Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seened mis meid söövad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas ära hoida?
Seened mis söövad 
meid
Kohila Gümnaasium
2016
Mihkel.R, Annabel.V, Mihkel.J
NAHA  SEENHAIGUSED  jaotatakse rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi 
nelja rühma: 
1. dermatofüütia (naha epidermisega piirduvad seenhaigused) 
2.  kandidoos  (pärmiseentõbi) 
3. sügavad süsteemsed mükoosid (kahjustatud on  siseelundid
4. täpsustamata põhjusega oletatavalt seenhaigused 
Seenhaigus jalgadel
Jalaseen on laialt levinud nahaprobleem, mis toob endaga kaasa mitmeid 
ebameeldivaid sümptomeid. Jalaseene korral on  esmajoones  oluline nakatumisest 
hoidumine ning nakatumisel jalaseene võimalikult varane äratundmine.
Kuidas tekib?
Haigus algab tavaliselt 4-5 varba vahelt. Nahk on  punetav  ja kettendab esineb 
mõrasidJalaseent põhjustavad teatud liiki seened – dermatofüüdid, mis 
armastavad sooja ja  niisket  keskkonda.  Seenespoorid  võivad pikka aega – kuid ja 
isegi aastaid – säilida  kingades , vannitubades, duširuumides ja vannimattides. 
Nakatumine  toimub enamasti ühiskasutatavates pesuruumides, kus on niiske 
keskkond ja mida külastab palju inimesi. Sellistes kohtades  paljajalu  käimine 
suurendab nakatumise riski.
Seen haigused jalgadel 2
Soodustavad need tegurid
● puudulik hügieen,
● umbsed jalanõud,
● liigne  higistamine ,
● organismi kaitsevõime langus,
● diabeet,
● jalgade verevarustuse häired, nt külmetavad jalad.
Seen haigus jalgadel 3
Kuidas ära hoida?
1. Kanna ainult enda jalanõusid!
2. Pese  jalgu  hoolega!
3. Kuivata pärast pesu hoolega!
Kuidas ravida?
Apteegis on käsimüügis saadaval  ravimid  mis tõrjuvad jalaseent.
     sellised pihustid on kasutusel ujulates!!!
Seenhaigus kätel ja küüntel
Kätel: Nahk on punetav ja ketendav, esineb lõhesid. Haigus võib  levida  
küüntele ja kogu labakäele. Käte haigestumise puhul tekib tavaliselt 3-4 
sõrme vahele sügelev või kihelev, piirdunud punetav ja leemendav 
pindmine  nahakahjustus. 
Küüntel: Küüneseen on sageli esinev haigus, mis moodustab ~50% 
kõikidest küünte probleemidest. Küünte haigestumise puhul tekib 
küünevalli piirkonnas mõõdukas  turse  ja punetus, küünevallile 
vajutamisel võib erituda veidi kreemitaolist eritist. Küünde tekivad 
kollakad alad. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud 
varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega.
Kuidas ravida? Küüntel-parima ravi saab tablettide ja                            
  kapslite kaudu
               Kätel- kreemide  ja ekstraktidega
                   

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Seenhaigus jalgadel
  • Seen haigused jalgadel 2
  • Seen haigus jalgadel 3
  • Seenhaigus kätel ja küüntel
  • Slide 7
  • Slide 8
Vasakule Paremale
Seened mis meid söövad #1 Seened mis meid söövad #2 Seened mis meid söövad #3 Seened mis meid söövad #4 Seened mis meid söövad #5 Seened mis meid söövad #6 Seened mis meid söövad #7 Seened mis meid söövad #8 Seened mis meid söövad #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mihkel Juhkam Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Naha seenhaigused
17
doc

Naha seenhaigused

pigmenteeritud laigud. Võib esineda mõõdukat nahasügelust, peamiselt on see haigus aga kosmeetiliseks probleemiks. Mitmevärviline kliiketendustõbi Mitmevärviline kliiketendustõbi (Pityriasis versicolor) on ohutu, kuid korduv, väga pindmine nahahaigus, mida tekitab Malassezia perekonda kuuluv pärmseenetaoline mikroorganism . Need seenorganismid esinevad ka täiesti tervel nahal, asustades rasunäärmete rohkeid alasid nagu rind ja selg . Kui seened nahal aktiivselt kasvama hakkavad, tekib mitmevärviline kliiketendustõbi. Iseloomulikud on pruunikad ja/või heledamad laigud, mis tekivad kaelale , ülakehale, kõhule, käsivartele, esineda võib vähene ketendus ja sügelus. Päevitunud nahal on laigud heledamad, kuna seened toodavad pigmentrakkude tööd häirivat ainet ja nahk ei päevitu ühtlaselt. See toime ei ole õnneks püsiv ning kaob ravi järgselt.

