Aju, närvisüsteem, refleksid (0)

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd
Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis
Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust
Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks
Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin
Käbikeha- asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme
Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke
SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7)– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole juhasid. Veri kannab hormoonid kudedeni ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad
Hormoonid jõuavad elunditeni – veri ja lümf kannab hormoonid laiali elunditeni
Hormoonid – suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi ainevahetust, igal hormoonil on kindle toime ja erinev mõjuaeg
Insuliin – kõhunäärme hormoon, mis vähendab veresuhkru taset
Insuliini sisaldus veres väike – siis ei saa keharakud glükoosi normaalselt kasutada ja talletada ning ülemäärane glükoos koguneb verre ja eritub lõpuks uriiniga, siis ongi suhkrutõbi ehk diabeet

Adrenaliini eritumine vajalik hirmu ja ehmatuse korral – annab organismile lisaenergiat ohule reageerimiseks või äärmuslikuks pingutuseks
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem – mõlemad reguleerivad organism kudede ja elundite talitlust =sarnasus. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid = erinevus
Närvisüsteem jaguneb – kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem
Kesknärvisüsteem jaguneb – peaaju ja seljaaju
Peaaju – suuraju=parem ja vasak ajupoolkera ja ajukoor ; väikeaju, piklikaju
Ajukoor –* juhib inimese vaimset tegevust ja kehalist tegevust
Suuraju koor– *on seotud tahtliku tegevusega -lihaste töö, liigutuste juhtimine,otsuste tegemine; kõnelemine, kuulmine , nägemine, maitsmine, haistmine, mõtlemine, mälu ja tunded
Piklikaju –* ühendab peaaju seljaajuga; tahtele allumatud elundite tegevused – hingamine, südametegevus
Väikeaju -* reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalutunnet
Seljaaju – vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhib tahtele allumatuid liigutusi
Kiire reageerimine hädaolukorras ja kaasasündinud refleksid = seljaaju
Kesknärvisüsteemi ülesanne – juhib kogu organismi tegevust =kooskõlastab erinevate kehaosade tegevust, võtab vastu meeleelunditelt saabunud infot, analüüsib ja edastab info organitele
Närviimpulss – närvirakus tekkiv nõrk elektriline signaal info liikumiseks
Piirdenärvisüsteem – närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega ja edastab infot
Piirdenärvisüsteem jaguneb – somaatiline ja autonoomne närvisüsteem
Somaatiline närvisüsteem – liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga, tahtele alluvad lihased – näiteks käed, jalad
Autonoomne närvisüsteem – juhib tahtele allumatute siseelundite, silelihaste ja mitmete näärmete tööd, ainevahetus, paljunemine, südametöö, hingamine, higistamine
Refleks – organismi kiire kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele
Refleksikaar – tee närvisüsteemis, mida mööda erutus kulgeb
Refleksikaare etapid - erutust vastu võtvad närvirakud närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemikesknärvisüsteemi rakud, kus erutus analüüsitaksenärvirakud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse reageeriv organ
Põlverefleksi etapid – löök põlvekedra alla põhjustab tahtmatu lihase kokkutõmbe: jalg tõuseb inimese tahtest sõltumatult enne . kui impulss peaajusse jõuab. Kui seljaaju alaosa on vigastatud , siis ei võta kesknärvisüsteem impulssi vastu ega juhi seda edasi
Tingitud refleks – omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele. Näiteks: ohtudest põhjustatud valurefleksid, igasugused käitumisiseärasused ja liigutuste vilumus
Tingimatud refleksid – kaasasündinud ehk pärilikud. Näiteks: imemisrefleks, neelamisrefleks, lihaste venitusrefleks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 11 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

greethiel Õppematerjali autor

närvisüsteem refleks peaaju kesknärvisüsteem erutus seljaaju hormoonid glükoos impulss närvid suuraju insuliin närvirakud refleks ajupoolkera suhkrutõbi

Sarnased õppematerjalid

docx

Näärmed, närvid ja meeleelundid

Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi e. Toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temp. regulerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Piklikaju juhib nt. hingamist ja südametegevust. Seljaaju paikneb selgrookanalis. Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Lisaks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks. NÄRVID JA REFLEKSID Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss - närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. Piirdenärvisüsteem jaguneb kaheks: kehaliseks ja vegetatiivseks. Kehalise e. Somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid. Juhib enamasti skeletilihaste tööd.

Bioloogia

doc

Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem

7. Ajukoor; ajukoore piirkonnad. Vastus: Suurajukoor ehk ajukoor on hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal. Otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. 8. Seljaaju ülesanded. Vastus: Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Neid nimetatakse tingimatuteks refleksideks. 9. Mis on närv? Vastus: Rakk, mida mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid 10. Somaatiline närvisüsteem. Vastus: Somaatiline närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mis on seotud skeletilihaste tahtele alluva tööga ja meeleelunditega. Somaatiline närvisüsteem liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka ja ta töötab koos kesknärvisüsteemiga. 11. Vegetatiivne närvisüsteem. Vastus: Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. 12. Refleksikaar.

Bioloogia

rtf

9.klassi bioloogia

Omadused: väga aktiivsed, erineva toimeajaga, igal hormoonil on oma kindel ülesanne Närvisüsteemi tähtsus - juhib ja reguleerib inimorganismi kõigi elundite talitlust. Närvisüsteem jaotub kaheks osakas: kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem (vegatatiivne,somaatiline). Piirdenärvisüsteem - moodustavad pea- ja seljaajust väljapoole jäävad närvirakud ja neid ühendavad närvikiud. Piirdenärvisüsteemi osad on somaatiline närvisüsteem, mis kontrollib tahtele alluvat lihaste ja meeleorganite tegevust ja autonoomne närvisüsteem, mis reguleerib organismi automaatset elutegevust siseorganites. Kehaline e. Somaatiline - moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga.Re Vegetatiivne - juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Seljaaju ehitus: 31paari närve, hallaine, valgeaine

Bioloogia

odt

Konspekt närvisüsteemist (mõisted, küsimused, joonis)

Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. Mälu kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust teise. Kahe närviraku vahel on pisut ruumi, kui ülekandeainet on kogunenud vabasse ruumi piisavalt, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi. vegetatiivne närvisüsteem - piirdenärvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste, mitmesuguste näärmete talitust. Selle talitus on automaatne. Selles eristatakse kahte vastandliku toimega osa: üks võimendab, intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse, teine põhjustab rahunemist ja lõõgastumist. somaatiline närvisüsteem piirdenärvisüsteemi osa, mille moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga

Bioloogia

rtf

Hingamiselundkond, sisenõrenäärmed ja närvisüsteem

mille tagajärjel liigub õhk kopsudesse. Kui aga rinnaõõne maht väheneb, väheneb ka kopsude maht., neis oleva õhu rõhk muutub kõrgemaks kui väliskeskkonnas ja õhk surutakse kopsudest välja. Seega osalevad kopsud hingamises passiivselt, sest sisse ja väljahingamine sõltub paljude lihaste (vahelihase ja roietevaheliste lihaste) tööst. SISENÕRENÄÄRMED HORMOONID: organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad nii närvisüsteem kui ka hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed - näärmed, millel pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Seepärast eritavad nad hormoonid otse verre, mis kannab need organismis laiali. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja nende mõju on pikaajalisem, sest nad jäävad mõneks ajaks vereringesse, enne kui nad lagundatakse. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust ja sele kaudu ka talitlust:

Bioloogia

docx

11. klassi bioloogia: Närvisüsteem

Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga. Adrenaliin eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Närvisüsteem jaotub kaheks osaks kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb pea-ja seljaajust, piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Pea-ja seljaajust koosnev kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust, võimaldab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega, võtab vastu meeleelunditest saabunud info ning analüüsib seda. Peaaju

Bioloogia

doc

Närvisüsteem

Bioloogia kontrolltöö NÄRVISÜSTEEM Organismi talitlust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU

Bioloogia

docx

Närvisüsteem ja sisenõrenäärmed

2. Seljaaju asub selgroo kanalis, tema pikkuseks on 40-45cm. Seljaaju ristlõikes on näha seespool hallollust ja väljaspool valgeollust. Seljaajul on 2 tähtsat ülesannet: ühendab peaaju teiste piirkondadega ja on sünnipäraste reflekside keskuseks. Seljaaju selgmised juured viivad erutuse ja info seljaajusse, kõhtmised juured aga viivad info elunditesse/lihastesse. Seljaaju reflekse nimetatakse tingimatuteks refleksideks s.t on kaasasündinud tahtmatud refleksid. 3. Miks on tähtis, et imetajate suuraju koor oleks võimalikult vaoline ja kääruline? Seda suurem on ajukoore pindala, seda rohkem mahub neuroneid, võimaldatud keerukam käitumine, suurem õppimisvõime. 4. Millises ajuosas kujuneb mälu? Suuraju 5. Mille poolest erineb vegetatiivne närvisüsteem somaatilisest närvisüsteemist? Tunnus Vegetatiivne närvisüsteem Somaatiline ehk kehaline närvisüsteem

Bioloogia

Rohkem sarnaseid