Nägemine, kuulmine, haistmine ja maitsmine (0)

NÄGEMINE
Sarvkest → Silmaava → Lääts → Klaaskeha → Võrkkest
Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise.   
Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale.
Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale.
Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille ehk miinus prille. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale.
Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte. Kaugnägelikud kannavad kaksikkumerate klaasidega prille. Kaugnägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta taha.
Haigused:
Daltonism ehk värvipimedus
Kanapimedus – Inimene ei näe hämaras.
Hallkae ehk katarakt – läätse tuhmumine , põhjustab vanemas eas nägemise halvenemist.
Kuidas hoiduda?

• Toitumine – Eriti oluline nägemisele on A- vitamiin . Väga vajalikud on ka B- ja C-rühma vitamiinid .
  
• Töö- ja õppimistingimused – sobiv valgustus, paigalseisev pilt.
  
• Värvid – rahustavad rohelised, ärritavad punased.
  
• Televiisor – tekkiv röntgenkiirgus on tänapäeva telerites küll ohutu kuid pidev liikuv pilt väsitab silmi.
  
• Sport – ohtlikumad on raskejõustik ja põrutused
  
• Õhu puhtus – Suitsune ja tolmune õhk kahjustab silmi.      
  

KUULMINE
Kõrvad koosnevad kolmest osast:

• Väliskõrv
  
• Sisekõrv
  
• Keskkõrv
  

Väliskõrva kaitseb kõrvavaik – takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk – trummikile, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest.
Keskkõrv- õhuga täidetud õõs, kus paiknevad kolm väikest luud , mida nimetatakse  kuulmeluukesteks. Keskkõrv ühenduses välisõhuga – kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena.
Sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund .
Kuidas heli meieni jõuab:
Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained  
Panevad trummikile võnkuma
Kuulmeluukesed võtavad võnked vastu
Võimendavad need ning annavad edasi teole
Teo sisemuses oleva vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse
Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad närviimpulsid aju kuulmiskeskusesse
Kuulmislangust põhjustavad: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viiruse- ja bakterhaigused, tugev müra, osa ravimeid
Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud.         
HAISTMINE JA MAITSMINE
Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule (nt lõhnaõli)
Sissehingamisega satuvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda
Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades närviimpulsse
Mööda närvikiude kanduvad impulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse
Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes.
Keele pinnal on keelenäsad, mille tipul ja külgedel on maitsmispungad.
Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse.
Närviimpulsid kanduvad aju maitsmispiirkonda, kus maitsed eristatakse.
Inimene tajub viit põhimaitset: soolast, magusat, kibedat, haput ja umamit (segu soolasest ja vürtsikast maitsest )