Ökoloogilise jalajälje võrdlus Eesti, Hispaania ja Moldova vahel Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa- ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutavate ressurside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha/ in a) Eesti ökoloogiline jalajälg on 7,9 (gha/ in a) ning see number on suhteliselt suur võrreldes paljude teiste riikidega. Peamiseks põhjuseks on põlevkivist energia tootmine. Kuid oma roll on samuti selles, et inimesi on pindala kohta vähe, mis muudab ökoloogilise jalajälje näitaja suuremaks. Näitajat mõjutavad samuti eestlaste erinevad tarbimisharjumused. Kui arvesse võtta Eesti bioloogilist kandevõimet, mis on 9 (gha/ a), siis see tasakaalustab jalajälge. Lisaks sellele veel istutatakse puid, kui iive on negatiivne. E...
Huuletubakas 9.b Auli, Birgit, Laura, Cristine Huuletubakas · Niisutatud ja auruga töödeldud pulber tubakas · Vormitakse näppude vahel kuulikeseks · Pakendatud tee kotikese sarnasesse ümbrisesse Kasutamine · Asetatakse ülahuule ja igeme vahele imenduma · Hoitakse seal ilma närimata · Hoitakse suus mõnest minutist kuni mitme tunnini · Moodustub sülje ja tubaka segu · Peale kasutamist sülitatakse välja või neelatakse alla Kahjulik mõju organismile · Halb hingeõhk · Hammaste lagunemine · Hammaste välja langemine · Igemehaigused ja põletikud · Kollakas pruun hamba värvus, isegi mustad · Kahjustab kesknärvi- süsteemi · Arterite umbumise risk Raseduseaegne huuletubaka tarvitamine Kaasnevad haigused · Vähkkasvajad · Südameatakk · Insuldi risk · 2 tüübi diabeedi Müüdid · Ohutum, ...
SAMMALTAIMED (Bryophyta) Sammaltaimede ehitus, elutsükkel ja mitmekesisus Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0” alusel. 1. Sissejuhatus • Maailmas kasvab ~18 000 liiki, Eestis ~530. • Samblaid uuriv haruteadus on brüoloogia. • Madalad (kasvavad kuni paarikümne cm pikkuseks). SAMBLAD ON • Ürgne KASVAVAD taimerühm. LÜHIKESED NING ENAMASTI TIHEDALT KOOS. 2. Süstemaatika SAMMALTAIME D LEHTSAMBL MAKSASAMBL KÕDERSAMBL AD AD AD 3. Ehitus 3.1. Morfoloogia • Väikesed kitsad lehed. • Juuri pole, neid asendavad risoidid. • RISOID – niitjas varre väljakasve, millega sammal kinnitub kasvupinnale (kuna juhtkoed puuduvad, vett ei ima). • Kaks eluperi...
Prioonid e. priionid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonvalgul on olemas kaks erinevat konformatsiooni: rakkudes ohutu PrPC-vorm ning haigusi põhjustav PrPSc-vorm. Normaalseid PrPC-vormis valke võib leida kõikide imetajate ajukudedest, nende ülesanded ajus pole täpselt teada, ent arvatavasti edastavad need ajus levivaid molekulaarseid signaale ning reguleerivad ööpäevaseid rütme. PrPSc-vormis prioonvalgud omavad samasugust aminohapete järjestust nagu PrPC-vormis normaalsed valgud. PrPSc-vorm tuleneb kas mutatsioonist PRNP-geenis (geen, mis kodeerib priione) või organismis leiduvate normaalsete valkude ruumilise struktuuri muundumisest. Nakkuslikud prioonvalgud paljundavad ja säilitavad geneetilist infot organismile...
Seened mis söövad meid Kohila Gümnaasium 2016 Mihkel.R, Annabel.V, Mihkel.J NAHA SEENHAIGUSED jaotatakse rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi nelja rühma: 1. dermatofüütia (naha epidermisega piirduvad seenhaigused) 2. kandidoos (pärmiseentõbi) 3. sügavad süsteemsed mükoosid (kahjustatud on siseelundid) 4. täpsustamata põhjusega oletatavalt seenhaigused Seenhaigus jalgadel Jalaseen on laialt levinud nahaprobleem, mis toob endaga kaasa mitmeid ebameeldivaid sümptomeid. Jalaseene korral on esmajoones oluline nakatumisest hoidumine ning nakatumisel jalaseene võimalikult varane äratundmine. Kuidas tekib? Haigus algab tavaliselt 4-5 varba vahelt. Nahk on punetav ja kettendab esineb mõrasidJalaseent põhjustavad teatud liiki seened dermatofüüdid, mis armastavad sooja ja niisket keskkonda. Seenespoorid võivad pikka aega kuid ja isegi aastaid säilida kingades, vannitubades, dusiruumides ja vannimattides. Naka...
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
Õhu koostis, õhu liikumine, ilm Geograafia, 10. a klass 1. Ava veebileht https://earth.nullschool.net/about.html ja tutvu kaardirakenduse ingliskeelse ülevaatega. a) Pane eesti keeles kirja, mida see kaardirakendus hõlmab/kajastab: Superarvutite poolt loodud ülemaailmsete ilmastikuolude visuaalne prognoos, mida uuendatakse iga kolme tunni tagant. Ookeanialade praeguseid näitajaid uuendatakse iga viie päeva tagant. Ookeanialade temperatuure ja olulisi kõrvalekaldeid iga päeva statistilisest keskmisest (1981-2011) uuendatakse igapäevaselt. Ookeanide lainete muutusi uuendatakse samuti iga kome tunni tagant. b) Tutvustuse põhjal märgi tabelisse, millisele kõrgusele vastavad alljärgnevad õhurõhunäidud Õhurõhk Kõrgus m Millise atmosfäärikihiga on tegu? Lühendite selgitused: 1000 hPa ~100 Merepinnal TPW – sademed 850 hPa ~1500 ...
Bioloogia Rakud,koed ja elundkonnad 1. Rakk on organismi ehituslikuks ja talituslikuks üksuseks. 2. Rakud erinevad üksteisest suuruse,kuju,sisemise ehituse ja ülesannete poolest. 3. Rakud paljunevad pooldumise teel(mitoos) 4. Kõiki rakke ümbritseb rakumembraan. 5. Membraan kaitseb ja hoiab rakku. 6. Kõik rakkud on täiidetud tsütoplasmaga. 7. Tsütoplasma on poolvedel mass mis koosneb veest ja selles lahustunud ainetest. 8. Raku keskosas asub rakutuum,mis kontrollib ja suunad raku tegevust. 9. Eeltuumsed-ilma rakumembraanita ja päristuumsed rakumembraaniga. 10. Plastiidid jagunevad kloroplastid,leokoplastid ja kromoplast. Tunnus Eeltuumsed Päristuumsed Membraaniga Puudub Olemas ümbretsetud tuum Membraansed puuduvad olemas organell...
PIPARMÜNT Meeldivalt vürtsika ja värskendava lõhnaga piparmünditeel on rahustav ja valuvaigistav toime. See aitab neuroosi, unetuse ja liigse erutuvuse vastu. Samuti on piparmünditeed kasulik juua peavalu ja iivelduse korral. Rahustava teena tuleks seda juua soojalt ja meega. Jahtunud piparmünditee aitab kõhuhädade korral nii seedehäirete, kõhulahtisuse kui ka mao ülihappesuse puhul. Piparmünditeel on silelihastele lõõgastav ja soolegaaside teket pidurdav toime. Piparmünditeed on hea juua sapi- ja maksapõletiku korral, kuna see suurendab sapi eritust. Piparmünt leevendab kõhuprobleeme Rahvatarkus on piparmünti soovitanud mitmete kõhuprobleemide puhul alates iiveldusest kuni menstruaalvaludeni. Piparmünt leevendab isu Lihtsalt piparmündikommi nuusutamine võib sind veenda seda mitte sööma. Piparmünt aitab pingepeavalude vastu Pingepeavalud tekivad sageli stressi. Selle vastu võib aga ol...
Muutulikkus-organismide võime muutude ja üksteisest erineda muutulikkuse vormid: 1)pärilik(mutatiivne ja kombinatiivne) 2)mittepärilik paljunemine-liigi arvukuse suurenemine paljunemise vormid: 1)suguline 2)mittesuguline-vegetatiivine ja eoseline geen-DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemisel. Kromosoom-geenide materjaalne kandja DNA-aine rakutuumas, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Mutageen-mutatsioone (muutusi geenide või kromosoomide eihtuses) põhjustav tegur transgeene organism-organism, milleks on viidud teiste organismide geene. Alleelid- ühegeeni kaks vormi: vormid: 1)dominante 2)retsesiivne suguhormoonid ja soo määramine inimesel-inimese keharakus üks paar sugukromosoome. Soo määrab, millise sugukromosoomiga munarakk viljastub. Naistel kaks x kromosoomi, meestel pooltes x, pooltes y geeniteraapia-asendatakse oranismis vigane geen normaalsega viljastumine-munaraku ja seemenraku ühinemine. ...
Tallinna Polütehnikum Nahk Kenert Värk SA-17 September 2017 Mis on Nahk? Nahk on organ mis peamiselt kaitseb siseorganeid haiguste eest. Inimeste nahk koosneb kolmest kihist. Need kihid on: marrasnahk, pärisnahk ja alusnahk. Naha omadused Naha omadused on järgmised: Nahk on pehme, See on pooleldi läbipaistev, See on inimese suurim organ, nahka on mitut erinevat liiki ja tüüpi. Marrasnahk Marrasnahk koosneb mitmest epiteelist kihist. Marrasnahas asuvad nahale värvi andvad pigmendi rakud. Selles nahakihis uuenevad rakud pidevalt. Naha elutsükli käigus tekib kõige alumistes kihtides tüvirakkudest uued rakud, pealmistes kihtides aeglaselt rakud apoptoosi mõjul degenereeruvad, rakud muutuvad lamedamaks. Välimises kihis asuvad tuumatud, lamedad ja surnud rakud, need meenutavad enamasti soomuseid. Pärisnahk Pärisahk koosneb enamuselt tihkest sidekoest. Selles nahakihis ...
Viiruse ja rakulise organismi võrdlus. Kirjuta tabelisse 3 erinevust ja kaks sarnasust. Viirus Rakuline organism Erinev: 1..viiruspartikli südamiku moodistab 1..Geneetilist infot kannab kindlalt pärilikkusaine kaheahelaline DNA 2..Suudavad paljuneda vaid elusraku sees 2..on olemas iseseisev ainevahetus 3..Viirused on spetsiifilised ehk nakatvad 3.. On elus vaid kindlat peremeesorganismi Sarnane: 1..Mõnel viirusel võib samamoodi olla 2 ahelaline DNA nagu rakulisel organismil 2..Mõlemad vajavad valke
Klinefelteri sündroom Gert Tali Tunnused ● 2 X ja 1 Y kromosoom ● Loode sünnib normaalselt ● Põdejatel pikad jäsemed ja suur keskmine pikkus ● Rindade kasv esineb 5% haigetest ● Rasva kogunemine puusadel ja kehal Tunnused ● Meessuguelundid arenevad välja ● Karvakasv on normaalne ● Väiksed ning väljaarenemata munandid ● Suguvõime tihti normaalne ● Põdejatel azoospermia Tekkimine ● Meioosi 1. Profaasis rekombineerub DNA puudulikult ● Jagunemisel anafaasis liigub kromosoomipaar samale poolusele Sagedus ● Üks kõige sagedasemaid kromosoommutatsioone ● 1:500 - 1:1000 ● Vanem ema suurendab riski Ravi ja ennetus ● Teha lootevedelikuproov ● Otsest ravi pole olemas ● On võimalik teha hormoonravi ● Testosteroon aitab madaldada häält, suurendada lihasmassi ● Luud muutuvad tugevamaks ● Eluiga sarnane normaalse inimesega Allikad http://www.kliinikum.ee/geneetikakeskus/images/stories/47XXY.jpg http://img.webmd.c...
Noorte seksuaalkäitumine „Rasedusest hoidumine“ Valisin „Uuringuraport 2015“ peatükkidest teema, mis varem või hiljem on aktuaalne kõikide neiude jaoks. Selleks teemaks on rasedusest hoidumine. Teema huvitab mind eelkõige just seetõttu, et selle ajaga, mil mina olin noor ja sirguv neidis on muutunud meditsiinis ja perekonnaõpetuses väga palju. Mina lõpetasin keskkooli aastal 1987. Sel perioodil oli vanematega enamasti tabu rääkida menstruatsioonistki. Rääkimata siis veel rasestumisest hoidumisest. Minu kolleegid ja sõbrannad, kes on minu ealised või vanemad, on jaganud oma muljeid ja kogemusi rasedusest hoidumisest. Sageli oli selleks kõige äärmuslikum meetod - abort. „Uuringuraport 2015“ räägib õnneks aga teist keelt, mis erineb oluliselt 30 kuni 40 aastat tagasi laialdaselt levinud seksuaalkäitumisest. Meeldiv oli lugeda, et noored pöörduvad info saamiseks noorte nõustamiskeskuse, perearsti ja eriarsti ning ema ja/või isa poole. Seksu...
Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele Temperatuuri mõju organismile- enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased, seega sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperi...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe ainekava Kertu Kikkas EMBRÜOLOOGIA Analüütiline seminaritöö Juhendaja: Ave Kõrve-Noorkõiv, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 EELNEVAD TEADMISED EBRÜOLOOGIAST Hindan enda eelnevaid teadmisi embrüoloogiast täiesti keskpäraseks. Kooli bioloogiast on juba aastaid möödas, seetõttu on nii mõndagi ununenud. Eriti vähe oli meeles paljunemise staadiumist. Meelest olid läinud ka segmentatsioon ehk lõigustumine ja lootelehtede teke. Edasine loote areng ja sinna juurde kuuluva plantseta ja nabaväädi ülesanded olid juba tuttavad. Kahe lapse emana olen kokkupuutunud erineva raseduskulgu puudutava kirjandusega. Üldjuhul olen suure huviga hakanud lugema, kuidas areneb laps ...
Organismide paljunemine 1. Mittesuguline uus organism pärineb ühelt vanemalt, see tähendab, et muutlikkuse aste on väike ja järglased on vanematega geneetiliselt identsed 1)Eoseline paljunemine- seened(pärmseen), samblad(palusammal), sõnajalgtaimed [osjad(põldosi), kollad(karukold), sõnajalad(laanesõnajalg)] ja osa protiste 2)Vegetatiivne- saab lühikese ajaga palju järglasi, kasutatakse kultuurtaimede oaljundamisel säiluvad sorditunnused. * pistoksad(sabiina kadakas, roos) *pistik(elupuu) *juurevõsund(vaarikas, sanglepp) *varrevõsund(aedmaasikas)*mugul(kartul) *sibul(tulp, küülauk) *pungumine(pärm, järvekäsn, varshüdra) *pooldumine(amööb, tuberkuloosikepike, kingloom) *seeneniidid *risoom(Iiris) * rakis(puna- ja pruunvetikad, samblikud) Suguline õistaimedel, sõnajalgtaimedel, sammaldel, vetikatel, selgroogsed loomad, ümarusidel, paelussidel, rõngusussidel, limustel ...
Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? – Vesi, soolad, happed, alused. Katioonid ja anioonid. Eluta looduse ained. Katioonid: K – Na – ioonid, Ca, NH4, Mg, Fe. Anioonid: Karbonaatioonid, fosfaatioonid, joodiioonid. • Makro: C, H, O, N, P, S • Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl • Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgnaailisi aineid leidub organismides? – Elusa looduse ained. C – ühendid (v.a. süsihappegaas). Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Monosahhariidid ehk lihtsuhrkud: riboos ja desoksüriboos. Nukleiinhape (RNA), desoksüribonukleiinhape (DNA). Kuuesüsinikuline glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed. Sahharoos – roo ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos. Piimas sisaldub laktoos ehk piimasuhkur. Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanili...
BAKTERID 1) Bakteri rakuosad/ehitus/osade ülesanded. - Bakteril ei ole tuuma. eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid, mille tõttu pole bakteritel tsütoplasmavõrgustikku, Golgi kompleksi, kloroplaste ega mitokondreid. Kapsel: Sisaldis: Tsütoplasma: ringleb bakteris vähem kui päristuumses rakus ja ainete kandumine ühest raku osast teisi toimub valdavalt difusiooni teel. Tuumapiirkond: seal paikneb rõnasjas kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist. Ribosoomid: valgusüntees. Plasmiid: sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitab lagundada ümbritsevas keskonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. Vajalik toitumiseks. Viburid: nende abil liiguvad. Karvakesed: nende abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad...
Ökoloogia 1. Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutav keskkonnategur, mis tuleneb ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. Abiootilised tegurid – on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest.(nt: elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid) Biootilised tegurid – tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne tegur – inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Fotoperiodism - organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. • Lühipäevataimed – neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi.(nt riis, kanep, daalia) • Pikapäevataimed – vajavad õitsemaminekuks enam kui 12 tunnist päevapikkust.(nt: kartul, oder, nisu,hernes) Valguse ja temperatuuri mõju organismidele: • taimed vajavad valgust fotosünteesiks • hämaras tegutsevatel loomadel on arenenud s...
Bioloogia KT 2 Mõisted Populatsioon – Ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid nt ahvenad Kuremaa järves. Isend – Populatsioon – Kooslus (Ühes elupaigas elavate organismide kogum) – Ökosüsteem. (Kooslus + eluta loodus) – Biosfäär Kooslus – Ökosüsteemi biootiline osa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid (elus osa) Ökotoop – Ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised (eluta) ökoloogilised tegurid Ökosüsteem – Isereguleeriv tervik, milles kooslus ja ökotoop on omavahel seotud energiavoo, toitumisahelate, aineringete ja produktsiooniprotsesside kaudu Biosfäär – Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht, biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri Ökonišš – Liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnatingimuste kogum: liigi nõudmised keskkonnatingimuste osas Ökoloogiline amplituud – Teatud taluvusvõ...
Pärilikud haigused SAKU GÜMNAASIUM KOOSTAS: ANNA-LIISA MURRE JUHENDAS: LAIVE JÜRIMAA KLASS: 9.A 2018 Sissejuhatus Ma valisin selle teema sest, ma tahtsin nende haiguste kohta rohkem teada ja neid lähemalt uurida. Ma sooviks teada kuidas need haigused tekivad. Ma tahan teada täpselt, mis haigustega on tegu ja kuidas neid ravida. Värvipimedus Värvipimeduseks nimetatakse haigust, mille korral ei suuda inimene eristada teatud värve, sagedamini rohelisi ning punaseid toone. Enamjaolt on värvipimedus kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel. Enamikul värvipimedatest isikutest on siiski see haigus vähehäiriv. Olenevalt värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide nägemine/eristamine Värvipimedus võib avalduda väga erinevate vormide ning raskusastmetega. Kõige sagedamini esineb puna-rohelist värvipimedust, mis tähenda...
Taimerakk Taimeraku põhiline iseärasus: plastiidid ja vakuoolid-arenevad tsütoplasmas. Taimerakku ümbritseb rakukest: põhiline koostisaine tselluloos. Noor taimerakk: suur veesisaldus, kest õhuke ja elastne, palju poore (osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete l...
ILLEGAALSED NARKOOTILISED AINED Mis on uimastid? · Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese närvisüsteemi ja psüühikat. · Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk Illegaalsed (näiteks: kokaiin, heroiin, marihuaana jne). · Illegaalseid ehk seadusega keelatud uimasteid nimetatakse narkootikumideks. · Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD). Olukord Eesis · Illegaalsete uimastite tarvitamine hakkas levima 1990ndate aastate algupoolel. · Eesti paistab EL-is silma keskmisest kõrgema narkootikumide tarvitamise sagedusega 1516- aastaste kooliõpilaste seas (ESPAD 2011). · Noorte seas levinuim on kanep, inhalandid, poppers, ecstasy ja amfetamiin . · 19992012 on üledoosi tõttu surnud 1118 inimest, üledoosi surnud isikute keskmine vanus järjepidevalt tõuseb (200...
Päevalill -> lehetäi -> tigu -> hiir -> siil -> rebane Kord imelisel päikselisel päeval, seitsme maa ja mere taga, puhkes õide kaunis päevalill. Ta oli kollane kui päike ning kõrge kui Eiffeli torn. Päevalille lehe peal elas mõnusat elu roheline lehetäi. Söögist tal puudust ei olnud, sest taim oli ilus ja tugev. Nii oli ta elanud kauni taime varjus alates hetkest, mil nägi ilmavalgust. Kuid lehetäi ei saanud nautida oma elu kaua. Tema ligi roomas kavalate plaanidega tigu. Tigu oli läbinud sihikindlalt kahe aasta jooksul 10 meetrit. Pikast rännakust väsinuna leidis ta endale maitsva kõhutäie. Selleks osutus eluterve ja mururoheline lehetäi. Pistnud lehetäi põske, peesitas tigu pahaaimamatult edasi päevalille lehe peal. Kuid ega hiirgi maganud. Hiir oli juba pikka aega jälginud tigu ning kuna oli parajasti lõunaaeg, otsustas hiir teo magustoiduks nahka pista. Oli see alles magus amps! Magusaim tigu, mis hiir eales saanud oli! Kuid va...
Liivtatik 8. klass Anu Roosna Iseloomustus: ● Oranžpruun. ● Väikesed poorid ja torukesed on pruunist oliivpruunini ning muutuvad katsumisel siniseks. ● Pikk jalg on pruun, punase ja oliivja varjundiga, ülaltpoolt kollakas. ● Seeneliha on sidrunkollane. ● Kuiva kübaraga, mis on pigem sametine kui limane. ● Kübara läbimõõt on 6–13 cm. Leviala ja kasvukoht. ● Kasvab Euroopas ja Põhja-Ameerikas. ● Üks tavalisemaid Eesti puravikulisi. ● Kasvab väikeste kogumikena okkakõdus okasmetsades ja sageli ka nõmmedel liivasel happelisel mullal. Kasutamine: ● Liivtatik on söögiseen, mida pole tarvis kupatada. ● Lõnga värvimine. Midagi huvitavat: ● Esimesena kirjeldas liivtatikut teaduslikult Olof Swartz 1810 nime Boletus variegatus all. Tänapäevase nime andis liivtatikule 1898 Otto Kuntze. ● Soome k. "kangastatti", rootsi k. "sandsopp". Kasulikkus: ● Toiduahelas ● Värviseen ● Moodustab mükoriisa kaheokkaliste mändideg...
Geneetika 1 GENEETIKA Geenide klassifikatsioon 1. Seoste alusel määravate tunnustega: a) 1 geen 1 tunnus nn monogeensed tunnused. Alternatiivsed tunnused süsteemis +/- , millel on vähene fenotüübilise muutlikkuse aste. Nt. Vererühmad, osa immuunfaktoreid. b) mõned geenid 1 tunnus (alla 10 geeni) Oligogeensed tunnused. Nt. Mitmest polüpeptiidist koosnevad valgud. c) palju geene 1 tunnus Tunnused, millel populatsioonis on suur muutlikkuse aste ja lai reaktsiooni norm. Nt. IQ, kasv, kaal, nahapigment jne. d) 1 geen osaleb paljude tunnuste määramises. Geenil on polüfeenne toime. Nt. Pigmendisünteesi määrav geen. See avaldub juustel, nahal, silma vikerkestas ja mujal. Geen määrab ära valkude esmase e. primaarstruktuuri, ülejäänud struktuurid formeeruvad iseseisvalt, va...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava Õde I, V rühm Edita Moks EMBRÜOLOOGIA Analüütiline seminaritöö Õppejõud: Ave Kõrve- Noorkõiv RM MA Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 Millised olid minu eelnevad teadmised? Teadsin embrüoloogias vaid elementaarseid asju. Embrüoloogia on teadus loote arenemisest alates munaraku viljastumisest, mis lõppeb sünnitusega. Embrüonaalne areng jaguneb sünnieelseks (prenataalseks) ja sünnijärgseks (postnataalseks) arengufaasiks. Munaraku areng jagatakse kolme arengustaadiumiks: paljunemise-, kasvu- ja küpsemise staadiumiks. Raseduse kestvus on 9 kuud, on jaotatud kolmeks trimestriks ja kümneks unaarkuuks. Suurim raseduse katkemise oht on esimesel kolmel kuul. Loode saab kõik eluks vajaliku (toit, hapnik) emalt. Gastrulatsioonil tekivad 3 lootelehte ektoderm, endoderm ja mesoderm, see kõik toimub 7-15 päeva peale viljast...
SUGULISEL TEEL LEVIVAD BAKTERIAALSED HAIGUSED MARI-ANN ÖÖPIK MIS NEED ON? Sugulisel teel levivad infektsioonid on haigused, mis kanduvad edasi ühelt inimeselt teisele ükskõik, mis tüüpi seksuaalse kontakti läbi. Võivad kulgeda täiesti sümptomitevabalt. BAKTERINAKKUSED · GANORRÖA · KLAMÜDIOOS · SÜÜFILIS · MÜKOPLASMOOS GANNORÖA · Nakatumine toimub seksuaalse kontakti teel, nakatunud emad võivad sünnituse käigus haiguse lapsele anda · Põhjustab bakter nimega gonokokk, levib ainult sugulisel teel. · Naistel võib paar päeva kuni kaks nädalat pärast nakatumist tekkida rohke voolus tupest ja urineerimine võib olla valulik. · Meestel võib esineda eritist peenisest või on urineerimine valulik · Kui õigel ajal ei ravita, võib see põhjustada väikese vaagna põletikulist haigust ja emakavälist rasedust naistel, viljatust nii meestel kui ka naistel · Haigust saab tavaliselt ravida penitsilliini või teiste antibiootikumidega · Gonokokke saab t...
PÄRILIKKUS Pärilikkus on ................................................................................... Kromosoomid on pärilikkuse kandjad. Kromosoomid koosnevad ............................................................... Geen on kromosoomi st. DNA lõik, mis määrab......................................... Kromosoomistik on liigispetsiifiline st igal liigil on ........................ Keharakkudes on kahekordne kromosoomistik – kromosoomid on paari kaupa. Paarilised kromosoomid sisaldavad samu geene. Inimese kõikides keharakkudes on .................kromosoomi e. .................paari. Sugurakkudes on ........................................kromosoomistik – igat kromosoomi üks. Inimese sugurakkudes on ................................kromosoomi. Pärilikkuse tagamine I raku jagunemisel (selgita kuidas on võimalik, et raku jagunemisel on tütarrakkudes lõpuks sama palju kromosoome k...
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) 4. Mis on kohastumine, kuidas kujuneb, too näiteid kohastumustest taimedel ja loomadel. 5. Mida tähendab kohastumuste suhtelisus, too näiteid. 6. Kirjelda liigiteket (põhjused, toimumine, tulemus). 7. Kuidas tõestab evolutsiooni paleontoloogia? 8. Kuidas tõestab evolutsiooni võrdlev anatoomia? 9. Mis on homoloogilised elundid, rudimendid, atavismid, too näiteid.. 10. Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 13. Kirjelda loomariigi arengut. 14. Kirjelda taimeriigi arengut. 15. Kuidas algas inimese areng? 16. Kirje...
TAIMED, SEENED, BAKTERID 1. Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas ...
RAKU EHITUS Prokarüootsed on rakud, kus puudub membraaniga piiritletud tuum ja membraansed organellid Prokarüoodid on eeltuumsed rakud. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel (bakterid – soolkepike, amööb, kohhikepike) Eukarüootsed on rakud, kus rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüoodid on päristuumne rakk; organismid, kelle rakud on päristuumsed (protistid, seened, taimed, loomad) Raku koostisosad: Tsütoplasma Koostis: poolvedel aine, vesi, anorgaanilised ühendid, madal- ja kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid Ülesanne: rakuosade omavaheline ühendamine Rakutuum – juhib raku elutegevust, säilitab/kannab edasi pärilikkuse info a) 2 tuumamembraani Ehitus: pooridega Tähtsus: kaitseb, piiritleb, võimaldab ainete liikumist ...