Iluteenindus
Seen infektsioon
17
doc

Seen infektsioon

Seen infektsioon Inimest ohustavaid seeni on erinevaid tüüpe. Sagedamini on seeninfektsioonide tekitajateks dermatofüüdid, mis võivad põhjustada järgmisi nahainfektsioone: · küüneseen · peaseen · habemeseen · kehaseen · kubemeseen · jalaseen · käeseen Tavalised seened on ka normaalse organismi mikrofloora hulka kuuluvad pärmseened, mis võivad esile kutsuda nahal kandida haudumust (voltides), kroonilist küünevalli põletikku, peenise peaosa põletikku (balaniit), mähkmedermatiiti, mitmevärvilist kliiketendustõbe (Pityriasis versicolor), Pityrosporum follikuliiti, seborroilist dermatiiti, limaskestadel tupe kandidoosi, suu kandidoosi, ning harvem ka küüneseent. Haruldasemad on hallitusseened, mis põhjustavad peopesadel ja taldadel musta

Bioloogia
Küünte seenhaigused - Esitlus
48
ppt

Küünte seenhaigused - Esitlus

kaitsevahendid, nt pihustatavad spreid ja puistepulbrid, mida jalgade kuivatamise järgselt kasutada. Seenhaigusi põhjustavad sagedamini Candida-pärmseened ja dermatofüüdid. Pärmseened tekitavad naha ja limaskestade kandidiaasi, levinuim on tupe kandidiaas naistel. Sageneb küünte kandidaasi põdevate patsientide hulk. Dermatofüüdid kahjustavad nahka, küüsi ja juukseid. Eestis on laialt levinud jalgade ja varbaküünte seenhaigus, mida põhjustab inimeselt inimesele leviv seen Trichophyton rubrum. Eestis läbi viidud uuringu andmetel põeb jalgade ja varbaküünte seenhaigust 18% 20-55 aastastest inimestest. Kõikjal maailmas sageneb laste jalgade seenhaigus kuna lapsed on elustiili muutudes samadest riskidest ohustatud (külastavad haigete täiskasvanutega samu treeningsaale, ujulaid, spa'sid, saunasid). Eestis on sage peanahal ja kogu keha nahal haigust tekitav dermatofüüt Microsporum canis, mis levib kasside ja koerte kaudu

Iluteenindus
Nahahaigused
17
docx

Nahahaigused

või hallikat ketendust juustega kaetud peanahal. Õnneks ei ole haigus nakkav, kuid ta võib olla üpris püsiva iseloomuga. Kõõma tekkes on süüdistatud nii kuiva kui rasust nahka, pea pesemist liiga sageli või liiga harva, stressi, kehva toitumist jm. Kuigi mõned neist faktoreist võivad soodustada peanaha ketendust, peetakse nii kõõma kui seborroilise nahapõletiku tõenäoliseks põhjuseks pärmseent Malassezia furfur. Seen kuulub normaalse naha mikrofloora hulka ja enamasti probleeme ei põhjusta. RAVI/SOOVITUS Kõõma on võimalik edukalt kontrolli all hoida, kuid kahjuks mitte välja ravida. Kergetel juhtudel piisab vaid igapäevasest pea pesemisest, mis vähendab naha rasusust ja ketendust. kõõmavastased sampoonid, kooriva toimega ained, stressi vähendamine, tervislik toitumine, liikumine, päikese võtmine, juuste mitte föönitamine

Iluteenindus
Nahahaiguste õpimapp
26
odt

Nahahaiguste õpimapp

Steffi Miitel Nahahaigused Õpimapp 2014-2015 Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad Sügelised ei levi loomade kaudu. Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. Teised tavalised kohad on kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, talla-alused, rindadealused voldid. Lööve võib levida ka mujale jäsemetele

Meditsiin
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun