Ökoloogilise jalajälje võrdlus Eesti, Hispaania ja Moldova vahel (0)

Ökoloogilise jalajälje võrdlus Eesti, Hispaania ja Moldova vahel
Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa- ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutavate ressurside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha/ in a)
Eesti ökoloogiline jalajälg on 7,9 (gha/ in a) ning see number on suhteliselt suur võrreldes paljude teiste riikidega. Peamiseks põhjuseks on põlevkivist energia tootmine. Kuid oma roll on samuti selles, et inimesi on pindala kohta vähe, mis muudab ökoloogilise jalajälje näitaja suuremaks . Näitajat mõjutavad samuti eestlaste erinevad tarbimisharjumused. Kui arvesse võtta Eesti bioloogilist kandevõimet, mis on 9 (gha/ a), siis see tasakaalustab jalajälge. Lisaks sellele veel istutatakse puid, kui iive on negatiivne. Eestis tegutsetakse palju ka metsanduse ja kalandusega, sest riigi territooriumi moodustab 50 protsenti mets ning leidub palju järvesi. Halb on muidugi metsade maharaie, kuna see põhjustab probleeme süsihappegaasi sidumises.
Hispaania ökoloogiline jalajälg on 5,4 (gha /in), mis on Euroopa mõttes keskmine. Riigi bioloogiline kandevõime on 1,6 (gha/ in) ning sellest järeldub, et ökoloogiline reserv on negatiivne, nimelt -3,8 (gha/ in). Hispaania kõige suurem tegevusvaldkond , mis tekitab surve keskkonnale on põllumajandus. Seal on soe kliima ning seetõttu muldade viljakus on kuivades piirkondades halb. Lisaks sellele on erosioonioht terasspõldudel. Kuna tegeletakse palju taimekasvatusega ning karjakasvatusega, siis on vaja palju vaba karjamaad ning põllumaad, aga selle jaoks võetakse maha metsa, mis suurendab CO2 levikut atmosfääri.
Moldova ökoloogiline jalajälg on 1,4 (gha /in), mis on suhteliselt väike. Bioloogiline kandevõime vähesel määral tasakaalustab jalajälge, kuid mitte täielikult, kuna ökoloogiline reserv on -0,7 (gha/ in). Moldovas on tähtsal kohal erinevate väetiste ja mürkide kasutamine põllumajanduses. See on omakorda toonud kaasa imikute suremuse ja haigused, mida ei suudeta kontrollida. Kuna pinnas saastub, siis selle tagajärjel toimub ka põhjavee saastumine . Moldovas ongi põllumajandus domineerival kohal, sellega seoses võib välja tuua, et põhi probleem riigis on erosioon. Samuti on tähtsal kohal tööstustoodang, põhiliselt on kolm suuremat tootmise valdkonda: toidu-, joogi- ja tubakatootmine.
Võrdlusest järeldub, et erinevate riikide panus ökoloogilise jalajälje kujundamises on märkiva tähendusega. Võrreldes Hispaania ja Moldovaga on Eestil kõige suurem jalajälg, kuid samuti ka kõige kõrgem bioloogiline kandevõime. See tähendab, et Hispaanias ja Moldovas ei ole mitte ülejääk vaid puudujääk.