VIIRUSED, BAKTERID KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kes on viirused, põhjenda. 2. Kirjelda viiruste ehitust. 3. Kirjelda viiruste võimalikke elutsükleid. 4. Kus leidub baktereid, kirjelda nende kuju, suurust, värvust, liikumist. 5. Kirjelda ja joonista bakteri ehitust 6. Kuidas bakterid toituvad? 7. Kuidas bakterid hingavad? 8. Kuidas ja millistes tingimustes bakterid paljunevad? 9. Mis on spoorid, milles seisneb nende tähtsus? 10. Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 11. Kuidas inimesed kasutavad baktereid? 12. Kuidas vältida toiduainete riknemist? 13. Kuidas jaotatakse inimese kehas elavaid baktereid, nende tähtsus. 14. Millised on viiruste ja bakteritega nakatumise viisid, too näiteid viirustest ja bakteritest. 15. Millised on organismi loomulikud kaitsesüsteemid? 16. Milles seisneb vaktsineerimine? 17. ...
PUTUKAD KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kirjelda putuka välisehitust. 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. 5. Kuidas putukad sigivad? 6. Millised arenguviisid on erinevatel putukatel, kirjelda, too näiteid. 7. Too näiteid , kus elavad erinevad putukad? 8. Too näiteid, kuidas erinevad putukad liiguvad. 9. Iseloomusta sihktiivalisi, too näiteid. 10. Iseloomusta liblikalisi, too näiteid. 11. Iseloomusta mardikalisi, too näiteid. 12. Iseloomusta kiililisi, too näiteid. 13. Iseloomusta ehmestiivalisi, too näiteid. 14. Iseloomusta kahetiivalisi, too näiteid. 15. Kirjelda kodumesilaste eluviisi (pere koosseis, ülesanded, toit, mee valmistamine, paljunemine, areng, sülemlemine, ...
NÄGEMINE Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille ehk miinus prille. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Täpselt nähakse ainul...
Koala on tiheda karvkattega omapärane loom, kes elab ainult Austraalias. Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Tohutu küttimise tõttu käesoleva sajandi alguses ja esimesel veerandil, mille põhjustas koala ilus ja kohev karusnahk, oli loom peaaegu välja surnud. Kuid tänu loomade oidamisele kunstlikes tingimusetes, ja inimestele, kes jälgisid väga tähelepanelikult looduses säilinud isendeid, hakkas olukord sajandi keskpaigas vähehaaval paranema. Nüüdseks on koalade arv tõusnud, kuid neid on siiski väga vähe. Koalad on looduskaitse all. Selle teema valisin, kuna mind huvitavad loomad ja tahtsin koalade kohta rohkem teada saada. Referaat käsitleb koalade ajalugu ja levikut, käitumist; nende hävimist ja tänapäevast olukorda. Püüan anda üldise ülevaate koalade elust. Töö pöhineb peamiselt loomade elu käsitlevatest raamatutest, teatmete...
Nimi: Raido Meidla Kool: Kääpa Põhikool Klass: 9.klass Toiduahel ja toiduvõrgustik Sissejuhatus Tänases tunnis uurid organismidevahelisi seoseid toiduahelates ja toiduvõrgustikes. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/toiduahel Enne töölehe edasist täitmist loe läbi toitumisseoste teooria ning mudeli kasutusjuhend – need leiad sa vastavatel ( ja ) nupukestel klikkides. Seejärel tutvu mõne minuti jooksul mudeli võimalustega: vali erinevaid ülesande tüüpe ning leia organismidevahelisi toitumisseoseid. Selle töölehe täitmiseks on Sul aega 40 minutit! Kes keda? Suur kevad oli käes ja eksamid ukse ees. Matemaatika oli Pille jaoks keeruline aine ja seetõttu otsustas ta eksamiks just koos Priiduga õppida. Mõeldud – tehtud. Kuna ilm oli soe ja ilus, ha...
ALKOHOL MINU KEHAS Kirjastanud ja koostanud meditsiinikirjastus OÜ Lege Artis Koostamist nõustanud dr Airi Värnik, dr Katrin Martinson, dr Ruth Kalda, dr Pille Ööpik Kujundanud Egle Raadik Kunstnik Kairit Orgusaar Rahastanud Eesti Haigekassa Tasuta jagamiseks ISBN © OÜ Lege Artis 2007 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades perearsti nõuandetelefonile 1220. Miks osa inimesi naudib alkoholi ja osa on selle vangis? Kui palju on palju? Alkoholi joomine on kahe otsaga. Ühelt poolt aitab see lõõgastuda, tekitab heaolutunde, Mida teeb alkohol organismile? muudab lõbusaks ja seltskondlikuks. Teiselt poolt aga kahjustab mitut kehafunktsiooni, Kas minul võib olla alkoholiprob- soodustab vähkkasvajaid ja tekitab sõltuvust. leem? Joobes ...
Haigus on organismi elutegevuse häire. Haiguse järgud on nakatumine, peitejärk (haigustunnused ei ilmne), eeljärk (üldised haigusnähud), väljakujunenud haiguse järk (vastavale haigusele iseloomulikud tunnused), haiguse lõppjärk (haigusnähud) ning täielik või osaline paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viir...
Spetsiifilise arenguhäire korral võivad lisaks kõnele olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad (n. motoorika, kognitiivsed funktsioonid), kusjuures ükski neist ei domineeri. Nimetatud häireid põhjustavad aju erinevate osade kahjustused looteeas või sünnijärgsel perioodil. Suure allrühma moodustavad lapsed, kes on olnud pedagoogiliselt hooldamata (õpetamata) või kasvanud arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes. Spetsiifiliste arenguhäiretega lapsi on AEV laste hulgas kõige enam. Puue avaldub psüühiliste protsesside madalamas arengutempos, mis kajastub nooremale vanusele iseloomulikus (infantiilses) käitumises. Lisaks võib neil olla madalam töövõime, raskused tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel ning nõrgenenud tahte- ja tundeelu. Psüühilise ja füüsilise tegevuse komponendid võivad lastel olla kahjustunud ning kombineerunud väga erinevalt. Sagedamini võivad olla arengus mahajäänud: teabe vastuvõtmine, selle ümbertöötamine ja...
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused Baculoviirused moodustavad suure viiruste sugukonna (teada üle 500 liigi). Neile kõigile on iseloomulikud suured tsirkulaarsed dsDNA genoomid, mis on virionis pakitud kepikesekujuline nukleokapsiid (lad. baculum – kepike, siit ka sugukonna nimetus). Baculoviirustele on iseloomulik nakatunud rakkudes spetsiifiliste inklusioonkehade moodustamine. Baculoviiruseid on kõige enam teada liblikalistel, kuid neid on leitud ka kahetiivalistel, ehmestiivalistel ja ka krevettidel. Baculoviirustel esineb kahte tüüpi virione: • Virionid, mis kujunevad pungumisel raku plasmamembraanist (BV-budded viruses). • Virionid, mis moodustuvad rakutuumas ja asuvad inklusioonkehades (OV-occluded viruses). Sugukonda Baculoviridae kuulub on kaks perekonda viiruseid: • Nucleopolyhedrovirus (NPVs; Autographa californica MNPV) • Granulovirus (GVs; Gydia ...
NAHA LIHASED Platüsm - platysma Kaela kuklatagusest piirkonnast Pingutab ja liigutab selle piirkonna Bo, eq suuni nahka Näonahalihas - m. cutaneus faciei Mälurlihaste peal Suunurka tahapoole tõmmata, pingutab ja liigutab piirkonna nahka Kaelanahalihas - m. cutaneus colli Ventraalses kaelapiirkonnas Pingutab ja liigutab ventraalselt Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõri...
1. Selgita, kuidas loomad taimedest sõltuvad. 2. Miks loomad liiguvad? Miks ja mille suunas taimed liigutavad? • Loomad liiguvad, et • end ohukorral kaitsta • süüa hankida • oma eluksvajalike tegevusi teha saaks Taimed liiguvad väliste ärrituste tõttu. Taimede kasutamist mõjutavad- esimesel juhul valgus ja teisel juhul maaraskusjõud 3. Võrdle taimede ja loomade paljunemisviise. Taimed võivad paljuneda ka kehaosadega,s.o vegetatiivselt (nt sibulatega), loomad aga tavaliselt mitte. 4. Võrdle vetikaid ja taimi? (hulkraksed) Vetikad pole eristunud juurteks, varreks ega lehtedeks. Niisugust organiteks kujunemata keha nimetatakse talluseks. Hulkraksetel vetikatel pole selliseid kudesid nagu enamikel taimedel. Ka suur osa hulkrakseid vetikaid vajab vaatamiseks mikroskoopi. 5. Kuidas vetikaid rühmitatakse? Rohevetikad, Pruun-ja punavetikad 6. Vetikate ...
KARNIVOORID MÄLETSEJAD HOBUNE SIGA KUKLALUU Kuklasoomuse Kuklatagusejoo Kuklataguseh Kuklataguseha l n ari ri Kuklataguseh ari Kuklasoomuse Välimine Kuklasoomuss sse võib sagitaalhari esse Välimine ulatuda otsmikuurge sagitaalhari otsmikuurge KIIRULUU/ Hari jätkub Kiiruluu ja Hari jätkub Vahekiiruluu VAHEKIIRULU vahekiiruluu on liitunud U Sisepinnal kokku Sisepinnal kukulasoomus telkjätke kasvanud telkjätke ega või Hobuseraud puudub väikeajutelk ...
Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: Deoksüribonukleiinhape ehk Dna – leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis Ribonukleiinhape ehk RNA – leidub kogu rakus. RNA täidab kolme erinevat ülesannet organismis. Esiteks toodab ta informatsiooni rakutuumast ribosoomi valgusünteesiks. Teiseks transpordib ta aminohapet tsütoplasmast ribosoomi. Kolmandaks osaleb ta ribosoomi koostises valgusünteesis. mRNA (5%) - informatsiooni RNA Info toimetamine RNAlt valgu sünteesi toimumiskohta. tRNA (15%) - transport RNA Aminohapete taransport valkude sünteesi toimumiskohta. rRNA (80%) - ribosoomi RNA Kuulumine ribosoomi koostisesse, millel leiab aset valgusüntees. Replikatsioon on Dna kahekordistumine enne raku jagunemist. Uus Dna ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarsusele. Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Dna on kromosoomide põhiline koostisosa. Päriliku info säil...
Mis on dioksiinid? Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiine peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks, mida inimene suudab tekitada. Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad tööstusjäätmete (keemia-,paberi, kummi-,kunstkiu,-plastmassi-ja elektroonikatööstuse jäätmete) põletamisel. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid lagunevad ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite külge – nii tekivadki dioksiinid. Omadused Dioksiinid on värvitud, lõhnatud, ei lahustu vees. Dioksiinid on rasvades lahustuvad (seonduvad rasvadega) ja toiduahelas kergesti ronivad (bioakumuleeruvad). Kuidas jõuavad meieni? Dioksiinide sadestumine õhust, toidusöödataimedele, toidu (inimestel peamiselt kala-, liha- ja piimatoodete kau...
1. Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilise aine molekulid Rakkudes esinevad: süsivesikud suhkrud lipiidid ehk rasvad proteiinid ehk valgud nukleiinhapped ehk RNA ja } suured biomolekulid sisaldavad rohkelt rakkudele kättesaadavat energiat kui keemilised sidemed DNA purunevad, vabaneb molekuli sees energia ja SÜSINIK rakud saavad seda oma kõige tähtsam elutegevuseks kasutada keemilised omadused on ainulaadsed võime moodustada pikki ahelaid MAKROELEMENDID BIOMOLEKULIDES CHNOPS Organismid koosnevad peamiselt süsinikust, vesin...
Kõik seened on heterotroofsed organismid(organism,kes saab elutegevuseks vajaliku energia ja orgaanilised ained orgaanilisi ühendeid lagundades). Seened eritavad ümbritsevasse keskkonda ensüüme. Ensüüm on katalüsaator(keemiline või orgaaniline aine), mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist. (võimelised lõhustama orgaanilisi ühendeid valke,rasvu,süsivesikuid ja soodustavad toidu paremat omastamist), mis lagundavad keerulised ühendid lihtsamateks, seene rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. sapotroofid. Peamiselt lagundavad nad taimeorganisme, lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Nt majavamm,seened suudavad lagundada ehitsi ja materjale. Osa seeni on aga võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. Neid nim. Biotroofideks(parasiiidid,sümbiondid)...
Puidurikked Oksad - Oksad on bioloogiliselt paratamatud puidurikked. Liigitatakse: – Nähtav oks/nähtamatu oks – Lõikekuju järgi – ümaroks, ovaaloks, pikkoks – Asendi järgi - lapikpinna oks, servaoks, kandioks, otsaoks – Omavahelise paigutuse järgi – põikoks, hajuoksad, koondokasd, sõrgosad – Kokkukasvamise järgi - kokkukasvanud oks, osaliselt kokkukasvanud oks, kokkukasvamata oks, irdoks – Puidu oleku järgi - terve oks, mädaoks, tuhkoks Lõhed - Lõhet iseloomustab puidu rebenemine piki kiudu. Liigitatakse: – Tüübi järgi – säsilõhe, ringlõhe, külmalõhe – Asendi järgi- küljelõhe, servalõhe, otsalõhe – Muud – läbiv lõhe, sirge lõhe, kaldlõhe, kitsaslõhe, pinnalõhe, välgulõhe, langetuslõhe Tüve kuju rikked – Kõverus (liht- ja liitkõverus) - ümarpuidu pikitelje kõrvalekalle sirgjoonest – Ovaalsus - ümarpuidu ristlõige, kus suurema ja väiksema läbimõõdu ernevus on rohkem kui...
TERVISLIKUD ELUVIISID II KOOLIASTE Kristel Hokkonen 2013 Toitu mitmekülgselt Väldi rasvast toitu Ära maiusta liiga tihti Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine ja mineraalaineid Söö juur- ja puuvilju vähemalt 5 korda päevas Soolaga ei tohi liialdada Söö 5 korda päevas (hommikusöök, vahepala, lõunasöök, vahepala, õhtusöök) Janu kustuta vett juues TOITUMINE Ole kehaliselt aktiivne Spordi vabas õhus Liigu iga päev vähemalt 30 minutit Tegele meeldivate ning toredate asjadega Innusta ka sõpru sportima LIIKUMINE JA SPORT Puhka piisavalt Maga regulaarselt (8 -10 tundi ööpäevas) Ära loobu enda uneajast Magades puhkab kogu sinu keha Vähene uni võib põhjustada ärevushäireid, meeleolumuutusi, hüperaktiivsust ning erinevaid haigusi UNI OHUD SINU TERVISELE Alkoholimürgistus on etanooli ehk alkoholi tarvitamisest põhjustatud äge mürgistusseisund, m...
Merli Jõemaa KAHJULIK INIMTEGEVUSE MÕJU MERELOOMADELE REFERAAT Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Meresõidukite poolt tekitatud heli ja kokkupõrked.................................................4 Kalastamine............................................................................................................ 5 Prügi meres............................................................................................................ 6 Naftareostus........................................................................................................... 7 Reovesi ja toksiinid....................................................................................................
KT (Organismide paljunemine, mitoos, meioos, gametogenees) MÕISTED paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilimiseks mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. suguline paljunemine on paljunemisviis, kus uus organism saab enamasti alguse viljastatud munarakust. Iseloomulik kõigile päristuumsetele organismidele. vegetatiivne paljunemine on mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb vanemorganismi mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. eoseline paljunemine on mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja osadel taimedel. interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (meioosi v mitoosi) vahele jääv eluperiood DNA replikatsioon DNA süntees, mille tulemusena saadakse igast DNA m...
Teema: Evolutsioon ja keskkond. Maa kujunemise ajalugu. Maa kujunes nii nagu kogu Päikesesüsteem, pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Algselt moodustasid väikesed osakesed põrkumisel ja üksteise külge takerdumisel Päikese ümber õhukese plaadi. Kokkupõrgete jätkumisel tekkisid üha suuremad tükid ja nendest omavahelise raskusjõu mõjul kilomeetrite suurused algplaneedid. Osa neist purunesid kokkupõrgetel, kuid algplaneetide ühinedes moodustusid ka tegelikud planeedid. Selleks kulus ligikaudu 100 miljonit aastat. Algselt oli Maa suhteliselt jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas maakera soojenemine, mis oli põhjustatud massi tihenemisest ja meteoriitide pommitamisest. Kõige enam eraldus soojust radioaktiivsete ainete lagunemisel püsivateks elementideks- sama protsess jätkub tänapäevani. Kuumenemise tõttu algne maakera sulas . Raskemad ained, sularaua ja niklipisarad vajusid Maa tuuma ...
Alkohol kui sotsiaalne probleem Pikemat aega on Eestis olnud üheks suuremaks mureks alkohol. Õigemini alkoholi tarbimine, selle kättesaadavus ning kogu alkoholi ümber käiv melu. Nimelt on viimase kümnendiga kujunenud välja olukord, kus alkoholi peetakse ,,tegijate" joogiks. ,,Alkohol peab käima kaasas kõikidel üritustel'', eestlane ise on loonud endale müüdi, mis võib kogu meie ühiskonna hävitada. Mida peaksime meie enda heaoluks tegema, et alkoholi tarbimine väheneks? Alkoholi tarvitamine, eriti noorte seas, on ületanud igasugused piirid. Alkoholi saab kätte kõikjalt ja seda müüakse suurtes kauplustes kõrvuti leiva, saia ja mahlaga. Pole siis ime, et noortel on arusaam alkoholist kui täiesti tavalisest kaubast poe riiulil. Kogu arvamus kujundatakse juba maast madalast. Hiljem on seda arvamust raskem muuta. Tervise Arengu Instituudi andmetel arvavad tervelt 75% Eesti elanikest, et seda tarbitakse liiga palju. T...
Inimese arengu kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on arenguetapp? Kindla seesmise tendentsiga muutumine, mingil kindlal vaadeldaval perioodil. Uue kvalitatiivselt erineva oleku kujunemine. Astmete ja protsesside järgnevus, mis tekitavad muudatusi ja reorganiseerimist inimeses läbi elutsükli (kasv ja areng, reorganiseerumine mõtlemise ja tegutsemise strateegiates). Enamus muudatusi toimub lapseeas. Inimese arengut saab vaadelda kahes tähenduses: Fülogenees- inimese kui liigi areng Ontogenees- inimese areng elu jooksul 2. Mis toimub lapse mõtlemises väikelapseeas? Kiireneb kõne areng, eriti grammatilise struktuuri omandamine. Keel klassifitseerib maailma, areneb mõtlemine. Areneb ka esemeline tegevus, laps muutub tunduvalt osavamaks. Laps muutub tegevuse subjektiks. Arenevad mälu ja mõtlemine. Vaimne areng: • Kuulab ja paneb tähele • Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt, eristab olulist ...
PULKBAKTERID Pulkbakterid ehk keppbakterid ehk batsillid on silindrilise või pulgakujulise ehituse, ümardunud otstega, Gram-positiivsed või Gram-negatiivsed, aeroobsed (mõnel juhul ka anaeroobsed) Bacillaceae sugukonda kuuluvad bakterid. Neid leidub nii vees kui ka mullas. Pulkbakterite suurus varieerub suurel määral: mõned meenutavad sigarette; mõned meenutavad aheneva otsaga sigareid; mõnedel võib olla pikkus ja laius peaaegu võrdne ning sellepärast meenutada kerakujulisi baktereid (Coccobacillus). Teadaolevalt kõige suurem liik on Bacillus megate...
Immuunsüstee m Koostajad: Immuunsussüsteem on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Võõrkehad võivad olla pärit: väljaspoolt organismi organismi seest Eesmärk: kahjutustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem on elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus Tähtsamad osad on: adenoid mandli d lümfi- Valgeliblede hulka sooned harknäär kuuluvad lümfotsüüdid e lümfi- ja makrofaagid ehk sõlmed põrn (õgirakud) tüümus Lümfisõlmed peensoole lümfikude Põrn ...
Orhideede kasvamine SISSEJUHATUS Teaduslik uurimus ,,Orhideede kasvamine" annab lugejale ülevaate, kuidas ja millistes tingimustes kasvavad orhideed kõige pareimini. Töö eesmärk on teada saada, milliseid tingimusi vajab orhidee kasvamiseks. Orhideed vajavad kasvamiseks piisavas koguses vett, toitainerikast väetist ning piisavas koguses päikesevalgust. 1. ORHIDEE Orhideedel on väga palju erinevaid liike. Ka välimuselt võivad nad olla väga erinevad. Enim tuntud orhideed: Brassada, Dendroobium, Epidendrum, Epikatleia, Hammaskeel, Kalmaarkäpp, Kambria hübriid, Katleia, Kuuking, Ludiisia, Miltoonia, Ontsiidium, Sinikäpp, Tsümbiidium, Vanda, Vanill, Veenuseking, Ämbliknäpp. Brassada õied on säravad oranzikaskollased, mis meenutavad ämblikku. Lehed on kaherealiselt ümber jämeda varre. Väetamist vajab see taim 1 kord kuus veebruari lõpust oktoobrini. Brassada õitseb paar korda aastas, tavaliselt suve lõpus ja ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Ämmaemanda õppekava Embrüoloogia analüütiline seminaritöö Koostaja: Karina Selivanova Õppejõud: Marge Mahla Tartu 2015 1. Millised olid minu eelnevad teadmised? Loode saab 23 kromosoomi isalt ja 23 kromosoomi emalt. Iga kromosoom koosneb DNAst. DNA sisaldab geneetilist koodi. Esimeste raseduse nädalate jooksul toimuvad naise organismis tõsised hormonaalsed muutused. Nii organism valmistub ennast lapse kandmiseks ette. Rasedus on jagatud kolmeks trimestriks: raseduse esimene trimester kestab 12 nädalat, teine trimester kestab 13.-26. nädalat ja kolmas trimester on 6. kuni 9. kuuni. Naisel võib esineda rasedustoksikoos. Esimene ultraheliuuring tuleb teha 10. -14. nädalal. Ultraheliuuring saab näidata kas lootel on mingi anatoomiline arenguhäire. Ultraheliuuring näitab, mitu loodet on. Ema saab tunda...
Protistid.Vetikad Protistid on eükarüoodid, kelle hulka kuuluvad väga erineva päritoluga organismirühmad. Nad on enamsti ainuraksed või lihtsa ehitusega hulkraksed. Vetikate rühm on ökoloogiline rühm, siia kuuluvad ka sinivetikad ehk tsüanobakterid. Rohevetikad paigutatakse mõnikord ka taimeriiki, kuna taimed pärinevad nendetaolistest eellastest.Vetikaid uurivad algoloogid. Sinivetikad, kuni 2500 liiki. Ei leidu veekogu, kus neid poleks, neid kohtab ka mullas, kividel ja puutüvedel. Mõnedes leidub toksiine, enamus on ohutud, väga vajalikud eluslooduses. Raku ehituselt bakterid, eluviisilt vetikad. Siiani pole kokku lepitud, kas neid käsitleda taimede või bakteritena. Paljud, kellel on heterotsüstid (paksu sinaga värvuseta rakud), mis sisaldavad ensüüm nitrogenaasi, suudavad eluks vajalikku lämmastikku omastada õhust. Toksilised liigid esinevad meil suvel veidi reostatuma vee korral. Mürke eritab 40 liiki. Meie järvedes on levinud neist...
1. Sõnasta rakuteooria põhiseisukohad: Kõik organismid koosnevad rakkudest Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Rakul on olemas kõik elu tunnused Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas 2. Seleta mõisted: EELTUUMSED e. Prokarüoodid- Rakud, millel ei ole rakutuuma ning, mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas. 3. PÄRISTUUMSED e. Eukarüoodid- Rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas. 4. Prokarüoodid, lihtsustatud ehitus. Eukarüoodid, keerukam ehitus Eeltuumsed Päristuumsed Puudub piiritletud tuum Ainu-ja hulkraksed organismid Esineb vähem organelle Rakud on suuremad Bakterid, tsünobakterid Tuum on olemas Rakud on väiksemad Rakkude kuju on erinev On a...
Parafiinvaha ja kookosõli Kui kannad on juba väga lõhenenud ja valulised, võib neile leevendust pakkuda parafiinvaha ja kookosõliga. Sega kaks koostisosa omavahel kokku, soojenda segu, kuni vaha hakkab sulama. Lase segul toatemperatuuril jahtuda ja kanna seda siis jalgadele. Seda võib proovida ka õhtuti. Kanna segu jalgadele ja tõmba sokid jalga. Hommikul pese jalad puhtaks. Mesi Mesi on looduslik niisutaja ja sel on ka antibakteriaalne toime. Tänu sellele on mesi ideaalne ravim kuivadele ja lõhenenud kandadele. Vala umbes pool tassi mett ämbrisse või kaussi, mis on poolenisti sooja veega täidetud. Leota oma jalgu mesises vees umbes 20 minutit. Masseeri on jalgu vee sees ja tee sellist jalavanni paari päeva jooksul, et lõhed kandades paraneks. Banaanid Võta üks küps banaan ja vajuta see kahvliga pudruks. Kanna saadud püree kandadele, hoia 20 minutit ja loputa. Võid banaanile lisada ka avokaadot, et teha jalgadele mõnusalt...
1) Kuidas jaotatakse sahhariidid? Too vastavad näited. Monosahhariidid (riboos, glükoos, fruktoos), disahhariidid (sahharoos, laktoos), polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 2) Kuidas nimetatakse a) monosahhariide- lihtsuhkrud b) disahhariide- liitsuhkrud 3) Milline erinevus on aldoosil ja ketoosil? Aldoosid on aldehüüdrühma sisaldavad sahhariidid, ketoosid aga ketorühma sisaldavad sahhariidid. 4) Iseloomusta glükoosi ehk viinamarjasuhkrut a) molekulvalem- C6H12O6 b) tasapinnaline struktuurvalem- CH-CH-CH-CH-CH-CH2OH c) Tsükliline vorm d) füüsikalised omadused: puhta ainena valge, kristalne, vees lahustub hästi, sulamistemp oleneb isomeerist, magus. Glükoosi kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite valmistamisel. Glükoos on inimesele energiaallikas ja parandab närvisüsteemi 5) Milline erinevus on α- ja β-glükoosil (2 erinevust) 1. Kui glükoosi tsüklilises vormis on esimese süsiniku aatomi juures olev H-rühm üleval p...
1. Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus. Epiteelkude Lihaskudede katab keha või elundi välispinda, ühisteks ehituslikeks elementideks on vooderdab kehaõõsi seestpoolt või kontraktiilsed müofibrillid (st neil moodustab näärmeid. Epiteelkude on kokkutõmbevõime). koosneb peaaegu ainult rakkudest, Eristatakse kolme liiki lihaskudet: rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on silelihas-, ühendatud selle all oleva sidekoega vöötlihas- ja basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire südamelihaskude. regeenratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Sidekoele Närvikude on iseloomulik suhteliselt...
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust – piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihamm...
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaõõsi seestpoolt või moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime. b) Sidekude - Sellele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
47.Regulatsioonimehhanisemide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid / neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon / närviregulatsioon hormooniregulatsioon / närviimpulss (teostab närvisüsteem) vere keemiline koostis Nii närviimpulss kui ka hormoonid mõjutavad teineteist. Hormoonidel aeglane, kuid püsiv mõju. Närvirakul e. neuronil kiire toime, kuid möödub kiirelt. 48.Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste- a) Sisesekretoorne nääre - nende ülesandeks on produtseerida bioloogiliselt aktiivseid aineid - hormoone....
Nimetus Rõuged Leetrid Punetised Lastehalvatus Maratõbi Levikuviis Piisknakkus, Piisknakkus, Piisknakkus, Kontakt- ja Nakatunud kontaktnakkus kontakt kontakt piisknakkus, looma saastunud toit ja hammustus vesi Haigusnähtus Palavik, Nähalööve, Nahalööve, Palavik, selja- ja Lihasspasmid oksendamine, palavik, kurgu ja palavik, areneva peaaju hallaine kurgus, kõhulahtisus, silmade põletik loote kahjustused , krambid, eellööve ja kahjustused halvatus närvisüste...
annaabi.ee 
