Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raha ja perekonnaõnn (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub
Raha ja perekonnaõnn
"Raha paneb rattad käima" on kulunud klišee, kuid millel kindlasti ka mingi tõepõhi all.
Raha teeb inimese mingilmääral õnnelikuks, kuid vaid senikaua kuni seda jätkub. Kuid kas tõesti on raha väärt seda, et loovutada oma perekond, oma õnn ja oma elu?
Seda kuidas liigne rahahimu hävitab mitu perekonda ja nende õnne on suurepäraselt näha Honore de Balzaci teoses "Isa Goriot ". Goriot on nii helde , seda seetõttu, et tütred tahavad aga aina rohkem raha ning Goriot jääb aina vaesemaks, kuid ta armastab oma tütreid nii väga ja teeb ükskõik mida, et tütardele raha saada. Nähes oma tütarde õnne raha üle on ka isa Goriot õnnelik. Goriot teadis, et raha pole tema jaoks see, mis tooks perekonda õnne, aga muud moodi ta oma tütreid näha ei saanudki. Arvatavasti just see seda perekonda nii lõhustaski. Kui Gorio poleks isegi seda raha andnud, siis tütred ei oleks temast midagi teadagi tahtnud ja see oleks talle veel kurnavamalt mõjunud. Isa pidi olema rahul sellega, mis ta teha sai. Ta valis kahe halvima variandi seast parima .
Perekond Nucingen. Delphine - Goriot' tütar. Abielus Nucingeniga. Delphine kui rahaahne ning kuulsuseahne abiellus vaid raha pärast. Abielu ei olnud õnnelik, ta mees ei pööranud talle isegi tähelepanu, milleks Delphine võttis endale ka armukese. Ta oli küll Rastignacist sisse võetud aga ta ei tunnistanud seda. Sel perel oli algul palju raha, kuid nad ei olnud õnnelikud. Ka lapsi polnud neil, võibolla oleks see natukene ühendanud perekonda ja toonud natukenegi sära.
Enda sugulastest ja tuttavatest küll ei tea, et keegi oleks abiellunud raha pärast, kuid eks olen minagi näinud filme ja lugenud raamatuid kus tuleb seda ette rohkemgi kui tihti. Õnne saab just nimelt muudest teguritest nagu näiteks lapsed ja armastus, kui arvatakse et raha tagab õnne siis on see vale.
Väitele, et lapsed toovad õnne on selles raamatus ka vastuväide. Perekond Restaud . Proua Anastasie Restaud ja härra Restaud. Just nagu õdegi, rahaahne ja tahtis pääseda abieluga kõrgemasse seltskonda. Abielludes raha ning seltskonna pärast arvas Anastasie, et selline peabki tema elu olema. Kuid ta ei olnud õnnelik. Neil oli 2 last, kuid õnne ei paistnud kusagilt . See, et mõlemal perekonna armukesed olid, võis olla justkui õnne järgi igatsus . Kuigi nad ei näitanud tundeid nende vastu välja siis olid need olemas.
Kui õdede peredel tuli nii-öelda kitsas aeg kätte, ei hoolitud oma partneritest üldse. Siis oli kohe nutt ja hala . Kurdeti oma muresid ja kurba saatust ning iga hinna eest üritati ikkagi välja mõelda kust raha saada. Selgelt tuleb välja, et raha ei tee inimest õnnelikuks, aga siiski otsiti võimalusi selle saamiseks. Raha võis täita Anastasie ja Delphine soovid ja unistused, seda see teatavasti tegigi, aga armastusest ja hoolivusest polnud nad justkui kuulnudki.
Tänapäeval võib olla just rohkem nii, et need nii-nimetatud "beibed", kes kannavad enda eest üleliigset hoolt - just need jahivad raha. Nad otsivad välja rikkad mehed, üldiselt siis vanemad meesterahvad, ja abielluvad nendega. Vanemad on sellistele asjadele üldiselt ikka vastu, kuid nemad ei hooli sellest. Raha nimel öeldakse oma perekonnast lahti, tahetakse olla vaid oma rahaga ja elada luksuslikku elu. See on minu jaoks täiesti vale. Eelkõige tuleks leida endale kaaslane kellest hoolida, justnimelt kellega õnnelik olla ning koos elada ja võimalik ka, et abielluda . See on õnn.
Omamoodi perekondlik suhe oli pansioni rahval. Pansionis elab härra Vautrin , kes on kaua politsei poolt tagaotsitav põgenenud sunnitööline. Need nii-öelda perekondlikud suhted pansioni inimeste vahel hävitab preili Michonneau, kes laseb ennast politseinikul ära osta, et too Vautrini paljastaks. Preili Michonneau reedabki väikese summa eest oma peaaegu, et perekonna liikme. Sellega satub ta terve pansioni rahva põlguse ja viha alla, kuna ta on salakuulaja. Täna oma teole on preili sunnitud pansionaadist lahkuma .
Gorio tütred Delphine ja Anastasie on abiellunud raha ning kuulsuse nimel. Sel ajal kui neil oli raha olemas ei kurtnud nad millegi üle. Nad küll tahtsid vaid raha rohkem ja rohkem. Sel ajahetkel nad ei mõelnud isegi oma õnne üle, ma arvan, et nad ei küsinudki kordagi endalt kas nad on õnnelikud. Kui aga tuli välja, et nad on laostunud oli nutt ja hala lahti. Siis kurdeti oma kurvast saatusest ja kui valede meeste otsa on satutud. Raha eest on inimesed võimelised oma perekonna hülgama ja see on täiesti ebainimlik tegu, sest mis õnne sa endale tagad kui sul pole isegi perekonda kes sind toetab ja armastab.Hoolimata kõigest mida Goriot on oma tütarde heaks teinud sureb ta üksinda. Kas seda nimetatakse siis perekonnaõnneks?
Raha ja perekonnaõnn #1 Raha ja perekonnaõnn #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor inktu Õppematerjali autor
Raamatu Isa Goriot põhjal kirjutatud kirjand.

