Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sammaltaimed (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis iseloomustab sammaltaimi?
  • Kui vetikad ?
  • Mis eristab gameto- ja sporofaasi?
  • Kuidas tekib turvas?
SAMMALTAIMED
(Bryophyta)
Sammaltaimede ehitus, 
elutsükkel  ja mitmekesisus
Karl Pütsepp
2013
Avaldatud  Creative  Commonsi litsentsi ,,Autorile  viitamine  + 
jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti  CC BY-SA 3.0” alusel.
1. Sissejuhatus 
• Maailmas kasvab ~18 000 liiki, Eestis 
~530.
• Samblaid uuriv haruteadus on 
brüoloogia.
• Madalad (kasvavad kuni paarikümne 
cm  pikkuseks ).
SAMBLAD  ON 
• Ürgne taLimer
ÜHIKESEüh
D N m
ING  .
KASVAVAD ENAMASTI 
TIHEDALT KOOS.
2. Süstemaatika  
SAMMALTAIME
D
LEHTSAMBL
MAKSASAMBL
AD
KÕDERSAMBL
AD
AD
3. Ehitus 
3.1.  Morfoloogia
• Väikesed  kitsad  lehed.
• Juuri pole, neid asendavad  risoidid .
• RISOID –  niitjas  varre väljakasve, 
millega  sammal  kinnitub kasvupinnale 
(kuna juhtkoed puuduvad, vett ei ima).

• Kaks eluperioodi:
1. Gametofaas  – suguline (haplofaas, n)
2.Sporofaas –  suguta  (diplofaas, 2n)
GAMETOFÜÜDI EHITUS
VARS
LEHED
RISOIDID
SPOROFÜÜDI EHITUS
Ü
eoskupar

O
R
O
P
harjas
S
T

lehed
O
T
vars
E
M
A
T
G
Ü
risoidid
3.2. Anatoomia
•  Siseehitus  lihtne, rakukestas 
puitainet ega juhtsooni pole – 
soonteta taimed.
• See ongi põhjuseks, miks nad 
üksikult püsti ei püsi ja kõrgeks ei 
kasva.
• Lehtedel enamasti üks  rakukiht .
SAMBLALEHE SISEEHITUS
Leherakud 
RAKUKESTA 
PAKSENDID
ELUSAD, 
KLOROFÜLLI 
SISALDAVAD 
FOTOSÜNTEESIV
AD  RAKUD
SURNUD RAKUD 
SÄILITAVAD 
VETT
4. Paljunemine ja arenemine
• Samblad on  eostaimed .
• Nii suguline kui mittesuguline paljunemine.
• Eosest areneb eelniit.
• Eelniit kinnitub mulda risoididega ja toitub 
autotroofselt.
• Varsti tekivad eelniidil  pungad , millest 
arenevad uued taimed.
• Isassugurakud arenevad anteriidis.
• Emassugurakud arenevad arhegoonis.
• Anteriidis palju viburitega isassugurakke.
• Pudelitaolistes arhegoonides, mida taimel 
on mitu, asetseb vaid üks munarakk.
Paljunemine ja areng [2]
• Pärast viljastamist hakkab munarakk 
jagunema .
• Emastaime latva kasvab harjas, mille 
tipus  on eoskupar.
• Selles valmivad eosed.
• Eoskupar  avaneb  ja eosed levivad 
tuulega laiali.
• Eostest areneb soodsates 
tingimustes uus taim.
EOSED
EOSED ARENEVAD EOSKUPRAS.
EOSEID ON MITMESUGUSE 
KUJUGA.
TURBASAMBLAD ja  TURVAS
• Turbasamblad kasvavad tipust ja 
kõdunevad alt.
• Erinevat värvi.
• Risoidid puuduvad.
•  Raba  jahedas, liigniiskes ja 
happelises keskkonnas sammal 
laguneb vaid osaliselt ja muutub 
turbaks.
• Turbakihi aastane juurdekasv on ~ 1 
mm
Sammaltaimede tähtsus
• Turbasammaldest (jm 
taimsest materjalist) 
tekib turvas, mis on 
tähtsaks loodusvaraks.
• Toodavad fotosünteesi 
käigus O₂-te.
• Säilitavad mulla 
niiskust.
• Tekitavad kasvupinnast 
teistele taimedele.
Kokkuvõte – sammalde 
tunnused
1. Sammaldel on varred ja lehed, 
seega on tegemist kõrgemate 
taimedega; 
2. Sammaldel on juurte asemel 
risoidid; 
3. Puudub juhtkude – soonteta taimed;
4. Samblad on eostaimed; 
Küsimused ja ülesanded
• Mis iseloomustab sammaltaimi?
• Miks on sammaldele kasulik kasvada 
tihedalt koos?
• Mille poolest võib öelda, et samblad 
on arenenumad, kui  vetikad ?
• Miks on sammalde lehed väga 
õhukesed?
• Mis eristab gameto- ja sporofaasi?
• Kuidas tekib turvas?
Täida skeem sammaltaimede süstemaatika kohta
SAMMALTAIME
D
Märgi joonisele järgmised mõisted: lehed, eoskupar, vars, 
harjas, risoidid, gametofüüt ja sporofüüt.
PILDIALLIKAD
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Mos.jpg
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Drepanocladus_vern
icosus.jpeg
•  http://en.wikipedia.org/wiki/File:Moss_closeup.jpg
•  http://en.wikipedia.org/wiki/File:Pellia_epiphylla5_ies.jpg
•  http://en.wikipedia.org/wiki/File:Phaeoceros_laevis.jpg
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Bj%C3%B8rnemose _
Ble.JPG
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Polytrichum.juniper
inum.jpg
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Moss_on_wood_deta i
l_4.jpg
•  http://www.amjbot.org/content/91/10/1557/F5.expansion
•  http://en.wikipedia.org/wiki/File:XN_Polytrichum_spec.jpg
•  http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Haeckel_Muscinae.jpg
•  http://en.wikipedia.org/wiki/File:Torfmoospolster_Sonnentau
.jpg
•  http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sphagnum_contor
tum_020208.jpg
•  http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e
3/Viru_bog_0057.jpg/800px-Viru_bog_0057.jpg
• www.tlu.ee
•  http://en.wikipedia.org/wiki/File:BordnaMona_2930.jpg
• miriadna.com

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • 1. Sissejuhatus
  • 2. Süstemaatika
  • 3. Ehitus
  • 3.1. Morfoloogia
  • GAMETOFÜÜDI EHITUS
  • SPOROFÜÜDI EHITUS
  • 3.2. Anatoomia
  • SAMBLALEHE SISEEHITUS
  • Leherakud
  • 4. Paljunemine ja arenemine
  • Paljunemine ja areng [2]
  • Slide 14
  • EOSED
  • TURBASAMBLAD ja TURVAS
  • Slide 17
  • Sammaltaimede tähtsus
  • Kokkuvõte – sammalde tunnused
  • Küsimused ja ülesanded
  • Täida skeem sammaltaimede süstemaatika kohta
  • PILDIALLIKAD
Vasakule Paremale
Sammaltaimed #1 Sammaltaimed #2 Sammaltaimed #3 Sammaltaimed #4 Sammaltaimed #5 Sammaltaimed #6 Sammaltaimed #7 Sammaltaimed #8 Sammaltaimed #9 Sammaltaimed #10 Sammaltaimed #11 Sammaltaimed #12 Sammaltaimed #13 Sammaltaimed #14 Sammaltaimed #15 Sammaltaimed #16 Sammaltaimed #17 Sammaltaimed #18 Sammaltaimed #19 Sammaltaimed #20 Sammaltaimed #21 Sammaltaimed #22
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vi22 Õppematerjali autor
Selles failis saab teada mis on sammaltiamed, nende tunnused

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Taime botaanika
4
docx

Taime botaanika

SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ü

Loodus õpetus
Botaanika eksami konspekt 2017
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoo

Aiandus
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid ­ süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila ­ areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi

inglise teaduskeel
Botaanika-süstemaatika
25
doc

Botaanika (süstemaatika)

Gametofüüt ­ sugulises, gameete moodustavas elujärgus toimuvad. Gamefüüdi rakutuumad on enamsti haploidsed. Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt. Sporofüüt ­ taimede elutsükli diploidne, eoseid (spoore) moodustav järk. Sporangium ­ eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed. Lihtsamad taimed (sinivetikad) tekkisid vees üle 3 mrd aasta tagasi. (EE) 2. HÕIMKOND ROHEVETIKTAIMED. Sh HÕIMKOND MÄNDVETIKTAIMED, HÕIMKOND IKKESVETIKTAIMED. HK ROHEVETIKAD * Liikide üldarv umbes 15 000, levinud kogu maailmas, peamiselt mageveekogudes aga ka mujal. Paljud liigid on minetanud evolutsiooni käigus veekeskkonna ja elavad sellistes tingimustes, kus vesi jõuab nendeni ainult õhuniiskusena.

Botaanika
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal

Botaanika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun