Minu esimesed triibulised (0)

Minu esimesed triibulised
Ühel kuumal suveõhtul, täpselt kaks aastat tagasi, mil ma, Gunnar, olin natuke aega tagasi Pirital rannamõnude nautimise lõpetanud, tekkis idee kesklinna minna. Olles juba poolel teel, märkasin kahe kamraadiga bussis sahmerdamist, mis tõi lämmatavat higihaisu pidevalt meieni . Meil läks süda pahaks ja kuna meil veel õhtused peoplaanid puudusid, siis otsustasime kesklinna jõudes kohe R-alkosse minna, joogid osta ja õhtuga linnas algust teha.
Kuna olin paljude poolt armastatud kuldsest triost, nagu meid tuttavad kutsusid, ainuke täisealine, siis tasusin makse eest mina, sõbrad aitasid vaid õllepurke kassasse tassida. Poest väljudes kõlas kooris heli ,,tszšhh’’. Olime avanud esimesed purgid vägijooki.
Tutvudes ühe põhilisema turistimagneti – Tallinna vanalinnaga, astus meie juurde ligi kaks liibuvate teksadega ja ühesuguse tukaga noormeest. Nad pakkusid tolleks õhtuks meile tasuta klubipääsmeid. Kuna keegi mu sõpradest ja ka mina polnud varem Sauna tänava asutustes käinud, siis mõtlesime, et mis seal ikka. Kunagi peab ikka esimene kord olema ja nalja saaks seal kindlasti palju.
Kätte oli jõudnud südaöö, mida me järeldasime Niguliste kiriku kellalööke lugedes . Käes oli ka aeg, mil me avastasime, et ostetud kogus alkoholi oli otsas. Seda oli tunda, sest sammud olid ebakindlad ja keeled pehmed . Tahtsime kindlasti tol ööl pidutseda ning ühtäkki avastasin tagataskust kolm varem saadud flaierit.
Keegi polnud meist pealinnapoiss ning vindise peaga puudus meil orienteerumisvõime. Pärast pikki otsinguid suutsime me siiski otsitud tänava üles leida. Uus kogemus erutas meid ning ühtäkki oligi järjekord niivõrd palju edasi liikunud, et seisime klubi turvameestega vastakuti. Seisime kindlalt ja julgelt nagu kolm musketäri, upitasime end koguni kikivarvukile, et veidigi pikemad tunduda. Paraku ei veennud mu sõbrad turvamehi ning neil paluti dokumendid esitada.
Üllatus, et me kõik sisse ei saanud valdas meid kõiki kolme. Sobrades oma taskutes, mis meenutasid Tootsi omi, suutsin ma õnneks kiirelt telefoni leida. Helistasin oma täisealisele sõbrannale, Keevitaja -Tiinale, kes on kümnepunkti skaalal väärt üheksat punkti, kes oli meeleldi nõus minuga õhtut veetma. Sõbrad läksid oma teed. Ma ei tahtnud enam pikalt ukseesist ummistada ning astusin klubi Angelisse sisse. Jäin baarileti taga seistes sõbrannat ootama.
Oodates teda, avastasin ma, et olen tõeline geimagnet. Absoluutselt iga mööduja tegi mulle silma ja üritas minuga jutule saada. Tänu sellele, et vahepeal oli mu viimne raha kulunud tekiilale ja sõbranna otsustas siiski mitte tulla, ei teadnud ma enam mida teha. Ei tahntud tasuta pääsmel lasta raisku ka minna.
Väljusin korraks klubist, et teha tänaval üks suits ja koguda mõtteid. Ei möödunud sekunditki ja ma avastasin end ühe rinnaka naisterahvaga rääkimast. Ta oli minust umbes kümme aastat vanem ja tuntud kui Pihvi-Pille.
Olin juba parajalt purjus ning nõustusin koos temaga kõrval asuvasse X- baari minema, mis on üle pealinna tuntud lesbibaar. Algul oli mul häbi, kui ta pakkus, et teeb mulle õhtul kõik joogid välja. Samas ma mõtlesin, et ta oli minust vähem purjus ning oleks olnud ideaalne, kui oleksime samapalju promille puhunud. Mu mõtteis oli vaid soov temaga skoorida.
Pärast X-baaris tehtud esimesi kokteile suundusime me tantsupõrandale. Kõik lesbid kadestasid meid, sest meie vahel lõõmas kõige kuumem kirg . Eriti kiima ajas mind Pihvi-Pille poolt pakutud torutants. Tundus, et ta ei suuda mind enam rohkem hulluks ajada.
Siiski suutis ja tegi natukese aja pärast ettepaneku tualetti külastada. Pidin erutusest lõhkema. Ta hoidis mu paremat kätt ning juhatas mu sinna. Lukustades enda järel ukse, selgitas ta mulle veenvalt , et see pole õige koht suguühtesse astumiseks. Pidavat liiga kitsas olema, aga kuna ma olin kepimõtetes nii kinni, siis pidasin targaks end mitte peale suruda ja hiljem mu mustamäe korter segamini tuuselda.
Ta dekoltee oli võimalikult palju minu poolt juba avatud. Ma ei osanud nii perfektsest kehast isegi und näha. Ühtäkki võttis ta oma seksika, musta värvi rinnahoidja vahelt väikese pulbrikoti. Ma ei keeldunud triibust, sest oli öö uutele tunnetele ja kogemustele . Sain oma esimesed triibulised lesbibaari tualetis poolpaljalt naiselt.
Suundudes tagasi baaridaami juurde, tellis ta mulle kolm pitsi vodkat, ise jättis seekord ringi vahele. Ei teinud sellest suurt probleemi ja käristasin viina kurgust alla. See oli minu lõplik joogikord, sest tundsin, et kui veel kangemat kraami tarbin, siis me ei lõpeta mitte mu mustamäe korteris vaid Wismari haiglas .
Puhkasime vahelduseks tantsimisest ja ta juhatas mind ühte lauda, kus istus ta sõber, Burksi-Marco. Algul ei tundunud mulle midagi kahtlast, kuid lõpuks ma siiski suutsin korraks kainema pilguga olukord üle vaadata ja minu hirmuks selgus, et mind oldi ninapidi tõmmatud. Pihvi-Pille oli kõigest vaid peibutis , kelle ülesanne oli mind Burksi-Marcole tutvustada. Tegu oli kupeldajatega, olin hirmust kange ning kartsin, et mind viiakse kuskile idabloki riiki. Olukord võttis mu mõistuse nii selgeks, et õnneks suutsin jalad kõhu alt välja võtta ja jooksin elu eest sellest ühtäkki rõvedaks muutunud kohast minema. Järgneval päeval kodus ärgates oli mul jube peavalu, saadud kogemus ei rahuldanud mind ja andsin lubaduse Sauna tänavalt alati pika kaarega mööduda.