Raku ehitus (0)

RAKU EHITUS
Prokarüootsed on rakud , kus puudub membraaniga piiritletud tuum ja membraansed organellid
Prokarüoodid on eeltuumsed rakud. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel ( bakterid – soolkepike , amööb, kohhikepike)
Eukarüootsed on rakud, kus rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid).
Eukarüoodid on päristuumne rakk ; organismid, kelle rakud on päristuumsed (protistid, seened, taimed, loomad)
Raku koostisosad:
Tsütoplasma
Koostis: poolvedel aine, vesi, anorgaanilised ühendid, madal- ja kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid
Ülesanne: rakuosade omavaheline ühendamine

Rakutuum – juhib raku elutegevust, säilitab/kannab edasi pärilikkuse info

2 tuumamembraani
Ehitus: pooridega
Tähtsus: kaitseb, piiritleb, võimaldab ainete liikumist

Karüoplasma e tuumaplasma
Koostis: poolvedel sisus
Tähtsus: ühendab tuuma komponente omavahel

Tuumake
Arv: üks või mitu
Ülesanne: RNA ja ribosoomide süntees

Kromosoomid
Ülesanne: pärilikkuse säilitamine ja edasikandmine
Koostis: DNA, RNA, valgud
Ehitus: koosnevad kahest kromatiidist (koosneb DNA-st ja valkudest, mis kokku moodustavad nukleosoomse fibrilli), kromatiidide otstes on telomeer (DNA ahela piirkond), mis kaitseb kromosoomi otsi kahjustuste eest, kromosoomi kahte kromatiidi hoiab koos tsentromeer
Kromosoomistik :

Kõik rakus paiknevad kromosoomid moodustavad kromosoomistiku.

Keharakkudes (somaatilistes rakkudes) on diploidne kromosoomistik st. kromosoomid paiknevad paarikaupa. Paarilised kromosoomid ühesuguse kuju ja suurusega, sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks.

Sugurakkudes (gameetides) on haploidne kromosoomistik, st. igast paarist üks kromosoom .

Kromosoomide arv ja kuju on liigispetsiifilised.
Rakumembraan
Ehitus: kahekihiline , koosneb valkudest ja fosfolipiididest ( kolesterool ja oligosahhariidid)
Ülesanne: kaitse, piiritleb, eraldab rakke üksteisest, ühendab rakud omavahel, läbi membraani toimub ainevahetus , info vahetus raku ja väliskeskkonna vahel
Ainete transport läbi rakumembraani

• Diffusioon (passiivne transport – rakk ei kuluta energiat (suured molekulid – süsivesikud )) – gaasilised molekulid
  
• Osmoos (passiivne transport) – vesi ja vees lahustunud molekulid
  
• Fagotsütoos (suured makromolekulid ja aineosakesed, lahustuvad soppi või sopist välja) – aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub sisse ja liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse, põiekesse lisanduvad ensüümid, aine lagundatakse
  
• Pinotsütoos – sama, kuid vedeliku puhul
  

Organellid

Tsütoplasmavõrgustik – membraaniga ümbritsetud kanalite võrgustik
Vormid:

• Karedapinnaline (pinnal on ribosoomid ) – valkude süntees ja transport
  
• Siledapinnaline (pinnal on ensüümid) – süsivesikute ja lipiidide süntees ja transport
  

Ribosoomid – ilma membraanideta kaheosalised kehakesed , sisaldavad RNA-d ja valke, valkude süntees

Colgi kompleks – membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, valkude sorteerimine ja pakkimine, lüsosoomide moodustumine

Lüsosoomid – membraaniga ümbritsetud, sisaldavad aktiivseid lagundavaid ensüüme, rakku sattunud võõrkehade ja mittevajalike organellide lagundamine

Mitokonder – kahe membraaniga ümbritsetud, maatriksis olevates ribosoomides toimub valkude süntees, raku varustamine energiaga, DNA, ATP ja RNA süntees, raku hingamine

Tsütoskelett – koosneb erinevatest niitjatest valkudest, ühendab rakuorganelle, tugi- ja liikumissüsteem, valguniidid jagunevad: fibrillid , mikorfilamendid, mikrotuubulid

Tsentrosoom – koosneb kahest tsentrioolist (need koosnevad mikrotuubulitest), osalevad raku jagunemisel kromosoomide ja kromatiitide jaotamises, käävniidid

Vibur – koosneb mikrotuubulitest, ehtius sarnane tsentriooli omaga, ainuraksed kasutavad liikumiseks

Sisaldised – ained, mida on rakus erinevatel perioodidel erinevates kogustes ( jääkained , varuained , pigmendid, toitained )
Rakuteooria
• Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Rakud ja nende ehitus ja talitus.
• Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Avastati, et on olemas rakud ning saadi uurida rakkude kui ka kudede ehitust.
• Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Ei teatud
kindlalt, kas loomadel eksisteerib rakk.
• Milliseid rakustruktuurid avastati kõige enne? Miks? Avastati koed , sest neid lihtsam märgata mikroskoobiga.
• Nimeta koetüübid ja too näited? Epiteel - naha pindmine osa, sidekude - veri, lihas
südamelihas, närvikude - peaaju.
• Milline tähtsus oli eletromikroskoobi leiutamisel? Sai uurida uusi struktuure.
• Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. Kõik organismid koosnevad rakkudest, rakk tekib rakust raku jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel, rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas.
• Selgitage Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel.

Iga uus rakk saab alguse jagunemise teel.

Rakukest ümbritseb taime-, seene- ja bakterite rakke.

Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest.

Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.

Taimerakus esineb DNA lisaks kromosoomidele veel kloroplastide ja mitokondrite koostises.

Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsuse plasmiidid

Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi leiutamisega?

Sest see andis võimaluse näha rakke, kuna rakud on nii väikesed, et neid ei näe palja silmaga.

Millised ehituslikud tunnused ühendavad looma-, taime- ja seenerakku?
Kõigil on membraan , rakutuum, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid.

Miks on ühe organismi eri rakkudes erinev arv organelle?
See oleneb raku vajadusest. Lihasrakul on kindlasti rohkem vaja mitokondreid ehk energiat kui epiteelkoerakkudel.

Kuidas on Golgi kompleks seotud teiste raku organellidega?
Golgi kompleksis pakitakse kokku valgud, mis saadetakse laiali, samuti lüsosoomidesse saatmine .

Milliseid bakterite ehituslikud ja talituslikud iseärasused võimaldavad nende laialdast rakendamist biotehnoloogilistes protsessides?
Nad on eeltuumsed, nende ehitus on lihtsam ja seega ka talitlus on kergem kui loomarakul . Nad paljunevad kiirelt ja nendega on katsetused kiired.