Raha ja perekonnaõnn
"Raha
paneb rattad käima" on kulunud klišee, kuid millel kindlasti
ka mingi tõepõhi all.
Raha
teeb inimese mingilmääral õnnelikuks, kuid vaid senikaua kuni seda
jätkub. Kuid kas tõesti on raha väärt seda, et loovutada oma
perekond, oma õnn ja oma elu?
Seda
kuidas liigne rahahimu hävitab mitu perekonda ja nende õnne on
suurepäraselt näha Honore de Balzaci teoses "Isa Goriot ". Goriot
on nii helde , seda seetõttu, et tütred
tahavad aga aina rohkem raha ning Goriot jääb aina vaesemaks, kuid
ta armastab oma tütreid nii väga ja teeb ükskõik mida, et
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
91 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
inktu
Õppematerjali autor
Honoré de Balzac "Isa Goriot" Arvamus teosest Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud,
Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult. Probleemideks ongi raha ja eetika, kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas vastu pidada. Samuti tuuakse väga hästi välja ülem-ja alamkihi elukombed, erinevused. Ülemkihtide paremaks mõistmiseks on kirjeldatud Pariisi salonge ja kohe samas kirjeldatud alamkihi elukohti, näiteks Vaqueri pansioni. Käsitletakse ka isaarmastuse olemust- Kas see eksisteerib? Kuhu viib sellega liialdamine? Ühe peategelase Rastignaci kaudu tahetakse näidata tavalise lihtinimese tungimist kõrgkihti
Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b) Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? (Probleemi näen ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks.) c) Miks noored kunagi endast vanemate inimeste nõu ei taha kuulata? (Süüdi on noorte inimeste naiivsus ning see et enne kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.) d) Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.)
*Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara *Hr Goriot suhtub Eugene’I kui oma poega *Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu *Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja *Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele- * kõigi kinnisideeks raha ning seltskonnaelu, siis mõjutas tegelasi raha ning kõrgemaklassi inimeste tegevused. *Looduskeskkond on asendunud suurlinnakeskkonnaga, kus teiste arvamuse nimel nähakse rohkelt vaeva. Maal elavad inimesed väljendasid oma tundeid vabamalt kui suurlinnadaamid (See väljendus ema kirjas Eugene’ile.) *On loodud selge vahe selle vahel kuidas elavad rikkad ja kuidas vaesed- *pansioniümbrust (tänavakivid on kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre)
· Hommikul läks Rastignac krahvinna de Restaud juurde. Ta nägi isa Goriot'i lahkumas. Ta jäi sinna ,,kolmandaks rattaks" ja päris krahvinnalt isa Goriot'i kohta, kuid too üritas teemat vältida, Rastignac lahkus, läks oma nõbu,vikontess de Beauseant juurde ja küsis, miks isa Goriot de Restaud juures käis. Ta sai teada, et too on isa Goriot'i tütar. Nõbu rääkis, et isa Goriot oli andnud kõik oma raha tütardele, kuid viimased olid temast võõrdunud, sellele aitasid kaasa tütarde abikaasad. Nõbu õpetas Rastignacile kõrgklassi käitumismaneere. · Ta läks tagasi pansioni ja rääkis juhtunust. Ta ütles : ,,Kes narrib isa Goriot'd, sellel on tänasest peale tegemist minuga! Ta on rohkem väärt, kui meie kõik!" · Rastignaci eesmärk oli pääseda kõrgemasse seltskonda, selleks küsis ta oma emalt ja õdedelt raha ja ütles, et vajab seda väga.
Isa Goriot oli teiste pansionis elavate inimeste vaene tõugatu olevus, kuigi ta oli neist kõige vanem pensionär. Proua Vauquer armus Isa Goriot`sse, kui too pansionisse elama tuli, sest proua oli teadlik tema rikkusest. Isa Goriot oli prantsuse vabariigi ajal rikkaks saanud. Ning seega elas ta esialgu pansioni parimas toas. Tal oli kaks tütart, kes olid harjunud saama kõike, mida iganes soovisid. Seetõttu käisid tütred isalt raha küsimas. Goriot andis neile alati raha, kuna ta armastsb oma tütreid üle kõige, jäädes ise aina vaesemaks. Teised pansioni elanikud arvasid aga, et tema tütred olid tegelikult tema armukesed. Lõpuks kolis Goriot pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Tütred käisid tema juures aga edasi, aina suursugusemates riietes. Hakati arvama, et ta oli kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutus naerualuseks. Esimesel aastal Pariisi ülikoolis Rastignac pingutas õppides, kuna lootis oma hariduse abil pere vaesusest päästa
saaksid. Sellest ajast peale ta pensionipõlve läkski nautima. Kuna isa Goriot oli alguses üsna rikas, siis oli tal ka kõik olemas. Elas pansioni parimas toas ja kandis häid ja uhkeid riideid ning ehteid. Ja võlakirjad tagasid temal sissetuleku. Isa Goriot'i tütred- Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucigen olid väga auahned ja harjunud saama kõike mida soovisid. Kui nende mehed keeldusid tütardele raha andmast, tuli kuidagi muud moodi raha hankida. Selleks oli neiude vana isa. Isa Goriot armastas oma tütreid ülekõige maailmas ja soovis neile ainult kõige paremat. Seega andis ta samuti tütardele ka raha, et nad ei peaks muretsema sellepärast. Ta hakkas müüma oma väärisesemeid, kõige paremaid rõivaid ja samuti ka võlakirju. Ja kuna tal ka raha jäi vähemaks, siis loobus ta samuti pansioni parimast toast. Kuid isa Goriot ei pane seda kõike pahaks, sest teda teeb
tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid