Referaat Koala ja tema elu Koostaja: Kermo Jan* Juhendaja: Puudub 2010 1.1 Sissejuhatus Koala on tiheda karvkattega omapärane loom, kes elab ainult Austraalias. Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Tohutu küttimise tõttu käesoleva sajandi alguses ja esimesel veerandil, mille põhjustas koala ilus ja kohev karusnahk, oli loom peaaegu välja surnud. Kuid tänu loomade oidamisele kunstlikes tingimusetes, ja inimestele, kes jälgisid väga tähelepanelikult looduses säilinud isendeid, hakkas olukord sajandi keskpaigas vähehaaval paranema. Nüüdseks on koalade arv tõusnud, kuid neid on siiski väga vähe. Koalad on looduskaitse all. Selle teema valisin, kuna mind huvitavad loomad ja tahtsin koalade kohta rohkem teada saada. Referaat käsitleb koalade ajalugu ja levikut, käitumist; nende hävimist ja tänapäevast olukorda. Pü?
elust. Joonis 1. Koaaladel on kohev karusnahk. Minevik ja leviala «Koaala» tähendab Uus-Lõuna-Walesi suguharude keeles «ei joo». Koaalat on esimest korda mainitud tundmatu autori poolt, tema aruandes reisist Sinimägedesse 1798. aastal. Samal aastal lasi esimese tõendusmaterjali kuberneri sekretär John Price. Tundmatu autor kirjutab et Sinimägedes elab loom nimega kullavain, kes välimuselt sarnaneb Lõuna Ameerika laisikuga. Teadusele avastati koaala merelaevastiku ohvitseri F. Ballieri poolt 1802. aastal. Esiteks muretses ta koaalanaha, hiljem aga ka elusa looma. Pärast seda leiti viiekümne aasta vältel koaalasid ainult Uus-Lõuna-Walesi piires, kuid 1855. aastal nähti teda ka Victoria osariigis ja 1923. aastal Queenslandi kaguosas. Minevikus asustas koaala ka Lõuna- ja Lääne-Austraaliat, aga ta kas suri hijem välja või hävitati täielikult, sest leiud tõendavad, et ta seal elas. Queenslandist on leitud ka
Koaala on tiheda karvkattega omapärane loom, kes elab ainult Austraalias. Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Tohutu küttimise tõttu käesoleva sajandi alguses ja esimesel veerandil, mille põhjustas koaala ilus ja kohev karusnahk, oli loom peaaegu välja surnud. Kuid tänu loomade hoidmisele kunstlikes tingimusetes, ja inimestele, kes jälgisid väga tähelepanelikult looduses säilinud isendeid, hakkas olukord sajandi keskpaigas vähehaaval paranema. Nüüdseks on koaalade arv tõusnud, kuid neid on siiski väga vähe. Koaalad on looduskaitse all. Koaala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, e
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Kõik kommentaarid