"Meister ja Margarita" (2)

„Meister ja Margarita”
Mihhail Bulgakov
Bulgakovi tee „Meistri ja Margaritani” polnud kerge. Selle suurteose taga on rohkem kui aastakümme tööd ja mõtisklusi. „Meistrist ja Margartitast” kujunes Bulgakovi elutöö, mis on ta kindlalt vene kirjandusajalukku jäädvustanud. Bulgakovi jaoks oli teos loojanguromaan – testament , mis tegi ta nime surematuks. Meistri prototüübiks on autor ise, Margaritana on kujutatud Bulgakovi naist Jelena Šilovskajat.
Kahekümnendate aastate Moskvas, kus Bulgakov oma kirjatööd alustas, polnud kerge satanistliku sisuga ja satiirilise laadiga kirjatööd avaldada, eriti kui see pilkas Stalini aja ahnust ja korruptsiooni. Bulgakov ei seadnud endale teost kirjutades mingeid piiranguid – talle oli tähtsam väljendusvabadus. Romaani käsikiri oli peidetud kakskümmend aastat, kuni hilisem valitsus selle avaldada lubas.
„Meister ja Margarita” on jagatud kolme ossa , mis on omavahel tihedalt seotud. Põhitegevus toimub 1930ndate aastate Moskvas, kus sündmuste käiku juhivad Kuradi külaskäigud. Woland kujundab Moskva elanike saatust, manipuleerib nendega. Selle tagajärjeks on segadusesse viidud inimesed. Bulgakov kujutab põrgut Maa peal, kus figureerivad mässavad inimhulgad. Inimeste ebatavaline käitumine on seotud Bulgakovi ajale iseloomuliku ühiskondliku korralduse ning ideoloogilise survega , mis mõjutas inimesi, sundis neid kummaliselt käituma. Teise tegevusliini peategelased on Meister, kes on kinni hullumajas, ning tema armastatu Margarita, kes otsib abi pimedusevürstilt Wolandilt, et taas Meistriga kokku saada. Kolmas lugu leiab aset esimese sajandi Jeršalaimis. Kolm ajaskaalat on ühendatud saatana kaudu.
Pontius Pilatus on Juudamaa prokuraator , kes peab kohut mõistma Jeshua Ha-Nostri üle, sest viimane on Juudi kohtus surma mõistetud. Pilatus otsustab Ha-Nostri üle kuulata ning teda paelub Jeshua olemus. Tavaline ülekuulamine muutub dialoogiks, mille vältel Ha-Nostri räägib huvitavaid lugusid. Kohtumine Jeshuaga muudab Pilatuse elu. Siiamaani on kõik inimlik olnud Pilatusele vastumeelne, tema põhimõtetega vastuolus . Pilatuse eesmärk on olnud valitseda alamaid ning olla meelepärane nendele, kellele ta ise allub. Prokuraator on sunnitud mehe kas süütuks tunnistama või hukka mõistma. Kuigi Pilatus tahaks Jeshua ellu jätta, sest mees on talle heaks meelelahutuseks , tähendaks see Pilatusele tema enda hukutamist ning diplomaatiline vestlus kõrgema kohtuniku Joseph Kaifaga sunnib teda Ha-Nostri surma mõistma.Jeshua tapetakse koos kahe teise süüdimõistetuga. Pilatus tunneb hingepiinu ja süütunnet, mida isegi õigustus, et ta täitis vaid oma ametikohust, ei leevenda.
Romaani juhtivaks tegelaseks on saatan Woland . Professor Woland on silmakirjalik ja kaval, kuid samas ka üllas ja suuremeelne. Tema sisemisi vastuolusid ilmsestavad välimised – „Parem silm must ja vasak millegipärast roheline. Kulmud mustad, aga üks oli teisest kõrgem. Ühesõnaga – välismaalane.” Wolandi välimus muutub vastavalt vajadusele. Tema Moskvasse tuleku peaeesmärk on viia ära Meister ja Margarita ning romaani käsikiri. Samal ajal provotseerib ta kaaskonnaga ette sattuvaid inimesi. Heaks näiteks on Varietee teatris korraldatud musta maagia etendus, kus daamidele pakutakse uusi riideid ning raha laest alla tiirleb. See kõik oli aga Wolandi trikk - varsti pärast seda jooksevad naised karjudes tänavale aluspesus või paljalt. Ehtsana näiv raha aga muutub tavaliseks paberiks. Inimesed, kes nõudsid trikkide paljastamist, paljastasid iseenda.
Läbi raamatu kasutavad tegelased kuradi nime vandesõnana. Vältimatult järgneb sellele mingi kohutav ebaõnn. Inimesed on oma kõnes hoolimatud, kuid tihti käib sellega kaasas kuradi või mõne tema käsilase tahtlik ignoreerimine. Peagi saab selgeks, et Woland karistab inimesi, kes on ahned , ebaõiglased või korrumpeerunud.
Margarita Nikolajevna on Meistri armastatu. Margarita lohutas Meistrit ja hoolitses tema eest, kuni viimane täielikus meeleheites hullumajja sattus. Margaritaga võtab Azazello kaudu ühendust Woland, kes palub tal olla enda ballil võõrustaja. Margaritale avaneb maailm, kus võimalikuks saavad nõiakunst ja maagia. See ahvatleb naist, kes Wolandi kutse vastu võtab. Tasuks abi eest lubab Woland Margaritale ühe soovi täitmise. Margarita sooviks on olla taas koos Meistriga.
Meister on kirjanik, kellel on käsil raamat Pontius Pilatusest. Mees jutustab oma loo poeet Ivanile, kes on samuti doktor Stravinski haiglas . Meister oli kunagi ajaloolane , kuid ta elu muutus päeval, mil ta võitis loto sada tuhat rubla . Mees lahkus töölt ka pühendas end raamatule. Ühel päeval kohtus ta Margaritaga, kellesse ta esimesest silmapilgust armus . Meistri raamat ei leidnud kirjastajat ning seda kritiseeriti mitmetes ajalehtedes. Hullumeelsushoos põletas Meister oma raaamtu käsikirja, kuid Margarital õnnestus osa alles hoida. Meister oli veendunud, et ta on haige ning sattus hullumajja.
Woland seab asjad nii, et Meister ja Margarita saavad tagasi pöörduda Meistri elukohta, nende pangakonto on jälle töökorras, Meister saab oma ametlikud dokumendid tagasi ning põletatud käsikiri saab tagasi oma algupärase sisu. Romaani lõpus võtab Woland meistri endaga kaasa. Margarita saab minna Meistriga kaasa ning neid ei lahuta enam miski.
„Meister ja Margarita” on suhteliselt raskesti mõistetav teos. Huvitavaks teeb raamatu müstilisus, mida loob Woland oma kaaskonnaga. Erinevaid ajaetappe on omavahel keeruline seostada , minu jaoks tõi selguse alles hiljem teost analüüsiva teksti lugemine. Sellele vaatamata on „Meister ja Margarita” üks geniaalsemaid teoseid, mida ma lugenud olen ning teadmine, kui palju aega ja tööd on autor teinud, on aukartustäratav. Teos on kaheteistkümne aasta jooksul lihvitud perfektsuseni.