50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
172 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaspar Moik
Õppematerjali autor
hakata elama uue rahvusena, kinnitades ennast tugevalt Maarjamaale. Ta innustab oma kõnega eestlasi seda tegema, sest ta teab, et see on raske, sest eestlased on üle elanud 7 rasket perioodi, seal hulgas nimetab ta hädaohu, orjakütke, sõja, nälja, viletsuse, katku ja Tautsi- tappe perioodi. Lõpetuseks ütleb autor, et on aeg hakata tunnistama seda vaba rahvust, kes omab seda kaunist kultuuri. Kümnes lugu. Kümnendas loos näeb Kalevipoeg kahte pahareti poega,kes kaklevad Kikerpära soo pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama. Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada
Teose juhatab sisse kaelvi saabumine maale ning tema kosjasköigu ja pulmade kirjeldus. Eelloo lõpetab vana kalevi surm. Järgnevad üleminekuepisoodid on seotud Kalevipoja ema lindaga, kelle röövib soome tuuslar. Eepose arenduseks on kalevipoja elu lugu. Algab kalevipoja teekonnast soome, ema vabastama. Läheb ujudes. Teel ühel saarel kohub saarepiigaga. Solvab tütarlast kes end seejärel uputab(viga). Soomes otsib üle kuulsa soome sepa, et endale mõõka tellida. Kalevipoeg võitleb soome sepa pojaga ja tapab ta. Kalevipoeg tuleb koju tagasi ja otsustab koos vendadega liisku heita, kes saab neist isa kuningajärje pärijaks. Vastuse annab kiviviskevõistlus. Kalevipoeg sai kuningaks. Ta hakkab tööle: künnab põldu, asub linna ehitama ja toob selleks peipsi tagant laudu. Teda püüab takistada allmaailma valitseja Sarviku kannupoisid- sortsid. Kalevipoeg võitleb nendega aeg-ajalt. Ühes võitluses kaotab ta sortside süül mõõga Kääpa jõkke
(piiblimotiiv). Kõige enam on tähelepanu pühendatud hilinejatele, kes kogunevad päeva lõpus katla juurde – sakslased, venelased, lätlased. Muistendite jutustamisel on raam. Faehlmann toob välja raskused, mida muistendite uurijat segavad, uurimist takistavad: nimelt eestlane ei taha sakslasele oma muinaslugusid jutustada (st oma paremast minevikust ei räägita selle hävitajaga), Muistendites osutatakse ka Kalevipoja kujule põgusalt. Kalevipoeg on eestlaste jumalikku päritolu kuningas. Faehlmann jutustab ühel ettekandel ümber Kalevipoja narratiivi
õpetussõnu. Müüdid näitavad põhjamaade asukate uskumust ja eluolu. „Kalev Eesti 1998 F. R. Eepos algab Kalevipoja päritolu ja vanemate ipoeg“ Tiritamm Kreutzwaldi järgi kirjeldamisega. Järgnevad tema kangelasteod. Kui Tallinn lastele jutustanud Kalevipoeg sureb paneb vanaisa ta põrguväravaid valvama. Eno Raud „ILIAS Itaalia 1997 Koolibri, Mart Aru Iliase tegevus toimub Trooja sõjas 10. aastal. Eepos räägib Trooja koostöös ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest. Achilleuse sõda Leedu raevust tema orjatari Briese äravõtmise ja sõbra Patroklose
1. Titaanid ja 12 suurt olümplast - Zeus, Hera, Poseidon, Pallas Athena, Artemis, Aphrodite, Hermes, Ares, Hephaistos, Hestia. Teada ka nende Roomas kasutusel olnud nimed. Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – Okeanose naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jumalad elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Zeusi naine 4. Ares (Mars) – Zeusi + Hera poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja
ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos jõgi ümber maa, Tethys O naine, Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne mälu, Themis õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) vennad 2. Hestia (Vesta) kolme esimese õde 3. Hera (Juno) Z naine ja õde 4. Ares (Mars) Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Ap
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid