Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alkohol kui sotsiaalne probleem (0)

1 Hindamata
Punktid
Alkohol kui sotsiaalne probleem
Pikemat aega on Eestis olnud üheks suuremaks mureks alkohol. Õigemini alkoholi tarbimine, selle kättesaadavus ning kogu alkoholi ümber käiv melu. Nimelt on viimase kümnendiga kujunenud välja olukord, kus alkoholi peetakse „tegijate“ joogiks. ,,Alkohol peab käima kaasas kõikidel üritustel'', eestlane ise on loonud endale müüdi, mis võib kogu meie ühiskonna hävitada. Mida peaksime meie enda heaoluks tegema, et alkoholi tarbimine väheneks?
Alkoholi tarvitamine, eriti noorte seas, on ületanud igasugused piirid. Alkoholi saab kätte kõikjalt ja seda müüakse suurtes kauplustes kõrvuti leiva, saia ja mahlaga . Pole siis ime, et noortel on arusaam alkoholist kui täiesti tavalisest kaubast poe riiulil. Kogu arvamus kujundatakse juba maast madalast. Hiljem on seda arvamust raskem muuta.
Tervise Arengu Instituudi andmetel arvavad tervelt 75% Eesti elanikest, et seda tarbitakse liiga palju. Teatavasti kaasneb alkoholi liigtarvitamisega mitmeid sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu tehakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, vägivallatsemine, joobes sõiduki juhtimine jne). Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud aastaid lahendada, peamiselt alkoholi müügi piiramisega, mis on omakorda toonud kaasa illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamise.
Minu arvates kõige tõhusam viis alkoholismiga võitlemiseks oleks hinna tõstmine. Kindlasti tooks selline otsus väga palju kriitikat ja vastutahet, aga samas see aitaks ka väga palju kaasa. Kui näiteks suurendaksime alkoholi hinda 25%, siis on alaealistel ja kodututel seda juba raskem kätte saada.
Teiseks variandiks pakkuksin ma välja, et alkohoolsed joogid oleksid müügil eraldi poodides. Ehk siis, et tavalistes toidupoodides neid ei oleks. Ma arvan, et inimesed ei viitsi selleks teisse poodi eraldi minna.
Ja kolmas väga suur probleem on purjus autojuhid. Iga aasta sureb liiklusõnnetustes selle tõttu väga palju inimesi. Minu arusaam on väga lihtne. Kui politsei peatab alkojoobes autojuhti, siis võetakse load ära terveks eluks või peab ta vanglakaristust kandma.
Loomulikult ei saa ainult nende võttetega kõike parandada, kuna siis tõusevad esile teised kuriteod nagu näiteks salaviin või alkoholi kojutellimine. Olukord ei muutu nendest sammudest paremaks ei päeva ega nädalaga, kuid võib muutuda tunduvalt aastatega.
Alkohol kui sotsiaalne probleem #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lado4ka Õppematerjali autor
Alkoholismist. sellega seotud probleemist ja haigustest.

Sarnased õppematerjalid

Alkohol kui sotsiaalne probleem
2
docx

Alkohol kui sotsiaalne probleem

Alkohol kui sotsiaalne probleem Alkoholi tarbimine on tänapäeval laialt levinud probleem. Tervise Arengu Instituudi andmetel arvavad tervelt 75% Eesti elanikest, et seda tarbitakse liiga palju. Teatavasti kaasneb alkoholi liigtarvitamisega mitmeid sotsiaalseid probleeme, kuna alkoholi tarvitanud inimesel reeglina kaob kriitiline kontroll oma käitumise üle ja seetõttu tehakse sageli antisotsiaalseid tegusid (varastamine, vägivallatsemine, joobes sõiduki juhtimine jne). Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid

Keemia
ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE
48
doc

ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE

12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 1.3. 2013.aasta Eestis...............................................................................

Ühiskond
Kriminaalse käitumise vallandaja-keskkond või geneetika
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

..................................... 25 2.1.7 Pärilikud haigused kui kriminaalse käitumise põhjustajad...................................... 27 3. KRIMINAALNE KÄITUMINE KUI OMANDATU .......................................................... 28 3.1 Kriminaalse käitumise õppimise teooriad läbi keskkonna ............................................. 28 3.1.1 Operantne õppimine läbi keskkonna ....................................................................... 28 3.1.2 Sotsiaalne õppimine läbi keskkonna........................................................................ 30 3.1.3 Konstruktivistlik õppimine läbi keskkonna ............................................................. 31 3.1.4 Humanistlik õppimine läbi keskkonna .................................................................... 31 3.2 Kriminaalse käitumise suurmõjutajad elukeskkonnas .................................................... 32 3.2

Käitumine ja etikett
DEPRESSIOON
132
doc

DEPRESSIOON

depressioonist rääkida, pidades seda häbiväärseks. Selle seisundiga käiks just nagu häbimärk kaasas, ja see on väga halb. On ju depressioon vägagi levinud nähtus, mis puudutab pea igat perekonda. Teiseks: depressiooni võitmiseks on abi ja lootust. Depressioon on üks paremini ravitavaid meeleoluhäireid. "Mul on depressioon" Ihuhädade puhul on lihtne arstile öelda, mis kõige rohkem valutab. Tihti on patsiendil juba enne selge, kuidas see või teine probleem on tekkinud. Sama kehtib ka depressiooni puhul. Kui keegi ütleb: "Mul on depressioon," võib see tähendada mitut asja. Alljärgnevalt on üles loetletud mõned tavalised viisid, kuidas inimesed depressiooni kogevad:  Kurvameelsus, meeleheide, kaotusetunne, tühjus, tujutus (tüüpilised tunded lähedase inimese surma puhul);  Apaatia, ükskõiksus, motivatsiooni vähenemine või kadumine, väsimus;  Võimetus tunda erutust või naudingut, elurõõmu kadumine;

Arengupsühholoogia
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

enesevääri- söandanud küsida, kuna poiss läks selle peale närvi ja sai pa- Ema tundis Maik oli küll lõpetanud põhikooli, kuid tal puudus ametiala- kust asendas ne haridus ning tal polnud kindlat töökohta. See aga ei olnud sageli, et raha kuluta- tema jaoks eriline probleem. Ta elas kõdus oma ema juures. oleks mine. Maiki emal ei olnud kerge, ta töötas mitmel köhal, käis koris- vajanud tamas ja vedas ajalehti laiali. Rahast ei jätkunud, ent emal ei Maiki

Avalikud suhted
Kriminoloogia konspekt
66
doc

Kriminoloogia konspekt

peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vastu tunnevad huvi eelkõige kriminaalteadused, teisalt pakub see ja muu sotsiaalne patoloogia ka sotsiaalteadustele. Kriminaalteaduste seos kriminoloogiaga: tegemist on teatavas mõttes üksiku ja üldise vahekorraga. Iga üksik kriminaalteadus jõuab oma tunnetustegevuses ja arengus varem või hiljem arusaamisele, et midagi olulist jääb tema haardeulatusest väljapoole. Samal ajal mõistetakse, et nimelt see on oluline. Hõlmamaks konkreetsete kriminaalteaduste uurimisorbiidist välja jäävat, kuid kuriteo ning kuritegevuse adekvaatse tunnetamise

Sissejuhatus õigusteadusesse
Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT
56
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

Näeme asju, mida me tahame näha vs isepäised faktid. * muidugi ei saa ka teooria läbi ilma faktideta, aga faktid iseenesest ei ütle mitte midagi. Neid lugeja alati tõlgendab. Ohuks on see, et ta tõlgendab neid sügavalt järele mõtlmata, n-ö. tavatarkusest. # Kanepi kasutamine noorte seas -> Parem: teadlik suhtumine, faktide tähenduse otsimine läbi selle, et nad seatakse teoreetilisse konteksti. * teine probleem: ilma teooriata ei saa sotsioloog ka arendada oma n-ö. uurimusagendat (,,päevakord" ~ programm, kava), vaid jääb reageerima tellijate soovidele. # samas: tellija pole enamasti eriti pädev seda ütlema, missugust teavet ta tegelikult vajaks. Sotsioloog peab oskama uurimusteemas näha uurimusprobleemi, selle leiabki läbi selle, et teema asetatakse teor. konteksti. (nt. ukrainlased: mis on niisiis rahvus?) Nagu läheks arsti juurde: ,,mul on siin raha, tehke näiteks kardiogramm."

Sissejuhatus sotsioloogiasse
Asjaajamise alused
652
pdf

Asjaajamise alused

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

Analüüsimeetodid äriuuringutes




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun