August Kitzberg ja muuseum (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

August Kitzberg

August Kitzberg 29. detsember 1855 ­ 10. oktoober 1927 August Kitzberg elas lapsena (1857­1871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli Kits. Kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter

Kirjandus

1

doc

August Kitzbergi eluloo essee

August Kitzberg August Kitzberg oli kuulus näitekirjanik, kes sündis 1857.aastal Pärnumaal, Laatre vallas, Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister (Penuja küla kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused".) Kuni 1863 aastani kandis ta nime August Kits, kui aga koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse gloobuse ja sai selle eest auhinnalise koha, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks saab, pani Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis s-i z-ks, seega muutus August Kits, August Kitzbergiks. Kitzberg kasutas vestekirjanikuna varjunime Tiibuse Jaak. Vastuolude tõttu Penuja mõisniku Peeter Widriksiga, samuti majanduslikel

Kirjandus

16

doc

August kitzberg

SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat August Kitzberg Referaat Juhendaja: Marika Mägi  Suuremõisa,2006 SISUKORD AUGUST KITZBERG.................................................................................................4 LAPSEPÕLV...............................................................................................................4 VALIK TEOSEID:...................................................................................................... 7 DRAAMALOOMING:................................................................................................7 PROOSALOOMING:..................................

Kirjandus

13

doc

August Kitzberg

.......................................................10 Tuntumad näidendid..........................................................11 Tekstinäide.................................................................. Kokkuvõte.......................................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................13  3 Sissejuhatus August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus. Lapsena elas ta Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Nende perekonnanimi oli alguses Kits, aga Halliste pastor muutis selle Kitzbergiks. Ta on töötanud mitmel pool vallakirjutajana. Veel oli ta kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises". Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute. Üldse töötas ta

Kirjandus

33

odt

11. klassi kirjanduse eksam

(K.J.Peterson, J.Liiv), asjaliku kirjanduskriitika loomine (Tuglas, Suits), vormi ja kujunduse rõhutamine, tõlkekirjanduse arendamine, rikastatud pinna loomine edasiseks arenguks, kirjanduspildi avardumine Lagunes, sest sõjaaeg, mis tõi omakorda pettumuse euroopalikus kultuuris; kirjanikud toetasid sõda; olid juba kujunenud iseseisvateks isiksusteks. Siuru 1917-1919 Marie Under, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Friedebert Tuglas, August Alle, Johannes Vares Barbarus. Ühendas uusromantiline hoiak ja sõpruskondlik suhtlemine. Sisu: pearõhk luulel- luule uus tase, kõrge esteetika, vastukaaluks elu tegelikkusele, loodus ja armastus, individuaalsed, tähtis vorm. Juhtmoto: "Carpe diem!" impressionism, sümbolism. Korraldasid tuluõhtuid (25.sept 1917 Estonias, Viljandi, Tartu) Väljaanded: 3 albumit (J.Oks, E.Verhaern, saksa ekspressionistid). Adson "Henge palango",

Kirjandus

99

doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

Jant- O.Luts 4. Poeem- A. Puskin kullakarvaline 4. Haiku "Kapsapea" "Vaskratsanik" 5. Stsenaarium- Elmo 5. Kõnekäänud: sajab nagu 5. Eleegia (kurblaul)- Nüganen "Tõde ja oavarrest Juhan Liiv "Helin" õigus"IV 6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom kukub "Eesti pastoraal"" Sawyer 7. Romaan- Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 8. Jutustus- Silvia Rannama "Kadri" 9. Novell- Anton Tsehhov "Palat nr 6" 10. Miniatuur- ROMAANITSÜKKEL- A.H.Tammsaare "Poiss ja A.H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all"

Kirjandus

68

doc

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

jooksis verest tühjaks. 4.19. Alice Kivinurm Sünnikoht: Harala Lugu: Ta elu muutis kohtuotsus, mis saatis ta eluks ajaks asumisele. Väideti, et ta oli fasisti abikaasa. Alice kinnitas, et tema abikaasa oli hoopis patrioot. Samas lisas ta, et see pole mingi süü. Ametnik lubas talle ka süü leida. Leidiski. Perekond: mees, kes pandi kahekümneks aastaks vangi ja keda peeti fasistiks. Surmapõhjus: eeldatavasti enesetapp ("Paber kannatas kõik ära. Mina mitte.") 4. 20. August Kikas Sünnikoht: Harala Eluiga: 1900­1946 e. 46 aastat Amet: talunik Olemus: muredele pudelist lahenduse otsija; ei julgenud probleemidele silma vaadata; Lugu: Talus hakkas korraga kõik viltu minema: põud rikkus suvivilja, sõda talu. Seetõttu hakkas August jooma ja jõi ennast surnuks. Surmapõhjus: liigne alkoholitarbimine 4.21. Hugo Päss Sünnikoht: Harala Amet: kunagi talunik, hiljem külavolinik Olemus: eraklik; ei saanud naistega läbi;

Kirjandus

54

docx

Kirjanduse eksamipiletid

Trükikoja loomine Sõnavara rikastamine Tõlkimise uus tase Eesti kirjanduse tõlkimine soome keelde IV RÜHMITUS ARBUJAD (LOITSJAD) (30-NDAD ­ 40-NDAD) Tartu Tegu oli Tartu Ülikooli sõpruskonnaga, kuhu kuulusid Betti Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Bernard Kangro, Uku Masing ja Mart Raud. Nad kõik õppisid ülikoolis filosoofiat, v.a. Uku Masing, kes õppis usuteadust (deloogia). Omavahel Abiellusid B.Alver ja H. Talvik ja August Sang ja K. Merilaas. Kõik olid individuaalsed kirjanikud. Arbujad püüdlesid varasema Eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käitlseid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elu tunnetust. Rühmitus tõi Eestisse säravad luuletajad, nt. Alver, Talvik. Viisid kõrgele mõtteluule, tähtis oli vaimsus.

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)