Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gilgameš (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest valmistas Aruru Enkidu?
  • Kellelt said Gilgames ja Enkidu õnnistuse enne teele asumist?
  • Mille või kelle saatis samas Humbaba vastu Päikesejumala käsul?
  • Kuhu panid sõbrad Gilgames ja Enkidu Humbaba pea?
  • Miks Istar vihastas Gilgamesi peale?
  • Kuidas ründasid Gilgames ja Enkidu Taevast härga?
  • Miks Gilgames lõpuks Enkidu maha mattis?
  • Kelle tapmise sai Gilgames hakkab pärast Enkisu surma?

Sisukokkuvõte:
Uruki lonnas valitses kuningas Gilgameš, kes oli kõigist vägevaim valitseja. Ta põlvnes jumalate soost. Oma emalt, jumalannalt, oli ta kaasa saanud tohutu jõu, kauni välimuse ja ägeda loomuse.
Pea uljalt püsti nagu tarval, kõndis Gilgameš Uruki linna müüril ja vaatas oma valdusi. Uhke oli Uruki müür, rohkem kui viie mehe kõrgune. Gilgameš ehitas selle müüri oma rahva kaitseks. Hommikust õhtuni vormisid meistrid savist telliseid, kandsid neid vitstest punutud korvidega ehitusele kokku ja ladusid seina. Gilgameš ei andnud päeval ega öösel kellelegi rahu. Uruk pidi olema kõige vägevam linnade seas ja Gilgameš kõige kuulsam kuningas.
Inimesed töötasid päevast-päeva.
Viimasel ajal oli rahvas nurisema hakanud. Linnamüüri ehitamine ei näinud otsa lõppevadki. Oleks Gilgameš ainult tööga mehi vaevanud! Vaevalt jäi kuninga pilk pidama mõnel kaunil neiul, kui Gilgameš kaunitari jalamaid enda juurde käskis tuua.
Lõppuks katkes Uruki meestel kannatus. Nad tulid kokku ja pidasid aru ning nad otsustasid jumalatele kaevata. Uruki meeste kaebus kostus jumalate kõrvu. Taevajumal Anu Ütles jumalanna Arurule, et tema on Gilgameši looja ja nüüd peab ta Kuningale väärilise kaaslase leidma, kellega oleks tal jõudu katsuda ja võistelda. Siis saaks Uruki inimesed puhata . Aruru võttis käsu kuulda ja voolis savist sangari. Ta pani sangari nimeks Enkidu . Enkidu elas looma kombel lojuste seltsis .
Kord kohtusid Gilgameš ja Enkidu. Nad vaatasid teineteisele mõne hetke otsa ja läksid siis kokku kui härjad. Ei saanud kumbki teisest jagu! Viimaks rahunes Gilgameš. Enkidu tegi Gilgamešile jubedait etteheiteid sellest, miks ta ei lase oma rahval puhata. Gilgameš ja Enkidu suudlesid teineteist sõpruse kinnituseks.
Nii lähevad sõbrad ka koos Humbaba vastu. Gilgameš näeb selle retke jooksul erinevaid ettekuulutavaid unenägusid. Nad tapavad Humbaba.
Armastusjumalanna Ištar palub Gilgameši kaasaks, aga kuningas ei taha, sest ta teab mida jumalanna oma eelmiste kaasadega on teinud. Ištar vihastab ja palus oma isalt, et too talle härja annaks, kes Gilgameši vastu võitleks. Enkidu ja Gilgameš saavad ka härjast jagu.
Lõpuks mõistavad jumalad Enkidu surma. Kuna too röövis mägedes seedreid. Enkidu näeb unes ette, et surm on saabumas. Ta räägib sellest Gilgamešile, kuid too ei taha oma vennast loobuda. Kui lõpuks Enkidu sureb , on Gilgameši lein pikk. Ta rändab maailmas ringi, et leida mees kellele on jumalad kinkinud surematuse – Utnapišti. Teepeal ületab Gilgameš paljud takistused ja lõpuks pääsebki ta mehe juurde. Utnapišti räägib veeuputusest, mille jumalad maa peale saatsid ja sellest kuidas tema sealt laeva abil pääses. Gilgameš pöördus tagasi koju, Urukisse.
Tegelased:
Gilgameš – Karm kuningas. Käsib oma rahval töötada. Samas oli ta nõrk, ta ei saanud oma sõbra Enkidu surmast kergesti üle ja otsis lohutust. Ta oli tugev ja sai kõikidest takistustest jagu.
Enkidu
Šamhat
Humbaba
Ištar
Taevajumal Anu
Õhujumal Ellililt
Utnapišti
Kõrtsiemand Siduri
Uršanabi
Küsimused:
  • Millest valmistas Aruru Enkidu?
  • Kellelt said Gilgameš ja Enkidu õnnistuse enne teele asumist?
  • mitu tandrit käisid Gilgameš ja Enkidu päevas maha, kui nad läksid Humbabat otsima ?
  • Mille või kelle saatis šamaš Humbaba vastu Päikesejumala käsul?
  • Kuhu panid sõbrad Gilgameš ja Enkidu Humbaba pea?
  • Miks Ištar vihastas Gilgameši peale?
  • Kuidas ründasid Gilgameš ja Enkidu Taevast härga?
  • Miks Gilgameš lõpuks Enkidu maha mattis ?
  • Kelle tapmise sai Gilgameš hakkab pärast Enkisu surma?
  • Kellel jumalatest hakkas inimestest kahju ja kellele/millele ta kõneles jumalate plaanist?
    Vastused:
  • Aruru valmistas Enkidu savist.
  • Enkidu ja Gilgameš said õnnistuse Uruki vanematelt.
  • Gilgameš ja Enkidu käisid päevas maha viiskümmend tandrit.
  • šamaš saatis Humbaba vastu vägevad tuuled, Vägeva tuule, Põhjatuule, Tuulispea tuule, Liivatuule, Tormituule, Külma tule Marutuule ja Kuuma tuule.
  • Gilgameš ja Enkidu panid Humbaba pea teiba otsa.
  • Ištar vihastas Gilgameši peale, kuna too ei tahtnud temaga abielluda . Ta luges kõik tema patud talle ette.
  • Enkidu haaras härjal sabatüvest ja Gilgameš virutas härjale pussiga sarvede vahele.
  • Gilgameš mattis Enkidu lõpuks maha, kuna tollel hakkasid ninast juba ussid tulema pika seismise järel.
  • Gilgameš tappis Lõvid mäekurudes.
  • Tarkusejumal Eal hakkas inimestest kahju ja ta rääkis jumalate plaanist pilliroost onnile.
  • Gilgameš #1 Gilgameš #2 Gilgameš #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor PuuTagaIlves Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Gilgameš
    2
    docx

    Gilgameš

    Gilgames Gilgames oli Uruki linna valitseja (ta oli kõigist kõige tugevam). Kahjuks tal ei olnud endale sobivat vastast. Seejärel palus taevajumal Anu Arurul ( inimeste loojal) Gilgamesile talle väärilise kaaslase looma, kellega jõudu katsuda ja võistelda. Aruru võttis Anu käsku kuulda ning voolis savist sangari valmis, pannes talle nimeks Enkidu. Ta pühendas Enkidu sõjajumal Ninurtale. Enkidule meeldis koolmel joomas käia ning kord sattus kütt talle peale. Enkidu oli mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta jõi koos nendega koolmel ja magas koos nendega. Nüüd oli vaja võõrutada Enkidu loomadest ja teha temast tsiviliseeritud mees. Selleks saadeti Enkidu juurde rõõmupiiga Samhat, kes oma võludega tsiviliseerib metsiku mehe. Tänu Samhatile saab Enkidu inimeseks. Kui Enkidu ja Gilgames kohtusid, läksid nad kalema, aga natuke aega hiljem sai neist sõbrad.Uruki linnale oli vaja seedripuid, mis asuvad Humbaba metsas. Seal metsas elas aga

    Kunstiajalugu
    Gilgameš
    6
    doc

    Gilgameš

    Gilgames Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Ivi Eiche 2008, Tallinn Sisu kokkuvõte Eepos Gilgamesist on maailma kõige vanem lugulaul, mis on kirjapandult meie päevini säilinud. Kuningas Gilgames valitses Uruki linna umbes viie tuhande aasta eest ­ nõnda igatahes kinnitavad sumerite pärimused. Uruki linn asus Eufrati jõe kaldal Mesopotaamias. Kreeka keeles tähendab 'mesopotaamia' 'jõgedevaheline maa'. Paikkonda hakati nõnda nimetama sellepärast, et see asus kahe suure jõe ­ Eufrati ja Tigrise vahel. Gilgames rajab Uruki linna ümber müüri, mis paneb meeleheitel linnakodanikud palvetega jumala poole pöörduma. Jumalad lasevad voolida jumalanna Arurul Gilgamesile väärilise vastase ­ Enkidu. Enkidu oli metsik ja tugev, ta elas koos loomadega, toitus metsloomade piimast ja rohust. Gilgames saab temast teada ühe küti kaudu, kes avaldas pahameelt, et tema püüniseid lõhub keegi metsla

    Kirjandus
    Gilgameš
    3
    doc

    Gilgameš

    Tuule Kivihall 10c Gilgamesi lugu Kuningas Gilgames oli Uruki linna valitseja ja vägevaim kõikidest teistest valitsejatest. Temale polnud võrdset võistlejat ning ta põlvnes jumalate soost, kaks kolmandikku temast oli jumal, üks kolmandik inimene. Gilgames oli väga nõudlik, sest ta soovis, et tema linn oleks teistest mitu korda tugevam ning seetõttu ei andnud ta kellelegi rahu ja kõik pidid alatasa tööd tegema, isegi lapsed. Kuningas oli ka naistemees, ta tõi enda juurde kogu aeg noori neide, hoolimata, kas nad olid abielus või mitte. Lõpuks aga vaevas see kõik Uruki linna rahva ära ja kodanikud tulid kokku nõu pidama. Kaebused kostusid jumalateni ning nüüd otsustasidki jumalad luua Gilgamesile väärika vastase. Nad lõid Enkidu.

    Kirjandus
    Kirjanduse arvestus
    6
    doc

    Kirjanduse arvestus

    Kirjanduse arvestus (KI1) 1. Müüt Müüt on jutustav pärimus, mis seletab lahti inimeste arusaamist maailma ja inimese algupärast, olemusest ja tähendusest. Müütide tegelasteks on tihti üleloomulikud tegelased ­ kangelased, jumalad jne. Müüdid olid maailmapildi raamistikuks ja selgitajaks. Müüdid on andnud paljudele kirjandusteostele ainestikku ja olnud eeskujuks. Müüdid on olnud ka kultuuri ülevalhoidjaks ja selle edasikandjaks. Müüdid on tavaliselt välja mõeldud, aga sageli on nad üles ehitatud mingi tõsiasja põhjal. Ilukirjandus arenes välja müütidest. 2. Suuline ja kirjalik kultuur Suuline kultuur: Kirjalik kultuur: Seotud tugevasti looduslike sümbolitega orienteeritud minevikule suunatud tulevikku ­ tähtis osa sümbolid ennustamisel ja ennetel sümbol meenutab mõtet ainulaadsed

    Kirjandus
    Mesopotaamia - jõgedevaheline maa
    7
    doc

    Mesopotaamia -"jõgedevaheline maa"

    Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab ,,jõgedevahelist maad". Need kaks jõge on Eufrat ja Tigris. Mesopotaamia oli loodusvaradelt üsna vaene. Peamine tooraine oli savi, mida leidus rikkalikult, teataval määral ka datlipalme ja pilliroogu. Tigrise ettearvamatud üleujutused tekitasid sageli suuri purustusi. Puitu, metalle jm tuli hankida välismaalt. See põhjustas Mesopotaamia tsivilisatsiooni leviku, kuid samas ka võõraste sagedasi sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme. EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel ­ tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, millest at II poolel kujun

    Ajalugu
    Maailmavaated ja usundid
    39
    docx

    Maailmavaated ja usundid

    MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama

    Usundiõpetus
    Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
    41
    doc

    Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

    Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

    Kunstiajalugu
    V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
    0
    docx

    V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

    1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

    Kirjandus




    Kommentaarid (2)

    karin753 profiilipilt
    karin753: üsna korralik

    19:35 16-11-2010
    andero12 profiilipilt
    andero12: suht hea :)
    22:46 08-11-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun