Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Henrik Ibsen "Peer Gynt" (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
Armastus - Vaja oma tüdrukule muljet avaldada ? Tahad võita tema armastust? Või soovid näidata kui palju sa teda armastad? Siit sa abi ei leia, kirjuta talle ise luuletus - kuid inspiratsiooni saad siit küll :)
H. Ibsen " Peer Gynt "
1. Ema Ase ja Solvejg kui truu armastuse võrdkujud:
Ase oli Peer Gyndi ema, ja ka lesk . Tema mees oli Jon Gynt, kes oli Peeri isa. Ase'le ei meeldinud Peeri egoistlik käitumine, kes vaid raiskas tema ja ta mehe kogutud varandust ja muud ei oskand ta mitte midagi teha ja ega ei tahtnudgi. Kuid Ase oli liiga hea, et keelata oma last nii julmalt, ta küll proovis pahandadada temaga. kuidas lubas tal alati olla selline nagu ta on. Ta rääkis talle koguaeg ,et ni ei tehta kuid ette ei võtnud midagi ainult rääkis, ja Peer teadis seda, et ema ainult räägib ta ei tee päriselt midagi.(näiteks:)
"Vaiki nüüd sa võrukael,
Sinust pole kuskil tulu,
seintest kukub viimne nael ,
aknaauke sulgend topid,
tara viltu, põld on kulu,
tühjad salved, viimsed sopid,
Veised jäänud näljaohtu,
puudub hädavajalik,
Iga kuu läheb miski panti!" (lk.19)
See milline Peer oli oma emale oli kindlasti nende endi süü, tal lasti teha kõike mis ta tahtis ja ta teadis ,et karistust ei tule tema ema poolt.
Åse ja Solveig 'i võrdlus armastuse võrdkujuna on selles raamatus õige. Nad mõlemad armastavad Peeri nagu inimest mitte sellena mis ta teeb vaid teda ennast. Solveig on võrreldud neitsi Maarjaga kes Peeri kohates järgneb talle ja on talle toeks ja sõbraks. Ta hoolib ja armastab teda väga palju. Ta järgneb talle igalepoole ja tema on ka see kes Peeri lunastab. Teda ei huvita nii väga tema enda elu kui se ,et Peeril ikka kõik hästi oleks. Samasugune on ka Peeri ema.
Ühes pulmas kohtusid ka Ase ja Solveig ja Ase kurtis oma mure talle, Solveig kuulas teda ja sellepärast hakkas ka aitama tema poega ja armastama teda kui oma poega.
" Jah , sa pead teadma, mu mees, see jõi
sõitis kulas ringi ja sassis kui hull,
Kõik mis meil oli, läbi ta jõi.
Ma istusin kodus pisi -peeri süles,
ja unustada püüdsrin sest saada üle.
Üks pruugib viina , test lohutab vale.
Kuid kes sis näeb seda ette,
et poisil ni külge se jääb." (lk 61)
1.2 Peer Gyndi egoistlike illusioonide maailm:
Peer Gynt on kunagise vägagi rikka mehe Jon Gynti ja Ase poeg. Tema isast aga sai joodik ning kaotas kogu oma raha, samuti jättis ta sellega Peeri ja ta ema vaesusse. Peer üritab omastarust seda kõike taastada , seda mis isa hävitas. Aga oma illusioonidega ta rohkem raiskab raha ja oma aega hooplemisele ja kiitlemisele ja õhulosside ehitamisele. Tal on koguaeg olemas olnud ka ema kes teda armastab ja hoiab teda isegi kui Peer ta veel rohkem vaesusesse tõmbab ja pahandusi tekitab talle. Terve oma elu elas ta nii nagu tema tahtis. Ta suhtus kõigisse üleolevalt ja arvas koguaeg ,et teeb kõike õigesti. Kolides ära mäejuurde, elas ta seal natuke aega kuni Solveig talle järgi tuli, ja ta jättis ka tema sinna üksi ootama. Lõpuks kohtus ka Peer Gynt nööbivaljaga kes ütles talle ,et ta elu pole midagi väärt ja teda tuleks ülesulatada teiste defektiga asjadega. Temast oli saanud samasugune inimene nagu oma isa. Lõpuks, olles nii palju jamasi tekitanud läks ta tagasi mägionni ja Solveig lunastas ta ära.
Henrik Ibsen-Peer Gynt #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor p1s1 Õppematerjali autor
Sisukokkuvõte
1. 1. Ema Ase ja Solvejg kui truu armastuse võrdkujud:

2. 1.2 Peer Gyndi egoistlike illusioonide maailm:

Sarnased õppematerjalid

Edvard Grieg
32
ppt

Edvard Grieg

muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust.  Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tšellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." Peer Gynt Hommikumeeleolu Ase surm Mäekuninga koopas Solveigi laul Peer Gynt  Peer Gynt on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gynti poeg. Jon Gyntist sai aga joodik ning ta kaotas kogu oma raha, jättes Peeri ja ta ema Åse vaesusse. Peer tahab taastada selle, mis isa hävitas, kuid raiskab aja hoopis kiitlemisele ja õhulosside ehitamisele. Ta satub kaklusesse ja röövib pulmapäeval ära pruudi – Hægstad’i Ingridi.

Muusika
Ibsen-Hamsen-Strindberg
1
doc

Ibsen, Hamsen, Strindberg

Hiljem sai ta Norra ajalehe korrespondendiks. Hamsun põlgas moodsat tsivilisatsiooni ning linnaelu. 1890 ,,Nälg"- süveneb üksildase puudust kannatava inimese tundmustesse ja tajudesse. 1892 ,,Müsteerium", 1894 ,,Paan", 1898 ,,Victoria" need on lüürilis-romantilised romaanid. 1920 ,,Kuningriigi väravail", ,,Elumäng", ,,Õhtupuna" need on näidenditriloogiad. 1917 ,,Maa õnnistus", sellega pälvis Nobeli kirjandus preemia. 1949 ,,Rohtunud radadel" tema autobiograafia. Hendrik Ibsen (1828-1906) -19.saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibseni esimese loomeperiood ja see oli rahvus romantistlik. ,,Catilina" 1849, ,,Jaaniöö" 1853. Terav ühiskonna ja individualismi kriitika 1865 ,,Brand", see toob tunnustuse ja teeb ta kuulsaks kui näitekirjaniku. Tema tipp teos on ,,Peer Gynt"1867. Hiljem ilmus veel sari meisternäidendeid ­ ,,Seltskonna toed" 1877, ,,Nukumaja"1879, ,,Kummitused"1881, ,,Rahva vaenlane"1882. Viimased teosed-

Kirjandus
Edvard Hagerup Grieg
8
docx

Edvard Hagerup Grieg

 „Lüürilised palad“ keelpilliorkestrile ja fjorde“  „Albumimehed“  Soolopalad ja  Süit „Peer Gynt“  „Humoreskid“ muud teosed  „ Sigurd Jorsalfal“  Orkestriteosed  „Pildid rahva elust“   Muusika kuulamine:  Grieg süit „Peer Gynt“ – See on Henrik Ibseni 1867. aastal valminud näidend, millele Edvard Grieg kirjutas muusika.  Loo tegelased on:  Åse (talupidaja naine),  Solveig ja väike  Õukondlastest trollid, Helga, nende tütred, Trollitüdrukud ja  Peer Gynt (tema -poisid, Nõiad, poeg),  Talupidaja Gnoomid,

Muusika
Peer Gynt
2
doc

Peer Gynt

Peer Gynt Peer Gynt" on H.Ibseni kirjutatud dramaatiline luuleteos, mille on tõlkinud Marie Under. Näidendi tegevus toimub ajavahemikul 19.sajand - 1960-ndad. Teose keskseks tegelaseks on talupoeg Peer Gynt, kelle tegevusi ja arengut teos jälgib ning kellega on seotud kõik teised teose tegelased. "Peer Gynt" oli minu jaoks suhteliselt keeruline teos. Lihtsamaks ei teinud teda ka sugugi luulevorm. Mulle tundus jutkui oleks vahel kauni sõnastuse tõttu lause mõte kaduma läinud. Kuid üldiselt oli teos siiski arusaadav. Nagu juba alguses mainisin, ja nagu arvata ka on, keerleb kõik antud teoses ühe isiku, Peer Gyndi, ümber. Raamatu jooksul Peer areneb-kasvab. Või kasvab ikka

Kirjandus
Modernism kunstivool
4
doc

Modernism kunstivool

kaudselt. St et nad kirjutasid väga metafoorselt ja sisenduslikult, omistades teatud kujunditele ja objektidele sümbolistliku tähenduse. Sümbolismi manifestis kuulutati, et sümbolism on vaenulik ,,lihtsate tähenduste ning tõsiasjade vastu" ning selle eesmärk on hoopis ,,rüütada ideaal tajutavasse vormi, mille eesmärk ei ole mitte iseeneses vaid mille ainuke otstarve on väljundada ideaali" 2. Ibsen (elu, ,,Peer Gynt": sisu etappides, Grieg, võrdlus ,,Ekke Mooriga"; ,,Nukumaja": naisküsimus, sisu, ideed vaata töölehelt). Ibsen: 1828-1906; Norra. Pani aluse moodsale draamale, see oli proosa vormis. Kaasaja-aineline sotsiaalne ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Esimene periood Ibseni loomingus oli rahvusromantiline, ainestik oli pärit Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. Peateos ,,Peer

Kirjandus
Kirjandus
9
docx

Kirjandus

tugev tunne natasa vastu. · mõlemad mehed otsisid elu mõtet · andrei ­ lähtus iseendast, ei leidnud seda mõtet, põlgas ära natasa, ei mõistnud naist, vaatamata pärast lahingut mõistmisele oli liiga hilja, et midagi muuta, sest andrei suri. ei leidnud õnne, sest lähtus iseendast · pierre sai õnne osaliseks, sest mõtles teistele, paigutas ennast teisejärguliseks henrik ibsen ,,nora"/ ,,nukumaja" 1828-1906 · oli näitekirjanik, näidendite lavastaja, poeet, modernse teatri isa, üks modernse teatri asjutajatest, tema teoseid peeti väga skandaalseteks · sündis norras 1828, isa tuntud suguvõsast, kalakaupmees, suur tegelane, peres 5 last, ise oli 2. aga vanem vend suri ära ja siis oli tema vanem. · lapsepõlv polnud kerge, isa langes depressiooni, lapsena suhtlusraskustega(ei suutnud kellegi teisega peale pere suhelda,

Kirjandus
Kirjanduse eksami materjal
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

mitte meelelahutaja. · Pidas oluliseks teatris kajastada inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid. · Sündmuste sõlmpunkt on minevikus, tegelaste käitumist juhivad kunagi sõlmitud suhted või korda saadetud teod. Tunnused on retrospektiivne (tagasivaated) · Analüütiline tegelaskujutus kõrvuti jõulise sümboolikaga. · Realistlik proosa dialoog( elutõene/elutruu) Looming- ,,Metspart'' ,,Peer Gynt,,(teeb alati seda mis on mugav ning mis talle meeldib) ,,Nukumaja,, 18)G.Flaubert'i elu ja looming. (1821-1880) Prantuses proosakirjanik. Sündis põhja-Prantsusmaal Rouen'I külas. Isa oli tal arst. Kirjutama hakkas ta kooliajal ning teda inspireeris 10 aastat vanem naine kellesse ta oli armunud.(Eliza Schleisinger). Flaubert luges palju ja teostes inspireerisid teda Hugo ja Goethe. Õppis Pariisi ülikoolis õigusteadust kuid varsti diagnoositi tal närvihaigus ning peale seda

Kirjandus
Kuritöö ja karistus
17
docx

Kuritöö ja karistus

Kuritöö ja karistus kokkuvõtted iga osa igast peatükist Tegelased: Raskolnikov- noormees, endine üliõpilane, vaene, peene näoga, ilus, tumedad silmad ja juuksed, sale Aljona Ivanovna- kuivetunud vanaeit, kuuekümne aastane, kurjad silmad, hallid juuksed, pikk ja peene kael, õlgadel kollane nahkjakk Marmeladov- allakäinud eruametnik, titulaarnõunik, Sofja Semjonovna, Sonja- Marmeladovi päris tütar, tegeles raha saamiseks prostitutsiooniga; vaikne, kahvatu, kõhn: Sonja- väikest kasvu, 18-aastane, kõhna, blondi peaga, siniisilmne Katerina Ivanovna- Marmeladovi kuri naine, kes alatihti kõigi peale karjus ja peksa andis; tal on tiisikus; haritud, sünni poolest staabiohvitseri tütar; hirmus, kõhn, peenike, pikk, sale, ruuged juuksed, kolmekümne aastane; loomu poolest lõbus, rõõmus ja rahuarmastaja; kõige tühisemgi äpardus võis teda hullustusse tõugata Pulheeria Raskolnikova- Raskolnikovi ema, 43-aastane, nägi noorem välja, ilus, juuksed hakkasid halliks minemaj

11.klass




Kommentaarid (3)

rokio profiilipilt
S D: Aitas õppida kontroll tööks
20:03 13-01-2013
helluuuu profiilipilt
helluuuu: enam vähem
22:38 27-11-2009
mommik1 profiilipilt
Külli Kelder: oli abiks
12:44 29-04-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun