Gilgameš (1)

„Gilgameš“
Kirjandusteose analüüs
Sumerite eepos „Gilgameš“ on maailma vanim eepos, mis kirjutati kaheteistkümnele savitahvlile ja see koosneb umbes kolmest tuhandest reast , millest loetavad on tuhat kakssada.
Teose peategelase prototüüp valitses umbes 5000 aastat tagasi Mesopotaamias Uruki linnas. Jutustuse alguses polnud Gilgameš hea ja suuremeelne valitseja, vaid pigem rõhus rahvast. Ta oli pannud inimesed Urukile müüri ehitama, et linna kaitset tõhustada. Legendid Gilgamešist hakkasid levima pärast tema surma ja kui leiutati kiilkiri, pandi kirja ka lood tema vägitegudest
Teose sõnumiks on minu arust see, et inimene peab tööd tegema ja oma autasud välja teenima . Minu arust vastab see tõele, sest elus ei saa midagi niisama. Et elus edasi jõuda ja midagi saavutada pead kõvasti tööd tegema.
Üheks põhjus – tagajärjeks on teoses see, kui Gilgameš on Uruki linna rahva vastu halb ja sunnib neid kõvasti tööle. Selle tagajärjel saadavad jumalad talle võrdse vastase Enkidu , kes teda ohjeldaks.
Raamat õpetas mulle, et kui midagi kurja teed, siis ei jää see kuri karistamata. Näiteks kui Gilgameš koos Enkiduga tappis seedrimetsade valitseja Humbaba, et metsast puud maha raiuda . Karistuseks saatsid jumalad Enkidule haiguse, mis ta tappis ja selle tagajärjel muutus Gilgameš väga kurvaks.
Teose peategelane Gilgameš on hooliv , seda näitab see, kui Enkidut tabas inimese saatus ja ta suri ning Gilgameš teda taga nuttis ja oli pikka aega kurb. Ta ei kaota ka lootust, et Enkidu võib veel ellu ärgata – „Päevad ja ööd ma teda itkesin,
Ei ma lasknud teda mullasse matta –
Ehk tõuseb mu sõber, kuuldes mu häält?“
Gilgameš elas Uruki linnas ja ta oli 2/3 jumal ja 1/3 inimene. Gilgameš sundis oma rahvast väga kõvasti tööle, kuid see käis inimestele üle jõu ja nad kaebasid sellest jumalatele, kes saatsid Maa peale Gilgamešile võrdväärse vastase, et tema julmusele lõpp teha. Jumalate saadetud vastase nimi oli Enkidu, kes elas metsades. Kui ta lõpuks Gilgamešiga kokku sai, siis nad kaklesid natuke aega omavahel, kuid siis nende jõud ja tahtmine kakelda vaibusid ning nad said sõpradeks. Koos nad saatsid korda palju vägitegusid nagu näiteks tapsid seedrimetsade valitseja Humbaba ja veel suure härja, kes oli saadetud Gilgameši tapma . Kuid nende hea elu oli üürike, kui jumalad saatsid Enkidule haiguse ja teda tabas inimeste saatus ning ta suri. Selle tagajärjel hakkas Gilgameš surma kartma ja ta otsustas minna otsima surematust. Gilgameš käis läbi pka ja raske teekonna ennem kui ta jõudis inimese juurde, kes talle ütles, et mere põhjas kasvab lill, mis annab surematuse. Gilgameš läks ja tõi selle lille ära ja asus kohe koduteele, kuid ta jättis korraks taime valveta ning ta jäi sellest ilma, kui madu selle varastas . Peale seda liikus ta kaitstud Urukisse tagasi. Suuri müüre nähes mõistis ta, et need on ainsad, mis temast peale surma alles jäävad.