Sarnased õppematerjalid

Isa Goriot
7
docx

Isa Goriot

Honoré de Balzac "Isa Goriot" Arvamus teosest Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud,

Eesti keel
Isa Goriot põhjalik ülevaade
10
docx

Isa Goriot põhjalik ülevaade

Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult. Probleemideks ongi raha ja eetika, kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas vastu pidada. Samuti tuuakse väga hästi välja ülem-ja alamkihi elukombed, erinevused. Ülemkihtide paremaks mõistmiseks on kirjeldatud Pariisi salonge ja kohe samas kirjeldatud alamkihi elukohti, näiteks Vaqueri pansioni. Käsitletakse ka isaarmastuse olemust- Kas see eksisteerib? Kuhu viib sellega liialdamine? Ühe peategelase Rastignaci kaudu tahetakse näidata tavalise lihtinimese tungimist kõrgkihti

Kirjandus
Honoré de Balzac-Isa Goriot
18
docx

Honoré de Balzac „Isa Goriot“

Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b) Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? (Probleemi näen ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks.) c) Miks noored kunagi endast vanemate inimeste nõu ei taha kuulata? (Süüdi on noorte inimeste naiivsus ning see et enne kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.) d) Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.)

Kirjandus
ISA GORIOT
6
odt

ISA GORIOT

*Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara *Hr Goriot suhtub Eugene’I kui oma poega *Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu *Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja *Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele- * kõigi kinnisideeks raha ning seltskonnaelu, siis mõjutas tegelasi raha ning kõrgemaklassi inimeste tegevused. *Looduskeskkond on asendunud suurlinnakeskkonnaga, kus teiste arvamuse nimel nähakse rohkelt vaeva. Maal elavad inimesed väljendasid oma tundeid vabamalt kui suurlinnadaamid (See väljendus ema kirjas Eugene’ile.) *On loodud selge vahe selle vahel kuidas elavad rikkad ja kuidas vaesed- *pansioniümbrust (tänavakivid on kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre)

Kirjandus
Isa Goriot väga täpne kokkuvõte
6
doc

Isa Goriot väga täpne kokkuvõte

· Hommikul läks Rastignac krahvinna de Restaud juurde. Ta nägi isa Goriot'i lahkumas. Ta jäi sinna ,,kolmandaks rattaks" ja päris krahvinnalt isa Goriot'i kohta, kuid too üritas teemat vältida, Rastignac lahkus, läks oma nõbu,vikontess de Beauseant juurde ja küsis, miks isa Goriot de Restaud juures käis. Ta sai teada, et too on isa Goriot'i tütar. Nõbu rääkis, et isa Goriot oli andnud kõik oma raha tütardele, kuid viimased olid temast võõrdunud, sellele aitasid kaasa tütarde abikaasad. Nõbu õpetas Rastignacile kõrgklassi käitumismaneere. · Ta läks tagasi pansioni ja rääkis juhtunust. Ta ütles : ,,Kes narrib isa Goriot'd, sellel on tänasest peale tegemist minuga! Ta on rohkem väärt, kui meie kõik!" · Rastignaci eesmärk oli pääseda kõrgemasse seltskonda, selleks küsis ta oma emalt ja õdedelt raha ja ütles, et vajab seda väga.

Kirjandus
Isa Goriot
2
doc

Isa Goriot

Isa Goriot oli teiste pansionis elavate inimeste vaene tõugatu olevus, kuigi ta oli neist kõige vanem pensionär. Proua Vauquer armus Isa Goriot`sse, kui too pansionisse elama tuli, sest proua oli teadlik tema rikkusest. Isa Goriot oli prantsuse vabariigi ajal rikkaks saanud. Ning seega elas ta esialgu pansioni parimas toas. Tal oli kaks tütart, kes olid harjunud saama kõike, mida iganes soovisid. Seetõttu käisid tütred isalt raha küsimas. Goriot andis neile alati raha, kuna ta armastsb oma tütreid üle kõige, jäädes ise aina vaesemaks. Teised pansioni elanikud arvasid aga, et tema tütred olid tegelikult tema armukesed. Lõpuks kolis Goriot pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Tütred käisid tema juures aga edasi, aina suursugusemates riietes. Hakati arvama, et ta oli kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutus naerualuseks. Esimesel aastal Pariisi ülikoolis Rastignac pingutas õppides, kuna lootis oma hariduse abil pere vaesusest päästa

Kirjandus
Isa goriot kokkuvõte
4
docx

Isa goriot kokkuvõte

saaksid. Sellest ajast peale ta pensionipõlve läkski nautima. Kuna isa Goriot oli alguses üsna rikas, siis oli tal ka kõik olemas. Elas pansioni parimas toas ja kandis häid ja uhkeid riideid ning ehteid. Ja võlakirjad tagasid temal sissetuleku. Isa Goriot'i tütred- Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucigen olid väga auahned ja harjunud saama kõike mida soovisid. Kui nende mehed keeldusid tütardele raha andmast, tuli kuidagi muud moodi raha hankida. Selleks oli neiude vana isa. Isa Goriot armastas oma tütreid ülekõige maailmas ja soovis neile ainult kõige paremat. Seega andis ta samuti tütardele ka raha, et nad ei peaks muretsema sellepärast. Ta hakkas müüma oma väärisesemeid, kõige paremaid rõivaid ja samuti ka võlakirju. Ja kuna tal ka raha jäi vähemaks, siis loobus ta samuti pansioni parimast toast. Kuid isa Goriot ei pane seda kõike pahaks, sest teda teeb

Kirjandus
Isa Goriot - Honore de Balzac
10
doc

Isa Goriot - Honore de Balzac

tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili,

Kirjandus




Kommentaarid (3)

moto_kilu profiilipilt
moto_kilu: Suht hea!
15:54 14-12-2009
matildapuuk profiilipilt
Anzela T: väga hea
19:54 18-04-2010
ahoimeremees profiilipilt
ahoimeremees: äge jah
14:51 31-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun