tänavat, kui äkki nägi müüri sees väravat, mille kohal rippus silt: ,,Maagiline Teater. Sissepääs mitte igaühele mitte igaühele. Ainult hulludele." Harry tahtis ka sinna pääseda, sest tema ei kuulunudki teiste hulka. Ta läks kõrtsi ning sealt tulles ei leidnud enam silti ega vära...
lugu). Pettuse ning selle hindamine ongi suuresti onud siiamaani "pisuhänna" tõlgendamise juurprobleemiks. Jõudes karakteriteni, ilmnevad mõningased probleemid. Kõige vähem probleeme on olnud Mathildega. Ta on esitataud kas pisut labasemalt või pisut peenemalt, pisut pealetükkivamalt või diskreetsemalt, aga loll ja võimukas on ta olnud alati. Sandril on aga natuke rohkem variatsioone. Ühelt poolt on kimbatusest tuhvlialune, aga samas on ta kirjandus konjunktuurlane ning lõpuks on ta raha ahne kadetseja. Näitleja jaoks on mängulised võimalused suuremad ning tõlgenduslikke probleeme pole. Probleemid on alati olnud seoses Vestmanni ja Piibelehega. Vestmann on rikas ja põikpäine isa. Karl Menning, Vanemuise direktor, draama juht on väitnud, et Vestmann on rohkem Ameerikalik tegelaskuju kui Eesti oma. Aga peale maailmasõda ning sellele järgnenud maailm tegi selle vahe täiesti tasa, sest ameerikalikud äriviisid jõudsid ka Eestisse
Erich Maria Remarque 22.juuni 1898-25.september 1970. Ta sndis raamatukitja pojana.Prast phikooli ppis katoliiklikus petajate seminris. Aastal 1916 lks sdurina rindele.Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja,mgiagendi,hauaplaatide mja,klaveripetaja ja organistina.Kirjutas ka teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis.Berliinis elades ttas spordiuudiste toimetajana. 1931 lahkus ta Saksamaalt ja kolis elama Tessinisse Lago Maggiore jrve rde. 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse,kus alguses elas Los Angeleses ja hiljem New Yorkis. 1947 sai ta USA kodakondsuse. 25.veebruaril 1958 abiellus ta filminitleja Paulette Goddardiga.See oli tema kolmas abielu.Enne seda oli ta abiellunud kaks korda Ilsa Jeanne Zambouiga. Ta suri 25.septembril 1970 Locarnos. Looming. 1929 aastal ilmunud romaaniga "Lnerindel muutuseta" sai ta kuulsaks p...
Kuradi mitu nägu Kõigil meist on mingis mõttes mitu nägu, kord ollakse hea inimene, teine kord aga negatiivne ning pahatahtlik. Keegi pole ühetahuline, sest nii oleks igav ning paratamatult on kõigil mitmeid erinevaid iseloomu jooni. Ka kurat ei erine selles vallas teistest, ta ei ole üdini halb ega ka üdini hea. Üheks kirjandus arhetüüpseks teemaks on hea võitlus kurjaga. Seda nähtust esineb paljudes erinevates teostes, näiteks Goethe suurteoses "Faust", Mihhail Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita", A.H.Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" ning veel mitmetes raamatutes. Erinevatel rahvastel on mütoloogias ka teistsugune kurat, mõnel puhul on kurat kohtumõistja, samal ajal teises teoses lihtsalt pahatahtlik ning kolmandas üldse süüdistaja ning karistaja
Alkeemik #Esimene osa Poisi nimi oli Santiago Matamaros, kes oli lahkunud kodust, et rännata. Ta ei tahtnud hakata preestriks. Kord teekonnal, kui ta lambavillaga raha tegi, kohtas ta tüdrukut, kellesse ta armus. Kui ta oli ühte unenägu, milles ta leiab varanduse, juba mitu korda näinud. Läks ta mustlase juurde ja Lasi ta endale selle lahti seletada ja selgus, et teda ootabki varandus Egiptuse püramiidide juures. Tänaval istus tema kõrvale vanamees, ta oli Saalemi kuningas. Kuningas kirjutas liiva peale terve poisi eluloo ja ütles poisile, et peab elama Oma Loo järgi. Vanamees andis poisile kaks kivi (Uurim ja Tummim), mis aitasid teda (Küsimus pidi olema erapooletu ning siis andsid kivid vastuse ei või ja ). Raha saamiseks müüs ta kogu oma lambakarja. Ja sõitis üle väina Aafrikasse. Kuid sellel maal räägiti ainult araabia keelt, mida ta ei osanud. Siiski hakkas temaga üks noormees rääkima ja lubas Santiago püramiidide...
Rahvusliku ühtekuuluvuse vajalikkus Inimene indiviidina ei ole pooltki nii püsiv, kui ta on seda rahvusena. Rahvuslik ühtekuuluvus tähendab ühe rahva kokkuhoidmist ja teineteisest hoolimist, mis on vajalik, et rahvas eksisteeriks. Rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul või mõnel muul teguril põhinev etniline identiteet. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita. Rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides. Rahvusliku ühtekuuluvuse toimimise nimel peab üle olema oma erimeelsustest, et saavutada ühine eesmärk. Eriti oluline on ühtekuuluvus võõrvõimu represseeringute ajal. Siis on rahvas see, kes hoiab kokku, see on mõjuvõimsam ja tugevam kui üksikindiviidi vastupanu sellises olukorras. Teadagi on väikerahvastel püsimajäämine eriti raskendatud, kuna suurriigid himustavad tihtipeale "lihtsasti kättesaadavaid", nõrku palasid. Eesti on üks neist, kellele on läbi aegade püssitoru ähvardusega kuklasse hingat...
Lugemine kui väärtuskasvatuse alustala Veel mõned sajandid tagasi tundus lugemisoskus inimestele kui lõik mõnest tänapäevasest ulmefilmist uskumatu ja ennenägematu. Tänapäeva moodsas maailmas aga näib võimatuna, et kusagil Eestis võiks leiduda keegi, kes ei omandaks elu jooksul lugemisoskust. Lugemine on meie elu paratamatu osa. Igasugune lugemine annab meile uut informatsiooni ja aitab meil end täiustada ja pidevalt arendada. Muidugi on vahe, kas inimene loeb päevast-päeva ajakirja Kroonika või maailmakirjanduse klassikat. Kollase ajakirjanduse lugemine ei anna inimestele midagi. Annab vaid hetkelise rahulolu ja teadmise, millised püksid olid eelmisel päeval jalas Paris Hiltonil või millise kuulsuse koer pissis murule. Kuid on ka palju neid inimesi, kes lisaks kollasele ajakirjandusele ja silme eest kirjuks võtvatele veebilehtedele valivad ka lugemiseks vanu koltunud paberilehtedega raamatuid. Just sellise...
Avan ukse ja... ... kostub krääksatus. Astun pikkade sammudega läbi kitsa koridori ruumi. Ruum on pime. Ma ei näe isegi oma jalgu ja käsi. Nüüd seal olles ei tea ma isegi, miks ma ukse avasin ja sisenesin, kui teadsin, et pööran end ja tahan välja astuda. Püüan tasakesi seina ääres kõndida, et leida mõnd lülitit mis tooks ruumi valgust. Koban kätega seina ja leian lüliti, vajutan seda, kuid midagi ei muutu. Mu silmad hakkavad vaikselt pimedusega harjuma. Katsun seina ja tunnen kuidas käsi riivab midagi. Liigutan veel kätt üles ja alla ning saan enda haardesse midagi, mida arvan olevat ukselink. Vajutan seda alla ja uks avanebki tasakesi minu poole. Piilun ruumi, kuid seal on jälle pimedus. Astun sisse ja sulgen enda järelt ukse. Ma kõnnin edasi, mitte enam mööda seina äärt, vaid otse. Hoian käsi kaitseks ees. Kuulen kuidas keegi justkui räägiks eemal. Üritan leida helide allikat ning muudan suunda ja...
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi tee ,,Meistri ja Margaritani" polnud kerge. Selle suurteose taga on rohkem kui aastakümme tööd ja mõtisklusi. ,,Meistrist ja Margartitast" kujunes Bulgakovi elutöö, mis on ta kindlalt vene kirjandusajalukku jäädvustanud. Bulgakovi jaoks oli teos loojanguromaan testament, mis tegi ta nime surematuks. Meistri prototüübiks on autor ise, Margaritana on kujutatud Bulgakovi naist Jelena Silovskajat. Kahekümnendate aastate Moskvas, kus Bulgakov oma kirjatööd alustas, polnud kerge satanistliku sisuga ja satiirilise laadiga kirjatööd avaldada, eriti kui see pilkas Stalini aja ahnust ja korruptsiooni. Bulgakov ei seadnud endale teost kirjutades mingeid piiranguid talle oli tähtsam väljendusvabadus. Romaani käsikiri oli peidetud kakskümmend aastat, kuni hilisem valitsus selle avaldada lubas. ,,Meister ja Margarita" on ja...
,,Kuristik rukkis" J.D. Salinger ,,Kuristik rukkis" on Jerome David Salingeri 1951. aastal ilmunud romaan. Raamat on olnud populaarne nii autori kodumaal kui ka mujal maailmas üle poole sajandi, sest teemad, mida antud raamatus käsitletakse, on aktuaalsed ka tänapäeval. Osa Holdeni iseloomust tuleb esile tema vestlusest endise õpetaja Mr. Spenceriga. Viimane noomib Holdenit, suunab teda mängima reeglite kohaselt ning rõhutab õpingute tähtsust. Holdenil on teatud lugupidamine vana mehe vastu, kuid samas on näha tema põlgust täiskasvanute suhtes, sest kuigi ta annab mõista, et nõustub Spenceriga, naeruvääristab ta mõttes mehe sõnu. Holden tunneb end üksiku ning võõrandatuna, nagu kogu maailm oleks tema vastu. Arvestades asjaolusid, et ta on arukas poiss, pärit privilegeeritud New Yorgi perekonnast, võib tema meelekibedus õigustamatuna tunduda. Holden on eh...
Inimesed oli paanikas ja otsisid paati, kuhu nad mahuksid. Martin Vaide oli uuesti paadi juhtimise üle ja nad Roodusega näevad paati, mida oma paari inimesi täis pannud. Viimasena pressiti paati Enn Tormet, kes otsustavad aidata. Kurba, kellel olid granaadid kaasas, läheb selle peale hülgas koguduse. Teda kutsuti Taganejaks. Ta oli minevikus soos, tema närvi ja lubab paadi õhku lasta. Paat on tühi. Inimesed hakkavad viirastusi sõber Juhan Raid kaotas oma perekonna ja ta pani end põlema. Aasa nägema, et maa on paista. Martin Vaide pöörab ära, arvatakse, et ta on nii Leedi isa oli matemaatik. Peale tema surma kolis ta emaga Tallinnasse, kaua paati juhtunud ja poja surmast. Pakid visatakse merre, kuid Andrus kus ema hakkas pangas tööle. Ta abiellus kunstniku Kalle Leediga, elas Sipria ei lasnud oma portfelli minema visata. Mika laip jäetakse alles. ateljees koos oma ema, meh...
"Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu." (A.H. Tammsaare) Kunst tekkis maailma koos inimestega. See kujutab endas kõike, mis on inimeste kätetöö ehk looming. Algsetest loometaotlustest koopaseintel on 21. Sajandi alguseks välja jõutud suurejooneliste teosteni. Ilma inimese käteoskuse, mõistuse ning nupukuseta elaks me veel siiamaani väga algeliselt. Tänapäeva kunsti all mõeldakse eelkõige muusikat, kirjandust, teatrit, filme, tantse. Kitsa silmaringiga inimene näeb kunsti all vaid maale ja skulptuure. Kindlasti kehtib Euripidese arvamus "Ilma kunstita pole tõelist elu." Inimestele annab kunst elust oma nägemuse. Terve maailm võib väljenduda kunsti abil, kuna kõik meie ümber on üks suur kunstiteos. Kui kunsti poleks, ei saaks väljendada tundeid, suhtumist, ei tekiks inimestel elamusi ja kogemusi. Loomingu võime elu täiendada peitub selle sügavuses. Et romaanidel, maalidel, klassikalisel muusi...
,,Kärbeste Jumal" William Golding 1. Lühike sisu kokkuvõte- Kamp inglise poisse sattusid lennuõnnetuse tagajärjel asustamata saarele. Poisid valisid endale pealiku ja ta nimi oli Ralph, kes otsustas korraldada koosolekuid ja teha seadusi. Ralphi sõber Põssa aitas teha oma prillidest süütamis vahendi, mis aitas lõket üles teha ja et seda teistele hästi näha oleks. Suguharud tegelesid peamiselt sigade küttimisega, peagi tekkis Jacki ja Ralphi kampade vahel tüli ja selle tagajärjel sai surma Simon. Jack oli kohe nii julm poiss, et tappis järgmine päev Põssa, Sam ja Eric võeti vangi ning sunniti suguharudega liituma. Peale seda Jack pidi suguharude eest ära jooksma ja jooksmise käikus nägi ta mereväe ohvitseri, kes aitas Ralph saarelt minema. 2. Minu arvamus raamatust- Minu arvates, oli see raamat väga huvitav,sellepärast et mulle meeldiva...
..................................8 6. 1980. Aastad....................................................................................................10 7. Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud arengud................................................11 8.Viimase aja arengud.........................................................................................13 Kokkuvõte........................................................................................................14 Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 Sissejuhatus Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas.Referaadi eesmärgiks on kirjeldada Eesti teatri algust kuni tänapäevani välja
ning ümbruskond kujundab meie iseloomu. Igal isikul on oma isikupära ja see, et ta on teistest erinev ei tähenda, et ta on erak. See on hea kui inimsed on erinevad, sest muidu kui kõik oleksid ühesugused oleks maailm ebahuvitav ja üksluine. Isiksuseomadused ei ole võrdselt avatud teistele sinu ümber ega ka sulle endale. Sellega võib öelda,et on hea kui igal inimesel on oma isiksusetüüp ja kõik erinevad natuke üksteisest. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2008/isiksus_ja_emotsioonid_liissandre.htm
Aleksandr Sergejevits Puskin Sündis 6. juuni 1799 Moskvas ning suri 10. veebruar 1837 Peterburis. Ta oli vene romantiline luuletaja ja moodsa vene kirjanduse rajaja. Ta sündis Moskvas haritud aadliperes, õppis Tsarskoje Selo lütseumis, kus avaldas esimesed luuletused, mis olid tsitaadilised ning stiililiselt ja zanriliselt kirevad. Tema varaseim teadaolev trükitud luuletus oli ,,Sõbrale luuletajale" (1814). Puskin jõudis kiiresti olemasolevaid traditsioone ja intonatsioone omandades individuaalse ja küpse väljendusrikkuseni. Lütseumiperioodi väljapaistvam luuletus ,,Mälestused Tsarskoje Selost" (1814) sulandab patriootilisse kodanikuluulesse lüürilise kõla ja intiimse intonatsiooni. Pärast lütseumit asus Puskin elama Peterburi, kus tutvus dekabristidega, osales erinevates kirjanduslikes ringides ja ühingutes. Sel ajal kirjutas ta vabadusvõitluslikku luulet , mis kõneleb valitsevast poliitilisest...
Prosper Mérimée Merimee (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes, Pariis) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Ta sai kõigepealt kuuslaks kahe müstifikatsiooniga Prosper Mérimée pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendas ta end sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, ...
Raha ja perekonnaõnn "Raha paneb rattad käima" on kulunud klisee, kuid millel kindlasti ka mingi tõepõhi all. Raha teeb inimese mingilmääral õnnelikuks, kuid vaid senikaua kuni seda jätkub. Kuid kas tõesti on raha väärt seda, et loovutada oma perekond, oma õnn ja oma elu? Seda kuidas liigne rahahimu hävitab mitu perekonda ja nende õnne on suurepäraselt näha Honore de Balzaci teoses "Isa Goriot". Goriot on nii helde, seda seetõttu, et tütred tahavad aga aina rohkem raha ning Goriot jääb aina vaesemaks, kuid ta armastab oma tütreid nii väga ja teeb ükskõik mida, et tütardele raha saada. Nähes oma tütarde õnne raha üle on ka isa Goriot õnnelik. Goriot teadis, et raha pole tema jaoks see, mis tooks perekonda õnne, aga muud moodi ta oma tütreid näha ei saanudki. Arvatavasti just see seda perekonda nii lõhustaski. Kui Gorio poleks isegi seda raha andnud, siis tütred ei oleks tem...
Joosep Toots Kuulsat Kentuki Lõvi hüüdnime kandnud isik, keda iga eestlane ka unepealt teadma peaks , on loomulikult Joosep Toots. Pärit vaesest perest, Ülesoo talust. Pikkade sassis valkjaskollaste juuste, nina pahemale poole viltu, nägu täis rõugearme ning tugev keha, täpselt seesugune poiss on meile tuttav Oskar Lutsu ,,Kevadest", kes pea kogu raamatu vältel nühkis Paunvere külakoolis klassipinki. Tsaariaegne kool, kus esikohal seisis katekismuse ja kirikulaulude tuupimine, pidi ärksa vaimuga poisile paratamatult vastikuks muutuma. Seda enam, kui oma vaevase vene keele oskusega, õpetaja Lauri tundides, peaaegu millestki aru ei saanud. Pole siis ime, et Toots huvi õppetöö vastu kaotas ning see talle koormavaks sundkohustuseks sai. Kuid olenemata mõningatest õpiraskustest, eelkõige üks suur häda ja vaev rehkendustundides ning vene keele pruugis, kasvas temast aastakümnete jooksul välja siiski k...
1.) Andrese ootused vargamäe suhtes: * Vargamäele tulles lootis andres rajada endale kodus ja talumajakaese koos aia ja põldudega. Sellise kodu mille saaks ta pärandada oma lastele. Talootis esimesel aastal kõik see korda saada seal koos oma naise Krõõdaga ja peale seda saada lapi. Kui maa korras sis pärandada lõpuks se edasi oma lastele ja ni edasi põlvest põlve nagu oli tema isa olnud. * Andrese tuleviku plaanideks oli rajada kõige pealt maja, hiljem aga laut loodamde jaoks ja sis aedik kus nad saaksid olla. Ta haris oma põlde, tegi maad korda, kaevas kive maast välja ja kasvatas vilja. Lisakarjamaa jaoks tahtis ta rajada kuivenduskraave, kuna maa oli väga märg kuhu nad oma talu rajama hakkasid. * Kõige suurem kordaminek vargamäel oli see kui Andres sai oma põllult rohkem vilja kui ta üldse oodanud oli. Ja kaevati ka valmis suur kraav ,et vesi saaks ära voolata. Tänu kraavile said tema heinamaa ja ka põld vett. 2.) Andres noore pe...
H.Ibsen "Peer Gynt" 1. Ema Ase ja Solvejg kui truu armastuse võrdkujud: Ase oli Peer Gyndi ema, ja ka lesk. Tema mees oli Jon Gynt, kes oli Peeri isa. Ase'le ei meeldinud Peeri egoistlik käitumine, kes vaid raiskas tema ja ta mehe kogutud varandust ja muud ei oskand ta mitte midagi teha ja ega ei tahtnudgi. Kuid Ase oli liiga hea, et keelata oma last nii julmalt, ta küll proovis pahandadada temaga. kuidas lubas tal alati olla selline nagu ta on. Ta rääkis talle koguaeg ,et ni ei tehta kuid ette ei võtnud midagi ainult rääkis, ja Peer teadis seda, et ema ainult räägib ta ei tee päriselt midagi.(näiteks:) "Vaiki nüüd sa võrukael, Sinust pole kuskil tulu, seintest kukub viimne nael, aknaauke sulgend topid, tara viltu, põld on kulu, tühjad salved, viimsed sopid, Veised jäänud näljaohtu, puudub hädavajalik, Iga kuu läheb miski panti!" (lk.19) See milline Peer oli oma emale oli kindlasti nende endi süü, tal lasti teha kõike mis ta tahtis ja...
JOHANN WOLFGANG VON GOETHE 1749-1832. Isa oli jurist, Keisri nõunik, sai hea hariduse, esmalt koduõpe, ka tema oma isa õpetas, 16 aastaselt läks Leibzigi Ülikooli ja asus seal õppima õigusteadust, johann oli laialdaste huvidega, teda huvitas ka kirjandus, füüsika loodusteadused botaanika. Haigestus, tervenes aga ei läinud Leibzigi tagasi vaid Strassbourgi ülikooli, kus lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja mõjutas teda (Seisukoht: üksi rahvakultuur pole teisest parem jne). Neist said sõbrad, Goethe leidis enda jaoks Shakespeare'i. Goethe tegeles ülikooli päevil luuletamisega, armastusest, tal oli palju armumisi, naisi, kes teda inspireerisid. Noorusepõlve luule pole nii tähendusrikas.
Dante Alighier (1265-1321) · üleminekuaja luuletaja keskaja viimane ja uusaja esimene. · esimeseks Lääne-Euroopa suurpoeediks · loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt · sünnilinn on Firenze. · esimene, kes pihtis oma armastusest autobiograafilises luuleraamatus · esimene eurooplane, kes julges keskaja järel filosoofilis-religioosset teemat käsitleda rahvuskeeles mitte ladina keeles. ,,Uus elu" · ilmus 1292. või 1292. aastal · autobiograafiline teos · koondab proosat ja luulet · pühendatud poeedi muusale Beatricele, kes oli suremas · kirjutatud ,,uues mahedas stiilis" (ehk uus filosoofiline suhtumine armastusse · teos koosnes 31 luuletusest (neist 25 sonetti) · Dante pihtib oma armastusest isa sõbra tütre, hiljem ühe aadlikuga abiellunud Beatrice vastu. · teoses kirjeldatakse, kuidas ta 9-aastaselt esmakordselt Beatrice nägi ja armastuse puhkemist, kui mõlemad olid 18-aastased. ,,Jumalik komöödia" · lõp...
Sisukokkuvõte: Uruki lonnas valitses kuningas Gilgames, kes oli kõigist vägevaim valitseja. Ta põlvnes jumalate soost. Oma emalt, jumalannalt, oli ta kaasa saanud tohutu jõu, kauni välimuse ja ägeda loomuse. Pea uljalt püsti nagu tarval, kõndis Gilgames Uruki linna müüril ja vaatas oma valdusi. Uhke oli Uruki müür, rohkem kui viie mehe kõrgune. Gilgames ehitas selle müüri oma rahva kaitseks. Hommikust õhtuni vormisid meistrid savist telliseid, kandsid neid vitstest punutud korvidega ehitusele kokku ja ladusid seina. Gilgames ei andnud päeval ega öösel kellelegi rahu. Uruk pidi olema kõige vägevam linnade seas ja Gilgames kõige kuulsam kuningas. Inimesed töötasid päevast-päeva. Viimasel ajal oli rahvas nurisema hakanud. Linnamüüri ehitamine ei näinud otsa lõppevadki. Oleks Gilgames ainult tööga mehi vaevanud! Vaevalt jäi kuninga pilk pidama mõnel kaunil neiul, kui Gilgames kaunitari jalamaid enda juurde käskis tuua. Lõppuks...
annaabi.ee 
