Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimesel levinumad viirushaigused ning haigestumise vältimine (0)

1 Hindamata
Punktid
Nimetus
Rõuged
Leetrid
Punetised
Lastehalvatus
Maratõbi
Levikuviis
Piisknakkus , kontaktnakkus
Piisknakkus, kontakt
Piisknakkus, kontakt
Kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi
Nakatunud looma hammustus
Haigusnähtus
Palavik , oksendamine , kõhulahtisus , eellööve ja seejärel villiline lööve
Nähalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik
Nahalööve , palavik, areneva loote kahjustused
Palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused , halvatus
Lihasspasmid kurgus, krambid, närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga
Peiteperiood
10-12 päeva
10-15 päeva
10-28 päeva
10-20 päeva
Sõltub hammustuse kohast, 2-8 nädalad
Vaktsiin/Ravi
Olemas, kuid enam ei kasutata (Eestis alates 1880) kuna viimane haigusjuhtum leidis aset 1977. a.
Plaaniline vaktsineerimine
Plaaniline vaktsineerimine
Plaaniline vaktsineerimine
Olemas, Eestis viimane haigusjuhtum 1986. aastal
Inimesel levinumad viirushaigused ning haigestumise vältimine , Fomina Ljubov 11B
  • Viirushaiguste kirjeldus
  • Haigestumise vältimine
    Haigestumise vältimiseks tuleb täita hügieeninõudeid nii toidu tootja kui ka tarbija poolt.
    Kuumutamist vajav toit tuleb tõepoolest korralikult kuumutada.
    Tuleb vältida pastöriseerimata piima ja piimatoodete tarbimist.
  • Inimesel levinumad viirushaigused ning haigestumise vältimine #1
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ljubafom Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Viirushaigused
    46
    ppt

    Viirushaigused

    tsirroosi või ka maksavähi tekkele. AIDS Levikuviis: seksuaalkontakt, veri, rinnapiim Haigusnähud: immuunpuudulikkus Vaktsiin: puudub HIV-nakkusele viitavad: lümfisõlmede suurenemine, tugev öine higistamine, pikaaegne palavik, köha, tugev kaalulangus, pikaaegne piinav kõhulahtisus, nõrkus. 2007. a seisuga 31. august on Eestis diagnoositud 417 HIV- nakatunud isikut. Kokku on HIV 6148 inimesel, sealhulgas aids 156 inimesel. Vanuserühm Mehed Naised Kokku 2006. aastal 0–4  1  3  4 Eestis HIV-i 10­14  1  1 nakatunud 15­19  20  36  56 isikud soo ja 20­24  94  58  152 vanuse kaupa 25­29 86  35 115 30­34 41  13 54 35­39  17  6  23 40­44 11  3 14 45­49  7  5  12

    Bioloogia
    Bioloogia - Viirused
    3
    docx

    Bioloogia - Viirused

    Viirused Viirushaigused - Nakatumine viirushaigusse ­ viiruse kinnitumine rakupinnale - Erinevad viirushaiguste levikuviisid 1) Piisknakkused nt. gripp 2) Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit/kollatõbi 3) Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS 4) Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis ­ piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud ­ sügelus, villid, palavik Peiteaeg ­ 10-20 päeva Vaktsiin ­ kuid selle kasutamisvajadus on küsitav Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem. - Leetrid Levikuviis ­ piisknakkus, kontakt Haigusnähud ­ nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood ­ 10-15 päeva Vaktsiin ­ plaaniline vaktsineerimine - Punetised Levikuviiv ­ piisknakkus, kontakt Haigusnähud ­ nahalööve, palavik, areneva loote kahjustuse

    Bioloogia
    Viirused
    4
    doc

    Viirused

    viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas 2. Moodustavad uued viirusosakesed 3. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 4. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks 19. Nimeta viirushaigustesse nakatumisviise, too näiteid! Piiskankkusega- gripp, kontaktnakkus ­ herpes, tuulerõuged. Toit/jook ­ A hepatiit, rotaviirus. Koevedelik ­ AIDS, B hepatiit. Siirutajatega ­ entsefaliit, marutaud. 20. Nimeta inimeste enimlevinud viirushaigusi ning kirjelda nende levikuviise ja haigusnähtusid (rõuged- kontaktnakkus, piisknakkus tunnused: palavik, oksendamine, kõhulahtisus, ellööve ja seejärel villiline lööve, tuulerõuged-piisknakkus, naha haavandid tunnused: Sügelevad villid, palavik, leetrid-piisknakkus, kontakt tunnused: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik, punetised- piisknakkus, kontakt tunnused:nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused, mumps-piisknakkus

    Bioloogia
    Molekulaargeneetika alused ja viirused
    7
    docx

    Molekulaargeneetika alused ja viirused

    Transkriptsioon--- RNA süntees--- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema nimetatakse promootoriks. DNA biheeliks keeratakse järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. Transkriptsiooni tulemusel saadakse mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. Translatsioon--- Valgu süntees--- (selle käigus sünteesitakse mRNA molekulide alusel vastava struktuuri ja funktsiooniga valgud) Toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi

    Bioloogia
    kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsineerimine
    8
    docx

    kokkuvõte nakkushaigustest-vaktsine erimine

    MIKS ON VAJA SELLE HAIGUSE VASTU VAKTSINEERIDA? SELLES VANUSES VAKTSINEERIMINE KUJUNDAB KÕIGE PÜSIVAMA IMMUUNSUSE. ALLA 5 AASTASED LAPSED ON NAKKUSHAIGUSTESUHTES ERITI VASTUVÕTLIKUD. HAIGUSE KULG ON RASKEM JA TAGAJÄRJED TÕSISEMAD, SUISA ELUOHTLIKUD. LAPSED EI PEA KINNI HÜGIEENINÕUETEST. Kaitsesüstimine toetab organismi loomuliku kaitsemehhanismi tekkimist vastavale nakkushaigusele. Oma lapse vaktsineerimisega aitate kaasa nakkkushaiguste leviku takistamisele ja kaitsete oma lähikondseid ning neidki lapsi, keda mingil põhjusel vaktsineeritud ei ole.  B-HEPATIIT vaktsineerimine 12t. jooksul peale sündi koos spetsiifilise immuunglobulliiniga Hep B (0, 1k. 6k)  Nakkusallikas: haige inimene, viiruse kandja  Nakkuse ülekanne: veri, suguline tee, vertikaalne nakatumine emalt lootele/vastsündinule, sülg, nahavigastuste kaudu, pisarad, uriin, rinnapiim, higi, torkevigastus.

    Haige laps
    C hepatiit
    23
    docx

    C hepatiit

    HAIGUSNÄHUD: olenevad patsiendi vanusest, immuunseisundist ja haiguse avastamise staadiumist. Haigus kulgeb sümptomaatilises vormis Haigus kulgeb 3 faasis – 1) Eelnähtud, 2-7 päeva, esinevad:  väsimus, isutus, palavik, kõhuvalu, kõhupuhitus, hellus või valu maksa piirkonnas. Selle perioodi lõpus muutub uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.  Esineb iiveldus ja oksendamine ning liigesevalu. 2) Kollasuse (kollatõve) , 4-8 nädalat, Ikterus ehk naha ja limaskestade kollasus esineb /püsib mõni nädal. Nahk võib sügeleda. Haigusnähud püsivad mitu nädalat kuni 6 kuud. 3) Paranemise perioodi. 1 Äge B-viirushepatiit võib üle minna krooniliseks maksapõletikuks. Krooniline HBV-nakkus võib kulgeda haigusnähtudeta ja maksakaebusteta.

    Kategoriseerimata
    TOIDUINFEKTSIOONID
    18
    odt

    TOIDUINFEKTSIOONID

    Düsenteeria ehk sigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõie jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulhtisusega. Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit; Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigelle boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub oraalsel teel. Inimene puutub kokku nakkusaige väljaheidetetega ning hügieeninõuete mittejärgimisel satuvad haigustekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade turse, hüpereemia, haavandid, palaviku ja üldise halva enesetunde. Haigetel võib esineda ka

    Tööohutus ja tervishoid
    Viiruste mõjust inimesele
    17
    docx

    Viiruste mõjust inimesele

    Tallinn 2012 SISUKORD 2 1.SISSEJUHATUS Enamus viirused on inimkonda kimbutanud terve ajaloo vältel. Nad tegid seda märkamatult, kuni nende olemasolu paljastati 19. sajandil. Alates sellest ajast on inimesed püüdnud nendega võidelda ja päästa enda lähedaste elusid. Pingutused on kandnud vilja, sest paljudele haigustele on leitud ravi, kuid on veel neid, mis jätkavad inimeste tervisliku süsteemi kahjustamist. Oma uurimistöö teemaks valisin viirushaigused, sest lähen tulevikus kindlasti seda õppima ja tahan sellel alal töötada. Lisaks sellele puutun mina ja mind ümbritsevad inimesed pidevalt kokku tavaliste viirushaigustega nagu gripp, soolatüükad ja tuulerõuged ning aastaid tagasi kaotasin hea sõbra haiguse mittetundmise tõttu. Selle töö käigus soovin tundma õppida viiruste olemust ja nende tekitatud haiguste tagajärgede tõsidust. Samuti soovin uurida, kui palju teavad Tallinna Õismäe Gümnaasiumi

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun